Keelteoskusest on tulnud tööelu võtmeoskusi. Soome näitel.

Soome keelest Küllike Adamson

Seekord võtsin kajastada värske 2017. aastal Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry poolt valminud uuringu "Kielitaito on ammattitaito", mis eesti keeles kõlab "Keeleoskus on tööoskus".

                                                                 . . . . . . . . .

Inglise keele tugev positsioon Soomes paistab silma ka sealses kutsehariduses. Inglise keel on enim kutseõppes pakutud ja õpitud võõrkeel. Paljud haridusasutused pakuvad teisigi keeli, kuna keeleoskuse nõuded on kasvanud ja tööelus mitmekesistunud. Pea igas viiendas õppeasutuses on võimalus valida 3 – 4 võõrkeele vahel. Eriti haruldaste keelte õpetamisel tehakse koostööd teiste õppeasutustega. Saksa keele õpetus oli inglise keele järel enim õpetatav võõrkeel kutsekoolides. Järgnesid vene ja hispaania keel. Üksikud koolid pakuvad muuhulgas ka itaalia, hollandi, poola, portugali ja jaapani keele õpinguid. Koostööd tehakse hiina keele õpetamisel. Töömaailma vajadustele vastamine on keskne põhjus võõrkeelte valiku suurenemisel kutseõppeasutustes.

Ettevõtetes enim kasutatud töökeeled on soome keelele lisaks inglise, rootsi ja vene keel. Eriliselt on tõusutrendi näitamas vene keele oskus.
Inglise keele oskusest on tulnud tööelus elementaarne põhioskus ja see on eelduseks juba kõikides valdkondades, küll aga mitmeid võõrkeeli valdavatele on üha kasvav nõudlus. Ettevõtete sõnum on, et inglise keelest pelgalt ei piisa. Vajadus mitmekülgsele keeleoskusele peitub selles, et ettevõtluskeskkond ja ettevõtted on muutumas aina enam rahvusvahelisemaks.
Keelteoskusest on tulnud tööelu võtmeoskusi.

Soome ettevõtetes enim kasutatavad võõrkeeled. Joonis Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry

Paraku on kutsekoolide õpilaste keeleoskuse tase väga erinev, tõdetakse uuringus. Õppima tuleb neid, kes on lõpetanud põhihariduse heade tulemustega. On neid, kellel läbitud ka gümnaasium. Teisel osal on jällegi põhikooli tunnistus väga kehv või on keelte õppimisest kulunud mitmeid aastaid. Huvi keelte õppimise vastu sünnib aga juba põhikoolis.

Märkimisväärne motivaator keeleõpingutes on rahvusvaheline õpilasvahetus ja töökohal õppimine.  Rahvusvaheline õpiränne avab kutsekooli õpilastele võimaluse õppida keeli ja tutvuda erinevate kutuuridega. Rahvusvahelisse vahetusse siirduvatele õpilastele pakutakse eelnevalt kohariigi keele intensiivõpet ning tutvumist riigi kultuuri ja tavadega. Soome õpilasrände põhilisemad maad on olnud  Hispaania, Rootsi, Eesti, Saksa ja Suurbritannia.

Keeleõpe on oluline ka kõrgkooliõpinguid planeerivatele õpilastele. Soome keel teise keelena on tõusnud inglise keele kõrval tähtsaimaks võõrkeeleks, kuna kutseharidus on tähtsaim õppevorm võõrkeelsetele ja sisserändaja taustaga õpilastele.

Võõrkeelsete õppurite määr tõusis perioodil 2010-2015 ehk viie aastaga 75 %. Tõsiasi on, et võõrkeelsete õpilaste osakaal kutsehariduses on täna lähenemas kümnele protsendile (2015.a. oli see 8,5 %).

Nendest suurem osa on sündinud ja käinud põhikooli Soomes. Emakeele järgi on õppijaid  kutsehariduses enim vene, eesti, somaali, araabia ja tai keelt kõnelevaid.

Viis suuremat keelterühma Soome kutsehariduses aastal 2015. Joonis Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry.

Aastal 2015 õpinguid alustanud õpilastest rääkis 2618 emakeelena vene keelt, järgnes eesti keel 1729 õpilasega, somaali 890, araabia 683 (AMKElt küsitud kommentaari kohaselt on joonisel näitaja 638 vale ja sisse lipsanud viga) ja tai 502 õpilasega. Ühtekokku alustas 2015.a. õpinguid üle 100 eri emakeelega õpilast. Lisaks oli rohkem kui 400 õpilasel statistika järgi märgitud emakeeleks tundmatu, kust võimaldaks keelevaramut veelgi laiendada. Tasub märkida, et peale 2010. aastat on somaali- ja taikeelsete uute õpilaste hulk kutseõppes kolmekordistunud. 

