Soome koolides paisub hariduslike erivajadustega õppijate arv

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

• Mingil kujul õpitugi on 30 protsendil Soome põhikoolide õpilastel
• Kokku sai 167 242 õpilast tõhustatud tuge, erituge või osalist eriõpetust 2018–2019 
• Põhikoolis poiste õpitoe vajadus poole suurem tüdrukutega võrreldes
• Kutseõppijatest 13 protsendil hariduslik erivajadus

Õppimise ja koolis käimise kolm toetustaset on: 

1. üldine tugi
2. tõhustatud tugi
3. eritugi. 

Soomes võib loetletud tasemetest õpilane korraga saada üksnes ühe taseme tuge.

 

Pilt StockSnap Pixabayst 

Põhikooli kõigist õpilastest 20,1 % sai tõhustatud tuge või erituge. Õppijatest 65 200 ehk 11,6 % said tõhustatud tuge ja 48 200 ehk 8,5 % erituge. Tõhustatud toega õpilaste arv kasvas 2018. aastaga võrreldes 0,9 % ja eritoega õpilaste arv 0,4 % võrra. 

Poisid haavatavamas seisus. Poisse on õpitoe saajate hulgas tüdrukutest poole rohkem. Tõhustatud õpitoe saajatest oli 66 % poisse ja 37 % tüdrukuid. Eritoe saajatest 71 % on poisse ja 29 % tüdrukuid. 

Erikoolidesse suundub õppima aasta-aastalt üha vähem õpilasi. Seetõttu on ka erikoolides hariduse omandanud õppijate hulk iga aastaga vähenenud. Näiteks lõpetas 2019. aastal erikooli 6,4 % vähem õpilasi võrreldes 2011. aastaga. 2019. aasta seisuga õppis täielikult erikoolides  6,9 %  erituge saanud õpilastest, kes osalesid spetsiifilist tuge pakkuvates õpirühmades.

Ka pikendatud õpikohustusega õpilaste osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Kirjutatakse, et 21,5 %-l erituge saaval õpilasel oli 2019. aastal pikendatud õpikohustus. Võrdlevalt 2013. aastal oli see 27,5 %, 2016. aastal 25,6 % ja 2018. aastal 22,8 %.

Valdav enamik õpilasi õpib koolis üldõppekava alusel. Vaatamata sellele on õpitugi paljudele õppijatele suuremal või vähemal määral oluline õppeainetes edenemisel. Selgub, et 2019. aastal vajas eritoega õpilastest 11 % personaalset tuge ühes õppeaines, 12 %  kahes või kolmes ja 16 % õpilastest neljas või enamas õppeaines. Õppeaastal 2018–2019 sai osalist eriõpet kokku 124 700 õpilast, mis moodustas 22 % 2018. aasta sügisel õppivatest põhikooli õpilastest. See on 0,2 % võrra enam kui eelnenud õppeaastal.

Erituge ja tõhustatud tuge saanud põhikooli õpilaste osakaal kõigist põhikooliõpilastest 1995-2019. Pilt Tilastokeskus

Mingil kujul õpitugi on 30 protsendil Soome põhikoolide õpilastel! Ühtlasi selgub, et maakondade arvestuses on eranditult igas maakonnas varasemaga võrreldes õpilaste õpitoe tarve tõusuteel. Võib isegi öelda, et kasvav õpitoe vajadus on üle Soome laiutav taak. Õppeaastal 2018–2019 said tõhustatud tuge, erituge või osalist eriõpetust kokku 167 242 õpilast. 

Kutsehariduses 2018. aastal õppinud 172 300 kutseõpilasest oli 13 %  haridusliku erivajadusega. Selgub, et erivajadusega kutseõppijatest ülekaalukalt suurem osa ehk 83 % õppis teiste (tava) kutseõppijatega integreeritult samas õpirühmas. Erivajadusega kutseõppijatest jagunesid meessoost ja naissoost õppijad enam-vähem võrdselt.

Tilastokeskus on oma lehel määratlenud haridusliku erivajaduse mõisted:

Tõhustatud tugi tähendab sellist õpilase tuge, mille kohta on tehtud õpilasele tõhustatud toe õppekava. Tõhustatud tuge pakutakse õpilasele, kes vajab regulaarset tuge õppimisel või koolis käimisel või samaaegselt mitut tugiteenuse vormi korraga (näiteks tugiõpetus, osalist eriõpetust, abistaja- või tõlgendamisteenuseid). Korraldatav tugi märgitakse õpilase õppekavasse, mis koostatakse pedagoogilise hinnangu alusel koostöös õpilase ja tema hooldaja(te)ga.

