Kuvatud on postitused sildiga muusika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga muusika. Kuva kõik postitused

07 märts 2023

5 KYSYMYSTÄ: maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus Suomen peruskoulussa

 Toimittaja Küllike Adamson

👉 Oman äidinkielen opetus perusopetuksessa kattaa oppilaiden opettamisen heidän kotonaan tai yhteisössään päivittäin käyttämässään kielessä. Perusopetuksen oman äidinkielen opetuksen tavoitteena on kehittää oppilaiden kielitaitoa, viestintätaitoja, luku- ja kirjoitustaitoja sekä kulttuuritietoisuutta.

👉Maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetuksen saatavuuden varmistaminen on tärkeää, jotta nämä oppilaat voivat säilyttää kulttuurisia ja kielellisiä juuriaan ja saavuttaa menestyksekkäästi koulutuksellisia tavoitteita Suomessa. 

👉 Yksilölliset opetussuunnitelmat auttavat varmistamaan, että oppilaat saavat räätälöityä oman äidinkielen opetusta. Oman äidinkielen opetuksessa on tärkeää, että oppilaiden yksilölliset tarpeet ja taidot otetaan huomioon ja opettajat huomioivat oppilaiden erilaisen kielellisen ja kulttuurisen taustan auttaakseen heitä oppimaan ja kehittämään omaa äidinkieltään menestyksekkäästi.

👉 Optimaalinen oman äidinkielen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa riippuu monista tekijöistä, ja se voi vaihdella koulun ja luokan tarpeiden mukaan. Kuitenkin on suositeltavaa, että yhdistelmäluokassa ei ole enempää kuin 10-15(20) oppilasta, jotta jokainen oppilas saa yksilöllistä huomiota ja tukea.

Piyapong Saydaung Pixabayst

1 Mikä on maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus?

Maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus perusopetuksessa kattaa yleensä seuraavia taitoja:

Kielitietoisuus: oppilaille tutustuminen kielen rakenteeseen, mukaan lukien kielioppi, sanasto, ääntäminen ja intonaatio. Oppilaille opetetaan myös, miten käyttää omaa äidinkieltään erilaisissa viestintätilanteissa.

Kirjoittaminen: oppilaiden opettaminen erilaisten tekstilajien kirjoittamiseen ja kirjoitustaidon kehittämiseen.

Lukeminen: oppilaille esitellään erilaisia kirjallisia genrejä ja heitä rohkaistaan lukemaan erilaisia ​​kirjallisia teoksia kehittääkseen heidän luku- ja lukustrategioitaan sekä lukemisen iloaan.

Viestintätaidot: oppilaiden opettaminen viestintätaidoissa, kuten kuuntelu, puhuminen ja dialogin käyminen. Oppilaille annetaan mahdollisuus kommunikoida muiden oppilaiden ja opettajien kanssa omalla äidinkielellään kehittääkseen heidän viestintätaitojaan ja vuorovaikutustaitojaan.

Kulttuurinen tietoisuus: oppilaille esitellään heidän äidinkielensä kulttuuria, perinteitä ja historiaa kehittääkseen heidän kulttuurista tietoisuuttaan ja ymmärrystään. Oppilaat oppivat myös kuinka eri ihmiset voivat nähdä asiat eri tavoin.


2 Miten voimme varmistaa, että maahanmuuttajataustaiset oppilaat saavat tarvitsemansa oman äidinkielen opetuksen?

Oman äidinkielen opetuksen saatavuuden varmistaminen on tärkeää, jotta nämä oppilaat voivat säilyttää kulttuurisia ja kielellisiä juuriaan ja saavuttaa menestyksekkäästi koulutuksellisia tavoitteita Suomessa. 

