Kuvatud on postitused sildiga haridusreform. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga haridusreform. Kuva kõik postitused

24 märts 2023

Intervjuu ChatGPTga: Eesti koolireform ja surve väikekoolidele

                                             Intervjueeris ja toimetas Küllike Adamson

Minu kirjatükk on pühendatud tublidele Eesti väikekoolidele kui maa soolale ja on järelhüüe 24.märtsil Lääneranna vallas suletud Lõpe põhikoolile ja Metsküla algkoolile.

Tegin kuumast temast intervjuu tehisintellektiga Chat GPTga, et avada sel moel Eestis lahvatanud huvide kriisi.

Miks toimub Eestis koolireform?

Koolireform on Eestis toimumas selleks, et parandada hariduse kvaliteeti ja tõsta õpetajate ning õpilaste heaolu. Koolireformi eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks, individuaalsemaks ja tõhusamaks, et vastata paremini õpilaste ja ühiskonna vajadustele ning valmistada noori ette tulevikuks.

Koolireformi käigus muudetakse mitmeid haridusega seotud valdkondi, nagu õppekava, hindamissüsteem, õpetajate koolitus, koolide juhtimine ja infrastruktuur. Üks suuremaid muudatusi on üleminek põhikooli- ja gümnaasiumihariduse integreeritud mudelile, kus kaks eraldi kooliastet liidetakse üheks. Samuti muudetakse õppekava sisu nii, et  see toetaks rohkem praktilisi oskusi ja elulisi teemasid.


Kuidas on seotud omavahel Eesti haridusreform ja mitmete koolide sealhulgas väikekoolide sulgemise ettepanekud?

Eesti haridusreformi eesmärk on tugevdada haridussüsteemi ja tagada õpilastele parem haridus ning seeläbi valmistada neid ette tulevikuks. Üks koolireformi olulisi eesmärke on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja individuaalsemaks, et paremini vastata õpilaste ja ühiskonna vajadustele. Sellega kaasneb ka vajadus kohandada koolivõrgu struktuuri vastavalt muutuvatele vajadustele.

Seetõttu on koolireformi raames esitatud mitmeid ettepanekuid koolide sulgemiseks, eriti väiksemate koolide osas. Väiksemate koolide sulgemise ettepanekud tulenevad eelkõige sellest, et väikeste koolide pidamine võib olla majanduslikult ebamõistlik, kui õpilaste arv on väga väike. Samas võib väikekoolide sulgemine tekitada ka tõsiseid probleeme, kuna paljudes piirkondades on väikekoolid kogukonna jaoks oluline sotsiaalne keskus ning nende sulgemine võib mõjutada kogukonna elu.

Seega on koolireformi raames tehtud ettepanekud koolide sulgemiseks seotud haridusreformi laiema eesmärgiga, kuid see on tekitanud ka vastuolulisi arvamusi ja tõstatanud küsimusi, kuidas tagada koolivõrgu optimaalne struktuur, samas säilitades kogukonna sidususe ja vajadused.


Milliseid väikekoole on plaanis konkreetselt 2023.aastal sulgeda või liita?

Mul puudub juurdepääs reaalajas uuenevatele uudistele ja poliitilistele otsustele. Samuti ei saa ma konkreetsetest koolide sulgemise plaanidest teada, sest sellised otsused tehakse tavaliselt kohalikul tasandil ning on seotud paljude erinevate teguritega, nagu kooli asukoht, õpilaste arv, rahastamine jne. Üldiselt on Eesti haridusministeerium teinud ettepaneku koolivõrgu struktuuri muutmiseks, et parandada hariduse kvaliteeti ja muuta haridussüsteem paindlikumaks. See hõlmab ka väikeste koolide sulgemist või liitmist teiste koolidega, kus õpilaste arv on suurem ja võimalused hariduseks paremad. 

