Mitmekülgne keeleoskus on võti unistuste ametisse - sissevaade Soome tuleviku tööturule 2035

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

Soome Haridusameti (opetushallitus)  2019. aastal ilmunud raportis on ennustav ülevaade tuleviku Soome tööturul vajaminevatest oskustest ja koolivõrgu ees seisvast väljakutsest anda ajakohast haridust aastal 2035.

Mahukast raportist võtan ette keeleoskuse peatüki, kust on huvitav avastada, et tuleviku Soomes aastal 2035 on tööturul üha suurem osakaal mitmekülgsel keeleoskusel. Mõistan, et kiirelt on igale ametialale levimas revolutsiooniline kuldreegel mida rohkem, seda uhkem. Kõik keeled on head ja tulevad kasuks igat tööd tehes! Keeleoskuse all ei peeta aga silmas üksnes kõnekeelt.

Elukutsete ja töökogukondade pidev rahvusvahelistumine loob keeleoskusele uusi nõudmisi, kirjutatakse raportis. Mitmekülgne keeleoskus on tulevikus oluline peaaegu kõigi suuremate elukutsete esindajatele ja tuleb kasuks kõigis ametites. Laialdasemat keeleoskust läheb tarvis nii juhtimis- ja eksperttöös, sotsiaal- ja tervishoiusektoris kui hariduse valdkonnas. 

Kõigil peamistel kutsealadel muutuvad tulevikus olulisemaks soome ja inglise keele oskus. Eriti oluliseks peetakse soome keele kui riigikeele oskust tööülesannetes, kus on vaja inimestega palju suhelda. Selliste sektorite hulka kuuluvad näiteks teenindussektor, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning haridussektor. Sageli on sisserändaja taustaga töötajatele soome keele oskus esmatingimuseks nendes valdkondades töö saamisel. Lisaks on vaja soome keelt erinevatel juhtimis- ja asjatundjaametites. Lausa hädavajalik on aga soome keele oskus avalikus sektoris töötamisel.

 

 
Soome tööturu teenindusvaldkonnas on oluline mitmekülgne keeleoskus. Pilt JM TABEL pixabay.com 

Selgub, et inglise keele oskus on tulevikus nõutav eranditult kõigil kutsealadel. Inglise keele taseme nõue erineb aga mõningal määral erialade lõikes ja vastavalt tööülesannete nõudlikusele. Kui enamikes valdkondades piisab kui osata inglisekeelset erialast sõnavara, siis spetsialistidelt ja juhtidelt nõutakse ilmtingimata ladusat inglise keele valdamist.

Tulevikus on enamikes valdkondades oluline ka Soome teise riigikeele, rootsi keele oskus. Küll aga mainitakse raportis rootsi keele oskust väga minimaalselt. Rootsi keele oskuse vajadust nähakse ja rõhutatakse Soome tuleviku tööturul kitsalt vaid kultuuri- ja teabevaldkonnas.

Lisaks suureneb tulevikus paljudes valdkondades suuremate Euroopa keelte nagu hispaania, saksa, prantsuse ja vene keele oskus. Peaaegu kõigis olulisemates töövaldkondades tähtsustuvad vähemlevinud või haruldaste keelte oskusnõuded. Erinevate Aasia keelte ja eriti hiina keele oskajaid vajatakse endisest enam. Samuti teiste Aasia keelte nagu jaapani ja korea keele oskus tuleb paljudes ametites kasuks. Leitakse, et araabia ja teised Lähis-Ida keeled nagu kurdi ja farsi keele oskus on tuleviku Soomes samuti olulised. Kuid see pole veel kõik. Muuhulgas on vaja Soomes rohkem töötajaid, kes oskavad somaali, suahiili, hindi ja saami keelt. Haruldasemate keelte oskused leitakse tulevat kasuks eelkõige teeninduses, sotsiaal- ja tervishoius, hariduses ja juhtimisvallas . 

Erinevates valdkondades vajaminevad haruldased keeled. Andmed Opetushallitus

Tulevikus muutub hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas oluliseks taktiilse viipekeele ja viipekeele oskus. Lisaks muutub tõlketeenuste kasutamine nendes valdkondades üha igapäevasemaks.