Eritugi tähendab õpilase tuge, mille kohta on tehtud kirjalik otsus eritoe määramise kohta. Erituge antakse neile õpilastele, kelle jaoks kasvu, arengu ja õppimise eesmärke muude toetusmeetmetega piisavalt ei saavutata. Erituge antakse kas üld- või pikendatud õpikohustuse raames ning see koosneb eriõpetusest ja muust toest. Enne eritoe üle otsustamist konsulteeritakse õpilase ja tema hooldaja(te)ga ning viiakse läbi pedagoogiline uuring, milles sisaldub hinnang eritoe vajadusest. Otsus vaadatakse läbi vähemalt pärast teist klassi ja enne seitsmendasse klassi minemist. Eritoega õpilasele töötatakse välja individuaalset õpetust sisaldav tugiplaan.

Osaline eriõpetus on õpetus, mida õpilane saab lisaks muule õpetusele, kui õppijal on raskusi õppimise või koolis käimisega. Õpilane võib osalist eriõpet saada ka juba olemasoleva tõhustatud või eritoe ajal.

Kasutatud allikas: 

Tilastokeskus, artikkel ilmunud 5.6.2020, Joka viides peruskoululainen sai tehostettua tai erityistä tukea, [kasutatud 5.3.2021] 

Vedasin Tallinna ülikoolis ära ühe ägeda IT projekti ja elasin "üle" grupi arengufaasid

Olen teinud koostööd erinevais võrgustikes ja päris mitmetes projektides varasemaltki, kuid siin peatükis keskendun viimasele ja värskemale kogemusele. 

Minu jaoks hullumeelsemale!

Tallinna ülikoolis meeskondadega koolituspäeval. Foto autori erakogust.

Ühispilt Samsung Digipassi koolitusprojektis osalenud kutsekoolide õpilasmeeskondadega.
Foto Samsung Digipassi kogust.

Kõik algas sellest, kui lasin sõna ringlema, et otsin magistriõpingute kõrvalt väikest tööotsa. Ei läinudki kaua, kui messengeri tuli sõnum.

⥈ Messengeri tuli ootamatu sõnum ⥈

Täpsemalt pool aastat tagasi 2018. a septembris tehti mulle ootamatu ettepanek Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudist, et kas hakkaksin koordineerima rahvusvahelist koolitusprogrammi Samsung Digi Pass 2018. Projekti rahastus tuli Baltikumi Samsungist ning selle ideeks on arendada kutsekoolide noorte, vanuses 14-20, sotsiaalseid ja digipädevusi. Loomulikult selline asi ehmatas algul täiesti ära, sest mäletasin liigagi värskelt, kuidas ma bakalaureuse arvutieksamil kolinal läbi kukkusin. Peas olid tookord nii mustad mõtted, et sellega mu üliõpilaselu siis lõppebki.

Mina ja IT tundus absoluutselt täiesti välistatud kombinatsioon! Leidsin, et pakkuge mulle ükskõik mida, aga mitte jummmala pärast ITd! 

Samsung Digipassi 2018 auhinnagaala. Ühispilt võitja meeskonnaga Flying Forest Luua metsanduskoolist ja kõikide teiste edukalt osalenud meeskondadega.
Foto Samsung Digipassi kogust.

Pisut järele mõelnud ja toibunud, leidsin et SEE ON SUPER, olin õigel ajal õiges kohas ning see on ju fantastiline võimalus kogeda ja õppida, saada kontakte ja tuttavaid ning mis peamine- kõik oli otseselt seotud kutseharidusega! 

⥈ Kutseharidus oli õige ahvatlev konks ⥈

Tõepoolest, kutseharidus oli õige ahvatlev konks, mille kohe alla neelasin ning enamgi veel, tundsin end lausa eksperdina, kes on just sobiv isik sellisele sihtgrupile suunatud koolitusprogrammi vedama.

Mina õnneliku projektikoordinaatorina Samsung Digipassi auhinnagaalal auhindu üle andmas.
Vasakul näitleja Karl Robert Saaremäe. Foto autori  erakogust. 