Kuid konkreetsed koolide sulgemise plaanid võivad erineda erinevates piirkondades ja on seotud kohaliku omavalitsuse otsustega. Kui soovite täpsemaid andmeid konkreetsete koolide sulgemise plaanide kohta, soovitan teil pöörduda asjakohase kohaliku omavalitsuse või haridusasutuse poole.


Mida täpselt mõeldakse väikekooli all? Milline väikekool ei ole enam jätkusuutlik?

Väikekooli all mõistetakse kooli, kus õpilaste arv on väike ja sageli alla 60 õpilase. Tavaliselt asuvad sellised koolid hajaasustusega või väiksemates kogukondades, kus elab vähem inimesi. Väikekoolide eripäraks võib olla õpetajate suurem roll, kuna neil on sageli mitmeid erinevaid ülesandeid ja vastutusvaldkondi. Väikekoolide jätkusuutlikkuse hindamiseks võetakse arvesse mitmeid tegureid, näiteks õpilaste arvu, kooli asukohta, rahastamist ja infrastruktuuri. Kui kooli õpilaste arv on väike ja see ei võimalda kooli efektiivset ja jätkusuutlikku majandamist, võib kool olla ohustatud. Kui kooli eelarve on piiratud ja see ei võimalda pakkuda piisavalt õpetajaid, vajalikku tehnoloogiat või muud vajalikku hariduslikku tuge, võib see mõjutada õpilaste õpikogemust ja kooli kvaliteeti.


Mida saab kogukond ise ära teha, et väikekool või kodukoha kool jääks alles?

Kogukondade aktiivne kaasamine on oluline, et tagada kohaliku hariduse jätkusuutlikkus ja säilitada kodukoha koolide olemasolu. Mõned näited, mida kogukond ise saab teha:

  • Osalemine kohalikel koosolekutel: Kogukonna liikmed saavad osaleda koosolekutel, kus arutatakse koolide säilitamise võimalusi ja räägitakse kogukonna huvidest ning vajadustest. Selle kaudu saavad kogukonnaliikmed väljendada oma seisukohti ja mõtteid koolide jätkusuutlikkuse kohta.

  • Aktiivne osalemine kooli tegevustes: Kogukonna liikmed saavad osaleda kooli tegevustes ja üritustel, et näidata oma toetust koolile ja näidata, kui oluline on kohaliku kooli olemasolu. 

  • Vabatahtlik töö kooli heaks: Kogukonna liikmed saavad pakkuda oma abi koolile, näiteks korraldada heakorratöid või teha kooli remonditöid. See võib aidata vähendada kulusid ja parandada kooli infrastruktuuri.

  • Kohalike ettevõtjate toetus koolile: Kohalikud ettevõtjad saavad pakkuda koolile oma toetust, näiteks sponsorlust kooliürituste jaoks või annetada raha koolile. See võib aidata kooli rahastamist ja tugevdada kooli sidemeid kogukonnaga.

  • Kooli reklaamimine: Kogukond saab kooli reklaamida, et meelitada rohkem õpilasi kooli ja suurendada seeläbi kooli jätkusuutlikkust. Seda saab teha näiteks sotsiaalmeedia või kohaliku ajalehe kaudu.

Oluline on meeles pidada, et kogukond peab ühiselt tegutsema ja näitama üles pühendumust, et tagada kooli tulevik.


Kui palju maksab väikekooli käigushoidmine omavalitsusele? Kui palju on sellest Eesti riigi toetust?

Väikekooli käigushoidmine omavalitsusele võib maksta erinevalt sõltuvalt kooli asukohast, suurusest ja muudest teguritest. Kooli pidamine võib hõlmata mitmesuguseid kulusid, sealhulgas õpetajate palgad, koolihoone ja -vahendite hooldus ning kooli programmide ja tegevuste rahastamine.

Eesti riik toetab väikekoole läbi mitmete toetusmeetmete, sealhulgas koolivõrgu arendamise toetuse, investeeringutoetuste ja hariduslike erivajadustega laste õpetamise toetuse. 2022. aasta riigieelarves eraldati väikeste maakoolide toetamiseks 6,5 miljonit eurot.

