Mis keelel, see meelel

Taasiseseisvuspäev kohalike eestlaste seltsis

Tartu Poistekoor · Rahvavis - Mats alati on tubli mees

Elades ja töötades Tamperes, veetsin tänase taasiseseisvuspäeva Pirkanmaa maakonna eestlaste seltsis. Vähemusrahvuslasena on mulle eriti oluline eestluse hoidmine ja ühtekuuluvustunne võõras riigis. Need on väärtused, mida peame endas kandma, olenemata, kuhu elu meid juhib.

Eriliselt tore oli aga veenduda, et seekordse piknikuhõngulise pidupäevaürituse olid korraldanud kohalikud noored Pirkanmaa Tuglas-seurast. Organiseeritud oli metsakohvik grillvorsti ja suupistetega, ise oli küpsetatud kooke ja saiakesi, keedetud kohvi. Kogu teenitud kassa läks aga noorte tegevuse toetamiseks. Organiseeritud olid lisaks mängud ja tegevused lastele ning eelkõige hoolitsetud, et ürituse info jõuaks võimalikult paljude eesti peredeni. Just nii tublid eesti ja ka soome noored käivad koos Tuglas-seuras !
Sain teada, et noortele on eestluse hoidmine oluline ja koos käia huvitav. Südames salamisi arvan, et õilas idee ei ole neile lihtne. Paljud on ju sündinud ja kasvanud Soomes ning aktiivne side Eestiga minimaalne. Vaatamata sellele tehakse väga palju, et hoida end Eestimaal toimuvaga kursis. Näiteks kohe-kohe sügisvaheajal on gümnasistid tulemas Tallinnasse mitmepäevasele külaskäigule, mille peaeesmärgiks on tutvuda siinsete kõrgkoolide õppimisvõimalustega. Kõnealune reis saab aga teoks tänu kirjutatud projektile. Oeh, ei jõua kohe ära imetleda seda agarust !

Piknik jätkus ühiselt tehtud loodusretkega ja isamaalise ühislaulmisega.

Tutvusin ka mitme kohaliku eestlasest õpetajaga, kellega sai räägitud, millest siis muust, kui loomulikult koolielust. Sellised sidemed on mulle erialaselt värskendavad ja väärtuslikud.

Elagu Eesti !

Fotode autor Kristiina Lepp.

Armastus Norra piletiautomaadi vastu - MORE SCREENS, LESS CHOICE !

Selline huvitav kogemus tardus Norra reisilt.
Ettevaatust ✋tegemist on toote arvustusega, mis võib tekitada vastupandamatut huvi !

 ALLIKAD

NSB Ticket Machine
http://maxschroder.com/NSB-Ticket-Machine

Antikvariaadi aaretelaegas

Kes me oleme ja kust me tuleme ? 

Et osata targalt vastata, tuleb pilk heita ajalukku. Kui mõistame teha tutvust endisaegsete suurkujudega lähemalt ja kaugemalt ning süveneda nende pedagoogilistesse vaadetesse, oskame õpetajatena mõista ja seletada tänase kutsehariduse sisu ning tulevikku kaasa viia parimaid õpikäsitlusi.
”Ihmiskunnan menestyminen tällä pallolla on aina perustunut siihen, että opimme toisiltamme ja välitämme osaamistamme yli sukupolvien”, tõdeb Anne Rongas .
(Inimkonna püsimajäämine siin maakeral on alati põhinenud sellel, et me õpime üksteiselt ja vahendame oma oskusi järgmistele sugupõlvedele.)

Käin ise ja soovitan kõigil pedagoogidel külastada antikvariaatide üllatusi täis lookas riiuleid. Allpool ühtlasi kadestamisväärt näide sellest, milliste suurmeeste kirjutisi sealt leida võib. Ning ka selliseid raamatuid, mille sisu ei soovi enam omal nahal järgi proovida.

Antikvariaadist leitud raamat autori Johannes Käisi autogrammiga. 