Monikielinen lähestymistapa: Koulut voivat käyttää monikielistä lähestymistapaa, jossa monikielisyyttä arvostetaan ja äidinkielen opetukselle annetaan sama painoarvo kuin koulun muille oppiaineille. Tämä voi tarkoittaa äidinkielen opetuksen korostamista maahanmuuttajataustaisten oppilaiden kohdalla tai monikielisen opetuksen lähestymistavan käyttöä, jossa oppiminen tapahtuu sekä äidinkielellä että kohdekielellä.

Yksilölliset opetussuunnitelmat: Koulut voivat laatia yksilöllisiä opetussuunnitelmia, jotka ottavat huomioon jokaisen maahanmuuttajataustaisten oppilaan aikaisemman koulutuksen, kielitaidon ja kulttuurisen taustan. Tämä voi auttaa oppilaita saavuttamaan äidinkielen opetuksen tavoitteet nopeammin ja menestyksekkäämmin.

Oman äidinkielen opettajien koulutus: Yliopistot ja korkeakoulut voivat tarjota oman äidinkielen opettajille täydennyskoulutusta, joka keskittyy maahanmuuttajataustaisten oppilaiden äidinkielen opetustapoihin. Tämä auttaisi opettajia ymmärtämään erikielisiä ja kulttuurisia taustoja paremmin ja sopeutumaan opetusmenetelmäänsä vastaamaan oppilaiden tarpeita.

Kulttuurienvälinen koulutus: Koulut voivat tarjota kulttuurienvälistä koulutusta, jotta oppilaat voivat ymmärtää Suomen kulttuuria ja tapoja samalla kun säilyttävät identiteettinsä äidinkielen ja kulttuurin suhteen. Tämä edistäisi myös yleistä suvaitsevaisuutta ja kulttuurista monimuotoisuutta koulussa.


 З Yksilölliset opetussuunnitelmat oman äidinkielen opetuksessa - mitä ne tarkoittavat?

Yksilölliset opetussuunnitelmat äidinkielen opetuksessa ovat erityisesti laaditut opetussuunnitelmat, jotka ottavat huomioon jokaisen oppilaan kielitaidon tason, kulttuuritaustan ja aiemman koulutuksen. Tällaiset opetussuunnitelmat auttavat opettajia mukauttamaan opetusmenetelmänsä ja -tyylinsä vastaamaan jokaisen oppilaan yksilöllisiä tarpeita.

Yksilöllisen opetussuunnitelman laatimisprosessi alkaa opettajan ja oppilaan arvioinnista. Opettaja arvioi oppilaan kielitaidon tason, mukaan lukien suullinen ja kirjallinen ilmaisu, kielioppi, sanasto ja oikeinkirjoitus. Lisäksi otetaan huomioon oppilaan kulttuuritausta ja aiempi koulutus.

Arvioinnin jälkeen opettaja laatii oppilaalle erityisesti räätälöidyn opetussuunnitelman, joka sisältää oppilaalle sopivia opetusmenetelmiä, oppimateriaaleja ja -välineitä. Yksilöllisen opetussuunnitelman tavoitteena on auttaa oppilasta kehittämään äidinkielen taitoaan nopeammin ja tehokkaammin.


 4 Kuinka soveltaa yksilöllisiä oppimissuunnitelmia yhdistetyssä luokassa, jossa jokaisen oppilaan oman äidinkielen kielitaito ja taitotaso voivat vaihdella merkittävästi?

Yksilöllisten oppimissuunnitelmien soveltaminen yhdistetyssä luokassa voi olla haasteellista. Oman lisänsä moninaisuuteen tuo se, että oppilaat tulevat ryhmään eri aikaan. Uusia oppilaita voi tulla kautta vuoden. Tässä on joitakin vinkkejä:

-Arvioi jokaisen oppilaan kielitaito ja taitotaso ja laadi yksilöllinen oppimissuunnitelma, joka vastaa heidän tarpeitaan ja tavoitteitaan.

-Suunnittele oppimistilanteita, joissa oppilaat voivat työskennellä yksilöllisesti tai pienryhmissä. Näin jokainen oppilas voi edetä omaan tahtiinsa ja saada tarvitsemaansa tukea.