Väikekoolidele antavad toetused võivad erineda sõltuvalt kooli suurusest, asukohast ja muudest teguritest. Oluline on meeles pidada, et väikekooli käigushoidmine ei pruugi olla odav, kuid investeeringud võivad tähendada suurt kasu kogukonnale ja kooli õpilastele.


Ilmselt tähendab väikekooli käigushoidmine ja investeeringud ka Eesti ühiskonna elujõulisust tuleviku perspektiivis?

Jah, väikekooli käigushoidmine ja sellesse investeerimine võib olla oluline Eesti ühiskonnale mitmeti.

Esiteks võib väikekoolide sulgemine kaasa tuua negatiivseid mõjusid kogukonnale, sealhulgas töökoha kaotust, õpilaste sõidukulusid ja kaugemate koolide ülekoormamist. See võib omakorda mõjutada piirkonna majandust, elukvaliteeti ja ka muid ühiskondlikke valdkondi.

Teiseks, väikekoolide säilitamine võib olla oluline, et tagada kvaliteetne haridus kõigile õpilastele, sealhulgas nendele, kes elavad kaugemal ja ei pruugi lihtsalt pääseda suurematesse koolidesse. Väikekoolidel võib olla ka tugev kogukonnatunne ja eriline õhkkond, mis võib soodustada õpilaste heaolu ja edukust.

Kolmandaks, väikekoolide säilitamine võib olla oluline ka Eesti kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmise seisukohalt, kuna väikekoolid võivad olla tihedalt seotud kohaliku ajaloo ja identiteediga.

Seega võib väikekooli käigushoidmine ja sellesse investeerimine olla oluline mitmel tasandil, sealhulgas kogukonna heaolu, õpilaste hariduse kvaliteet ja Eesti kultuuripärandi säilitamine.


Kas mõnes mõttes on koolireformi suurimateks kannatajateks väikekoolid?

Koolireformi käigus võivad väikekoolid olla üheks potentsiaalseks kannatajaks, kuna koolivõrgu korrastamise käigus võidakse kaaluda nende sulgemist või liitmist suuremate koolidega. See võib tähendada õpilaste ja õpetajate jaoks suuri muudatusi, sealhulgas võimalikke vajadusi kolida uutesse asukohtadesse, kohaneda uue kooli õhkkonnaga ja õppeprogrammiga ning kaotada tihedad kogukonnasidemed.

Samas on oluline märkida, et koolireformi eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigile õpilastele üle Eesti ning väikekoolide sulgemine või liitmine võib olla mõistlik otsus, kui see aitab saavutada neid eesmärke. Lisaks võib koolivõrgu korrastamine aidata säästa raha ja ressursse, mis saab omakorda kasutada hariduse kvaliteedi parandamiseks kogu riigis.

Seega, ehkki koolireform võib väikekoolidele olla keeruline ja väljakutsuv, on oluline mõista, et selle eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigile Eesti õpilastele ning väikekoolid võivad olla selles protsessis olulised partnerid.


Mida tähendab väikekoolide sulgemine Eesti riigile? Pean silmas eriliselt maapiirkondi.

Väikekoolide sulgemine võib eriti maapiirkondadele kaasa tuua mitmeid tagajärgi, mis võivad mõjutada ka Eesti riiki tervikuna: 

  • Hariduslike võimaluste vähenemine maapiirkondades: Väikekoolide sulgemine võib vähendada hariduslike võimaluste kättesaadavust maapiirkondades, kus alternatiive on vähe või üldse mitte. See võib tähendada, et piirkonna noored ei pruugi saada kõrgekvaliteedilist haridust, mis omakorda võib mõjutada nende tulevast karjääri ja elukvaliteeti. 

