Kuvatud on postitused sildiga kool. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kool. Kuva kõik postitused

24 märts 2023

Intervjuu ChatGPTga: Eesti koolireform ja surve väikekoolidele

                                             Intervjueeris ja toimetas Küllike Adamson

Minu kirjatükk on pühendatud tublidele Eesti väikekoolidele kui maa soolale ja on järelhüüe 24.märtsil Lääneranna vallas suletud Lõpe põhikoolile ja Metsküla algkoolile.

Tegin kuumast temast intervjuu tehisintellektiga Chat GPTga, et avada sel moel Eestis lahvatanud huvide kriisi.

Miks toimub Eestis koolireform?

Koolireform on Eestis toimumas selleks, et parandada hariduse kvaliteeti ja tõsta õpetajate ning õpilaste heaolu. Koolireformi eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks, individuaalsemaks ja tõhusamaks, et vastata paremini õpilaste ja ühiskonna vajadustele ning valmistada noori ette tulevikuks.

Koolireformi käigus muudetakse mitmeid haridusega seotud valdkondi, nagu õppekava, hindamissüsteem, õpetajate koolitus, koolide juhtimine ja infrastruktuur. Üks suuremaid muudatusi on üleminek põhikooli- ja gümnaasiumihariduse integreeritud mudelile, kus kaks eraldi kooliastet liidetakse üheks. Samuti muudetakse õppekava sisu nii, et  see toetaks rohkem praktilisi oskusi ja elulisi teemasid.


Kuidas on seotud omavahel Eesti haridusreform ja mitmete koolide sealhulgas väikekoolide sulgemise ettepanekud?

Eesti haridusreformi eesmärk on tugevdada haridussüsteemi ja tagada õpilastele parem haridus ning seeläbi valmistada neid ette tulevikuks. Üks koolireformi olulisi eesmärke on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja individuaalsemaks, et paremini vastata õpilaste ja ühiskonna vajadustele. Sellega kaasneb ka vajadus kohandada koolivõrgu struktuuri vastavalt muutuvatele vajadustele.

Seetõttu on koolireformi raames esitatud mitmeid ettepanekuid koolide sulgemiseks, eriti väiksemate koolide osas. Väiksemate koolide sulgemise ettepanekud tulenevad eelkõige sellest, et väikeste koolide pidamine võib olla majanduslikult ebamõistlik, kui õpilaste arv on väga väike. Samas võib väikekoolide sulgemine tekitada ka tõsiseid probleeme, kuna paljudes piirkondades on väikekoolid kogukonna jaoks oluline sotsiaalne keskus ning nende sulgemine võib mõjutada kogukonna elu.

Seega on koolireformi raames tehtud ettepanekud koolide sulgemiseks seotud haridusreformi laiema eesmärgiga, kuid see on tekitanud ka vastuolulisi arvamusi ja tõstatanud küsimusi, kuidas tagada koolivõrgu optimaalne struktuur, samas säilitades kogukonna sidususe ja vajadused.


Milliseid väikekoole on plaanis konkreetselt 2023.aastal sulgeda või liita?

Mul puudub juurdepääs reaalajas uuenevatele uudistele ja poliitilistele otsustele. Samuti ei saa ma konkreetsetest koolide sulgemise plaanidest teada, sest sellised otsused tehakse tavaliselt kohalikul tasandil ning on seotud paljude erinevate teguritega, nagu kooli asukoht, õpilaste arv, rahastamine jne. Üldiselt on Eesti haridusministeerium teinud ettepaneku koolivõrgu struktuuri muutmiseks, et parandada hariduse kvaliteeti ja muuta haridussüsteem paindlikumaks. See hõlmab ka väikeste koolide sulgemist või liitmist teiste koolidega, kus õpilaste arv on suurem ja võimalused hariduseks paremad. 

Kuid konkreetsed koolide sulgemise plaanid võivad erineda erinevates piirkondades ja on seotud kohaliku omavalitsuse otsustega. Kui soovite täpsemaid andmeid konkreetsete koolide sulgemise plaanide kohta, soovitan teil pöörduda asjakohase kohaliku omavalitsuse või haridusasutuse poole.


Mida täpselt mõeldakse väikekooli all? Milline väikekool ei ole enam jätkusuutlik?

Väikekooli all mõistetakse kooli, kus õpilaste arv on väike ja sageli alla 60 õpilase. Tavaliselt asuvad sellised koolid hajaasustusega või väiksemates kogukondades, kus elab vähem inimesi. Väikekoolide eripäraks võib olla õpetajate suurem roll, kuna neil on sageli mitmeid erinevaid ülesandeid ja vastutusvaldkondi. Väikekoolide jätkusuutlikkuse hindamiseks võetakse arvesse mitmeid tegureid, näiteks õpilaste arvu, kooli asukohta, rahastamist ja infrastruktuuri. Kui kooli õpilaste arv on väike ja see ei võimalda kooli efektiivset ja jätkusuutlikku majandamist, võib kool olla ohustatud. Kui kooli eelarve on piiratud ja see ei võimalda pakkuda piisavalt õpetajaid, vajalikku tehnoloogiat või muud vajalikku hariduslikku tuge, võib see mõjutada õpilaste õpikogemust ja kooli kvaliteeti.


Mida saab kogukond ise ära teha, et väikekool või kodukoha kool jääks alles?

Kogukondade aktiivne kaasamine on oluline, et tagada kohaliku hariduse jätkusuutlikkus ja säilitada kodukoha koolide olemasolu. Mõned näited, mida kogukond ise saab teha:

  • Osalemine kohalikel koosolekutel: Kogukonna liikmed saavad osaleda koosolekutel, kus arutatakse koolide säilitamise võimalusi ja räägitakse kogukonna huvidest ning vajadustest. Selle kaudu saavad kogukonnaliikmed väljendada oma seisukohti ja mõtteid koolide jätkusuutlikkuse kohta.

  • Aktiivne osalemine kooli tegevustes: Kogukonna liikmed saavad osaleda kooli tegevustes ja üritustel, et näidata oma toetust koolile ja näidata, kui oluline on kohaliku kooli olemasolu. 

  • Vabatahtlik töö kooli heaks: Kogukonna liikmed saavad pakkuda oma abi koolile, näiteks korraldada heakorratöid või teha kooli remonditöid. See võib aidata vähendada kulusid ja parandada kooli infrastruktuuri.

