Tampere vastuvõtukeskuses õpetamas

Osalesin novembris Tampere Rakenduskõrgkooli (TAMK) ja Tampere Täiskasvanute Koolituskeskuse (TAKK) korraldatud täienduskoolitusel ” Monikulttuurisen ryhmän johtaminen“ (Mitmekultuurilise rühma juhtimine) eesmärgiga koguda pedagoogilisi kogemusi töötamiseks tõeliselt heterogeense õpilasrühmaga. Teise põhjusena ka seetõttu, et tundus hästi sümpaatne, et rakenduskõrgkool ja kutsehariduskeskus teevad koolituse osas koostööd.

Olgu kohe ära öeldud, et olin õigel ajal õiges kohas ja kogetu paisutas minu maailmapildi olulisemalt avaramaks, äratadas tohutult mõtteid, mille üle veel pikalt arutleda.

Täiendkoolitus koosnes järgmistest hindamismeetoditest :

• kontakttundidest (loengud, rühmatööd, arutelud, mind map, flipped classroom, test, Balinti- meetod jne)
• iseseisvatest töödest (õpimapi koostamine, kaasõpilase õpimapi analüüs, õppematerjalide läbitöötamine)
• praktilisest tööst (3-liikmelise rühmaga ühe õppetunni ettevalmistamine ja läbiviimine ühes vabalt valitud koolis).

Peatun pikemalt viimasel ehk praktilisel tööl, sest just see kujunes emotsionaalseks kõrghetkeks.

Kauppi haigla on ehitatud 1939.a.sõjaväehaiglaks,

mis hiljem tegutses  n-ö vanuritehaiglana. 

Alates 2015 on hoone kasutusel Tampere vastuvõtukeskusena, kus

majutub ca 300 turvapaigataotlejat.

Valisime üksmeelselt oma 3-liikmelise rühmaga tunni läbiviimiseks Tampere vastuvõtukeskuse .Meile antud eelinfo õpilaste kohta oli kasin : täiskasvanud 19-35, araablased, iraaklased, somaallased, rühma suurus ~ 10 õpilast ja soome keele oskusest ei olnud palju teada, umbes A1. 

Mida peale hakata iseendaga, kui puudub selliste õpilaste õpetamise kogemus ja kui tuleb õpetada, aga ei ole võimalik aktiivselt kasutada tööriistana ühist keel ? Teadsin, et hätta kindlasti ei jää, sest ei oska olukordi ette pabistada ja ühtlasi Tallinna Ülikoolist saadud pedagoogiline pagas on ikka nii tummine, millele võib igal ajal toetuda. Paraku minu kaasõpilastel olid asjad kehvemini, õpetamise oskus olematu või minimaalne, piirdudes mõne tunni vedamisega ja sedagi selges soome keeles. Aga kollektiivis peitub jõud. 

Tervikõppetund sai kokku pandud Skype vahendusel, kus igaüks meist pakkus välja ühe ülesande, mida ta hakkab vastuvõtukeskuse õpilastele vedama. Ühistöö toimis super libedalt ! Teemasse ei võinud enam kuidagi paremini sisse elada, kuna isegi olime kolmekesi mitmekultuurilised - eestlane, soomlane ja venelane (nagu heas anekdoodis).

Meie õpetamisplokk sai selline :

1.     Enesetutvustusring -suuliselt, ringis istudes. Igale õpilasele visati kordamööda pehme mänguasi ja see, kes sai mänguasja, ütles oma nime ja soome keeles ühe asja, mis talle meeldib.
2.      Mind Map – moodustasime kaks rühma. Õpilaste ülesanne oli koos arutada ja soome keeles kirjutada või joonistada, mis on Soomes erinev ja harjumatu võrreldes kodumaaga.
3.      Kepimäng (Stick Game) – moodustasime kaks rühma. Kumbki rühm sai (kohalikult koristajalt laenatud) harjavarre, mis asetati õpilaste nimetissõrmedele ja see tuli ühise meeskonnatööna nimetissõrmi kasutades põrandale asetada.

See, mis alati tuleb ja mille vastu on raske võidelda, need on eelarvamused. Tahan seda küll nimetada ootuseks, sest me alati loome endas ettekujutuse sellest, mis hakkab toimuma. Kohatud tegelikkusest erineb see aga selle poolest, et keerame kujutluspildi hooga üle võlli. Kuni ühel hetkel selgub, et reaalsuses kohtadki turvapaigataotlejaid (nad ei ole enam pagulase staatuses, sest ootavad vastust sisse antud turvapaigataotlusele), kes on tavalised ja normaalsed nagu ise ennast arvad olevat.

