Koguni 15 % soomlastest ei ole sooritanud 24. eluaastaks teise astme õpinguid. Kui võrrelda seda näitajat teiste Põhjamaadega, siis on see number kõrge, vahendab 16.augusti Yle Uutiset.
Järgmise aasta alguses avaldatava noorsoobaromeetri andmete järgi on rahapuudus noortele oluline koolitöös osalemise takistus. Siit selgub ühtlasi, et iga kolmas teise astme õpingud katkestanu toob ühe põhjusena majandusliku olukorra. Kõige enam kannatavad rahapuuduse all kutseõpingud valinud noored.
Foto StockSnap. Pixabay.
Rahapuuduse tõttu ei ole noorel võimalus hankida gümnaasiumi õpikuid või kutsekooli õppematerjale. Üksnes gümnaasiumi läbimiseks vajaminevad õpikud võivad maksta ühtekokku 2600 eurot ja mõningatel kutseerialadel on hangitavad erinevad õppematerjalid veelgi kallimad.
"Sellisel juhul ei minda õppima ametit, mis tõeliselt huvitab, vaid seda, milleks on perel võimalus," tõdeb Pelastakaa lapset ry (Päästke lapsed) peasekretär Hanna Markkula-Kivisilta.
"Olen kindel, et kõikidele õpilastele on võimalik tagada tasuta õppematerjalid," lisab ta.
"Seda ei peaks võtma kui kulu, vaid kui investeeringut maa tulevikku. Kas me ikka võime endale pikas perspektiivis lubada, et tuhandeid noori jääb tööelust kõrvale põhjusel, et neil ei ole õpinguteks raha," arutleb Hanna Markkula-Kivisilta.
Tänase seisuga nõuavad juba mitmed organisatsioonid Soome valitsuselt, et gümnaasiumi- ja kutseõppe eest raha küsimine lõpetataks. Kaasaarvatud sellised organisatsioonid nagu Pelastakaa lapset, Suomen lukiolaisten liitto, Suomen ammattiin opiskelevien liitto ja Nuorten mielenterveysseura nõuavad uue rahvaalgatusega ametivõimudelt selgitust, kuidas oleks parim viis üle minna täielikult tasuta teise astme koolitusele.
ALLIKAS
Yle Uutiset. 16.8.2017.Opinnot keskeytyvät usein rahanpuutteen takia – järjestöt vaativat ilmaisia oppimateriaaleja toisen asteen opiskelijoille.
Töömaailmas stažeerimine on oluline osa Soome kutseõpetajate professionaalsuse arendamisest.
Soome haridusministeeriumi värskeimast 2016.aasta uuringust "Õpetajad ja rektorid Soomes 2016"selgub, et iga kuues kutseõpetaja stažeeris 2015.aastal töömaailmas. 2015.aastal praktiseeris töömaailmas 17 % kutseõpetajatest, samas kui aastal 2012 oli sama näitaja 5 %.
Selgub, et kõnealune näitaja on suurenenud tublilt üle kolme korra !
Samas tunnistatakse, et senised saavutused on veel kaugel unistuste eesmärgist, kus iga kutseõpetaja stažeeriks töömaailmas vähemalt korra viie aasta jooksul.
Kokkuvõtvalt huvitab erialane enesearendamine töömaailmas rohkem mehi kui naisi.
Lisaks leiab uuringust huvitava tabeli, mis räägib meile Soome kutseõpetajate vanuselisest jaotumisest. Kirjutatakse, et kutsekooliõpetajaks saadakse üldjuhul vanemana kui tavakooli õpetajaks. Ühe põhjusena nähakse siin, et kutseõpetajalt nõutakse enne õpetajakoolitust häid erialaseid töökogemusi ning seega võtab kutseõpetajaks kvalifitseerumine rohkem aega.
Tabelist näeb, et kutseõpetajate nooremasse igarühma e alla 40-aastaste õpetajate hulka kuulub pea 14 % õpetajatest. Enam-vähem sama võrra e 16% on ka vanimasse igarühma e 6o-aastaste ja üle selle kuuluvaid. Suurema armee õpetajatest moodustavad n-ö keskealised õpetajad.
Alla 30-aastastel kutseõpetajatel õnnestub lõigata endale üksnes 1%line siil !
Elades ja töötades Tamperes, veetsin tänase taasiseseisvuspäeva Pirkanmaa maakonna eestlaste seltsis. Vähemusrahvuslasena on mulle eriti oluline eestluse hoidmine ja ühtekuuluvustunne võõras riigis. Need on väärtused, mida peame endas kandma, olenemata, kuhu elu meid juhib.
Eriliselt tore oli aga veenduda, et seekordse piknikuhõngulise pidupäevaürituse olid korraldanud kohalikud noored Pirkanmaa Tuglas-seurast. Organiseeritud oli metsakohvik grillvorsti ja suupistetega, ise oli küpsetatud kooke ja saiakesi, keedetud kohvi. Kogu teenitud kassa läks aga noorte tegevuse toetamiseks. Organiseeritud olid lisaks mängud ja tegevused lastele ning eelkõige hoolitsetud, et ürituse info jõuaks võimalikult paljude eesti peredeni. Just nii tublid eesti ja ka soome noored käivad koos Tuglas-seuras !