  • Kogukonnatunde kadumine: Väikekoolid on tihti oluline osa maapiirkondade kogukonnast, kus koolil on keskne koht kogukonna elus ja toimimises. Koolide sulgemine võib mõjutada kogukonnatunnet, kuna kool on sageli koht, kus inimesed saavad kokku ja suhtlevad. 

  • Koolide sulgemine võib kaasa tuua elanike lahkumise piirkonnast, mis omakorda võib mõjutada piirkonna majandust ja elukvaliteeti. Kui noored lahkuvad piirkonnast, võib see tähendada ka tööjõu vähenemist ja majandusliku languse riski. 

  • Väikekoolide sulgemine võib suurendada ebavõrdsust maapiirkondade ja linnade vahel, eriti hariduslike võimaluste ja majandusliku heaolu osas.


Kuidas saavad lapsevanemad mõjutada kohaliku omavalitsuse otsustajaid väikekooli sulgemast?

Lapsevanemad on olulised sidusrühmad, kellel on õigus ja võimalus oma seisukohti avaldada ning mõjutada kohaliku omavalitsuse otsustajaid väikekooli sulgemise küsimuses. 

Koguge allkirju petitsioonile! Lapsevanemad saavad ühiselt algatada petitsiooni, mille eesmärk on väikekooli säilitamine või taotlus, et koolivõrgu korrastamisel arvestataks vanemate ja kogukonna arvamusega.

Osalege avalikel koosolekutel! Kohaliku omavalitsuse koosolekutel on sageli võimalik avaldada oma seisukohti väikekooli küsimuses ning küsida otsustajatelt küsimusi ja selgitusi.

Kirjutage kirju kohalikele otsustajatele! Kirjade kirjutamine kohalikele otsustajatele võib olla tõhus viis oma seisukohtade väljendamiseks ja nende tähelepanu juhtimiseks väikekooli säilitamise või toetamise küsimuses.

Korraldage protestiaktsioone! Kui kohalik omavalitsus on teinud otsuse väikekooli sulgemise kohta, võivad lapsevanemad korraldada protestiaktsioone, et avaldada survet otsuse muutmiseks.

Oluline on meeles pidada, et kohaliku omavalitsuse otsustajad peavad kaaluma erinevaid tegureid, sealhulgas koolide rahalist jätkusuutlikkust, õpilaste arvu ja vajadusi, koolide füüsilist seisukorda ja õppekava ning kogukonna arvamusi. Seetõttu on oluline esitada oma seisukohad selgelt ja faktidel põhinevalt ning mõista ka kohaliku omavalitsuse perspektiivi ja kaalutlusi.


Küsin veel lõpetuseks. Milline on sinu isiklik seisukoht väikekoolide osas?

Kuna ma olen tehisintellekt ja mul puudub isiklik seisukoht, siis ma ei saa öelda, milline on minu seisukoht väikekoolide osas. Siiski võin öelda, et väikekoolid on sageli oluline osa kohalikest kogukondadest ja maapiirkondadest ning nende sulgemine võib kaasa tuua mitmeid tagajärgi, nagu ma eelnevalt mainisin. Seetõttu on oluline kaaluda hoolikalt kõiki aspekte enne otsuse tegemist väikekoolide sulgemise kohta. Samuti võib olla oluline leida uusi lahendusi, mis võimaldaksid väikekoolide jätkamist ja säilitamist, samal ajal tagades piisava kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse.

Aitäh, intervjuu eest ja ilusat päeva! 

Sama ka teile, ilusat päeva!