Pean ka ära mainima, et mitmekultuurilisus on iseenesest normaalne osa minu igapäeva elust, aga sel korral oli rõhuasetus vastuvõtukeskusel, kui mingil abstraktsel maailmal. Kes nad seal on, kuidas seal vastuvõtukeskuses on, kas nad seal üldse millestki aru saavad, kuidas meisse suhtutakse jne. 
Iga õpetaja oluline õppimise koht on muutuvas olukorras kohaneda ja läbi oma teadvuse kasvuga aidata mõtestada ka teistel kaasinimeste erisusi kui inimmaailma osategijat.

Kuidas läks õppetund ? Fantastiliselt !

Sain aru, et õpilastel on nii palju instrumente, millega end väljendada-arusaadavaks teha ja et heterogeenses seltskonnas peitub varjatud jõud.

Kuigi rõhuasetus oli soome keele omandamisel, mida ei võinud hetkekski unustada, siis et august välja saada ja õppimist toetada, kasutasime tunnis nii inglise kui ka vene keelt. Sümpaatne oli ka see, kuidas õpilased tegid spontaalselt koostööd ja see kellel oli parem soome keele tase, tõlkis araabia keelest soome keelde ja vastupidi. Teise õpilase õppetöös aitamine on ju enda keeletaseme arendamine. Kedagi ei jäetud hätta ja keegi ei pidanud tegevusetult tagaplaanil istuma.

Loomulikult tegime ka kompromisse ja need, kes ei osanud hästi veel soome keeles kirjutada, said eneseväljendamiseks võimaluse joonistada ning siis püüdsid jutustada, mis pildile on kirjutatud. Soome keele õpinguid oli alustatud väga  erinevalt, kes oli õppinud mitu aastat, kes paar-kolm kuud (näiteks kaks venelast).
Märkasin, et rühmatöö tegemine ajurünnaku vormis oli õpilastele keeruline, ilmselt ei olnud neil õppemeetodist palju eelnevaid kogemusi.

Kepimäng oli õppetunni tõeline sensatsioon. Uhkusega pean tunnistama, et see oli minu välja käidud ettepanek. Huvilised leiavad selle internetist Stick Game (Helium Stick) nime all. 
Tehti igati koostööd ning kuna tegemist oli ju teatud liiki võistlusega, siis püüti ülesande õnnestumise nimel soome keeles aktiivselt ja innukalt üksteist juhendada. Mis võiks olla ideaalsem, kui ….. õpe märkamatult ja mängides !

Minu algaja õpetaja elus on see juba teine wow-kogemus, kus panen mitmekultuurilise täiskasvanute õpirühma naerma ja kilkama (no, kokku kaks korda olen proovinud). Mäng oli lõbus ja pingevaba ning mulle tundus, et suutsime õppijate mõtted juhtida 100 % õppimisele ja muust häirivast eemale. Pagulaste/turvapaigataotlejate puhul on see oluline nüanss teada, et nende elukogemuses on tavaliselt palju traumasid ja negatiivset.

Kuna kogu õpiprotsessi on keeruline sõnadesse panna, siis ütlen vaid üht, et ootan juba järgmist võimalust nii kirjut seltskonda õpetada. Küll aga sain Punase Risti Häme piirkonna vastuvõtukeskuste juhatajalt Minna Jussilalt pakkumise teha vastuvõtukeskuses pedagoogilist praktikat, kui selleks peaks vajadus olema 😃 

 Fotod Minna Jussila ja Küllike Adamson.

Dokumenditud võõral maal

Osalesin 10.oktoobril Tampere Ülikoolis toimunud paneelvestlusel „Paperittomuus Tampereella“ (Dokumentideta Tamperes), mille korraldas Vapaa Liikkuuvus võrgustik. Ekspertidena olid kutsutud rääkima Tampere erinevate valdkondade esindajaid nii kutseharidusest, linnavalitsusest, tervishoiu vallast, ülikoolist. Teemadeks olid :

·         Kes on dokumenditu isik ja kuidas jäädakse dokumendituks ?
·         Mida tähendab olla dokumenditu isik Tamperes ?
·         Mis teenuseid saavad dokumenditud isikud ?
·         Milline vastutus on Tampere linnal dokumenditute isikute ees ?

Foto Pixabay.com

Ilma dokumentideta inimese mõistet ei ole Soomes ametlikult määratletud. Turvapaiga taotlejate ja dokumentideta isikute olukord Soome riigis on tekitanud aga ühiskonnas palju kõneainet.  Muuhulgas levib dokumentideta inimeste kohta ka palju eelarvamusi, mistõttu oleks vaja elanikkonnale olukorda laiemalt valgustada.

Kes on kes ?