All prof Peeter Põllu toimetatud raamat J.H.Pestalozzi eluloost. Oma viimasel eluaastal (1930) käis Põld välja idee luua demokraatia nõuetele vastav ühtluskool, mis annaks kõigile lastele nende seisusest olenemata võrdsed võimalused omandada tasuta põhiharidus, sest just sellega laotakse tugev vundament rahvuskultuurile ja kodanike üldisele haritusele, aatelise mehena seisis ta samuti emakeelse hariduse eest ja naiste õiguste eest kooliharidust saada. Sarnaselt mõtles ka Pestalozzi, Põllu eelkäija, kes pühendas oma jõud sellele, et rajada koole, kus tasuta haridust saaksid võrdselt kõik lapsed, ka need, kes kõigist kõige vaesemad- kerjuslapsed.

Nõukaaegne väljaanne ENSV tolleaegse autoritaarse korra kutseväärtustest, -eetikast ja töönormidest.

Tänapäeva antikvariaatide pluss on see, et ka nemad on kolinud netti ning tellida ja sirvida saab raamatute valikut arvuti vahendusel. Kohaletoimetamine postiga on samuti võimalik ning autori ära proovitud rahvusvaheline SmartPost töötab nagu õlitatult.

Allikad

Rongas, A. (2014). Jaa jotain ‑päivää viritellessä #jaajotain.  http://opeblogi.blogspot.fi/2014/02/jaa-jotain-paivaa-viritellessa-jaajotain.html

TATE MODERN / moodsakunsti muuseumis Londonis

Elamus, mis raputas ...

Väärtustamine kuulub inimelu vältimatuste hulka, kuivõrd inimeksistents on alati seotud mingi aja, koha ja kulgemistega. Oma eksistentsi vajadustest lähtuvalt anname me tähendusi kõigele ja kõigile, millega kohtume, sealhulgas sellelegi, mida materiaalsel kujul olemas ei ole.

Väärtused on impulss ja energia.

Väärtused on inspiratsioon aktiivsusele.

Elus tooni andvad väärtused saavad kasvatuses tajutavaks (Kuurme, 2009).

Kunstitemplisse sai ka sisse veereda :)

Tohutu 5-korruseline hoone, kus "pööningule" pääses eskalaatoritega.

Audio-visuaalse kunsti nautijad.

Maailmakuulsat kunsti võis TASUTA aktiivselt kuulata, vaadata, selle sisse minna ja selle osaks olla. Kunsti võis pildistada, selfitada, lindistada, joonistada jne. keegi ei peletanud minema ega hirmutanud siltidega "ei tohi !" ega sundinud kikivarvul kõndima "psss!". Tänapäevane TATE muuseum kuulub selgelt rahvale ehk loosunglikult "kunst kuulub rahvale !".

Muuseum, mitte mausoleum.  

Pedagoogidele tabav sõnum.

Mina ja Pablo Picasso `The Three Dancers`, palju palju Picassot ...

P.Picasso ´Weeping Women`.Autori foto.

S.Dali `Autumnal Cannibalism´. Autori foto.

Kasutatud allikad

Kuurme, T. (2009). Peab-pedagoogika ja sihiseadmise eetika. Tartu: AS Pakett trükikoda.

TATE MODERN International modern and contemporary art.

          Allikas: http://www.tate.org.uk/visit/tate-modern

Kaos klassiruumis

Samal ajal kui õpime ülikooli auditooriumis eeskujulikuks väätusi kandvaks õpetajaks, kes järgib teadagi eetikakoodeksit, räägib juuresolev pilt kollektiivis käitumisest hoopis midagi muud. Selgub, et meile kõrgesti koolitatud  õpetajatele ei ole mitte mingi vaev tekitada ainuüksi ühe loenguga klassiruumi kaos :( Isiklikult kahtlen sellise õpetaja pädevuses, kes ninaotsast kaugemale ei näe, ei mõtle empaatiliselt ega ole kursis säästva eluviisiga.

Kamoon, pealegi ei saa ühekordset topsi võtta sõna-sõnalt, sest papptopsi eluiga on vähemalt kolmekümneühekordne ehk ühekuukordne tops. Isiklikust kogemusest muide.

Loputa ja pista kotti või võta kodunt selline tulekindel kaasa ! 

Tallinna Ülikooli loengus.Autori foto.

 Vaata lisaks Terve ja jätkusuutlik eluviis .