Kõnealusest uuringust leidsin kaks olulist mõtet :

• Soome kutsehariduses moodustavad võõrkeelsed õpilased suure oskuspotentsiaali mitmekülgset keeleoskust eeldaval tööturul.
• Soome kutsehariduse keelevaramu moodustub kokku paljude erinevate võõrkeelte õpetamisest, võõrkeelsete õpilaste emakeeltest ning soome ja rootsi keele oskusest.

ALLIKAS

Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry. (2017). KIELITAITO ON AMMATTITAITOA. Katsaus kielten opetukseen ja vieraskielisiin opiskelijoihin ammatillisessa koulutuksessa.

http://www.amke.fi/media/julkaisuja/kielitaito_on_ammattitaitoa_2017.pdf

Soome kutsehariduse atraktiivsust on võimalik mõjutada

Soome keelest vahendanud Küllike Adamson

Kutseõppeasutused ja ettevõtted võivad ühiste jõududega tõsta kutsehariduse ja erinevate kutseerialade atraktiivsust, kirjutab 21.septembril oma lehel Soome Kutseoskuste Arendusühing AMKE (Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry).

Kutsekoolide atraktiivsuse tõstmise võimalustest annab ülevaate AMKE tegevdirektor Petri Lempinen:

"Ettevõtted ja õppeasutused võiksid korraldada ühiseid lastevanemate koosolekuid. Varasemalt on sarnaste ettevõtetes korraldatud lastevanemate koosolekutega saadud üle riigi positiivseid kogemusi. Probleemiks on aga jätkuvalt see, et noortel ja nende vanematel ei ole ettekujutust enamike erialade töökuvandist, töökeskkonnast või erialaga liituvast koolitusest.
Kutseharidus on lühim tee tööturule ja sealsamas annab see võimaluse õpingute jätkamiseks. Tööhõive edendamiseks võiksid ettevõtted ja õppeasutused luua paikseid tipptegijate karjäärimudeleid otse töökohale.
Koostööd on vaja teha ka põhikoolidega. Juba esimestest klassidest peale võiksid põhikoolil olla ettevõtetes oma mentorid, kelle väärt kogemusi saaks ära kasutada õppetöös. Haridusasutustel on aga vaja hoolitseda selle eest, et koolituspakkumine oleks kvaliteetne ja et õpilased saaksid võimalikult hea ülevaate erinevates valdkondades töötamise võimalustest.
Kutsehariduse atraktiivsust on võimalik mõjutada. Ennekõike tuleb kutseharidusest rääkida positiivses võtmes ja rõhutada kutsekoolides pakutavaid õpivõimalusi."  

Ta lisab :

"Paraku ei ole meil olemas selliseid ressursse, kus kutsekooli noortele saaks „pakkuda“ poolikuid koolinädalaid või -päevi. Töökohal toimuva õppe juhendamine peab olema korras nii kooli kui ettevõtte poolt.Haridusministeeriumi ülesanne on, et õppekavade sisu vastaks töömaailma ootustele.Huvigruppide vahel ei teki konflikti, kuna hea maine ja huvi kutsehariduse käekäigu vastu on kasulik kõikidele valdkondadele. Üks on selge - tööelu muutub, kuid aastal 2020 vajatakse tööturul endiselt oma eriala spetsialiste, kellel on kuldsed käed ja võime teha koostööd." 

Foto Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry

.. ja eelnev tabel tõlkes :

Koolid ja ettevõtted koostöös

• Head näiteid leidub : mentorid ettevõtetes, koolikampaaniad, teemapäevad, õppetehased jne.
• Ettevõttele edukad ühistööhanked ja (on) sektorile parim turundus.
• Töömaailma esindajaid vajatakse kutsehariduse häälekandjateks.

Õnnestu sõnumis, leia publik

•  Lastevanemad on tähtsaim mõjutaja noorte õpivalikutes.
• Tänased kanalid on:Youtube, Instagram, Snapchat, WhatsApp.
•  Positiivsus, kiirus ja kvaliteetne sisu määrab.
• Õppijad ja vilistlased sõnumikandjateks.
• Noored langetavad õpiotsused tihti juba 8.klassis.

Tee võimalused nähtavaks

•  Mitmekesised töö- ja karjäärivõimalused erinevates valdkondades.
•   Kutseõppes on aega otsustada kuhu edasi suunduda. Võimalusi palju.
•  Kutsetunnistuse saanud võivad jätkata õpinguid kõrgkoolis.