Tõlketeenuseid kasutatakse tuleviku Soome tööturul senisest rohkem avalikus sektoris suuremat asjatundmust nõudvates töödes ja ehitusvaldkonnas. Leitakse, et erinevate tehisintellektipõhiste tõlkeprogrammide tähtsus suureneb, mis võib omakorda muuta keeleoskuse nõudeid erinevates valdkondades. Tõlkeprogrammide kasutamine muutub tulevikus tavalisemaks, eriti teenindustöös, aga ka näiteks mõningates sotsiaal- ja tervishoiusektori ametites juhtimis- ja asjatundjatöödes ning ehitusvaldkonna ametites.

Lisaks on tulevikus kultuuri- ja teabevaldkonnas ning hariduse valdkonnas kasulik osata programmeerimis- ja kodeerimiskeelt. 

Ning lõpetuseks. Paraku tuleviku Soomes aastal 2035 eelpool nimetatud keelte oskustest üksinda ei piisa. On ühtlasi oluline, et töötaja oskaks tegutseda ka mitmekultuurilises töökeskkonnas.Tulevikus muutub kõikides suuremates töövaldkondades olulisemaks n-ö tavalise keeleoskuse kõrval hea kommunikatsiooni- ja suhtlemisoskus ning võime mõista erinevaid kultuure. Kas raportis tuleb seda mõista nii, et ka kehakeel muutub töömaailmas vältimatu keeleoskuse osaks? Mine võta kinni.

Allikas: 

Opetushallitus. OSAAMISRAKENNE 2035. Alakohtaiset tulevaisuuden osaamistarpeet ja koulutuksen kehittämishaasteet – Osaamisen ennakointifoorumin ennakointituloksia. Samuli Leveälahti, Jenna Nieminen, Kari Nyyssölä, Vihtori Suominen, Suvipilvi Kotipelto (toim): Raportit ja selvitykset 2019:14, lk 51-53

Ka soomlased on eestlastega sarnaselt tööle pendeldajad

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

• Valdavalt pendeldavad soomlased tööle Rootsi
• Soome pendeldajad töötavad peamiselt kaubandus- ja transpordi ning tervishoiu- ja sotsiaaltöö vallas

Soome Tilastokeskus kirjutab oma artiklis "Soomlased pendeldavad kõige rohkem Rootsi"  Soome tööliste pendelrändest. Uuring on tehtud kuus aastat tagasi, kuid hetkel värskeim saadaolev ülevaade.

Paljud Soomest pendeldajad töötavad tervishoiu- ja sotsiaaltöö vallas. 

Illustreeriv pilt David Mark Pixabayst   

Kuhu siis soomlased veel tööle pendeldavad? Selgub, et teises Põhjamaas käis 2015. aasta lõpus tööl kokku 2400 soomlast, mis Soome 5,5 miljonilist rahvaarvu arvestades on tagasihoidlik number. Üle poole kõnealustest pendeldajatest, ligi 60 % suundus tööle Rootsi ja üle 40 % Norrasse. Kõige rohkem ehk kolmandik teistes Põhjamaades töötavaid inimesi ehk pendeldajaid oli pärit Põhja- ja Ida-Soomest. Peaasjalikult pendeldavad soomlased tööle Rootsi ja Norra piiri äärest. Sellistest paikadest nagu Utsjoki, Inari, Enontekiö, Muonio, Kolari, Pello, Ylitornio ja Tornio piirkonnast.

Rootsi oli peamiseks sihtkohaks nii ahvenamaalastele kui Rootsi ja Norra piiri lähedal elavatele inimestele. Mehed moodustasid suurema osa ehk 65 % kõigist tööle pendeldajatest. 

Soomest minejad ja Soome tulijad 2015. Põhjamaade omavaheline pendeldamine. Lõikepilt Tilastokeskus

„Vaba liikumine Põhjamaade vahel on olnud oluline osa meie ühisest identiteedist ja Põhjamaade ühiskondade tugevusest. Näiteks naaberriigis üle piiri töötamine on aastakümneid olnud tavaline praktika,” ütleb Soome statistikaameti arendusjuht Kaija Ruotsalainen.

Ligi kolmandik Soome pendeldajatest töötas kaubandus- ja transpordi valdkonnas ja teiseks suurim oli tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkond. Põhja-Soome piirialadelt pendeldab Rootsi palju tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid (tõlkija märge: näiteks Soome Tornio linn ja Rootsi Haparanda linn on sarnaselt Valga-Valkale kaksiklinn).

Samal ajal Soomes käis tööl mingist teisest Põhjamaast umbes 2200 inimest. Peaaegu kõik töölised tulid Soome naaberriigist Rootsist. Moodustades 85 % kõigist kõnealustest tulijatest.