Ron Muecki näitusel Sara Hildéni kunstimuuseumis Tamperes

Võimas ja õõvastav. Hüperrealistlikku kunsti viljelev ja vahakujusid tegev skulptor Ron Mueck, sünd 1958 Melbournis Austraalias, oskab oma töödega jõuliselt vaatajaid kõnetada kui mitte õelda  šokeerida. Tema vahainimesed on kas ebaloomulikult väikesed või hiigla-ülisuured, samas aga täiesti üks-ühele elutruud . Tegemist on väga tavaliste persoonidega elust enesest.Võin oletada, et enamasti on nad töölisklassist pärit tõsised, vaevatud, kurnatud, hirmunud, väsinud, mõtlikud ja väga rusutud olekuga mehed-naised. Ka üks 3-meetrine konksu otsas kõlkuv tapamaja kana oli eksponeeritud. Näitus tekitas hinge raske tunde. Ka kaastunde. Igatahes ei kohanud ühtegi naeratavat ega õnnest säravat skulptuuri.  

Video beebi vahakuju valmimisest (vaata all pilti) .

Vaatasin seekord rohkem kui videot seinal. Nimelt jälgisin näitusekülastajate käitumist istudes ekraanist natuke eemal ja siis hakkasid nad kogunema .... Kas saab seda seletada individuaalsuse unustamisega ,kus haarava video vaatamine viib oma käitumise mittejälgimiseni.(Diener 1979).

5-meetrine beebi. A Girl 2006.

Beebi (pildi ) kohta nii palju, et tegemist on vastsündinud tüdrukuga, kes teeb oma esimese sirutuse . Beebi on veel märg- nahal on näha sünnitusest jäänud verelaike ja üsa vedelikku. Nabanöör on asja läbi lõigatud, millest sinakas jupike ripub beebi küljes.
Ron Muecki juures armastatakse rõhutada tõika, et tal ei ole ühtegi kunstialast kooliharidust ega vastavat kutsetunnistust.
Jah, ühelt poolt peab see paika -tal ei ole formaalharidust, aga teiselt poolt on tal mitteformaalset rohkem kui kellelgi teisel. Nimelt sündis ja kasvas ta peres, kus mõlemad vanemad olid kunstnikest nukumeistrid, mis annab tunnistust sellest, et paremat õpiõhkkonda, -keskkonda ja õnnesärki annab ühel kunstnikul soovida. Loogiliselt sealt edasi jätkus temagi nukuvalmistaja karjäär erinevates stuudiotes (ka The Muppet Show), kuni leidis vahakujudes "oma mina". Läbi aastate on teinud kunstnik 40 vahataiest,see teeb umbes üks kuni kaks tükki aastas. Suuremamõõtmeliste teoste valmimisel kasutab ta abilisi.

4-meetrine vanapaar. Couple Under An Umbrella 2013.

Skulptuuri monteerimise foto Jousia Lappi. 

Man In The Sheet 1997.

P.S. Huvi näituse vastu oli tohutu. Kohale sõideti üle maa reisibusside kaupa ja kassas looklesid pikad järjekorrad. Tõeliseks üllatuseks sain allahindlust Internatsional Student Card iga.
Näitus on avatud 16.oktoobrini 2016.

Vaata lähemalt: http://www.tampere.fi/sarahilden.html

Ülikooli areng rektori pilgu läbi

Loe edasi Sirbist:  http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ulikooli-arengu-voti/

Kivisse raiutud ametid

Tekst ja fotod Küllike Adamson

Sellel suvepuhkusel pakkisin kompsud,lendasin Soomest Norra Kuningriiki ja reisisin rongiga 3.-9.augustini Sør-Trøndelagi ja Nord-Trøndelagi maakonnas. Üks peatuskohtadest oli maakonna keskus Trondheim ja sealsed vaatamisväärsused, ka katedraal.

Lühidalt ajaloost. 

Nidarosi toomkirik ,ka Nidarosi katedraal on kirik Norras Trondheimi kesklinnas,mis on ühtlasi linna üks suuremaid ja kolossaalsemaid vaatamisväärsusi. Nidarosi toomkirikus on kroonitud ka mitmed Norra kuningad. Viimati 22. juunil 1906 - kuningas Haakon VII .
Kiriku ehitus algas 1070 ja kestis see umbes 20 aastat. .(Vikipeedia).

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ...

Nidarosi katedraal Trondheimis.