  • Kohalike ettevõtjate toetus koolile: Kohalikud ettevõtjad saavad pakkuda koolile oma toetust, näiteks sponsorlust kooliürituste jaoks või annetada raha koolile. See võib aidata kooli rahastamist ja tugevdada kooli sidemeid kogukonnaga.

  • Kooli reklaamimine: Kogukond saab kooli reklaamida, et meelitada rohkem õpilasi kooli ja suurendada seeläbi kooli jätkusuutlikkust. Seda saab teha näiteks sotsiaalmeedia või kohaliku ajalehe kaudu.

Oluline on meeles pidada, et kogukond peab ühiselt tegutsema ja näitama üles pühendumust, et tagada kooli tulevik.


Kui palju maksab väikekooli käigushoidmine omavalitsusele? Kui palju on sellest Eesti riigi toetust?

Väikekooli käigushoidmine omavalitsusele võib maksta erinevalt sõltuvalt kooli asukohast, suurusest ja muudest teguritest. Kooli pidamine võib hõlmata mitmesuguseid kulusid, sealhulgas õpetajate palgad, koolihoone ja -vahendite hooldus ning kooli programmide ja tegevuste rahastamine.

Eesti riik toetab väikekoole läbi mitmete toetusmeetmete, sealhulgas koolivõrgu arendamise toetuse, investeeringutoetuste ja hariduslike erivajadustega laste õpetamise toetuse. 2022. aasta riigieelarves eraldati väikeste maakoolide toetamiseks 6,5 miljonit eurot.

Väikekoolidele antavad toetused võivad erineda sõltuvalt kooli suurusest, asukohast ja muudest teguritest. Oluline on meeles pidada, et väikekooli käigushoidmine ei pruugi olla odav, kuid investeeringud võivad tähendada suurt kasu kogukonnale ja kooli õpilastele.


Ilmselt tähendab väikekooli käigushoidmine ja investeeringud ka Eesti ühiskonna elujõulisust tuleviku perspektiivis?

Jah, väikekooli käigushoidmine ja sellesse investeerimine võib olla oluline Eesti ühiskonnale mitmeti.

Esiteks võib väikekoolide sulgemine kaasa tuua negatiivseid mõjusid kogukonnale, sealhulgas töökoha kaotust, õpilaste sõidukulusid ja kaugemate koolide ülekoormamist. See võib omakorda mõjutada piirkonna majandust, elukvaliteeti ja ka muid ühiskondlikke valdkondi.

Teiseks, väikekoolide säilitamine võib olla oluline, et tagada kvaliteetne haridus kõigile õpilastele, sealhulgas nendele, kes elavad kaugemal ja ei pruugi lihtsalt pääseda suurematesse koolidesse. Väikekoolidel võib olla ka tugev kogukonnatunne ja eriline õhkkond, mis võib soodustada õpilaste heaolu ja edukust.

Kolmandaks, väikekoolide säilitamine võib olla oluline ka Eesti kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmise seisukohalt, kuna väikekoolid võivad olla tihedalt seotud kohaliku ajaloo ja identiteediga.

Seega võib väikekooli käigushoidmine ja sellesse investeerimine olla oluline mitmel tasandil, sealhulgas kogukonna heaolu, õpilaste hariduse kvaliteet ja Eesti kultuuripärandi säilitamine.


Kas mõnes mõttes on koolireformi suurimateks kannatajateks väikekoolid?

Koolireformi käigus võivad väikekoolid olla üheks potentsiaalseks kannatajaks, kuna koolivõrgu korrastamise käigus võidakse kaaluda nende sulgemist või liitmist suuremate koolidega. See võib tähendada õpilaste ja õpetajate jaoks suuri muudatusi, sealhulgas võimalikke vajadusi kolida uutesse asukohtadesse, kohaneda uue kooli õhkkonnaga ja õppeprogrammiga ning kaotada tihedad kogukonnasidemed.

Samas on oluline märkida, et koolireformi eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigile õpilastele üle Eesti ning väikekoolide sulgemine või liitmine võib olla mõistlik otsus, kui see aitab saavutada neid eesmärke. Lisaks võib koolivõrgu korrastamine aidata säästa raha ja ressursse, mis saab omakorda kasutada hariduse kvaliteedi parandamiseks kogu riigis.

Seega, ehkki koolireform võib väikekoolidele olla keeruline ja väljakutsuv, on oluline mõista, et selle eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigile Eesti õpilastele ning väikekoolid võivad olla selles protsessis olulised partnerid.


Mida tähendab väikekoolide sulgemine Eesti riigile? Pean silmas eriliselt maapiirkondi.

Väikekoolide sulgemine võib eriti maapiirkondadele kaasa tuua mitmeid tagajärgi, mis võivad mõjutada ka Eesti riiki tervikuna: 

  • Hariduslike võimaluste vähenemine maapiirkondades: Väikekoolide sulgemine võib vähendada hariduslike võimaluste kättesaadavust maapiirkondades, kus alternatiive on vähe või üldse mitte. See võib tähendada, et piirkonna noored ei pruugi saada kõrgekvaliteedilist haridust, mis omakorda võib mõjutada nende tulevast karjääri ja elukvaliteeti. 

  • Kogukonnatunde kadumine: Väikekoolid on tihti oluline osa maapiirkondade kogukonnast, kus koolil on keskne koht kogukonna elus ja toimimises. Koolide sulgemine võib mõjutada kogukonnatunnet, kuna kool on sageli koht, kus inimesed saavad kokku ja suhtlevad. 

  • Koolide sulgemine võib kaasa tuua elanike lahkumise piirkonnast, mis omakorda võib mõjutada piirkonna majandust ja elukvaliteeti. Kui noored lahkuvad piirkonnast, võib see tähendada ka tööjõu vähenemist ja majandusliku languse riski. 

  • Väikekoolide sulgemine võib suurendada ebavõrdsust maapiirkondade ja linnade vahel, eriti hariduslike võimaluste ja majandusliku heaolu osas.


Kuidas saavad lapsevanemad mõjutada kohaliku omavalitsuse otsustajaid väikekooli sulgemast?

Lapsevanemad on olulised sidusrühmad, kellel on õigus ja võimalus oma seisukohti avaldada ning mõjutada kohaliku omavalitsuse otsustajaid väikekooli sulgemise küsimuses. 

Koguge allkirju petitsioonile! Lapsevanemad saavad ühiselt algatada petitsiooni, mille eesmärk on väikekooli säilitamine või taotlus, et koolivõrgu korrastamisel arvestataks vanemate ja kogukonna arvamusega.

