Soome koolides paisub hariduslike erivajadustega õppijate arv

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

• Mingil kujul õpitugi on 30 protsendil Soome põhikoolide õpilastel
• Kokku sai 167 242 õpilast tõhustatud tuge, erituge või osalist eriõpetust 2018–2019 
• Põhikoolis poiste õpitoe vajadus poole suurem tüdrukutega võrreldes
• Kutseõppijatest 13 protsendil hariduslik erivajadus

Õppimise ja koolis käimise kolm toetustaset on: 

1. üldine tugi
2. tõhustatud tugi
3. eritugi. 

Soomes võib loetletud tasemetest õpilane korraga saada üksnes ühe taseme tuge.

 

Pilt StockSnap Pixabayst 

Põhikooli kõigist õpilastest 20,1 % sai tõhustatud tuge või erituge. Õppijatest 65 200 ehk 11,6 % said tõhustatud tuge ja 48 200 ehk 8,5 % erituge. Tõhustatud toega õpilaste arv kasvas 2018. aastaga võrreldes 0,9 % ja eritoega õpilaste arv 0,4 % võrra. 

Poisid haavatavamas seisus. Poisse on õpitoe saajate hulgas tüdrukutest poole rohkem. Tõhustatud õpitoe saajatest oli 66 % poisse ja 37 % tüdrukuid. Eritoe saajatest 71 % on poisse ja 29 % tüdrukuid. 

Erikoolidesse suundub õppima aasta-aastalt üha vähem õpilasi. Seetõttu on ka erikoolides hariduse omandanud õppijate hulk iga aastaga vähenenud. Näiteks lõpetas 2019. aastal erikooli 6,4 % vähem õpilasi võrreldes 2011. aastaga. 2019. aasta seisuga õppis täielikult erikoolides  6,9 %  erituge saanud õpilastest, kes osalesid spetsiifilist tuge pakkuvates õpirühmades.

Ka pikendatud õpikohustusega õpilaste osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Kirjutatakse, et 21,5 %-l erituge saaval õpilasel oli 2019. aastal pikendatud õpikohustus. Võrdlevalt 2013. aastal oli see 27,5 %, 2016. aastal 25,6 % ja 2018. aastal 22,8 %.

Valdav enamik õpilasi õpib koolis üldõppekava alusel. Vaatamata sellele on õpitugi paljudele õppijatele suuremal või vähemal määral oluline õppeainetes edenemisel. Selgub, et 2019. aastal vajas eritoega õpilastest 11 % personaalset tuge ühes õppeaines, 12 %  kahes või kolmes ja 16 % õpilastest neljas või enamas õppeaines. Õppeaastal 2018–2019 sai osalist eriõpet kokku 124 700 õpilast, mis moodustas 22 % 2018. aasta sügisel õppivatest põhikooli õpilastest. See on 0,2 % võrra enam kui eelnenud õppeaastal.

Erituge ja tõhustatud tuge saanud põhikooli õpilaste osakaal kõigist põhikooliõpilastest 1995-2019. Pilt Tilastokeskus

Mingil kujul õpitugi on 30 protsendil Soome põhikoolide õpilastel! Ühtlasi selgub, et maakondade arvestuses on eranditult igas maakonnas varasemaga võrreldes õpilaste õpitoe tarve tõusuteel. Võib isegi öelda, et kasvav õpitoe vajadus on üle Soome laiutav taak. Õppeaastal 2018–2019 said tõhustatud tuge, erituge või osalist eriõpetust kokku 167 242 õpilast. 

Kutsehariduses 2018. aastal õppinud 172 300 kutseõpilasest oli 13 %  haridusliku erivajadusega. Selgub, et erivajadusega kutseõppijatest ülekaalukalt suurem osa ehk 83 % õppis teiste (tava) kutseõppijatega integreeritult samas õpirühmas. Erivajadusega kutseõppijatest jagunesid meessoost ja naissoost õppijad enam-vähem võrdselt.

Tilastokeskus on oma lehel määratlenud haridusliku erivajaduse mõisted:

Tõhustatud tugi tähendab sellist õpilase tuge, mille kohta on tehtud õpilasele tõhustatud toe õppekava. Tõhustatud tuge pakutakse õpilasele, kes vajab regulaarset tuge õppimisel või koolis käimisel või samaaegselt mitut tugiteenuse vormi korraga (näiteks tugiõpetus, osalist eriõpetust, abistaja- või tõlgendamisteenuseid). Korraldatav tugi märgitakse õpilase õppekavasse, mis koostatakse pedagoogilise hinnangu alusel koostöös õpilase ja tema hooldaja(te)ga.