Projektimeeskonnaks kujunemine läbi arengufaaside

Kui tagasi vaadata, siis grupi arengufaasid olid ka meie meeskonnas hästi eristatavad, sest ükski meeskond ei muutu hästi koostoimivaks automaatselt (Märja, Lõhmus & Jõgi, 2003). Algus ehk kujunemise faas oli hästi raske, sest tuli ennast paljude üksikasjadega kurssi viia ning keskenduda sellele, mida minult meeskonnas oodati. Tekkis hulgaliselt küsimusi: kes on teised meeskonnas, kas ma saan üldse hakkama, mida tuleb kõike arvestada? Õnneks oli mulle toeks ja mentoriks eelmise aasta koordinaator, kellelt sain vajadusel nõu ja abi. Hindan sellist mentori tuge väga, kus varasemad teadmised antakse edasi järgmistele tulijatele, mis omakorda aitab vigu vältida, tegutseda ratsionaalsemalt ning arendada juba olemasolevat.
Ka konfliktifaasi läbisime suhteliselt valutult, kuigi siin oli märgata rohkem emotsioone, ägedamat-agressiivsemat suhtlemist messengeris, ka väikest rünnakut. Ma arvan, et see oli positiivsem etapp üldse, mis  liitis meid lõpuks ühte ning tegi tegusamaks ja tulemuslikumaks (Märja, 2003). Muuseas,  tegin selles faasis ühe suurima vea ning sain meeskonna liikmetelt tolle kohta karmi tagasisidet. Õppisin sellest apsust palju. Samuti kuidas maad võtnud süütundega toime tulla nii, et see ei jääks liiga pikalt kõigutama minu enesehinnangut. Inimene eksib ikka ning kui toimunu hästi läbi mõelda, näiteks mis läks valesti ja kuidas edasi, annab see võimaluse areneda (Krips, 2003) tõhusamaks meeskonnaliikmeks ja probleemilahendajaks. Tänaseks on see süütunne minu sees ammu käsitletud ning alles on rahulik teadmine olnust. Soovitan kõigil iga kell täiega ämbrisse astuda!

⥈ Soovitan kõigile täiega ämbrisse astuda!⥈

Ühtekuuluvuse ja koostöö etapp tuli kuidagi nii loomulikult ja märkamatult. Korraga tajusin, et võime omavahel rääkida kõigest: visata nalja, kurta probleemidest, küsida igal ajal abi ja nõu, isegi delegeerida paindlikult teisele toimetusi, mis otseselt ei kuulunud tema kohustuste hulka. Isiklikult tundsin ennast igati turvaliselt, sest teadsin et ei ole üksi, kui juba kõik on valmis kõiki aitama. Muuseas kirjutataksegi, et alates ühtekuuluvuse etapist hakkab kõik sujuma ja tööjõudlus kasvab (Märja jt, 2003). Meeldiv kogemus oli ka see, et minu kui meeskonnaliikme ettepanekuid kuulati ja nendega arvestati. Olime kõik võrdsed ja igaühe sõnal oli kaalu. Nii õnnestus mul projekti jooksul meie korraldusmeeskonnas arutlemiseks tõstatada ja ellu viia mitmeid parendusettepanekuid, mis teenisid ühte ainuolulist eesmärki ehk kutseõppurite sotsiaalsete ja digipädevuste arendamise toetamist. Mainimata ei saa jätta ka seda, et projekt andis mulle võimaluse isiklikult suhelda ja tutvuda väga erineva valdkonna tipptegijatega, kutsekoolide õpetajatega ja Eesti kuulsustega. Ministrist näitlejani: Rene Tammist, Karl Robert Saaremäe jt.

Kuigi tänaseks on projekt läbi, siis aeg-ajalt taban end ikka veel mõttelt, kas tõesti MINA tegin seda? 

⥈ Vastus on kindel JAH! ⥈

Kas ma olen valmis ka edaspidi kuu pealt alla kukkuma, siis vastus on kindel JAH. Olen jõudnud äratundmisele, et oskan teha meeskonnaliikmena tõhusat ja eesmärgipärast koostööd. 
Olen nüüd üle linna suurim ekspert igas vallas, millest algul ei tea mitte muhvigi :)
 

  

ALLIKAD
Krips, H. (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ning juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 113-135.
Märja, T., Lõhmus, M. & Jõgi, L. (2003). Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Kirjastus Ilo, 84-86.