Osalege avalikel koosolekutel! Kohaliku omavalitsuse koosolekutel on sageli võimalik avaldada oma seisukohti väikekooli küsimuses ning küsida otsustajatelt küsimusi ja selgitusi.

Kirjutage kirju kohalikele otsustajatele! Kirjade kirjutamine kohalikele otsustajatele võib olla tõhus viis oma seisukohtade väljendamiseks ja nende tähelepanu juhtimiseks väikekooli säilitamise või toetamise küsimuses.

Korraldage protestiaktsioone! Kui kohalik omavalitsus on teinud otsuse väikekooli sulgemise kohta, võivad lapsevanemad korraldada protestiaktsioone, et avaldada survet otsuse muutmiseks.

Oluline on meeles pidada, et kohaliku omavalitsuse otsustajad peavad kaaluma erinevaid tegureid, sealhulgas koolide rahalist jätkusuutlikkust, õpilaste arvu ja vajadusi, koolide füüsilist seisukorda ja õppekava ning kogukonna arvamusi. Seetõttu on oluline esitada oma seisukohad selgelt ja faktidel põhinevalt ning mõista ka kohaliku omavalitsuse perspektiivi ja kaalutlusi.


Küsin veel lõpetuseks. Milline on sinu isiklik seisukoht väikekoolide osas?

Kuna ma olen tehisintellekt ja mul puudub isiklik seisukoht, siis ma ei saa öelda, milline on minu seisukoht väikekoolide osas. Siiski võin öelda, et väikekoolid on sageli oluline osa kohalikest kogukondadest ja maapiirkondadest ning nende sulgemine võib kaasa tuua mitmeid tagajärgi, nagu ma eelnevalt mainisin. Seetõttu on oluline kaaluda hoolikalt kõiki aspekte enne otsuse tegemist väikekoolide sulgemise kohta. Samuti võib olla oluline leida uusi lahendusi, mis võimaldaksid väikekoolide jätkamist ja säilitamist, samal ajal tagades piisava kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse.

Aitäh, intervjuu eest ja ilusat päeva! 

Sama ka teile, ilusat päeva!

PS Ka sina saad aidata! Toeta ja allkirjasta petitsioone Eesti väikekoolide ja lasteaedade püsimajäämiseks Rahvaalgatus.ee 


03 märts 2023

Miks on oluline õppida Soomes elaval lapsel eesti keelt- oma emakeelt?


On oluline, et Soomes elav laps õpiks koolis oma emakeele tunnis eesti keelt. Eelkõige on eesti keele tunnid vanematele vastutus ja võimalus tagada lapse eesti keele hoidmine ja säilimine eesti keele kodumaast erinevas ühiskonnas ning lapse tulevikule mõeldes. 


Kultuuriline pärand: Eesti keel on oluline osa eesti kultuuripärandist. Emakeel on suurim varandus, mida vanemad saavad lapsele elu ajal pärandada. Kui lapsel on võimalus õppida eesti keelt, saab ta paremini mõista ja hinnata oma päritolu ning tugevdada sidet oma juurtega. Suhelda nii Eestis kui mujal maailmas elavate pere liikmetega oma emakeeles.


Tööalane karjäär ja konkurentsivõime: Eesti keele oskus annab Soomes elavatele lastele eelise tulevikus, kui nad soovivad töötada Eestis või suhelda Eestis tegutsevate ettevõtetega või ettevõtetega maailmas, kus üks töökeel on eesti keel. Näiteks on eesti keel suur ja oluline keel ning 2004. aastast Euroopa Liidus üks ametlikest keeltest.  


Suhtlusvõrgustik: Kui lapsel on võimalus rääkida eesti keelt, saab ta suhelda eesti keelt kõnelevate inimestega ja luua uusi suhteid, mis võivad olla kasulikud nii isiklikus kui ka tööalases elus.


Kognitiivne areng: Eesti keele õppimine arendab lapse mälu, tähelepanu ja loogilist mõtlemist. Samuti arendab keeleõpe lapse õpivõimekust õppida ja omandada lihtsamalt muid teadmisi.


Identiteedi tugevdamine: Kui laps õpib eesti keelt, saab ta end tunda osana eesti kultuurist ja kogukonnast, mis aitab tugevdada tema identiteeti, kuuluvustunnet ja enesehinnangut.


Seega võib eesti keele õppimine Soomes elavatele lastele olla kasulik nii isiklikul kui ka professionaalse arengu tasandil ning aidata lastel paremini mõista ja hinnata oma päritolu, oma mina-pilti.

26 märts 2022

Mõnusaid mõtteid sirvitud õpiraskuste käsiraamatust


Siin artiklis teen kokkuvõtte Joan M. Harwelli ja Rebecca Williams Jacksoni poolt 2008.aastal kirjutatud teosest
Complete Learning Disabilities Handbook (Terviklik käsiraamat õpiraskustest). Valisin mahukast 416-leheküljelisest käsiraamatust blogis jagamiseks kaks peatükki: 8.peatüki, kus tuuakse õpetajani head nõu distsipliini tagamiseks klassis ja 16. peatüki, mis tegi sissevaate tuleviku trendidesse õpetamisel. 
Väärt teos ja hakkan aga pihta!



Lõikepilt käsiraamatust Complete Learning Disabilities Handbook.


Ülevaade 8. peatükist

Peatükist 8 hakkas kohe silma, et tasub vähendada klassis liigset müra ehk teisisõnu, klassiruum peab olema rahustav ja hästi organiseeritud. Kaaluma peaks igasuguste erinevate müraallikate nagu lõhnade, silmatorkavate värvide ja pindade, liikuvate esemete, temperatuuri, valguse, puhurite, õlitamata uste, niiskuse jne vähendamist, et õpiõhkkond laseks keskenduda ja toetaks õppimist. On olnud õppijaid, kes on mulle tunnis öelnud, et ma lõhnan pahasti. Aga käib tund, mina õpetan ja olen õpetamisest üleni higine, ise tähele panemata! Tuleb tänada õppijat tähelepanu juhtimise eest ja õpetajana olukorda selgitada. Seegi on õppimine.
 