Eritugi tähendab õpilase tuge, mille kohta on tehtud kirjalik otsus eritoe määramise kohta. Erituge antakse neile õpilastele, kelle jaoks kasvu, arengu ja õppimise eesmärke muude toetusmeetmetega piisavalt ei saavutata. Erituge antakse kas üld- või pikendatud õpikohustuse raames ning see koosneb eriõpetusest ja muust toest. Enne eritoe üle otsustamist konsulteeritakse õpilase ja tema hooldaja(te)ga ning viiakse läbi pedagoogiline uuring, milles sisaldub hinnang eritoe vajadusest. Otsus vaadatakse läbi vähemalt pärast teist klassi ja enne seitsmendasse klassi minemist. Eritoega õpilasele töötatakse välja individuaalset õpetust sisaldav tugiplaan.

Osaline eriõpetus on õpetus, mida õpilane saab lisaks muule õpetusele, kui õppijal on raskusi õppimise või koolis käimisega. Õpilane võib osalist eriõpet saada ka juba olemasoleva tõhustatud või eritoe ajal.

Kasutatud allikas: 

Tilastokeskus, artikkel ilmunud 5.6.2020, Joka viides peruskoululainen sai tehostettua tai erityistä tukea, [kasutatud 5.3.2021] 

Õpikeskkond kui (eri)vajadus

Autor Küllike Adamson

Nüüdisaegse õpikäsituse järgi toimub õppimine kõikjal. Õpikeskkonnaks võib olla formaalne, mitteformaalne või informaalne ümbrus, k.a töökeskkond. Tegemist võib olla kindla ruumiga, ehitisega, objektiga, vaba loodusega jne, kuid selge on üks, et piirid on tänase õppetöö toimumise koha osas muutunud üha hägusemaks ning teisalt õpiümbruse planeerimise osas paljuski mitmekesisemaks. Võin öelda ka nii, et üksnes fantaasia on piiriks ning mineviku prügikasti on vajumas monopoolne klassiruum. Õpikeskkonda võib pidada ka omaette ökosüsteemiks (Ruus, 2015), kus kõik osategijad peavad selle elujõulisuse nimel toimima sünergias. Kui üks osategija alt veab, nõrgestab see balanssi kogu ökosüsteemis. 

Ühtlasi peab õpikeskkond tagama ligipääsetavuse kõikidele õppijatele, mistõttu õpikeskkonna kujundamisel peab olema arvestatud kaasava hariduse ideega ja universaalse disaini põhimõtetega. Samuti peab siin olema turvaline, tagatud õpirahu ning sisustuse hulka peab kuuluma kaasaegne digiõpivara ning internet ehk "globaalne haare". Õpikeskkonna planeerimine seab omad tingimused ka õpimeetodite kasutamisele ja ,vastupidi, teatud õppemeetode kasutades saame kujundada sobiva õpikeskkonna. Üks on aga selge, et vältida rutiini ja igavust, peavad õpikeskkonnad olema lihtsalt ümberkujundatavad, alati uudsed ja huvitavad.

Nii tuld kui tõrva ! 

Õpikeskkond peab olema lahe, et õppija ja õpetaja tahaks siia ikka-ja-jälle tagasi tulla ning see innustaks õppimises osalema. 

Lausega kokkuvõttes, õppimine ükskõik kus iganes peaks toimuma nii hasartlikult, et me ei pane selle toimumist tähelegi. Vaadake ja veenduge !

Video Facebook.Rajoitteet ovat vain omassa päässä.

KASUTATUD ALLIKAD

Ruus, V.-R. (2015). Muutunud õpikäsitus.Ettekanne Loovaharidus Eesti moodi IV seminaril: “Õpetaja on loov”.
http://loovharidus.ee/muutunud-opikasitlus/
Adamson, K. (2017). Muutuv õpikäsitus ja sellele vastavad õppemeetodid.[Essee].Tallinn :Tallinna Ülikool.
https://1drv.ms/w/s!AggT5P5U0Q4tiFUvY0q0aHRF-ydZ
Adamson, K. (2017). Kokkuvõtvalt nüüdisaegse õpikäsituse e-kursusest.
https://padlet.com/lililill/nuudisaegneopikasitus

Kutseõppe eripedagoogi roll ja väljakutsed Soome kutsehariduses

Lühendatult soome keelest vahendanud Küllike Adamson

Tampere Rakenduskõrgkooli blogis kirjutab autorite grupp: Maija Hirvonen, Eija Honkanen, Hanna Ilola, Pirkko Kepanen ja Päivi Pynnönen oma artiklis „Kutseõppe eripedagoogi oskusteabe ühine arendamine kutseõpetajate kõrgkoolides“ (Ammatillisen erityisopettajan osaamisen yhteistoiminnallinen kehittäminen ammatillisissa opettajakorkeakouluissa) kutseõppe eripedagoogi väljakutsetest ja rollist Soome kutsehariduses.

Kutseõppe eripedagoogiks saab Soomes õppida viies erinevas kutseõpetajate kõrgkoolis üle maa.(Tegemist on siis eripedagoogiga, kelle ülesanne on toetada erivajadustega õppijaid just ameti – ja kutsekoolides).

