Kokkuvõtte tegi Küllike Adamson
Veebruaris 2023 ilmus trükist Soome haridus- ja kultuuriministeeriumilt ahjusoe väljaanne Haridus- ja kultuuriministeeriumi ametlik seisukoht tulevase valitsusperioodi valikutest (Opetus- ja kulttuuriministeriön virkanäkemys tulevan hallituskauden valinnoista). 2. aprillil 2023 toimusid Soomes eduskunta (riigikogu) valimised. Väljaandes esitabki haridus- ja kultuuriministeeriumi juhtkond värskelt alustavale valitsusele seisukohti hariduspoliitika suuna muutmiseks valitsusperioodil 2023-2027. Kuna minu nopped on üsna juhuslikud, siis saad huvilisena siia lisatud lingi kaudu üllitist põhjalikumalt läbi sirvida.
Sissejuhatuses kirjutatakse, et Soome edu, heaolu ja jätkusuutlik kasv saavad rajaneda ainult inim- ja sotsiaalse kapitali kasvule ning innovatsioonidele. Siiski on Soome hariduses jäädud tootlikkuse ja majanduskasvu poolest võrreldavate riikidega juba pikka aega maha. Tuntakse muret, et Soome haridustaseme tõus on peatunud, samal ajal kui see jätkab kasvamist edukates riikides. Loominguliste valdkondade kasvupotentsiaali pole piisavalt ära kasutatud. Erinevused soomlaste heaolu ja tervise osas on märkimisväärsed. Rahvastik vananeb, sündivus on madal ja piirkondade areng ebaühtlane. Samal ajal on Soome ja Euroopa rahvusvaheline keskkond muutunud. Uues geopoliitilises olukorras on üha olulisem arvestada rahvusvahelise koostöö väljakutseid, valmistuda ühiselt ohtudeks ning toetada ühiseid väärtusi ja põhimõtteid.
Languse nõiaringi ei saa katkestada oluliste reformideta ega abinõudeta. Järgnevad viis abinõud on tihedalt omavahel seotud ja nõuavad mitmes osas seadusandlike muudatuste tegemist ning ressursside ümberjaotamist.
1 Haridus ja majanduskasv
- Koolituspakkumine tuleb suunata vastavalt tööturu vajadustele. Nii toetatakse tootlikkuse kasvu ja tagatakse tööjõu kättesaadavus ühiskonna kriitilistel aladel. Hädaolukorraks valmisolek ja jätkusuutlik tööhõive- ja tootlikkusareng nõuavad piisavate oskuste olemasolu kõigil kriitilistel ja ühiskondlikult olulistel aladel.
- Täiskasvanute haridustase viiakse jälle tõusutrendile ja noorte täiskasvanute haridustase tõuseb OECD riikide tippu. Noorte ja täiskasvanute haridustasemele seatakse eesmärk aastaks 2040.
- Kõrgkoolides suurendatakse välismaalastest kraadiõppurite arvu. Väljaspoolt Euroopa Liitu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) pärit üliõpilastelt võetavate õppeaastamaksude tõstmine katab tegelikud koolituskulud. Välismaalastest üliõpilastele luuakse pärast õpingute lõpetamist majanduslikud stiimulid Soomes tööle asumiseks.
- Jätkuõpet tugevdatakse. Koolitusel hakatakse õpetama rohkem osaoskusi, et täita tööturu muutuvaid vajadusi. Samal ajal vähendatakse oluliselt korduvat/topelt kraadiõpet kutseõppes ja kõrgkoolides.
Eesmärk on tagada hariduse võrdne kättesaadavus mõlemas riigikeeles (soome/rootsi) ja kogu riigis alates varajasest lapsepõlvest kuni kõrghariduseni. Sisserände ja sellega seotud vajaduste suurenemisel on eriline rõhk sisserändajataustaga inimeste keeleõppe, haridusteede ja ühiskonda kaasamise arendamisel senisest terviklikumaks. Praegune kutsehariduse rahastamismudel innustab hariduse pakkujaid pakkuma täiskasvanutele liiga pikki õppekavasid võrreldes tegelike vajadustega. Selline mudel ei ole mõistlik avalike vahendite kasutamise või töökarjääride seisukohalt. Haridussüsteemi tõhustamiseks tuleks rahastamist korraldada nii, et see suunaks pakkuma tööturul konkurentsi parandavat koolitust. Ja kaotaks koolituse pakkujatele suunatud stiimulid erialadele, mis ei aita lõpetanuid tegelikult tööle saada või on tegemist ebamõistlikult pikkade koolitustega. Näiteks endiselt omandavad kutseõpilased valdavalt kutset pikkadel koolitustel (86% kõigist õpilastest), kuigi 2018. aasta reformi eesmärk oli suurendada paindlikke viise õppida lühematel koolitustel ja omandada osaoskusi (Eestis tuntud ka kui õpiampsud).