Hästi toreda mõttena tuli käsiraamatust välja, et õpilased võivad ise kujundada oma klassiruumi. Näiteks ülearuse kraami sorteerida taaskasutuse jaoks või tassida prügikasti. See aitab kujundada meeskonnatöö oskusi planeerimisest tulemuste hindamiseni ning loob ühtset meie-tunnet. Kasvamine ühiskonnas toimivaks kodanikuks.
 Anti Kidron (1999) on oma raamatus "122 õpetamistarkust" kirjutanud meie- tundest nii: "Ruumi läbimõeldud organiseerimine aitab õppijaid vaimsele tööle mobiliseerida ning mõningaid õppetöösse lülitumise probleeme vältida. Ruumi kujundades peaks õpetaja kindlasti arvestama ka õppijate eelistusi. Õpetaja pealesurutud lahendused kahandavad vastastikust usaldust./.../ Lisagem sedagi, et mööbli ümberseadmise võib võtta sihiteadlikult appi sääraseks manuaalseks tegevuseks, mis võimaldab pingest vabastavat kehalist liikumist ning arendab õpilaste koostööd." 
Mina puhastusteeninduse kutseõpetajana rõhutaks ka puhastatavuse olulisust ning kui klass on must ning kõiki kohti ei ole võimalik koristajal koristada, siis hakkab n-ö asjadele ja asjade taha kogunema tolm, mis mõjutab klassis olles meie tervist ning õpimeeleolu. 
Tihtipeale ei oskagi me klassi kasutajatena seletada, millest halb tuju tuleb või mis meid ärritab. Kui ma õpetajana tolmu mõju alahindan või ei oska meeleolu tolmuga seostada, võibki jääda halva tuju sündroom õppimist mõjutama. Aga õnneks seda ei juhtu, sest puhastusteeninduse kutseõpetaja tuttav töökaaslane on tolm. Hei, tolm, sind on märgatud! Tee minekut, nii et tolmab! 

Ja veel üks oluline asi.... Bill Rogers nimelt (2008) räägib oma raamatus "Taasleitud käitumine", et õpetaja ei saa muuta õpilase kodus valitsevat põrgulikku olukorda või antisanitaarseid olusid, aga kool peab kindlasti olema koht, kus näidatakse positiivset eeskuju eluolu helgema poole pealt ja seda, kuidas on kombeks õigesti ühiskonnas tegutseda. Nii kujundan õpilases väärtushinnanguid. 
Ja väike põige koolimööblile.
Töö tegemiseks peab õpetaja esmalt looma õppijatele tingimused kaasa töötada, enne kui hakkab ootama õppijatelt tulemusi. Näiteks siinkohal on asjakohane rõhutada koolilaudade paigutust. Õpetajal on hobuserauakujuliselt paigutatud laudadega parem saada iga õpilasega hea silmside, kui üksteise selja taga istuvate õppijatega. Ka kuuldavus ning tagasisidestaminegi on tänu hõlpsalt saavutatavale silmsidele parem.

Õpetaja kohuseks on olla selleks sillaks, kes peab aitama luua õpilastel kuuluvustunnet ning sõbrasidemeid, toetama ning leidma grupi ühisosa. Tooma esile kõigi erilisi külgi, rõhutades, et need on olulised, kuna need teevad MEIE rühma eriliseks või nooh, ikka VÄGA-VÄGA eriliseks.
Kutseõppes on kindlasti oluline kutseõppuritele rõhutada, et milleks me midagi teeme ja õpime. Tegelikult tahavad õppijad algusest peale teada ja isegi näha oma õppimise ja praktilise töö tulemusi, nad ei pruugi seda lihtsalt välja öelda. On ju tuttav, miks ma seda õpin, mul ei lähe seda kunagi vaja?  
Aga kui neid käegakatsutavaid tulemusi ei ole kohe võtta! No siis, tõepoolest, nagu raamatuski öeldi, tasub sisse seada mingi väike tasustamine. See ühest küljest tagasisidestab ja teisalt motiveerib õppijat edasi pingutama. Ning õpetaja sõna kaal sel ajal ei kahane. Tasu ei pea olema ilmtingimata mingi asi, võib olla ka tegevus: arvutis olemise aeg, raamatukokku minek või mingi muu õpilasele meelepärane tegevus. Õpetaja võiks iga oma õppija huvisid sedavõrd teada, mis õppijat täpselt motiveerib ja tegutsema paneb. Hea tasu on kahtlemata aus tagasiside, mida pole kunagi palju. Lugedes sain kinnitust, et kõige paremini töötavad siiski söödavad või ainelised tasud. Eks iga õpetaja peab selle sisetunde järgi ära tundma, mis parasjagu on see õiglane tasu. 

⇼ The most potent rewards are edibles and tangibles ⇼


Pikemas pespektiivis on eesmärk siiski vähendada tasapisi tasu ja kujundada õppijas sisemist motivatsiooni, ennastjuhtivust ning ise õppimise oskusi. Huvitav oli teada saada, et tasu võib jääda mõnda aega küll samaks, aga suureneb tehtava töö hulk. Nooh, aga see kippus kangesti meenutama õpetaja igapäevatööd ...
Lugemisvarast sain kinnitust, kuigi meist õpetajatest tahetakse välja juurida, et õppijaid ei tohi panna omavahel võistlema, siis võistluslikkus õppetöös tundub olevat igati asjakohane. Õppija senini stiilipuhas joonistus, õppija elulisim projekt, õppija sisukaim raport jms on igati õiglane tunnustus. Ja kui selline kiitus tuleb veel oma kursusekaaslaselt, siis on oluline kannustada, et õpilased las valivad ise võidutöö! Auhind ei pea olema hinnaline, aga ilmselt midagi käegakatsutavat. Meelde jäi loetust ka õpilase õppimises toimunud areng või käitumise muutus, mida võiks iga nädala lõpus näiteks premeerida. Võib ka proovida, et kui koolitööd on õigeaegselt tagastatud, saavad need õpilased osaleda loosimisel, kust saab võita väikseid auhindu. Seega, tundub, et õpetajal võiks ikkagi olla klassikapis põhjatu nänni kott:)  

⇼ Allow students to vote to choose the winner ⇼


Koolis tuleb õpetajal valmis olla pea kõigeks, ka võimalikeks vägivalla aktideks või toimetulekuks õppijatega, kes võivad enesevalitsuse kaotada. Panin endale punkthaaval kirja, kuidas peaksin õpetajana sel juhul käituma:

  • ma ei tohi õpilasest kinni haarata ega takistada teda jõuga
  • kutsun abi või saadan kellegi abi järele
  • ma ei tungi õpilase isiklikule territooriumile
  • hoian oma hääle normaalse, hüüan valjemalt "STOP" ja õpilase nime ning siis alandan oma hääle jälle normaalseks
  • isoleerin õpilase kaasõppijatest
  • valvan isoleeritud õppijat, et ta oleks endale käitumisega ohutu