Artiklis kirjutatakse, et kuigi õppekavade koostamisel ja koolituse arendamisel on tehtud kõrgkooliti koostööd varasemaltki, otsustati tööd veelgi tõhustada, mille tulemusena koostati aastal 2012 kutseõppe eripedagoogikoolituse kvaliteedisoovitused, kuhu on üles täheldatud eripedagoogide oskusnõuded. 

# erilistest sarnasteks # 

Kutseõppe eripedagoogi tööd määratleb nii kutsehariduse struktuur kui eripedagoogika. Kutsehariduses toimuvad muutused on seotud ühiskonnas toimuvate muutustega. Koolitus kohaneb ja kujuneb muutuste mõjul. Tänase kutsehariduse ülesanne on koostada paindlikke ja individuaalseid õppekavasid ja edendada varem õpitud oskuste tunnustamist ning arvestada varasemaid sooritusi õppekoormuse hulka.

Hirvoneni (2006) poolt Jyväskylä Rakenduskõrgkoolis tehtud uurimus kutseõppe eripedagoogi tööst näitas, et eripedagoogide töö on muutunud oluliselt kahe viimase aastakümne jooksul. Tugev kutseidentiteet erivajaduslike rühmade õpetajana on muutunud kaasava (inklusiivse) haridusega ühiskondliku rolli suunas. Tänapäeval on kutseõppe eripedagoogid omaala spetsialistid eripedagoogilistes küsimustes, aga töö on osaliselt määratlemata, kirjutavad autorid. 

            # kolmikroll #

Töö mitmetahulisus, kolmikroll oma kutseala, pedagoogika ja eripedagoogika spetsialistina esitab teadmistele ja erialasele arengule omi nõudeid. Ühist ja selget arusaama kutseõppe eripedagoogi ametijuhendist üleriiklikult ei ole, kuigi regionaalselt, õppeasutuse tasemel on arendustööd tehtud, tõdevad autorid.

Euroopa eripedagoogika arenduskeskus (2012) määratles „kaasava õpetaja“ profiili, mis koosneb neljast põhipunktist :

Foto. Pixabay

• Õpilase eripärade väljaselgitamine
• Kõikide õpilaste toetamine
• Koostöö teiste õpetajatega
• Individuaalne ametialane täiendamine

Kutseõppe eripedagoogi ülesanne on võtta vastu kaasava hariduse väljakutse ja vastavalt muutunud olukorrale arendada oma töös vajaminevaid pädevusi. Hariduslik seadusandlus ja õppekavade ülesehitus suunavad hariduse arengut inklusiivse, kõigile ühtse kooli suunas.

Hiljutised ja tuleviku muutused kutsehariduses eeldavad suuremat koostööd huvigruppide vahel. Viimane uuendus, üleminek teadmispõhisele haridusele, nõuab koolituspakkuja tasandil koostööd sisuka hariduse väljatöötamiseks. Iga õpilase individuaalse õppekava väljatöötamine õnnestub vaid siis, kui kõik õpetajad panustavad ja suunavad õpilast tema eesmärkide suunas.

                                                          # koostöö #

Uue ettepanekuna tuleb Soome kutsehariduses tõsta töökohal toimuvat õpet. Ettepaneku järgi võetakse koolituslepingu mudel kasutusele 1.1.2018. Selline muudatus toob kaasa palju küsimusi. Samas on vaja teha erinevatel osapooltel tihedat koostööd vältimaks võimalikke ohte. Uuendust planeerides peab töökohal tähelepanu alla võtma õpilased, kes ei suuda iseseisvalt ilma piisava juhendamise ja toeta täita neile antud ülesandeid.   

Uuringu järgi võib olla koostöö tegemisel nii takistusi kui edendavaid tegijaid. Takistuseks võib olla hirm, et enda teadmised on puudulikud või et kolleeg kasutab ära teise materjale selleks, et lihtsamalt läbi ajada. Positiivse poole pealt nähakse edendava tegijana interaktsiooni, meeldivat õhkkonda, oskusteavitamist, mõju enesehinnangule, leitakse, et tõuseb töömotivatsioon, paranevad inimestevahelised suhted.

Igal juhul, kutseharidus on suurte muutuste keskel, seda vähenevate ressurssidega, tõdevad autorid. Õpetajahariduse regionaalsed teadmised, oskused ja visioonid on jõudnud nüüdseks kõikideni igapäevaseks kasutamiseks. 
Artikli lõpus kinnitatakse, et tänaseks on olnud võimalus erinevate sidusrühmade ja partneritega kokku panna ja edendada kutseõppe eripedagoogide oskusnõudeid ning kindlustada niimoodi töö kvaliteet kõigile Soome eripedagoogidele. 

Spetsiifiliste õpiraskuste avaldumine ja toetamisvõimalused kutsehariduses

Üks koolitöö on jälle valminud ja seekord slaidiesitlus. Slaidiesitluste tore pool on see, et saab teemast märksõnakeelse kiire ja kompaktse ülevaate, mida võib oma vaatenurgast agarasti laiendama asuda 😊

Prezi esitlus SIIT.