Kirjutasin Õpetajate Lehte ehk minu parimad praktikad

Jagan järgnevalt uhkusega Õpetaja Lehe artiklit, milles kirjutan praktikakogemusest Soome kutsekoolis. 

Loe siit http://opleht.ee/2017/09/multikultuurne-praktika-tampere-kutsehariduskolledzis/

Soomes jäävad kutseõpingud tihti pooleli rahapuudusel

Vahendanud soome keelest Küllike Adamson

Koguni 15 % soomlastest ei ole sooritanud 24. eluaastaks teise astme õpinguid. Kui võrrelda seda näitajat teiste Põhjamaadega, siis on see number kõrge, vahendab 16.augusti Yle Uutiset.

Järgmise aasta alguses avaldatava noorsoobaromeetri andmete järgi on rahapuudus noortele oluline koolitöös osalemise takistus. Siit selgub ühtlasi, et iga kolmas teise astme õpingud katkestanu toob ühe põhjusena majandusliku olukorra. Kõige enam kannatavad rahapuuduse all kutseõpingud valinud noored.

Foto StockSnap. Pixabay.

Rahapuuduse tõttu ei ole noorel võimalus hankida gümnaasiumi õpikuid või kutsekooli õppematerjale. Üksnes gümnaasiumi läbimiseks vajaminevad õpikud võivad maksta ühtekokku 2600 eurot ja mõningatel kutseerialadel on hangitavad erinevad õppematerjalid veelgi kallimad.

"Sellisel juhul ei minda õppima ametit, mis tõeliselt huvitab, vaid seda, milleks on perel võimalus," tõdeb Pelastakaa lapset ry (Päästke lapsed) peasekretär Hanna Markkula-Kivisilta. 

"Olen kindel, et kõikidele õpilastele on võimalik tagada tasuta õppematerjalid," lisab ta.

"Seda ei peaks võtma kui kulu, vaid kui investeeringut maa tulevikku. Kas me ikka võime endale pikas perspektiivis lubada, et tuhandeid noori jääb tööelust kõrvale põhjusel, et neil ei ole õpinguteks raha," arutleb Hanna Markkula-Kivisilta.

Tänase seisuga nõuavad juba mitmed organisatsioonid Soome valitsuselt, et gümnaasiumi- ja kutseõppe eest raha küsimine lõpetataks. Kaasaarvatud sellised organisatsioonid nagu Pelastakaa lapset, Suomen lukiolaisten liitto, Suomen ammattiin opiskelevien liitto ja Nuorten mielenterveysseura nõuavad uue rahvaalgatusega ametivõimudelt selgitust, kuidas oleks parim viis üle minna täielikult tasuta teise astme koolitusele.

 ALLIKAS

Yle Uutiset. 16.8.2017. Opinnot keskeytyvät usein rahanpuutteen takia – järjestöt vaativat ilmaisia oppimateriaaleja toisen asteen opiskelijoille. 

https://yle.fi/uutiset/3-9778211

Kaardistatud õppematerjal ehk kes viitsiks igav olla

Puhastusteeninduse eriala kaardistatud õppematerjalid.Pilt SA Innove.

      Muuseas väga super hea film VAATA SIIT !

Kasutatud allikad

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. (s.a.). Koduteeninduse erialade riiklik õppekava. Riiklikud õppekavad.[2016, september 28]. Allikas: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus: http://www.ekk.edu.ee/104712

SA Innove. (s.a.). Õppematerjalide kaardistus 2009/2010.Õppematerjalid.[2016, september 28]. Allikas: INNOVE: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppematerjalid/oppematerjalide-kaardistus-20092010

Sirk, M. (2015). ÕPPEVAHENDITE KOOSTAMISE ALUSED.[Õppematerjal].Tallinna Ülikool.[2016, september 30]. Tallinn.

Tossavainen, T. (2015). Tulevaisuuden oppimateriaalit. Rmt.H.Ruuska, M.Löytönen,A.Rutanen.(Toim).LAATUA ! Oppimateriaalit muuttuvassa tietoymäristössä. Porvoo: Kirjoittajat ja Suomen tietokirjailijat ry.