Omakorda on õppijate väljakutsuv käitumine liigitatud neljaks grupiks. Nendes gruppides on loetletud käitumismustrid, mida õpetajal on vaja osata märgata ja tõlgendada. Neli gruppi on: 
  • tähelepanu otsivad õppijad (attention seekers)
  • sõltuvad õppijad (dependent students)
  • võimu soovivad õppijad (power seekers)
  • kättemaksu ihkavad õppijad (revenge seekers)


Lõikepilt käsiraamatust. Õppijate väljakutsuv käitumine on liigitatud neljaks

8. peatükki kokku võttes on minu jaoks olulisemad mõtted:
  • Õppimisel tuleb pakkuda õpilastele valikuvõimalusi: kus töötada, kellega töötada, milliseid tegevusi teha, milliseid vahendeid kasutada, tööaja kokkulepe jms. See teeb õppimise õppijale minu omaks ja tähenduslikuks. 
  • Õppijale tehtud õpijuhised olgu lühikesed ja arusaadavad. Vajadusel ja võimalusel toetada ülesannete lahendamist täiendavalt märkmete või kujutistega, kasutada visualiseerimist. 
  • Stressi ja väsimuse vältimiseks tasub teha tihedalt pause, ringutada ja sirutada. Mõnel õppijal on vajadus jalutada. 
  • Klassiruumid peavad olema noortepärased ja kutsuvad, värvilised, ikka positiivseid emotsioone tekitavad. Töötamise taustaks sobib kasutada vaikset rahustavat muusikat (white music). 
  • Koolikeskkond peab kajastama õppijate töid ja tegevusi, näidates mis projekt ja töö on valmis saanud ja kuhu edasi liigutakse. Õpilased tunnevad ennast niimoodi võidukate ja uhketena ning kogevad eduelamust. 
  • Nii Rogers (2008) oma raamatus kui Harwell ja Jackson (2008) peavad õppija toetamisel oluliseks õpetajatevahelist koostööd ja õppijate tagasisidestamise olulisust. 
  • Koolis töötab kindlasti positiivne mitte negatiivne distsipliin!



Kutseõpilaste autoportreede naerune rida ametikooli koridori seinal. Foto omast kogust


Üks ilusaim mõte mis peatükist koorus, et kõige suurem võimalik tasu õpetajale on võimalus saada õpilastele eeskujuks.


Ülevaade 16. peatükist

Peatükk sai valitud põhjusel, et minu ootus oli teada saada, milliseid trende tulevik meile õpetamisel võiks tuua. Milline kool saab osaks milleniumi lastele? Kas ameerikalik mõttelaad hariduses on sarnane meie euroopaliku mõttelaadiga? 
Kohe peatüki alguses selgus, et ootused uuenevale või tuleviku koolile on tõesti sarnased euroopaliku malliga, mida jõudsalt ka Eestis ellu viiakse. Koolist nimelt peab saama kogukondlik huviobjekt, kus teevad õlg-õla kõrval koostööd õpetajad, ettevõtjad ja lapsevanemad. Juttu tehti erivajadusega õppijatest, kes võiksid idee poolest õppida tavaklassides. Leitakse, et selliselt väheneks inimeste sildistamine, kui näeme, et erinevad inimesed õpivad kõrvuti. Selliselt on võimalus muuta ühiskonna hoiakut, sest see ongi kooli normaalsus. Ameerikas soovitakse, et klassi suurused väheneks ja õpetajate palk tõuseks. Infotehnoloogiliste vahendite kasutamisega on paremini võimalik kaasata erinevaid õppijaid õppetöösse, kus neid saab kasutada õppimist toetavate ja edendavatena. Näiteks kui käsitsi kirjutamine oli varasemalt erivajadusega õppijale keeruline, siis arvutiga kirjutamisel naudib õppija õppimist ja saab ilmselt tihedamini eduelamusi. Tema töömälu ei ole koormatud tehniliste probleemidega nagu pliiatsi- või paberihoid, vaid lihtsustatud kirjutamisel on ta vabastatud üleliigsetest töövahenditest ja töövõtetest. Arvutis saab ta keskenduda sisu tootmisele ja tõeliste teadmiste omandamisele. Samuti peab erivajadusega õppijale olema tagatud väikeklassis õppimine ja abiõpetaja toetav tugi.
Raamatus tõstatati hool, et suurtes megakoolides kaovad inimesed ära. Kasutati ka väljendit, et õpilased ladustatakse megakoolides. Ollakse seda meelt, et Kalifornia algkoolid ja põhikoolid 800 kuni 1000 õpilasega on õppimiseks liiga suured ning tekitavad selliselt õpilastes anonüümsuse tunde. Nii suures koolis ei pruugi õpetaja õpilast tundma õppida, tema õppimist märgata ja veel vähem õppimist tagasisidestada. Minu poolest võiks sellised tehased kohe sulgeda! 
Nii, et toetagem väiksemaid koole, kus on parem õpirahu ja tervislikum õpikeskkond. Väiksemas õpirühmas saab toimuda õppijat toetav õppimine ja isiksuse areng.

Silmaringi laiendamiseks soovitan vaadata minu lemmikfilmi Captain Fantastic (2016) peaosas Viggo Mortenseniga. Film kritiseerib USA haridussüsteemi ja osutab jõuliselt sealsete kombinaatkoolide ebaefektiivsele ja õppijat kahjustavale õpetusele. Räägitakse hea sõnaga koduõppest ning inimese ja looduse kooselust. Isu tekitamiseks filmilõik.




Allikad:

Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Andras&Mondo: Tallinn. 

Harwell, J., & Jackson, R.W. (2008). The Complete Learning Disabilities Handbook. Ready-to-Use Strategies&Activities for Teaching Students with Learning Disabilities. 127-149, 359-363. 

Rogers, B. (2008). Taasleitud käitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 21-39, 51-109. 


23 märts 2022

Soome üldhariduskooli tunniplaanis on ligi 60 emakeelt

Soomes kehtivate seaduste järgi pakutakse õpilastele, kelle emakeel ei ole soome või rootsi, võimalust õppida koolis oma emakeele õppeainet. Emakeele õpetamine annab võimaluse toetada võõrkeelsete õpilaste emakeele oskust, hoida alles oma emakeel ja rikastada Soome riigi keelevaramut. Soome põhihariduse õppekava ütleb õpilase oma emakeele õpetamise kohta:

  • Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri
  • kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida riigi poolt eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena oma emakeelt
  • õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks 
  • emakeele õppimine ja hoidmine toetab õppija lõimumist Soome ühiskonda.