Teisel astmel erinevad oskuste eesmärgid üksteisest. Kui gümnaasiumiõpe arendab võimeid, mis on vajalikud kõrghariduse õpingute edukaks läbimiseks, siis kutseharidus valmistab noori ette esmajoones tööturule sisenemiseks. Mõlemad õppevormid annavad üldise sobivuse kõrghariduse õpinguteks ning on seega võrdsed haridusteed põhihariduse järgse kohustusliku hariduse raames. Noorte võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb praegune 180 ainepunkti ulatuses kutseõppe baastaseme õpe säilitada ning sellest tulenevaid jätkuõppimisvõimalusi edasi arendada.
2 Põhioskused ja tugi
- Õppeedukuse langus peatatakse põhihariduse õppetundide arvu suurendamisega. Uuendatakse ja parandatakse eriti võõrkeelsete laste ja õpilaste võimalusi saavutada piisav soome ja rootsi keele oskus õppeprotsessi jooksul.
- Põhioskuste õppimisele panustatakse ja rakendatakse õppe toetuse üldreformi alates alusharidusest kõrghariduseni.
- Täiskasvanute põhioskuste tugevdamiseks käivitatakse Põhioskuste programm.
- Põhiõigusest tulenev hariduse võrdne kättesaadavus turvatakse kogu riigis mõlemas riigikeeles.
Soome noorte oskustase on langenud ja see ilmneb eriti nõrga oskustasemega õpilaste arvu suurenemises. Eduskunta (Riigikogu) on koolituspoliitilise aruande kontekstis nõudnud, et iga õpilase põhihariduse ajal tagatakse nõutavate põhioskuste omandamine. Põhioskuste tugevdamine aga eeldab tegutsemist alusharidusest täiskasvanuõppeni välja. Soome haridussüsteemis on kohaliku tasandi otsustusõigus väga lai. Erinevate tegevuste mõju õpilaste oskustele ja heaolule on puudulikult teada. Kohalike pedagoogiliste lahenduste ja toetatud projektide hindamist tuleks arendada, et saaks häid praktikaid paremini tuvastada. Näiteks õppekava sisuliste eesmärkide selgemaks muutmisel võib olla positiivne mõju õpitulemuste parandamisele. Haridusameti toetatavatesse eksperimentidesse ja projektidesse tuleks alati lisada piisav hindamine selleks, et hea praktika saaks tuvastatud ja juurutatud.
Kõik põhioskused, eriti keelelised ja matemaatilised oskused, arenevad tugevalt juba väga väikestel lastel. Alusharidusel ja eelkoolil on oluline roll koolivalmiduse tagamisel kõigile põhikooli alustavatele lastele. Põhikooli eesmärk on tagada igale õpilasele piisavad baasoskused järgmise astme õpingutesse liikumiseks ning võimaldada aktiivne roll ühiskonnas.
Kõigil haridustasemetel on vaja toetavaid meetmeid nende õpilaste ja üliõpilaste jaoks, kellel on oskustes puudujääke. Sellisteks toetavateks meetmeteks on näiteks kohandatud personaalne õpitugi ja personaalne õppekava. Vajaliku oskusteabe tagamise ja oskusteabe vajakkajäämisest tekkinud tugivajadusi saab lahendada õpitoe reformimisega, mis hõlmab nii alusharidust, teise astme haridust kui ka hilisemat kõrgharidust.
Soomes on põhihariduse õppetundide arv rahvusvaheliselt väike, väiksem kui teistes Põhjamaades või OECD riikides keskmiselt. Põhihariduse 7.-9.klassidele tuleks lisada üks aastane õppetund riikliku miinimumõpetuse tugevdamiseks. Samamoodi tuleks 1.-6.kassidele lisada üks aastane nädalatund ehk ressursstund, mida saab kohandada vastavalt kohalike koolide või rühmade vajadustele. Tundide ajakava suurendamisega tuleb uuendada õppekava aluseid, kuid nii, et sinna ei lisata uusi sisusid.
Kuna tööalaste oskuste vajadused muutuvad, rõhutatakse teise astme hariduses keeleliste, matemaatiliste ja digitaalsete põhioskuste tugevdamise vajadust, et tagada noorte õppimisoskused tulevasel haridusteel ja tööelus.