Riigi Teatajat sirvides

                                                    .....................................

Üks ja ainus Soomes - Anna Tapio kool

Vahendas Küllike Adamson

Soomes Pälkänel kauni looduse keskel üsna minu kodu lähedal asub Anna Tapio kool, mis on ühe põneva konseptsiooniga õppeasutus.

Tegemist on ainukese erainternaatkooliga Soomes, mis on mõeldud kõikidele põhikooliõpilastele üle riigi ehk siis 7., 8. ja 9.klassi õpilastele. Seetõttu on sissepääsu sõel tihe ning kandidaadi käitumishinnet vaadatakse teraselt.

Mis muudab kooli eriliseks?
Eriliseks muudab see, et  lisaks põhikooli ainetele õpitakse koolis omal valikul järgmisi kutseerialaaineid :

• catering inglise keeles
• kinnisvarahooldus
• käsi-ja tekstiilitöö
• loodus ja keskkond
• turism ja ettevõtlus
• toitlustus ja peoteenused
• kunst ja kultuur

Koolis on õpilasi üle 300 ja  töötajaid 50, kellest õpetajaid 30. Koolil on 70 ha metsa, 15 ha põllumaad, 2 ha aiamaad kasvuhoonete ,õuna- ja köögiviljaaiaga ning kus õpilased kasvatavad koolisöökla tarbeks värsket kraami.
Siin teatakse, et teooriaõpe ja kutseerialaainete vaheldumine muudab koolipäevad ja koolis käimise õpilaste jaoks huvitavaks ja innustavaks.
Veendunud ollakse aga ühes, et need noored ei põe kunagi õpitud abitust.

Lähemalt uurida saab igaüks kooli kodulehelt.

Tunnikava näidis

Keegi on öelnud, et nii nagu me ei alusta päeva pesemata hammastega, nii ei astu ka õpetaja klassi ette ettevalmistamata.

Juba vanameister Krull (2001) on öelnud, et õpetaja peab leidma õige tee iga õpilaseni.
Tegelikkuses ei suuda aga õpetaja, töötades terve klassiga, selle ideaalini kunagi täielikult jõuda.

Kuna õpetaja pole selgeltnägija ega muu "uuga-puuga" ei saa klassis toimuvat õppetööd oma detailides lõplikult tunnistsenaariumiks planeerida, isegi mitte piisava ettevalmistusaja olemasolul .

Lisaks peetakse tunnikava koostamist väga töömahukaks ja tegevkutseõpetajad tunnistavad ausalt, et praktikas seda väga ei rakendatagi.

Aga kellele ja milleks see tunnikava siis hea on  ? Isiklikult leian, et lausa hädavajalik on see algajale õpetajale. Annab ju eesmärgistatud ja kavandatud tund step-by-step tegutsemisselguse ja turvatunde ning on igal sammul heaks spikriks. Kui järg hakkab ühel hetkel käest kaduma või silme eest ärevusest häguseks muutub, võib tunniplaanist pidepunkte otsida.

Tunnikava ja selle etappe, mis on tehtud koolitööna, saab vaadata SIIT.
Ühtlasi juhin tähelepanu, et minu töö ei ole täiuslik ning selles esineb mõningaid puudusi.

IDEEKAART:Kutseõppe didaktiline süsteem

Joonis 1.Ideekaart:Kutseõppe didaktiline süsteem.Koostas K.Adamson

Töökohas puhastusteenindajatele uute töövõtete õpetamine (joonis 2) või nende kordamine käib minu puhul üsna automaatselt. Kõik on lihtsalt niivõrd käe sees. Aeg-ajalt on aga hea põhjalikumalt analüüsida ja heita pilk kõrvaltvaatajana tööle ,mida ise teen ,et tuua välja sealsed nõrkused ja tugevused .

Seega koostasin oma õpetamise protsessist näitliku didaktilise ideekaarti ,mis kannab nime "Eritisega saastunud pindade puhastamise õpetamine". Siin annan ülevaate kellele, mida, milleks ,kuidas ehk millistest peamistest etappidest juhendaja töö koosneb ja milliseid olulisi nüansse peaksin õpetamise juures arvestama.

Joonis 2.Ideekaart uute töövõtete õpetamiseks puhastusteenindajale.Koostas K.Adamson

Ideekaartide tegemisel kasutasin Bubbl.us keskkonda .