PS Ka sina saad aidata! Toeta ja allkirjasta petitsioone Eesti väikekoolide ja lasteaedade püsimajäämiseks Rahvaalgatus.ee 


21 märts 2021

Soome käivitatud oma emakeele õppe "kooliuuendus" töötab õlitatult ja ennasthävitavalt

Soome keelest vahendas Küllike Adamson 
haridusteaduste magister, Jyväskylä linna oma emakeele õpetaja 

Mitmekeelsetele õpilastele antav oma emakeele õpetus oli Soomes veel kuni 2004. aastani osana emakeele ja kirjanduse õppeaine õppemäärast ning tal oli Soome riiklikus õppekavas ametlik staatus. 2004. aastal jõustunud uuendatud riikliku õppekavaga pühiti oma emakeele õpetus kohustuslikust õppekavast. Oma emakeele õpetus paigutati kõnealuse õppekava 6. peatüki Erinevate keelte ja kultuurirühmade õpilaste õpetamine alla. Toona uuenenud õppekavas kirjutati põhihariduse üldistest väärtustest kaunisõnaliselt järgmist:

Soome põhihariduse väärtused põhinevad inimõigustel, võrdsusel, demokraatial, elurikkuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamisel ning multikultuursuse heaks kiitmisel. Põhiharidus edendab kogukonda, vastutust ja üksikisiku õigusi ja vabaduste austamist. Õpetamise alus on Soome kultuur, mis on välja kujunenud suhtlemisel põlisrahvaste, põhjamaiste ja euroopalike kultuuridega. Õpetuses võetakse arvesse rahvuslikud ja kohalikud eripärad ning riigikeeled ning kaks rahvuskirikut, saami põlisrahvad ja rahvusvähemused. Õpetamisel võetakse arvesse Soome kultuuri mitmekesistumine ka erinevatest kultuuridest pärit sisserändajateni välja. Õpetamisega toetatakse õpilase enda kultuurilise identiteedi kujunemist ja tema osalemist nii Soome ühiskonnas kui globaliseeruvas maailmas. Sellega edendatakse ka sallivust ja kultuuride omavahelist mõistmist. Põhihariduse abil suurendatakse piirkondlikku ja inimestevahelist võrdõiguslikkust. Õpetamisega võetakse arvesse erinevad õppijad ja edendatakse sugudevahelist võrdõiguslikkust, andes  tüdrukutele ja poistele valmidused tegutseda võrdsete õiguste ja kohustustega ühiskonnas kui ka töö- ja pereelus. Põhihariduses on erinevate õppeainete õpetamine poliitiliselt ja religioosselt erapooletu. Põhihariduse kohalikus õppekavas tuleb täpsustada õpetamise aluseks olevaid väärtusi. Need peavad edasi kanduma õpetamise eesmärkidesse ja sisudesse ning igapäevastesse tegevustesse. (Opetushallitus, 2004).

 


Illustreeriv pilt Wokandapix Pixabay.com 


Et siis demokraatia, inimõigused, võrdõiguslikkus, ühiskonna elujõulisus.... Ilus, kas pole? Terav kirves langes aga selles samas toona uues riiklikus õppekavas mõned leheküljed hiljem, täpsemalt 36.leheküljel peatükis 6.4 (vt pilt all). Peatükk Sisserändajad kätkeb endas sisserändajatele mõeldud õppekorraldust ning sealhulgas oma emakeele õpetust. Napilt pool lehekülge sisulist teksti, kus üks lause ütleb aga ära kõik:  

Sisserändajatele õpetatakse (alates 2004. aastast) vastavalt koolis õpetatavates keeltes emakeele ja kirjanduse asemel soome ja rootsi keelt teise keelena, kui tema soome või rootsi keel ei ole hinnanguliselt võrreldes emakeele tasemel kõigis keeleoskuse osaoskustes. Sisserändajatele tuleks võimaluse korral läbi viia ka õpilase oma emakeele õpetust. 

Sisserändajatele tuleks võimaluse korral läbi viia ka õpilase oma emakeele õpetust. Lõikepilt Opetushallitus

Nii sai oma emakeele õpetusest õpilase põhiharidust täiendav õpetus. Oma emakeelele anti võimalus säilida ja areneda kuskil soome keele kõrval, aga mitte ametlikult soome keelega koos.