Kui mina ükskord kohale jõudsin olid ehitustööd muidugi ammu lõppenud ja kirik ametlikult sissepühitsetud.
Tellingud küll olid ,aga võisin ainult ettekujutada,et käimas oli teab juba mitmes "tugipiilarite kõpitsemisprojekt". Tegin mõned kohustuslikud klõpsud ,istusin siis kiriku ette pingile ja jälgisin. Norra Televisioon lennutas drooni  ümber kirikutorni , paremal käel tunkedes töömehed  puurisid-kruvisid, mööda tõttasid rutiinset prügiringi tegevad pargihooldajad, jõin pakist mahla ning imestasin hulka aega turistide selfitamisi (millest saaks lavastada muidugi omaette näidendi "Nidaros ja turist", oh issand jah…).

Siin on kroonitud mitmed kuningad. 

Ilus oli, oli uhke, oli võimas .

Kõlab koledalt, aga mind niivõrd ei huvitanud selle hoone kunagiste meistrite poolt nikerdatud  imepeente detailidega fassaad ega isegi sisemine gooti sära, kuigi ,jah, müts maha kiviraidurite ees. Suundusin hoopis vaiksemasse paika - uurima hauaplaate katedraali vanal kalmistul. Sünni- ja surmadaatumite    arvutamine, ajalootaguste inimeste ja nende toimetuste vaimusilmas ettekujutamine on üks ….mu nõrkusi.

 Ühtäkki endale üllatuseks leidsin palju palju enamat, mis mu südame alt õõnsalt soojaks tegi !

Leidsin hauakividesse raiutud ametinimetused. 

Postkontori ülem.

 Sain tõestuse selle kohta,et tööd ja ametit on peetud omal ajal niivõrd oluliseks, et see esimeste hulgas ilutsevalt lahkunu nime kohale raiuti. Kui see peaks tähendama seda mida ma arvan, siis inimest tunti tema ameti järgi, mitte aga isa ,ema ,ega tema enda nime järgi. Amet oli töötegijale tiitel ja aunimetus.

Jalutasin ja lugesin .
Otsisin ikka uusi leide ja tekkis teatud hasart.

Norra keelt ma küll ei oska, aga osad sõnad olid siiski aimatavad ning ülejäänud tõlkisin hiljem ära. Mulle tundus see nii uskumatuna.
Hauakividel ilutsesid aukohal nii mõjukamad kui lihtsamad ametid - vabrikant, direktor, jurist, raamatupidaja, kirikuõpetaja, postiülem, kaupmees, puusepp ... jne. Tundus nagu mahajääjatele oleks tahetud öelda, et ühe hea puusepa võrra olete vaesemad, siin ta nüüd puhkab asendamatu meister.

Hambaarst.

Kaupmees.

Puuseppmeister, tehase juht, kaupmees, direktor.

See pani mind mõtlema, kuidas see töötaks tänapäeval, kus inimestel mitmeid ameteid ning lihtsamad ametid suht devalveerunud. Juuksur, koristaja, kokk, treial, autoremondilukksepp ,müüja .... kuidas paistaks ?

Arvo Pärdi lastelaulud

Eesti Rahvusringhääling koostöös Arvo Pärdi keskuse ja Raadio Laste laulustuudioga andis 2015.a. välja Arvo Pärdi lastelaulude CD "Lapsepõlve lood".

Laste jutud ja laulud, nende mängumaailm olid Pärdi jaoks igapäevane loomulik keskkond. 

"Ma käisin iga päev lasteaias, kuni keskkooli lõpuni," ütleb Arvo Pärt ja jääb kuulajale kavalalt otsa vaatama. Alles pärast mõõdukat pausi lisab ta: "Minu ema oli Rakveres lasteaiakasvataja ning pärast oma koolitunde läksin ikka ema juurest läbi." Seal istus tulevane helilooja tihti klaveri taha ning mängis või improviseeris oma väikestele sõpradele (http://menu.err.ee/....).

P.S.Viimane salm läheb kutsepedagoogile eriti hinge .

KOOLITEE

Arvo Pärt/Dagmar Normet

Ümber maakera jooksevad teed,

Kuidas tahaks küll rändama minna!

Aina kutsuvad sinavad veed,

Kauged rannad ja tundmatud linnad.

Koolitee! Koolitee!

Kõigi teede algus on see!