-Tarjoa oppilaille monipuolisia oppimateriaaleja ja -tehtäviä, joita he voivat käyttää omassa oppimisessaan. Näin jokainen oppilas voi löytää itselleen sopivan haasteen ja edetä omalla tasollaan.

-Hyödynnä erilaisia opetusmenetelmiä, kuten erilaisia käytännön harjoituksia, ryhmätöitä ja keskusteluja. Tämä auttaa oppilaita kehittämään erilaisia kielitaidon osa-alueita ja auttaa heitä löytämään oma tapa oppia.

-Tarkkaile oppilaiden edistymistä säännöllisesti ja tarjoa heille palautetta ja kannustusta. Näin he voivat seurata omaa kehitystään ja pysyä motivoituneina.

-On ryhmä sitten miten heterogeeninen tahansa, on suositeltavaa, että oppitunneilla on selkeä rakenne. Tunnit pyritään aloittamaan ja lopettamaan yhteisesti.


5Mikä on optimaalinen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa, jossa oppilaiden kielitaito ja taitotaso voivat olla merkittävästi erilaiset?

Yhdistelmäluokassa opettaminen on tehokas tapa ottaa huomioon oppilaiden erilaiset kielitaidon tasot ja kulttuuritaustat, mutta optimaalinen oppilaiden määrä voi vaihdella monien tekijöiden, kuten opettajan kokemuksen, luokan koon ja resurssien mukaan.

Ihanteellinen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa riippuu monista tekijöistä, mutta yleisesti suositellaan, että yhdistelmäluokassa olisi enintään 10-15(20) oppilasta. Tämä mahdollistaa opettajan yksilöllisemmän vuorovaikutuksen jokaisen oppilaan kanssa, antaa heille tarvittavan huomion ja varmistaa, että jokaisen oppilaan yksilölliset tarpeet otetaan huomioon.

Jos yhdistelmäluokassa on enemmän oppilaita, opettajalla voi olla vaikeampi varmistaa, että jokainen oppilas saa tarpeeksi huomiota ja apua yksilöllisten tarpeidensa mukaan. Tässä tapauksessa voi olla hyödyllistä jakaa oppilaat ryhmiin heidän kielitaitonsa ja yksilöllisten opetussuunnitelmiensa mukaan.             

03 märts 2023

Miks on oluline õppida Soomes elaval lapsel eesti keelt- oma emakeelt?


On oluline, et Soomes elav laps õpiks koolis oma emakeele tunnis eesti keelt. Eelkõige on eesti keele tunnid vanematele vastutus ja võimalus tagada lapse eesti keele hoidmine ja säilimine eesti keele kodumaast erinevas ühiskonnas ning lapse tulevikule mõeldes. 


Kultuuriline pärand: Eesti keel on oluline osa eesti kultuuripärandist. Emakeel on suurim varandus, mida vanemad saavad lapsele elu ajal pärandada. Kui lapsel on võimalus õppida eesti keelt, saab ta paremini mõista ja hinnata oma päritolu ning tugevdada sidet oma juurtega. Suhelda nii Eestis kui mujal maailmas elavate pere liikmetega oma emakeeles.


Tööalane karjäär ja konkurentsivõime: Eesti keele oskus annab Soomes elavatele lastele eelise tulevikus, kui nad soovivad töötada Eestis või suhelda Eestis tegutsevate ettevõtetega või ettevõtetega maailmas, kus üks töökeel on eesti keel. Näiteks on eesti keel suur ja oluline keel ning 2004. aastast Euroopa Liidus üks ametlikest keeltest.  


Suhtlusvõrgustik: Kui lapsel on võimalus rääkida eesti keelt, saab ta suhelda eesti keelt kõnelevate inimestega ja luua uusi suhteid, mis võivad olla kasulikud nii isiklikus kui ka tööalases elus.