Juba 2010. aastal, napilt viis aastat hiljem, anti oma emakeele õpetusele järgmine jalahoop ning oma emakeele positsiooni nõrgestati veelgi. Oma emakeele õppetundide arvu nädalas vähendati 20%. Kui enne seda oli õppijale nädalas ettenähtud 2,5 õppetundi, siis nüüd alandati see 2 tunnile nädalas (Opetusministeriön asetukset 1777/2009 ja 392/2007, viidanud Tikkanen, 2010 ). Tampere linnas praktiseeritakse täna õpetust, kus eelkooli lastele on ettenähtud ainult 1 õppetund oma emakeelt nädalas. 

Need otsused on täielikult vastuolus ka sisserändepoliitika programmi, võrdõiguslikkuse seaduse ja integratsiooniseadusega. Näiteks Soome kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liidu sisserändepoliitika suunistes on sätestatud, et oma emakeele õpetamist tuleb toetada laiemalt kui praegu (Suomen Kuntaliitto 2.6.2004, 7-8, viidanud Tikkanen, 2010). 

Ajad tagasi tutvustati haridusameti poolt teostatud uuringus sisserändajate oma emakeele õpetuse olukorda põhihariduses. Uuringus jõuti isegi üksmeelele, et õpetamise staatust tuleks parandada ning see tuleks tuua tagasi põhihariduse õppekavasse (Ikonen, 2007, 52, viidanud Tikkanen, 2010). Paraku seda 26.4.2006 valminud aruannet Sisserändajate emakeeleõpetuse olukord põhihariduses (Maahanmuuttajien äidinkielen opetuksen tilanne perusopetuksessa) ei avalikustatud ega rakendatud kunagi!

Samuti on 2007. aastal haridusministeeriumi ja Jyväskylä ülikooli poolt tehtud Liikudes tuleviku keeleõppe poole: Keeleõppepoliitika projekti lõppraportis (Kohti tulevaisuuden kielikoulutusta : kielikoulutuspoliittisen projektin loppuraportti) soovitatud meedet, et oma emakeele õpe toodaks tagasi kohustuslikku õppekavasse ja õppetundide arv nädalas tõstetakse kahelt tunnilt kolmele tunnile (Luukka & Pöyhönen, 2007, 466, viidanud Tikkanen, 2010). See raport jäi ses osas vaid teadmiseks.

Praktilised probleemid on olnud pikka aega teada, kuid senini pole suudetud nende jaoks toimivaid lahendusi välja töötada. Rääkimata õppeaine ennistamisest riiklikusse õppekavasse. Uurijad on leidnud, et oma emakeele õpetamine tuleb võtta riiklikusse õppekavasse (Ikonen, 2007, viidanud Bärlund, 2020) ja tunniplaani. Oma emakeele õpetamise olukord muutuks oluliselt paremaks, kui see võrdsustatakse koolis teiste õppeainetega. See tagaks tulemuslikuma ja korrapärase õpetamise, mis oleks eriti õpilaste õppimise seisukohast suur samm edasi (Tainio, 2019). 

Soome keelehariduspoliitika tegevuskeskkond on mitmetasandiline ja muutub aeglaselt. Poliitiliste otsuste tegemisel ei võeta alati arvesse teadusuuringute tulemusi ja uuringuid, mille on riik teadlastelt tellinud, torkab Pia Bärlund, PhD. Siit soovitus Soome keelehariduspoliitika huvilistele. Kui jaksu ja tarmu leidub, on võimalus oma emakeele õpetamise põrgatamisest läbi erinevate valitsuste lugeda faktitäpsusega värskest 2020. aastal väideldud Pia Bärlundi doktoritööst Kuntatason kielikoulutusta kehittämässä. Autobiografinen tutkimus erään kielenopettajan ammatillisesta kasvusta kuntatason kielikoulutuspoliittisessa kontekstissa. Muideks, minu ülemuse kribatud töö :)