Sain teada, et noortele on eestluse hoidmine oluline ja koos käia huvitav. Südames salamisi arvan, et õilas idee ei ole neile lihtne. Paljud on ju sündinud ja kasvanud Soomes ning aktiivne side Eestiga minimaalne. Vaatamata sellele tehakse väga palju, et hoida end Eestimaal toimuvaga kursis. Näiteks kohe-kohe sügisvaheajal on gümnasistid tulemas Tallinnasse mitmepäevasele külaskäigule, mille peaeesmärgiks on tutvuda siinsete kõrgkoolide õppimisvõimalustega. Kõnealune reis saab aga teoks tänu kirjutatud projektile. Oeh, ei jõua kohe ära imetleda seda agarust !
Piknik jätkus ühiselt tehtud loodusretkega ja isamaalise ühislaulmisega.
Tutvusin ka mitme kohaliku eestlasest õpetajaga, kellega sai räägitud, millest siis muust, kui loomulikult koolielust. Sellised sidemed on mulle erialaselt värskendavad ja väärtuslikud.
Mul on eriti uhke tunne teatada, et minu kaua kirjutatud blogiPuhtalt puhastusteenindusest sai täna uue kuue.
Nimelt kirjutan kõrvuti kutsepedagoogi blogile ka hoogsalt oma eriala blogi, kust leiab palju õpetlikku puhastusteenindusest ja sellega seonduvast.
... kaua tehtud kaunikene ...
Olen veendunud, et uus välimus inspireerib ja kutsub huvilisi uue hooga lugema.
Kui ma kutsepedagoogilise praktika esimesel päeval tuttavasse Tampere kutsehariduskolledžisse (TREDU) jõudsin, ei olnud mul ometi mingit ettekujutust, millise puhastusteeninduse õpperühmaga on tegemist. Samuti olin omaette mõelnud, et tegelen alguses tundide vaatlusega, elan sisse ning siis "kuskil hiljem" on aega anda tunde küll ja küll. Peaaegu nii see ka läks. Vaatlesin esimesel päeval kuut tundi ja viisin läbi ühe iseseisva tunni.
Klassiruumis käib kõva näitlikustamine.
Suure juhusena sai minu praktikajuhendajaks minu enda kunagine puhastusteeninduse kutseõpetaja Tampere täiendkoolituse päevilt ja jällenägemine oli meeldiv. Tänu vanale tutvusele ja toetavale hoiakule oli kursuse töösse sisseelamine lihtne ja loomulik. Kursus, mida õpetaja juhendas, oli täiskasvanute sisserändajate grupp ja mille moodustas väga kirju seltskond.
Minu iseseisev esimene tund "kukkus välja" suure improvisatsioonina ja mis oli hea näide sellest, kuidas kutseõpetajal tuleb kiirelt muutuvas olukorras reageerima. Minu juhendaja lihtsalt viipas, et kaua sa seal tagareas istud, tule ja hakka õpetama !
Tegelikult oli siin ka teine põhjus. Nimelt oli koolimaja verivärskelt remonditud ja õpitegevus toimus selles klassis esimesi päevi, nii et kujutage ette pilti, kus enamus asju on veel puudu, kolimisega kadunud ja ei tööta. Üsna tulutult sai ka oodatud WiFi signaali. See kõik nõudis õpetajalt külma närvi, et hoida õppetöö käigus ja samas tegeleda organisatsiooniliste küsimustega, et midagigi liikuma saada.
Nii oligi, et õpetaja pani tahvlile slaidi, delegeeris õpetamise mulle ja kihutas klassist tähtsaid asju ajama. Siis ei olnud enam aega väriseda. Teema oli ettevalmistamata aga tuttav ning peale lühikest loengujuppi ja slaidiga näitlikustamist otsustasin, et korraldan klassis elava arutelu. Sel moel saime ühiselt teemat arendada, õpilased said esitada küsimusi, millele proovisime ühiselt leida vastused. Tundsin, et klass tegutseb sõbraliku meeskonnana ning see oli wow-tunne !
Klassis võeti mind kohe omaks ning õpetajahakatisena tegin omalt poolt kõik, et õpiõhkkond säiliks positiivne ja õpilased innustunud. Teadsin, et ainult nii saan säilitada erialast õpihuvi.
Koridorides olid viidad õpikeskkondadest, mitte klassiruumidest.
Jäin tundidega rahule, sest elav keskustelu arendas igati õpilaste keele-, koostöö- ja suhtluspädevust. Mina sain aga alustava õpetajana õpilaste arengut toetada, motiveerida eriala õppima ning vaikselt välja selgitada õppijate erisusi. Kasutasin kujundavat hindamist, andsin positiivset tagasisidet ja ühtlasi tänasin meeldiva koostöö eest.
Kui kõik need eelnevad praktikapäevad olid toimunud Tampere kesklinnas asuvas koolihoones, siis oma neljandal praktikapäeval sain õppetööd läbi viia Ylöjärvi linnas asuvas koolituskeskuses Valo, kus sõbraliku perena asuvad ühe katuse all nii gümnaasium, ettevõtluskoolitus, täiskasvanukoolitus kui ametikool.