Sinu armas vana tuttav,

Mida mööda sina ruttad

Oma sõpradega üheskoos!

Tahad sa koguda tarkust ja rammu,

Leida jõudu, mis võitmatuks teeb?

Aastast aastasse hoolega sammu

Vana tuttavat kooliteed!

Koolitee! Koolitee! ...

Kelleks saada, ei seda veel tea!

Palju kutseid on toredaid, suuri!

Künnad põldu või merd sa, kes teab?

Ravid haigeid või tähti sa uurid?

Koolitee! Koolitee! ...

Tööjõumigratsiooni varjatud pool: Eesti inimeste tööalase ärakasutamise kogemused välismaal

Käesolev raamat (2014) on ilmunud nüüd eesti keeles ,mis annab ülevaate sellest ,et kõik ei ole alati kuld mis hiilgab ja kuskil mujal ei ole kõik üheselt hea .Et Eestist välisriiki tööle suunduvad inimesed  k a oskustöölised saaksid inimkaubandust kui sellist ära tunda ja selliseid juhtumeid ennetada ,on mõistlik need endale varakult selgeks teha. 

Tööjõumigratsiooni varjatud pool: Eesti inimeste tööalase ärakasutamise kogemused välismaal

esitleb ADSTRINGO projekti raames valminud Eesti uuringu tulemusi tööalasest ärakasutamisest. Lisaks Eestile uuriti projektis tööalase ärakasutamise probleemi Soomes, Rootsis ja Leedus. Igas riigis ilmub uuringuraport kohalikus keeles. ADSTRINGO on Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia suurprojekt organiseeritud kuritegevuse kui prioriteetse valdkonna ennetamiseks ja vähendamiseks.

Ülesoomelisel haridusmessil Educa 2016

Külastasin 30.jaanuaril Helsingi Messikeskuses aasta suurimat Soome haridusvaldkonna üritust , mille teemaks oli Opettaja 2,0 - Päivitetty versio , mis eesti keelde ümber pannes kõlab Õpetaja 2,0 - uuendatud versioon. Taoline üritus leidis aset juba 21.korda ,mis sisaldas endas ka rida seminaare, loenguid, ajurünnakuid.
Oleme Eestis harjunud Soomet hariduse lipulaevaks pidama ja sealsed edukad PISA tulemused on paljudele kadedust tekitavad.
See oli ka üheks põhjuseks,miks soovisin pilgu peale visata, millistele olulistele haridusalastele küsimustele asetab rõhu seekordne mess ja millistesse väärtustesse panustab Soome riik lähituleviku hariduspoliitikas. Kitsamalt valdkondadest huvitas mind erialaga seonduv ehk kutsehariduses toimuvad muutused.
Lisaks püüdsin messiboksidest kaasa haarata värskemat erialast infomaterjali ja kirjandust.
Suure õhinaga tegin enne suurt päeva linnukesi reale mind huvitavatele seminariettekannetele ,kuid lõpuks pidin nördimusega tunnistama,et mind on kõigest üks ja kuulata jõudsin vaid paari.Lähemalt saab ettekannetest lugeda siit.

 Ürituse põhiteemad olid :

• Digiajastu vallutab Soome
• Tšillimine sotsiaalmeedias
• Rõõm töötada eluterves kogukonnas
• Mitmekultuurilisus- võimalus ja väljakutse

Kohal oli Soome Õpetajate Liit (OAJ), erinevad haridust toetavad erasektorid, hariduses eestkõnelejad, esindajad suurematest poliitilistest erakondadest ning ... Duudsonitest tuntud HP Parviainen ,kes ametilt Seinäjoe algkooli õpetaja.

Suur -D tuleb kooli, nii võib kokku võtta nähtud pilti messikeskusest. Rõhuasetust digilahendustele ja digikoolile oli võimsalt hoomatav.See oli ehk kogu üritusest jämedalt võttes 2/3, kusjuures alates lasteaialastest kuni elukestvaõppeni olid võetud luubi alla. Piltlikult võib öelda ,et digihüppega (loe lähemalt) ollakse vallutamas Soome haridusmaastikku.Pakuti erinevaid õpilahendusi, mänge, tehnikat , koolitusvõimalusi jne.Digiajastul peab vooluga kaasa minema eelkõige õpetaja ja leidma õppeprotsessi läbiviies need nipid ja nõksud ,kuidas aktiveerida õpikeskkonda selliselt ,et digitehnikat kasutades saavutatakse parimad ja mõlemaid pooli rahuldavad õpitulemused. Eksperdid on klassis kohal. Või nagu ütles Nurmijärve säutsuv ja blogiv koolidirektor Mikko Jordman ,et koolis elatakse nagu ühes suures maailmakülas ,kus parimaks eksperdiks osutubki ühtäkki 11-aastane poiss ,kes kaevab netiavarustest uurimistulemused fruktoosi tervislike omaduste kohta.