Infot oma emakeele õpetuse kohta leiab Soome haridusministeeriumi lehelt, kus on andmeid alates 1998. aastast. Paraku ei selgu, milliseid emakeeli 1998-2003 koolis õpetati. Selle-eest leiab, et Soome koolides õppis kokku 8786 oma emakeele õppijat. Oma emakeeli hakati statistikas rida-realt välja tooma alates 2004. aastast. 


Soome koolis on võimalus õppida ligi 60 erinevat emakeelt


2004. aasta kevadsemestril korraldas oma emakeele õppetööd 70 omavalitsust kokku 51 emakeeles. Sama aasta sügissemestril omakorda 74 omavalitsust 45 emakeeles. Õpetatavate keelte hulka on alates 2004. aastast kuni tänaseni kuulunud ka eesti keele õpe eesti emakeelega õpilastele. Teatud kindla emakeele õpetamine oleneb sellest, millise emakeelega õppijatest on võimalik rühm moodustada ning kas on olemas keele õpetamiseks õpetaja. 
  
Kuna oma emakeele õppetöö korraldamine on valdadele seadusega vabatahtlik, siis tõlgendavad ja korraldavad vallad oma emakeele õpet üsna vahelduvalt. Kui ühtedes valdades on saanud oma emakeele õppe korraldamine südameasjaks, siis teistes ei pruugita leida selleks tahet, vajadust või on selleks muu põhjus. 
2020. aasta seisuga oli Soomes kokku 309 valda. Oma emakeele õpet (joonis 1) on korraldatud rekordiliselt 2010. aasta sügisel 95 vallas. Tänaseks on korraldajate arv langenud alla 90. Kõige vähem on olnud oma emakeele õppe korraldajaid 2004. aasta kevadel, kui see oli 70. Kokkuvõttes korraldatakse oma emakeele õpet vähem kui igas kolmandas vallas.



Joonis 1. Oma emakeele õpet korraldanud Soome vallad arvuliselt 2004-2020 sügis- ja kevadsemestril


Õpetatavate oma emakeelte arv (joonis 2) on olnud Soome üldhariduskoolis aastatel 2004-2020 vaikselt tõusuteel. Viimasel viiel aastal püsinud aga üsna muutumatuna. Eraldi olen välja toonud iga aasta kohta nii kevad- kui sügissemestri näitaja. 
Selgub, et kõige vähem õpetati keeli 2004.aasta sügisel kokku 45 ja kõige rohkem on õpetatud oma emakeeli 2018. aasta sügisel s.o kokku 58 keeles. 2005. aasta kohta ei olnud andmed leitavad.

Joonis 2. Aastatel 2004-2020 õpetatavate emakeelte arv sama aasta kevad- ja sügissemestril

Viimased saadud andmed oma emakeele õpetuse kohta pärinevad aastast 2020. Kõnealuse aasta sügisel õpetati koolides kokku 57 keelt (joonis 3). Kõige vähem oli siis armeenia keele õppijaid 4 õpilast ja kõige rohkem vene keele õppijaid kokku 5619. Eesti keele õppijaid oli 2020. aasta sügisel kokku 1635. 

Seoses sõjaga Ukrainas ja tähelepanuga riigi suunal olen võrdlusesse võtnud ka ukraina keele õppijad, keda 2020. aasta sügisel oli 23. Võib ennustada, et Ukraina sõjapõgenike mõjust tingitult on 2022. aasta ukraina keele õppijate arvus oodata märgatavat tõusu. Näitajad ukraina, eesti ja vene keele õppijate kohta leiab kiirelt roosadest tulpadest. Samuti leiab sealt uudistamiseks ülejäänud keeled. Pildi saab klõpsates suuremaks.


Joonis 3. 2020. aasta sügisel Soome üldhariduskoolis õpetatud 57 emakeelt ja õppes osalenud õpilaste arv 



Allikad:

Kuntaliitto.Suomen kaupungit ja kunnat. Kaupunkien ja kuntien lukumäärät ja väestötiedot.

Opetushallitus. Maahanmuuttajien koulutuksen tilastot. Perusopetus ja lukiot. 
Kasutatud 24. märtsil 2022




07 jaanuar 2021

Oma emakeele õppest, sisserändajate keelevaramust ja struktuursest rassismist Soomes


Artikli ja pildi autor Heikki Laurinolli ja autori loal soome keelde vahendanud Küllike Adamson.
Algupärane artikkel kannab pealkirja "Läntinen harhakuva estää näkemästä maahanmuuttajien kielivarantoa" ja see ilmus Tampere ülikooli kodulehel 29.10.2020.
 

ll
       Pildil intervjueeritav Tampere ülikooli kasvatusteaduste ja kultuuri  teaduskonna õppejõud Maija Yli-Jokipii. Pilt Heikki Laurinolli



Käesolev intervjuu on tehtud 2020 oktoobris Maija Yli-Jokipiiga, kes töötab Tampere ülikooli kasvatusteaduste ja kultuuri teaduskonnas õppejõuna ning kirjutab väitekirja oma emakeele õpetajate tööst.

Arusaam Soome keelevaru ahenemisest on illusioon, mis tugineb ainult lääne suurte keelte hindamisel. Soome keelevaru pole kunagi olnud nii laialdane kui praegu. Kasvatusteaduse õppejõud Maija Yli-Jokipii nendib: 


Väärarusaam tuleneb sellest, et sisserändajate emakeeli ei taheta näha riikliku keelevaramu osana.

 

Soomes elab üle 10 000 inimese, kes räägivad vabalt araabia keelt. Paraku ei osata nende keeleoskust ära kasutada ja teisalt, paljud neist ei oska oma emakeeles kirjutada, sest nad ei saa piisavalt sellekohast õpet ja koolitust.


Me muretseme selle pärast, et miks Soome lapsed ei õpi muid keeli peale inglise keele. Aga nad õpivad ju. Küsimus on selles, et soome lastena ei nähta neid lapsi, kelle emakeel on mingi muu keel kui soome keel. Alustada võikski sellest, kes on see soomlane, kelle keeleoskusest jutt käib.


Soome gümnasistid õpivad lisaks inglise keelele üha vähem muid võõrkeeli. Näiteks kui 2005. aastal tegi lõpueksamil üle 18 000 abituriendi lühikese teise võõrkeele, siis 2019. aastal vaid 3900 abiturienti. Kas selline areng ei pane teadlasi muretsema?