Koolituskeskus Valo.
Selles hoones oli puhastusteeninduse õpperühmaga võimalik läbiviia praktikaõpet siinsetes moodsates praktikaklassides. Rühm oli endiselt sama, küll aga olivahetunud õpetaja.Ka seekord sain olla tundi läbiviiv õpetaja. Olin tundideks eeskujulikult ettevalmistunud, teadsin selle õppepäeva teemasid- puhastusvahendid ja koristusmasinad.
Tol päeval kasutasime meetodi, kus jagasime teise õpetajaga 18- liikmelise õpperühma pooleks. Selliselt jäid pooled õpilased minuga puhastuskeemiat õppima ja teine osa rühmast läks teise õpetajaga praktikaklassi koristusmasinaid õppima.
Alustasin sissejuhatusega ja eesmärkide seadmisega ning pidasin loengu, kus käsitlesin uut teemat. Näitlikustamiseks olid mul klassis koristuskeemia pudelid ning teemat toetasin pildimaterjale arvutist seinale projitseerides. Ühtlasi hoidsin n-ö pingsalt olukorral silma peal, kuidas klassis reageeritakse ning kas edastatud info jõuab üldse kohale. Lasin aeg-ajallt õpilastel esitada küsimusi ja küsisin ise, et saada õpitust tagasisidet. Samas ei tohtinud ma hetkeksi unustada, et tegu on ikkagi sisserändajatega ning õppimine soome keeles keeruline. Oli ühtlasi tore märgata, kuidas innukamad õpilased kirjutasid agaralt üles uusi erialaseid mõisteid ja õppisid kõrvuti erialaga ka keelt. Jah, tean omast kogemusest, kui keeruline see on. Juba ainuüksi soome keeles tundide läbiviimine nõudis mult suurt pingutust.
Teadmiste kontrollina kasutasin avastusõpet, kus iga õpilane sai valida endale meelepärase koristuskeemia pudeli ning iseseisvalt uurida, millist olulist infot on pudelile kirjutatud ning milline info on koristamistööd tehes koristajale oluline. Andsin ülesande lahendamiseks aega10 minutit. Soovitasin teha märkmeid. Julgustasin küsima täpsustavaid küsimusi, kui midagi oli segaseks jäänud. Ülesande lahendamist abistava slaidi jätsin tahvlile. Kui iseseisva uurimise aeg sai läbi, käisin iga õpilase juures personaalselt, kes sai mulle vastata oma avastusest 2-3 minutit. Kõik olid tublid ning tegime teemast ja ülesandest kokkuvõtte. Kiitsin tubli töö eest ! Tund sai selle grupi jaoks kiirelt läbi.
Edasi toimus gruppide vahetus, need kes olid käinud koristusmasinaid teise õpetajaga õppimas, tulid nüüd minuga õppima puhastuskeemiat. Kõik algas uue grupiga otsast peale.
Kolmandas iseseisvas tunnis vaatasime arvutist koristusmasinatega töötamisest õppevideosid ning siis korraldasin klassis arutelu. Arutelu ajal panin tähele õpilaste ebakindlust ja kartust töömaailma ees. Sagedasemad küsimused olid:
Kas meil tuleb ka neid masinaid kasutada ? Kas nendega on keeruline töötada ? Aga kui ma ei saa tööl nendega hakkama ?
Minu, kui tulevase kutsepedagoogi ülesanne oli õpilasi julgustada, toetada ja selgitada. Hoida n-ö käest kinni. Rääkisin oma kogemustest töömaailmas, sarnastest kartustest ja tööalastest seikadest. Sellised näited tööelust kõidavad õpilasi ja annavad märku, et olen üks nendest ning kõik on võimalik kui pingutada ja õppida.
Kõigele lisaks oli tore jälgida ka klassis toimunud interaktsiooni ja toetavat suhtumist, kus mõningase koristusalase kogemusega õpilased jagasid teistele varasemaid kogemusi töömaailmast. Väga armas.
Kokkuvõtteks võtsin praktikalt kaasa väärtuslikud tähelepanekud :
sisserändajatest õpilaste õpetamise puhul on olulise tähtsusega õppimisele kuluva aja arvestamine, õige tempo valik ja teema lihtne ülesehitus ( nt piltkiri, suurem osakaal näitlikustamisel)
kui õppijateks on täiskasvanud, siis võin edaspidi kindel olla, et tegemist on äärmiselt heterogeense seltskonnaga, kelle töö- ja erialased kogemused on äärmusest äärmusesse
kui täiskasvanud õppijad on igaüks eri kultuurist, siis võib seda nimetada megaheterogeenseks grupiks (autori tõlgendus), kellega töötamisel tuleb lisaks headele pedagoogilistele pädevustele kamaluga kasuks suurem kultuuriteadmus
kuna sisserändajad kvalifitseeruvad HEV õppurite alla, siis õppimise toetamiseks peaks tunde läbi viima vähemalt kaks õpetajat ja grupi suurus ei tohiks ületada 15 õppurit.