Vanusestruktuuri muutudes tuleb tugevdada põhioskusi ka täiskasvanuhariduses. Soomes on sadu tuhandeid täiskasvanuid, kellel on tõsiseid lünki põhioskustes. Nende täiskasvanuteni jõudmiseks ja põhioskuste tugevdamiseks on vaja uusi poliitikameetmeid. Järgmise valitsusperioodi jooksul 2023-2027 tuleb käivitada täiskasvanutele püsiv Põhioskuste programm, mis edendab pikaajaliselt täiskasvanute põhioskuste arendamist. Täiskasvanute põhioskuste tugevdamiseks tuleb samuti väljaarendada täiskasvanute põhioskuste riiklik oskuste märgisüsteem ning lisada uus terviklik õppetegevuste rahastamise osa õppetegevustesse, kus omandatakse täiskasvanute põhioskuste märke. Need tuleks (uuesti) kasutusele võtta 1. augustil 2024.
Rahvastiku koosseisu nõrgenedes suureneb vajadus tööealise elanikkonna tööhõive määra tõstmiseks ning samal ajal kasvab ka vajadus täiskasvanute põhioskuste tugevdamiseks täiskasvanuhariduse kaudu, eriti nende puhul, kelle põhioskused on jäänud nõrgaks. Samal ajal suureneb vajadus vähendada üksnes põhiharidusega jäänud täiskasvanute arvu teise astme hariduse omandamisega täiskasvanueas. Mõlemal juhul on vaja piisavate tugimeetmete suunamiseks õpilastele, kellel puudulikud oskused võivad takistada õpingutes edenemist.
3 Heaolu ja kaasatus
- Laste ja noorte heaolu parandamiseks viiakse ellu laiaulatuslik, erinevate osapoolte koordineeritud meetmetekomplekt, mis hõlmab kõiki haridustasemeid ning kultuuri- ja noorsootööd.
- Alushariduses ja eelkooli- ning põhihariduses viiakse ellu riiklik arendusprogramm, mis tugevdab õpilaste heaolu tagamist ja turvalist õpikeskkonda.
- Teises astmes ja kõrgkoolides tagatakse piisav õpingute juhendamine ning õppe ja õpilaste tugi.
- Noorte heaolu tugevdamiseks viiakse ellu laiapõhjaline riiklik noorsootöö ja -poliitika programm, mis toimub eri valdkondade koostöös.
- Võõrandumise tendentsi ennetatakse ja kriisitaluvust suurendatakse kultuuri- ja raamatukoguteenuseid, meediakasvatust ja kultuuriheaolutegevust tugevdades, kultuuripärandi eest hoolitsedes ja kultuuris osalemise takistusi kõrvaldades.
Eripedagoogide kättesaadavust tugevdatakse kogu riigis, suurendades eripedagoogide ja eriklassi õpetajate koolitust. Vajaduse tuvastamiseks tuleb eriliselt ressursse lisada kui liigutakse põhikoolist gümnaasiumi ja põhiharidusest teise astme haridusse. Õpetajate pädevusi tuleb tugevdada.
Rahvastiku ja õpilaste vajaduste mitmekesisemaks muutudes on oluline, et individuaalsed vajadused ei viiks koolides või koolikogukonnas sisese eristumiseni. Selle vältimiseks tuleb klasside moodustamist arendada nii, et klasside jagunemine ei põhine ühelgi üksikul ainel, nagu näiteks soome keele teise keelena õpilaste klassid. Soome keele teise keelena õppijate keeleoskuse areng saab suuresti kasu soomekeelses klassis õppides, seega tuleks jagada soome keele teise keelena õpperühma õpilased praegusest ühtlasemalt kooli erinevatesse klassidesse.
4 Struktuurid ja rahastus
- Vanuserühmade vähenemine ja piirkondlike erinevuste kasv nõuavad alusharidust, põhiharidust ja teise astme haridust korraldavate struktuuride reformimist.
- Hariduse rahastamist tugevdatakse ja vajaduse korral suunatakse see ümber. Alushariduse ja põhihariduse põhirahastust suurendatakse ning tagatakse alushariduse ja eelkooli- ja põhihariduse vajaduspõhise rahastamise piisav tase ja ennustatavus.
- Haridus- ja kultuuriministeeriumi sektori riigieelarvelised toetused koondatakse haridus- ja kultuuriministeeriumi peatükki nii, et seadusandlik, rahastamis- ja juhtimisalane teave moodustaks halduslikult ühtse terviku.
- Selgitatakse välja täiskasvanud sisserändajate kohanemisõppe üleviimine töö- ja ettevõtlusministeeriumi juhtimisalalt haridus- ja kultuuriministeeriumi juhtimisalale.
- Kultuurirahastu taset suurendatakse, et toetada kultuuri valdkonna taastumist ja uuenemist pärast koroonapandeemiat.