Turvapaigataotleja – on isik, kes palub kaitset ja elamisluba. Kui elamisluba saadakse, siis saab tast ka automaatselt pagulane ning enam ei olda turvapaigataotleja. Turvapaigataotleja võib saada elamisloa ka muudel põhjustel kui vaid rahvusvahelise kaitse raames, sel juhul on ta sisserändaja. Turvapaigataotleja ei ole dokumenditu isik ning tema viibimine Soomes on seaduslik. Seadusevastaseks muutub see siis, kui eitava vastuse puhul ei lahkuta riigist.

Dokumenditu isik – on isik, kes viibib mingis riigis ilma täieliku seadusliku elamisloaõiguseta. Ainuüksi isikudokumentide puudumine ei tee inimesest dokumenditut. Paljudel dokumentideta isikutel ongi olemas „paberid“ nagu isikutunnistus, pass, sünnitunnistus jne , kuigi seaduslik elamisluba puudub. Sagedasti elab dokumentideta isik ametivõimude eest peidus ehk "põranda all".

Uusdokumenditu isik – on turvapaigataotleja, kes on jäänud Soome eitavast turvapaiga vastusest hoolimata ning ei lahku riigist vabatahtlikult ning keda ametivõimudel ei ole võimalik riigist välja saata. Riigist väljasaatmist takistab tavaliselt see, et uusdokumenditu isiku elukohamaa keeldub vastuvõtmast sundväljasaatmisele pööratud isikut ( kuna tal puuduvad vajalikud dokumendid) ning riikide vahel ei ole olemas sellisteks puhkudeks lepinguid.

Registreerimata Euroopa Liidu kodanik – mõnel juhul loetakse dokumendituks ka EL kodanikud, kes ei ole enda viibimist Soomes registreerinud. Üle kolme kuu Soomes viibimine tuleb registreerida.

On olemas veel üks rühm isikuid nagu rändrahvad nt romaanlased, kes on küll EL kodanikud, kuid kellel üldjuhul puudub asukohariigi elamisluba. Tavaliselt nad ei viibi üheski riigis üle kolme kuu, vahetades sagedasti n-ö elukoha riiki.

                                                                   * * * * * * 

2015. aastal tuli pagulaskriisiga Soome rekordarv turvapaigataotlejaid, ühtekokku üle 32 tuhande. See oli üle kümne korra rohkem kui eelnevatel aastatel. Enamikul neist ei olnud Soome Immigratsiooniameti järgi õigust saada riigist turvapaika. 2016. aastaks oli neist asüülitaotlusele jaatava vastuse saanud iga neljas, suur osa naasis kodumaale vabatahtlikult ja osad sunniti tagasi pöörduma. 
Paljud aga jäid Soome eitavast vastusest hoolimata. Otsustavaks võis saada see, et ilma dokumentideta elamine Soomes tundus halbadest variantidest see kõige vähem halvem. 

Turvapaiga taotlejad Soomes aastatel 2006-2016. Foto Helsingi Diaakonikeskus.

Paneelvestlusel tuli välja, et Tamperes on ellu kutsutud palju erinevaid võimalusi aitamaks dokumendituid sõjapõgenikke, turvapaigataotlejaid, romaani päritoluga isikuid ja veel sarnase staatusega inimesi, milleks on  internetileheküljed, infovoldikud, öömajutusest kuni tasuta meditsiiniabipunkteni. Paraku viimase puhul on arstiabi aga tasuta seni kuni on otsene oht elule ning krooniliseks muutunud tervisehäda eest tuleb juba omast taskust maksta ! Linna esindaja rõhutas, et tulenevalt inimõiguste ülddeklaratsioonist ei jäeta kedagi arstiabita, peavarjuta ja tühja kõhuga. Ühtlasi kõigil koolikohustusega lastel on õigus saada kooliharidust olenemata sellest, kas lapsel on dokumendid või ei ning kõigi isikuandmed on konfidentsiaalsed, sest laste õigused on Soomes ülimad.

Kuidas dokumentideta inimesed aga taolised võimalused üles leiavad ning kui paljud täpselt teenuseid kasutavad, oli ekspertidelegi kõva pähkel vastata. Keegi ei tahtnud spekuleerida, kui palju ühtekokku Tamperes sääraseid inimesi on, sest pigem on nad „kadunud“ või püüavad olla nähtamatud, enne kui tulevad riigiasutustest abi paluma. Ühe põhjusena nähti toimunud ekstsesse, mis teevad inimesed ettevaatlikuks. Näiteks oli juhus, kus inimene tuli tööbüroost tööd küsima ja kui selgus, et tal puuduvad dokumendid, võeti ta kinni ja saadeti maalt välja. Kõik leidsid, et asüülitaotlejate või ka illegaalselt maal elavate isikute hirm on põhjendatult suur, sest kardetakse arestimist ja maalt väljasaatmist. Taoliset negatiivsed sündmused levivad aga suust-suhu kulutulena ning paremaks peetakse varjus püsida.