Kognitiivne areng: Eesti keele õppimine arendab lapse mälu, tähelepanu ja loogilist mõtlemist. Samuti arendab keeleõpe lapse õpivõimekust õppida ja omandada lihtsamalt muid teadmisi.


Identiteedi tugevdamine: Kui laps õpib eesti keelt, saab ta end tunda osana eesti kultuurist ja kogukonnast, mis aitab tugevdada tema identiteeti, kuuluvustunnet ja enesehinnangut.


Seega võib eesti keele õppimine Soomes elavatele lastele olla kasulik nii isiklikul kui ka professionaalse arengu tasandil ning aidata lastel paremini mõista ja hinnata oma päritolu, oma mina-pilti.

23 märts 2022

Soome üldhariduskooli tunniplaanis on ligi 60 emakeelt

Soomes kehtivate seaduste järgi pakutakse õpilastele, kelle emakeel ei ole soome või rootsi, võimalust õppida koolis oma emakeele õppeainet. Emakeele õpetamine annab võimaluse toetada võõrkeelsete õpilaste emakeele oskust, hoida alles oma emakeel ja rikastada Soome riigi keelevaramut. Soome põhihariduse õppekava ütleb õpilase oma emakeele õpetamise kohta:

  • Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri
  • kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida riigi poolt eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena oma emakeelt
  • õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks 
  • emakeele õppimine ja hoidmine toetab õppija lõimumist Soome ühiskonda.

Infot oma emakeele õpetuse kohta leiab Soome haridusministeeriumi lehelt, kus on andmeid alates 1998. aastast. Paraku ei selgu, milliseid emakeeli 1998-2003 koolis õpetati. Selle-eest leiab, et Soome koolides õppis kokku 8786 oma emakeele õppijat. Oma emakeeli hakati statistikas rida-realt välja tooma alates 2004. aastast. 


Soome koolis on võimalus õppida ligi 60 erinevat emakeelt


2004. aasta kevadsemestril korraldas oma emakeele õppetööd 70 omavalitsust kokku 51 emakeeles. Sama aasta sügissemestril omakorda 74 omavalitsust 45 emakeeles. Õpetatavate keelte hulka on alates 2004. aastast kuni tänaseni kuulunud ka eesti keele õpe eesti emakeelega õpilastele. Teatud kindla emakeele õpetamine oleneb sellest, millise emakeelega õppijatest on võimalik rühm moodustada ning kas on olemas keele õpetamiseks õpetaja. 
  
Kuna oma emakeele õppetöö korraldamine on valdadele seadusega vabatahtlik, siis tõlgendavad ja korraldavad vallad oma emakeele õpet üsna vahelduvalt. Kui ühtedes valdades on saanud oma emakeele õppe korraldamine südameasjaks, siis teistes ei pruugita leida selleks tahet, vajadust või on selleks muu põhjus. 
2020. aasta seisuga oli Soomes kokku 309 valda. Oma emakeele õpet (joonis 1) on korraldatud rekordiliselt 2010. aasta sügisel 95 vallas. Tänaseks on korraldajate arv langenud alla 90. Kõige vähem on olnud oma emakeele õppe korraldajaid 2004. aasta kevadel, kui see oli 70. Kokkuvõttes korraldatakse oma emakeele õpet vähem kui igas kolmandas vallas.



Joonis 1. Oma emakeele õpet korraldanud Soome vallad arvuliselt 2004-2020 sügis- ja kevadsemestril


Õpetatavate oma emakeelte arv (joonis 2) on olnud Soome üldhariduskoolis aastatel 2004-2020 vaikselt tõusuteel. Viimasel viiel aastal püsinud aga üsna muutumatuna. Eraldi olen välja toonud iga aasta kohta nii kevad- kui sügissemestri näitaja. 
Selgub, et kõige vähem õpetati keeli 2004.aasta sügisel kokku 45 ja kõige rohkem on õpetatud oma emakeeli 2018. aasta sügisel s.o kokku 58 keeles. 2005. aasta kohta ei olnud andmed leitavad.