- Haridus- ja kultuuriministeeriumi ametiasutuste struktuuri reformitakse vastavalt haridus- ja kultuurihalduse 2030 muutmisprogrammile nii, et seniste 11 ametiasutuse asemel moodustaks haridus- ja kultuurihaldus ministeeriumile lisaks viis terviklikku ametiasutust.
Põhihariduse kvaliteedikriteeriumid tuleb koostada toetamaks koolihariduse võrdõiguslikkuse ja hariduslike õiguste riiklikku ja kohalikku jälgimist ning andmepõhja. Valmistamise faasis, kui riiklikul tasandil pole kasutusel tõhusaid vahendeid hariduslike õiguste ja hariduspoliitiliste eesmärkide jälgimiseks ega vahendeid olukorra lahendamiseks, kus õigused ja eesmärgid ei täitu, tuleb ka hariduses kasutada kvaliteetsete teenuste tagamiseks personali piisavuse kindlaks määramise arvutamist (henkilöstömitoitus).
5 Digitaalne kirjaoskus hariduses
- Muutuvas, digitaalsusele avatud ja võrgustuvas maailmas on digitaalsed oskused põhioskused, mis tugevdavad ka riiklikku vastupidavust ja kriisikindlust.
- Digitaalsete põhioskuste keskseid teemasid on allikate kriitiline hindamine, erinevate eesmärkide ja väärinfo tuvastamine ning turvaline toimimine internetis.
- Oskuste arengu jälgimise võimaldamiseks on vaja täpsemat määratlust. Kriitilist meediakirjaoskust on vaja kogu elanikkonnal tänapäeva ühiskonnas tegutsemiseks ja tõrjutuse ennetamiseks. Digitaalne oskus on eeldus võrdsele osalusele digitaalsetes ühiskondades.
- Digitaalse võrdsuse saavutamine loob usaldusühiskonna, kus kõik on kaasatud. Iga õppija peab olema valmis uusi asju õppima, olema aktiivne kodanik ja turvaline ning vastutustundlik digitaalsete vahendite kasutaja.
Digitaalsete oskuste arendamisel on puudusi kõigil haridustasemetel. Põhiharidus ei suuda pakkuda võrdseid võimalusi digitaalsete oskuste õppimiseks. Traditsioonilised õppemeetodid domineerivad, mistõttu õpilaste enda aktiivsus tehnoloogia kasutamisel ei avaldu. Õpetajate ja muu personali digitaalsetes oskustes on puudusi kõigil haridustasemetel, eriti digitaalsete sisude loomise ja programmeerimisoskuste osas. Digitaalne haridus nõuab õpetajatelt, personalilt ja õppijatelt uusi oskusi ja võimeid ka tehnoloogia rakendamisel ja kasutamisel, mis seab nõuded personali koolitusele ja täiendusõppele. Digitaalsed tööriistad ja õpikeskkonnad toetavad õppijate individuaalseid vajadusi ning edendavad võrdsust ja hariduse kättesaadavust. Digitaliseerimist tuleb edendada teadmistepõhiselt, järgides jätkusuutliku arengu põhimõtteid, eetilist jätkusuutlikust ja hoolitsedes individuaalse heaolu eest.
Tulevasel valitsusperioodil rakendatakse alushariduse ja alg- ning põhihariduse digitaliseerimise võrdsuse tagamise ja oskuste arendamise programmi. Programmi osana tugevdatakse digitaalset oskust laialdaselt: luuakse digitaalse oskuse kirjeldused, digitaalsete oskuste hindamiskriteeriumid ning tasemete jälgimine ja aruandlus lastele, noortele ja õpetajatele. Nii luuakse eeldused digitaalsete oskuste paremaks integreerimiseks õpetamisprotsessi. Nii luuakse eeldused ja järjepidevus digitaliseerimise võrdsele osalusele ja oskustele. Õpetamise ja koolituse spetsialistidele tagatakse digioskus ja digitaalsete lahenduste pedagoogiliselt mõistlik kasutamine. Haridus- ja kultuuriministeerium ning Haridusamet tugevdab meetmeid, mis suunavad õpetamis- ja õpikeskkondade digitaliseerimist ja selle arendamist kvaliteetsel miinimumtasemel.
Panustades digitaalsele oskusteabele, on Soome tuntud ja atraktiivne tehnoloogiahariduse, -uuringute, ekspertide ja investeeringute keskus. Soome digitaalse kompassi järgi käivitatakse digioskuste programm Soome konkurentsivõime ja digitaalse tippteadmiste tagamiseks nii juba töötavate kui eri kooliastmetel õppivate inimeste digioskuste arendamiseks.