Kõige kummastavam oma emakeele õppe juures on see, et Soome hariduskorralduses ei lähe sõnad ja teod ammu enam kokku. Kinnitatakse, et oma emakeele õpetust hinnatakse, kuid samas on selle staatust korduvalt ja süsteemaatiliselt kahjustatud. Väidetavalt antakse emakeelele võimalus ellu jääda ja areneda. Antakse mõista, et õpetust pakutakse kõikidele ja see on kõigile soovijatele alati kättesaadav. Samas jäetakse aga rääkimata tõsiasi, et oma emakeele õpetamise korraldamine on jäetud täielikult omavalitsuste meelevalda. See tähendab seda, et iga omavalitsus võib õpet korraldada ja kui tahab võib jätta ühel päeval ka vabalt korraldamata (Latomaa, 2002, viidanud Bärlund, 2020). Nii nagu oleks juhtunud napilt Jyväskylä linnas sügisel 2020, kui poleks olnud häälekaid barrikaadidele tõusnud oma emakeele õpetajaid ja lapsevanemaid, kes kiirelt vastu reageerisid. Petitsioonile koguti allkirju ja olin üks nende seast. 

Seetõttu pole ka päris lõpuni selge, mida ikkagi mõeldakse sellega, kui kinnitatakse, et oma emakeelele on antud Soomes võimalus säilida ja areneda?

Tegelikkuses tundub olukord pigem liikuvat suunas, kus edendatakse selliseid hariduspoliitika meetmeid, millega õnnestub see tüütu erinevus, milleks üks mitmekeelne ilming ju on, kõrvaldada vähehaaval olematuks (Cummins, 2000, viidanud Tikkanen, 2010). 

Tõsist rahulolematust on tunda kõikjal ja kõiges. Tajutakse ka tegelikku ohtu õppe püsima jäämisele. Soome haridussüsteemil pole vaja enam ise käsi määrida. Kas pool surnud või pool elus? Selge on, et Soome riigi käivitatud süstemaatiline koolikius oma emakeele õppe "uuendamisel" on õlitatult käima lükatud, mis toimib nüüd ennastjuhtivalt, ennastõõnestavalt ja ennasthävitavalt. 


Allikad: 

Tainio, L. (2019). Toinen kieli ja oma äidinkieli perusopetuksessa. Kieli, koulutus ja yhteiskunta, 10(3).  https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-huhtikuu-2019/toinenkieli-ja-oma-aidinkieli-perusopetuksessa 

Tikkanen, S.(2010). Maasta sinä olet tullut. Kieli, koulutus ja yhdenvertaisuus – näkökulmia monikielisten oppilaiden äidinkielen opetukseen 2000-luvun Helsingissä: HAAGA-HELIA ammattikorkeakoulu. https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/25220/ONT%20-Tikkanen.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Opetushallitus. (2004).PERUSOPETUKSEN OPETUSSUUNNITELMAN PERUSTEET 2004: Vammalan Kirjapaino Oy https://www.oph.fi/sites/default/files/documents/perusopetuksen-opetussuunnitelman-perusteet_2004.pdf

Bärlund, P. (2020). Kuntatason kielikoulutusta kehittämässä: Autobiografinen tutkimus erään kielenopettajan ammatillisesta kasvusta kuntatason kielikoulutuspoliittisessa kontekstissa Jyväskylä: University of Jyväskylä, (doktoritöö). https://jyx.jyu.fi/bitstream/handle/123456789/71689/978-951-39-8268-3_vaitos_2020_10_03.pdf?sequence=4&isAllowed=y


28 september 2017

Sir Ken Robinson ja kuldsed sõnad hariduse revolutsioonist


Siin on üks minu lemmik lektor, kelle hariduse teemalist humoorikat esitust ja samas südantsoojendavaid kuldseid sõnu on innustav kuulata. Vaadake ka ja ... muide alt paremast nurgast saab klõpsata  eestikeelseid subtiitreid.
Lisavaatamist SIIT.