Joonis 2. Aastatel 2004-2020 õpetatavate emakeelte arv sama aasta kevad- ja sügissemestril

Viimased saadud andmed oma emakeele õpetuse kohta pärinevad aastast 2020. Kõnealuse aasta sügisel õpetati koolides kokku 57 keelt (joonis 3). Kõige vähem oli siis armeenia keele õppijaid 4 õpilast ja kõige rohkem vene keele õppijaid kokku 5619. Eesti keele õppijaid oli 2020. aasta sügisel kokku 1635. 

Seoses sõjaga Ukrainas ja tähelepanuga riigi suunal olen võrdlusesse võtnud ka ukraina keele õppijad, keda 2020. aasta sügisel oli 23. Võib ennustada, et Ukraina sõjapõgenike mõjust tingitult on 2022. aasta ukraina keele õppijate arvus oodata märgatavat tõusu. Näitajad ukraina, eesti ja vene keele õppijate kohta leiab kiirelt roosadest tulpadest. Samuti leiab sealt uudistamiseks ülejäänud keeled. Pildi saab klõpsates suuremaks.


Joonis 3. 2020. aasta sügisel Soome üldhariduskoolis õpetatud 57 emakeelt ja õppes osalenud õpilaste arv 



Allikad:

Kuntaliitto.Suomen kaupungit ja kunnat. Kaupunkien ja kuntien lukumäärät ja väestötiedot.

Opetushallitus. Maahanmuuttajien koulutuksen tilastot. Perusopetus ja lukiot. 
Kasutatud 24. märtsil 2022




21 august 2017

Taasiseseisvuspäev kohalike eestlaste seltsis


Elades ja töötades Tamperes, veetsin tänase taasiseseisvuspäeva Pirkanmaa maakonna eestlaste seltsis. Vähemusrahvuslasena on mulle eriti oluline eestluse hoidmine ja ühtekuuluvustunne võõras riigis. Need on väärtused, mida peame endas kandma, olenemata, kuhu elu meid juhib.
Eriliselt tore oli aga veenduda, et seekordse piknikuhõngulise pidupäevaürituse olid korraldanud kohalikud noored Pirkanmaa Tuglas-seurast. Organiseeritud oli metsakohvik grillvorsti ja suupistetega, ise oli küpsetatud kooke ja saiakesi, keedetud kohvi. Kogu teenitud kassa läks aga noorte tegevuse toetamiseks. Organiseeritud olid lisaks mängud ja tegevused lastele ning eelkõige hoolitsetud, et ürituse info jõuaks võimalikult paljude eesti peredeni. Just nii tublid eesti ja ka soome noored käivad koos Tuglas-seuras !
Sain teada, et noortele on eestluse hoidmine oluline ja koos käia huvitav. Südames salamisi arvan, et õilas idee ei ole neile lihtne. Paljud on ju sündinud ja kasvanud Soomes ning aktiivne side Eestiga minimaalne. Vaatamata sellele tehakse väga palju, et hoida end Eestimaal toimuvaga kursis. Näiteks kohe-kohe sügisvaheajal on gümnasistid tulemas Tallinnasse mitmepäevasele külaskäigule, mille peaeesmärgiks on tutvuda siinsete kõrgkoolide õppimisvõimalustega. Kõnealune reis saab aga teoks tänu kirjutatud projektile. Oeh, ei jõua kohe ära imetleda seda agarust !

Piknik jätkus ühiselt tehtud loodusretkega ja isamaalise ühislaulmisega.
Tutvusin ka mitme kohaliku eestlasest õpetajaga, kellega sai räägitud, millest siis muust, kui loomulikult koolielust. Sellised sidemed on mulle erialaselt värskendavad ja väärtuslikud.
Elagu Eesti !

Fotode autor Kristiina Lepp.