Foto Pixabay.com

Samas ei saa kõiki dokumentideta inimesi ka illegaalideks nimetada, sest paljud neist ootavad elamisloa otsust, mõni ka juba mitmendat, sest negatiivse otsuse korral on võimalik sisse anda ikka uus ja uus taotlus. See on räsiv protsess ja üsna lootusetu olukord, sest ilma paberiteta ei saa tööd, oma elamist, sotsiaaltoetusi, õppida ülikoolis ega osaleda ühiskondlikus elus – üle jääb ainult oodata ja oodata, mis võib aga aega võtta aastaid. 

Vestlusel tõdeti, et selline lootusetus viib Soome riigis pettunud ja kergelt haavatavad inimesed olukorrani, kus järgmiseks toimub radikaliseerumine ja erinevate kuritegelike gruppidega liitumine.

Teisalt võivad dokumentideta inimesed olla kerge saak ühiskonna pahatahtlikule osale, näiteks võidakse sattuda inimkaubanduse ohvriks tööturul, saada meelitatud seksiärisse, neid võidakse muul moel kuritarvitada ning üks kõnelejatest väitis, et kahjuks on ette tulnud nii naiste kui meeste vägistamist.

On teisigi ohte. Sõdadega või looduskatastroofidega liikuma sunnitud inimhulgad, kellel puuduvad dokumendid, vajalikud vaktsineerimised ja tervisekaardid, võivad üle piiri endaga kaasa tuua ja levitada Soomes tundmatuid haigusi ja tõbesid, mis omakorda saavad ohuks kogu elanikkonna tervisele. Üks vestleja meditsiinivallast koputas linna esindajate südametunnistusele leida kiirelt lahendusi: „ Kui muu ei huvita, siis mõelge oma naba ja laste peale !“

Dokumentideta õpilased kutsehariduses

Lühidalt puudutati ses osas olukorda ka Tampere linna kutsehariduses. Tampere Kutsehariduskolledži (TREDU) esindaja Regina Blom rääkis, et 2017. aasta sügisel alustas nende koolis õpinguid 500 sisserändajat. Ühtlasi tuli sel sügisel Tampere linnalt ettekirjutus, et kooli tohib vastu võtta ka turvapaigataotlejaid, kes alles ootavad turvapaigataotlusele vastust. Ta lisas, et tänase seisuga TREDUsse siiski päris ilma dokumentideta õpilasi pole tulnud. 

Ühtlasi ollakse koolis teadlikud ka võimalikest ohtudest, kuidas aga sellistele probleemolukordadele täpselt reageerida, ei osanud ta öelda. Ka puuduvad kutsehariduses erilise koolituse läbinud spetsialistid, kes oskaks sisserändajatest õpilaste hulgas võimalikke kriisisituatsioone ennetada ja lahendada. Näiteks võib olukord võtta kontrollimatu pöörde kas või negatiivse turvapaigataotluse korral. Kuidas käituda äkkviha ja rünnaku ajal ning kaitsta samas kaasõpilasi ? See on uus olukord, mille on kaasa toonud muutuv-liikuv maailm ja kust ei pääse mööda vaatama ka kutseharidus.
Ta lõpetas sõnadega, et sisserändajatest õpilased vajavad esmajärjekorras inimlikku hoolivust ja mõistmist. Vaatamata oma keerulisele elule, on õpilased hästi toredad ja kiinduvad kergelt oma õpetajasse, kes võetakse omaks kui pereliige.

Kokkuvõtteks tõdesid kõnelejad ühiselt, et kui Soome riik ei võta ette konkreetsemaid samme ja ametivõimud ei tee kooskõlastatult jõupingutusi, siis liigub niigi keeruline olukord juhitamatult ja kindlalt negatiivses suunas ning teisalt, Soomes plaanitava kriminaalkaristuse sisse viimine ja kohaldamine neile, kes dokumenditut isikut majutavad või püüavad muul moel aidata, on inimlikust seisukohast ülekohtune ega aita kuidagi kaasa olukorra paranemisele.

ALLIKAD

Paperittomuus Tampereella - paneelikeskustelu.

https://urly.fi/PO8

Helsingin Diakonissalaitoksen Suojattomat-hankkeen raportti 2017. Kohti järkeviä ratkaisuja Uuspaperittomien tilanne, tuen tarve sekä viisi toimenpide-ehdotusta.

https://www.hdl.fi/images/stories/liitteet/Suojattomat_raportti_web.pdf