Soome statistikas määratletakse mõisted:

• Pendeldaja on isik, kelle töökoht on mujal riigis kui tema ametlik alaline elukoht. 
• Pendelränduriks määratlemiseks ei pea isik oma kodumaalt iga päev ega isegi mitte kord nädalas tööle sõitma, vaid tal võib olla pikemaajaline ajutine elukoht ka töökohariigis.

Kasutatud allikas: 

Tilastokeskus, artikkel ilmunud 25.2.2021, Suomalaiset pendelöivät eniten Ruotsiin, [kasutatud 5.3.2021]

Soome kutsehariduse atraktiivsust on võimalik mõjutada

Soome keelest vahendanud Küllike Adamson

Kutseõppeasutused ja ettevõtted võivad ühiste jõududega tõsta kutsehariduse ja erinevate kutseerialade atraktiivsust, kirjutab 21.septembril oma lehel Soome Kutseoskuste Arendusühing AMKE (Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry).

Kutsekoolide atraktiivsuse tõstmise võimalustest annab ülevaate AMKE tegevdirektor Petri Lempinen:

"Ettevõtted ja õppeasutused võiksid korraldada ühiseid lastevanemate koosolekuid. Varasemalt on sarnaste ettevõtetes korraldatud lastevanemate koosolekutega saadud üle riigi positiivseid kogemusi. Probleemiks on aga jätkuvalt see, et noortel ja nende vanematel ei ole ettekujutust enamike erialade töökuvandist, töökeskkonnast või erialaga liituvast koolitusest.
Kutseharidus on lühim tee tööturule ja sealsamas annab see võimaluse õpingute jätkamiseks. Tööhõive edendamiseks võiksid ettevõtted ja õppeasutused luua paikseid tipptegijate karjäärimudeleid otse töökohale.
Koostööd on vaja teha ka põhikoolidega. Juba esimestest klassidest peale võiksid põhikoolil olla ettevõtetes oma mentorid, kelle väärt kogemusi saaks ära kasutada õppetöös. Haridusasutustel on aga vaja hoolitseda selle eest, et koolituspakkumine oleks kvaliteetne ja et õpilased saaksid võimalikult hea ülevaate erinevates valdkondades töötamise võimalustest.
Kutsehariduse atraktiivsust on võimalik mõjutada. Ennekõike tuleb kutseharidusest rääkida positiivses võtmes ja rõhutada kutsekoolides pakutavaid õpivõimalusi."  

Ta lisab :

"Paraku ei ole meil olemas selliseid ressursse, kus kutsekooli noortele saaks „pakkuda“ poolikuid koolinädalaid või -päevi. Töökohal toimuva õppe juhendamine peab olema korras nii kooli kui ettevõtte poolt.Haridusministeeriumi ülesanne on, et õppekavade sisu vastaks töömaailma ootustele.Huvigruppide vahel ei teki konflikti, kuna hea maine ja huvi kutsehariduse käekäigu vastu on kasulik kõikidele valdkondadele. Üks on selge - tööelu muutub, kuid aastal 2020 vajatakse tööturul endiselt oma eriala spetsialiste, kellel on kuldsed käed ja võime teha koostööd." 

Foto Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry

.. ja eelnev tabel tõlkes :

Koolid ja ettevõtted koostöös

• Head näiteid leidub : mentorid ettevõtetes, koolikampaaniad, teemapäevad, õppetehased jne.
• Ettevõttele edukad ühistööhanked ja (on) sektorile parim turundus.
• Töömaailma esindajaid vajatakse kutsehariduse häälekandjateks.

Õnnestu sõnumis, leia publik

•  Lastevanemad on tähtsaim mõjutaja noorte õpivalikutes.
• Tänased kanalid on:Youtube, Instagram, Snapchat, WhatsApp.
•  Positiivsus, kiirus ja kvaliteetne sisu määrab.
• Õppijad ja vilistlased sõnumikandjateks.
• Noored langetavad õpiotsused tihti juba 8.klassis.

Tee võimalused nähtavaks

•  Mitmekesised töö- ja karjäärivõimalused erinevates valdkondades.
•   Kutseõppes on aega otsustada kuhu edasi suunduda. Võimalusi palju.
•  Kutsetunnistuse saanud võivad jätkata õpinguid kõrgkoolis.