See on asja üks külg, kuid teine on see, et meil on üha rohkem inimesi, kelle emakeel on mingi muu kui soome keel. Aga seni kui neid keeli ei võeta arvesse ja ei vaadelda kui osa soomlaste keelevaramust, on meil lihtne öelda, et keelevaramu aheneb. Kui kõik õpivad inglise keelt. 

Sellise olukorrani viib näiteks see, et praegu hinnatakse täiendõppesse kandideerimisel peamiselt matemaatilisi ja loodusteaduslikke aineid. Seda mõjutab meie meediakeskkond ja praegune sotsiaalne arusaam.


Yli-Jokipii on ühtlasi seisukohal, et valitseb teatud efektiivsusmõtlemine, kus keeled ei paista eriti dünaamilistena. Keelevaramu ahenemisega on seotud mitu asja.


Me arvestame keeleoskusena seda, mida koolis on õpetatud. Tähenduslikuna omakorda näeme me üksnes ja ainult suurte läänemaiste keelte oskust.


Maailma parim põhikool ei toeta sisserändajate lapsi. Mitmekeelseid õpilasi nähakse kergekäeliselt probleemina. Maija Yli-Jokipii sõnul on väljakutsed sageli seotud sellega, et soome keele kui teise keele õpetamisel on struktuurseid probleeme ja õpilaste enda emakeeli tingimata ei toetata. Yli- Jokipii jätkab:


Murettekitav on näiteks see, et PISA tulemuste põhjal on sisserändaja taustaga mitmekeelsed õpilased põhikooli lõpus aasta või kaks maas n-ö põliselanikest õpilastest. See on suur probleem, mida kõike see peidab endas.


Laps või noor õpib sotsiaalseks suhtlemiseks vajaliku kõnekeele tavaliselt aasta või paariga. Akadeemilise keeleoskuse õpingutele kulub uuringute järgi 5–7 aastat ja see ei õnnestu ilma piisava toetuseta.


Miks ei suuda see maailma parim põhikool ei viie ega seitsme aasta jooksul arendada sisserändaja taustaga laste koolikeelt sellisele tasemele, et nad suudaksid saavutada samad tulemused kui põliselanikest vabalt soome keelt kõnelevad õpilased?


Emakeele puudulik oskus muudab õppimise keeruliseks. Sisserändaja taustaga õpilaste kehvemale õpiedukusele pole valmis vastuseid. Küll aga on Maija Yli-Jokipiil mõtteid, millest selline olukord võib tulla ja mida peaks ette võtma.

Kui lapse kodune keel erineb teda ümbritsevast keelekeskkonnast, siis ei arene lapse emakeel samas tempos kui ainult ükskeelses keskkonnas kasvavatel lastel. Kooli minnes on kakskeelsetel lastel kehvem keeleoskus kui ükskeelses keskkonnas kasvanud lastel.


Mind huvitab, kas nõrk oma emakeele oskus raskendab teise keele ehk siinkohal soome keele ja kõige muugi õppimist.


Hiljemalt neljandas või viiendas klassis muutuvad põhikooli õppekavad abstraktsemaks ja õppimises tuleb kasutada keelt üha rohkem. Sel hetkel peab õpilane valdama üsna nõudlikku abstraktse taseme keelt.

Yli-Jokipiid huvitab küsimus sellest, kas õpilase mingi keel on kujunenud selles etapis tasemele, et sealt leiduvad mõttetööks vajalikud tööriistad.

Maija Yli-Jokipii sõnul peavad mitmekeelsed õpilased silmitsi seisma struktuurse rassismiga, mis ei tähenda tavapärases mõistes rassistlikust, vaid asjaolu, kus süsteem ei anna kõigile ühesuguseid võimalusi.


Oma emakeele õpetamisse panustatakse üsna ebaühtlaselt. Õpet muidugi pakutakse ja see on rahvusvaheliselt erakordne. See on põhjamaade eripära, et mitmekeelsed õpilased saavad koolis õppida ka oma emakeelt.


Soome koolides võib oma emakeele õpet saada koguni 58 keeles (tõlkija: nende hulgas eesti keeles). Yli-Jokipii sõnul on parim olukord Espoos, kus saab õppida pisut üle 50 keele. Muude keelte, v.a  soome, rootsi, saami ja romi keele, õpetamine erineb olenedes omavalitsusest ja linnast. Neid teisi keeli õpetatakse erirahastusega täiendavate õppeainetena. Eraldi rahastamine tähendab aga seda, et omavalitsused ei ole üleüldse kohustatud oma emakeele õpet pakkuma.


On isegi suuri linnu, kus erirahastatud õpet ei pakuta, sest omavalitsused ei ole kohustatud seda organiseerima ja õpilastel ei ole kohustus õppes osaleda. Õpilased saavad selle eest eraldi tunnistuse, aga see ei ole osa põhikooli ega gümnaasiumi tunnistusest.


Sisserändaja taustaga laste emakeele õpetus ripub poolenisti väljaspool põhikooli haridust.

Täiendavaid raskusi toob kaasa õpperühmade heterogeensus. Ühes ja samas õpirühmas võib koos õppida õpilasi eelkooliealistest gümnaasiumini. Yli-Jokipii jätkab:


Õpilased ei ole mitte üksnes ea poolest erinevad, vaid ka oskustaseme poolest tohutu heterogeenne rühm. Mitteühtegi teist õppeainet sel moel ei õpetata. Selliseid õppematerjale, mis vastaksid Soome standarditele, on saadaval mõnes üksikus keeles. Õpetajatel endal tuleb teha tohutul hulgal õppematerjale ise.


Sisserändajate keelte õpetajatele ei ole Soomes sageli pädevusnõudeid või sobivuskriteeriume olemas. Sel puhul kohaldatakse sageli võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooninõudeid.


See tähendab seda, et Soomes on palju keeli, milles õpetajal ei ole võimalik üldse kvalifikatsiooni omandada.


Soomes võib saada kvalifikatsiooni 11 sisserändaja keele õpetamiseks. Suurematest sisserändajate keeltest aga jäävad välja näiteks somaali, kurdi, vietnami ja albaania keel.


Ainult Euroopa suurematele keeltele saab hõlpsasti pädevuse. Nagu portugali keele õpetamiseks, ehkki Soomes on portugali keelt kõnelevaid inimesi palju vähem kui kurdi keelt kõnelevaid.


Kuna õpetajad ei saa kvalifikatsiooni, siis neil ei ole võimalik saada püsivaid töökohti. Õpetajate voolavus on suur ja eriti kõige kvalifitseeritumad õpetajad lahkuvad kergesti mujale.