Allikad

Sirk, M. (2012). Teooriaõppedidaktika.Loengumaterjalid.

Tarraste,A.(2011). Praktikaõppedidaktika.[Loengukonspekt].

Rekkor,S.(2009).Õppemeetodid kutsekoolituses.[2016,aprill 12]

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/oppemeetodid.pdf

Avaleht

Käesolev blogi sai loodud, et

 kajastada mõningaid ülikoolimaigulisi töid,aga ...

​

läks nii, et kogu idee kasvas tasapisi raamidest välja.

​

Jah, tänagi on teemade põhirõhk

 kutseharidusel ja kutsepedagoogikal, 

kuid kõrvuti hoian silma peal ja jälgin 

MEELETU uudishimuga kõike enda ümber toimuvat.

 Ütlen sõna sekka, kirjutan, tõlgin, loon, jagan ja vahendan.

Eriliselt on luubi all Soome kutsehariduses toimuv.

Ühte luban - KÕIK siin on (kutse)hariv !

 

MEELDIVAID BLOGIELAMUSI SOOVIDES  ;)

                                           K ü l l i k e 

Praktikal Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses 11.05.-13.05.2015

Seisin peegli ees ja vaatasin ennast- no, millega ma jälle olen hakkama saanud !

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis pean kohe üles tunnistama, et viibisin maikuus vaatluspraktikal Tallinnas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Ja seda oma ülevoolavast aktiivsusest ja uudishimust tingituna. Praktika eesmärk oli see, et selgusele jõuda, kas minus on kutseõpetaja ainest ning kas tasub hakata üldse Tallinna Ülikooli sisseastumiseksameid tegema.

Sattusin Astangu kooli lehele ikka üpris juhuslikult, kerisin seal edasi-tagasi, kuni hakkas silma tekst, kus kutsuti vabatahtlikke tööle ja kooli praktikale - võta ainult kooliga ühendust !

Wow, pikalt mõtlemata kirjutasin koolile, et sooviksin tutvuda puhastusteeninduse õpilaste eluga ja tulla vabatahtlikule vaatluspraktikale. Ennäe imet, kohe tuli ka vastus! Mind oodati praktikale.

Küsisin töölt vabaks, pakkisin kohvri ja sõitsin nädalaks Tamperest Eestisse vastuseid otsima. Ikka nendele, mis pidid saama määravaks, et käänata minu elus uus lehekülg.

Foto 1. Õpetaja juhendamisel koridori koristamas.

Vastuvõtt oli ääretult soe ja avatud. Mulle tutvustati lahkelt õppetöö korraldust, koolimaja, õppeklasse, koristuskeskust (foto 4), õpilasi ning kasutatavaid õppevahendeid. Sain ülevaate praktikatundidest ning veendusin, et praktikaõpe käib siin majas audentses töökeskkonnas (foto 1), nimelt koristati koolimaja erineva otstarbega ruume - WCd, koridori, trepikoda, sööklat jt ruume.
Üllatusena tuli see, et õpilased teevad koolis lisaks ka tellimustöid ning pesevad klientide riideid ja põrandakatteid (foto 2). Õpetaja lisas, et kliendid kasutavad sellist võimalust heameelega.

Foto.2 Õpilased täidavad tellimustööd ja pesevad kliendi vaipa.

Foto 3. Õpilased vaipa pesemas, kus kasutati ka tekstiilipesurit.

Muuhulgas pean mainima, et mul oli kõvasti vedanud, sest olin praktikal ajal kui käis kibekiire kutseeksamiteks õppimine või siis lausa treenimine. Hoolega harjutati tolmuimejaga töötamist, treppide ja kooli söökla koristamist, millest veendusin, et see oli kõigi õpilaste jaoks tõsine õppimine.
Ma ei hakka siin tegema üksikasjalikku raportit minu imelisest võimalusest, küll aga soovitan kõigil huvilistel läbi teha sama trikk ning külastada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust. See on maja, mis on täis üllatusi.

Tagatipuks juhtuski see mis pidi juhtuma - minust sai Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika üliõpilane !

Foto 4. Vaiba pesu õpetaja valvsa silma all.

Foto 5. Kooli koristuskeskus

Foto 6. Õpetaja juhendamisel toimub koristuskäru ettevalmistamine