Teine teema ,mis silma hakkas ,oli multikultuursuse väärtustamine ning teadvustamine,et just sellises Soomes me elame .Multikultuursus on arginähtus Soomes juba aastakümneid ja selle kallal tehakse kõvasti tööd rohujuure tasandilt ja iga päev .Hakkas silma suur valik erinevale vanuseastmele mõeldud S2 õppekirjandust ehk teisisõnu -soome keel teise keelena õpikuid ning suur hulk juhendmaterjale õpetajatele erinevate rahvuste õpetamiseks koolis. Kirjandust oli elementaarse soome keele oskuse õpetamisest kuni käitumistavadeni ja erinevate religioonide tutvustamiseni.Mitmekultuurilisusest kirjutamine ja rääkimine nõuab kahtlemata väga täpset sõnakasutust ja õigesti teemade käsitlemist.
Nagu nentis ka mitmekultuurilise hariduse ülikoolilektor Heini Paavola oma sõnavõtus ,on mitmekultuurilisus hakanud välja paistma õppekirjandusest. Peame aga arvestama, lisas ta ,et mitmekultuurilisus ei tähenda sama ,mis immigratsioon või immigrant. Seetõttu peab ära määratlema ,kuhu mitmekultuurilisusega sihitakse.Väga täpselt peab jälgima ka asjaolu, millistena mitmekultuurilised "need" õpikutes kujutatakse.

Mini-uurimus - AKADEEMILISE KIRJUTAMISE ÕPETAMINE KUTSEKOOLIDES

Akadeemilise kirjutamise ja infootsingu seminar toimus 6.jaanuaril 2016 Tallinna Ülikoolis ,kus meie grupp koosseisuga :Erik Riige ,Eveli Laurson,Kadri Luiga,Küllike Adamson, Pirje Jürgens esinesime mini-uurimuse "Akadeemilise kirjutamise õpetamine kutsekoolides" põhjal tehtud  ettekandega. Mini-uurimusest saab vaadata VIDEOT ja lugeda järgnevat lõiku sellest.
                                                        .     .     .     .     .

Minuti Loeng - Kas koostöö õpetajatega teeb loovamaks?

Avaldati 7. detsembril 2015

Vajadusest muuta kool loovamaks – s.t uuenduslikumaks ja huvitavamaks õpilase jaoks – on räägitud palju. Uurijatena kipume lähtuma täiskasvanute vaatenurgast ehk sellest, kuidas näeme meie probleemi ja selle lahendust, nendib TLÜ Haridusinnovatsiooni keskuse juhtivdidaktik Stanislav Nemeržitski.

Õppimise tähendus isiksuse arenguloos ja õppimist soosiv keskkond

Ma olen väike,

olen alles väike,

ja päris koolis veel ei käi,

ja minu väike karu peake,

on karutarkust täis.

KASUTATUD ALLIKAD

Gustavsson, B.(2000).Haridus kaasajal. Tõravere: Eesti Vabaharidusliit.

Hirsijärvi,S.&Huttunen,J.(2005).Sisssejuhatus kasvatusteadusse.Tallinn:Medicina.

Kumberg,K.(2006).Viiskümmend aastat kasvanud kirjanik.Postimees.[2015,November 25].

http://www.postimees.ee/1526691/viiskummend-aastat-kasvanud-kirjanik

Sutrop,M.,Valk,P.,Velbaum,K.(koost)(2009).Väärtused ja väärtuskasvatus.Valikud  ja

võimalused 21.sajandi Eesti ja Soome koolis.Tartu:Eesti Keele Sihtasutus.

Vikipeedia.[2015, November 30].

  https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5mmi_ja_aabits