Probleem laheneks, kui Soome haridus- ja kultuuriministeerium määratleks kõigepealt õpetajate kvalifikatsiooninõuded. Seejärel hakkaksid ülikoolid korraldama kvalifikatsioonikoolitust.  Tampere ja Helsingi ülikoolides on seda proovitudki, kuid pädevusnõuete puudumisel ei ole see õnnestunud.

Tavapäraselt usutakse, et igal inimesel on ainult üks emakeel, kuigi tegelikult paljud sünnivad ja elavad mitmekeelses keskkonnas.

Soomes on uuringuga väljaselgitamisel, et rahvastikuregistrisse saaks sisestada rohkem kui ühe keele (vaata: Usean kielen merkitseminen väestötietojärjestelmään -selvitys). Maija Yli-Jokipii peab seda heaks lähtekohaks.


Yli-Jokipii sõnul kardavad paljud oma emakeele avaldamisel struktuurilist diskrimineerimist, mis on seotud kasutatava keele staatusega. 


Mitmekeelsus võiks tõsta soome ja rootsi keele kõrval teiste keelte positsiooni. Eriti Soome enda vähemuskeelte positsiooni.


Hariduse seisukohalt tähendaks mitmekeelsus seda, et õpilasi suunataks tänasest tõhusamalt õppima neile sobiva tasemega soome keelt, lõpetab Yli-Jokipii.


01 märts 2018

Kutsepedagoogiline praktika Tallinna Kopli Ametikoolis


Võtsin nädalakese töölt talvepuhkust ja viibisin 19.-23.veebruarini Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika üliõpilasena kutsepedagoogilisel praktikal II Tallinna Kopli Ametikoolis.
Praktika ülesanneteks oli kutseõppeasutuse õpikeskkonna, õpilaskonnaga ja kutseõpetajate pedagoogilise tegevusega tutvumine. Lisaks sisaldas õpinädal erialaste tundide kavandamist ja läbiviimist. Eesmärgiks olin seadnud arendada oma kutseõpetaja pädevusi, süvendada pedagoogilisi teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Samuti kihas koolielu ju Eesti Vabariigi 100.sünnipäeva meeleolus, mida oli tunda igal sammul ning seda ülevat tunnet sai lõimitud endagi tundi.

Viie sisuka päeva jooksul toimus palju põnevat, tuli juurde uusi tutvusi ning tehti tööpakkumisigi. Ühtlasi oli erakordne võimalus külastada Tugikeskust Juks Mustamäel, mis teeb õppetöö läbiviimisel koostööd ametikooliga ning vestelda sealsete hullumeelselt entusiastlike õpetajatega eriala arengutest kohvitassi ja tatrakotlettide ümber.
Minuga on nii, et ümbrus ja inimesed kasvavad mu külge sedavõrd, et raske on lahkuda ... Aga (l)õpetuseks siiski siiras soovitus - minge koduuksest välja ja kohe hakkab teil juhtuma ning tagasi tulles imestate isegi, et olete täiesti teine inime ! 
No, mis ma oskan kosta ...

VÕIMAS KOOL SEE KOPLI KOOL :)

Foto. Tallinna Kopli Ametikool. Google

Foto. Eesti Vabariigi Aastapäevaks ehitud kooli fuajee. Autor Küllike Adamson

Foto. Õpilaste kootud kaltsuvaibad tikksirgelt auvalves. Autor Küllike Adamson

Foto. Minu tund puhastusteenindaja abilise eriala õpilastele koos abiõpetajaga. Autor Küllike Adamson

Tänan kogu südamest kooli kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes avasid lahkelt kooliukse ning jagasid minuga oma teadmisi ja oskusi !

Eriliselt tänan praktikakooli juhendavat õpetajat Kerstit, kelle professionaalsus ja soe hoolivus võimaldas mul saada kordumatu praktikakogemuse osaliseks !

11 september 2016

Kool ja Terviseamet

Terviseamet teostab koolide üle järelevalvet lähtudes mitmetest erinevatest õigusaktidest.
Tervisekaitsenõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega 30.05.2013 nr 84 Tervisekaitsenõuded koolidele.
Kooli päevakava, õppekorraldus ja tunniplaan on reguleeritud sotsiaalministri 27.03.2001. a määrusega nr 36 Tervisekaitsenõudedkooli päevakavale ja õppekorraldusele. (Terviseamet ).

Siit leiab (meeldetuletuseks) teavet õppetöö korraldamisest nagu näiteks kontrolltööde arv, koolikoti raskus, söögivahetunni pikkus, klassiruumide temperatuur, koolitee pikkus jne.

Terviseameti koduleht.

04 august 2016

Naljad :))

Foto. Urmas Nemvalts


Refleksioon
Ta liigub siiski ...G.Galilei



Rohkem karikatuure haridusest


26 juuni 2016

Üks ja ainus Soomes - Anna Tapio kool

Vahendas Küllike Adamson

Soomes Pälkänel kauni looduse keskel üsna minu kodu lähedal asub Anna Tapio kool, mis on ühe põneva konseptsiooniga õppeasutus.

Tegemist on ainukese erainternaatkooliga Soomes, mis on mõeldud kõikidele põhikooliõpilastele üle riigi ehk siis 7., 8. ja 9.klassi õpilastele. Seetõttu on sissepääsu sõel tihe ning kandidaadi käitumishinnet vaadatakse teraselt.

Mis muudab kooli eriliseks?
Eriliseks muudab see, et  lisaks põhikooli ainetele õpitakse koolis omal valikul järgmisi kutseerialaaineid :

  • catering inglise keeles
  • kinnisvarahooldus
  • käsi-ja tekstiilitöö
  • loodus ja keskkond
  • turism ja ettevõtlus
  • toitlustus ja peoteenused
  • kunst ja kultuur

Koolis on õpilasi üle 300 ja  töötajaid 50, kellest õpetajaid 30. Koolil on 70 ha metsa, 15 ha põllumaad, 2 ha aiamaad kasvuhoonete ,õuna- ja köögiviljaaiaga ning kus õpilased kasvatavad koolisöökla tarbeks värsket kraami.
Siin teatakse, et teooriaõpe ja kutseerialaainete vaheldumine muudab koolipäevad ja koolis käimise õpilaste jaoks huvitavaks ja innustavaks.
Veendunud ollakse aga ühes, et need noored ei põe kunagi õpitud abitust.





Lähemalt uurida saab igaüks kooli kodulehelt.