Sisserändaja taustaga õpetaja Soomes: milliste edendavate sammudega aidata mujalt riigist tulnud õpetaja oma erialasele tööle

 

Sain kutse osaleda 7.aprillil Helsingis toimuval Soome Õpetajate Ametiühingu (OAJ) poolt korraldatud seminaril  

MIKÄ EDISTÄÄ KOTOUTUMISTA? Mitä Suomessa pitää tehdä maahanmuuton edistämiseksi?

 

MIS EDENDAB INTEGREERUMIST? Mida tuleb Soomes integratsiooni edendamiseks teha?

Olin seminaril osalejate hulgas videosilla kaudu. Kokku oli meid nii kaugteel kui kohapeal umbes 30 osalejat. Osalesin juhatuse liikmena Oman äidinkielen opettajien ry-d (Oma emakeele õpetajate ühing) esindades. 

Seminaril käsitleti integratsiooni edendamist mitmest kandist, teen siin artiklis kokkuvõtlikult juttu Soome hariduses toimuvast. Sisseränne, rassism, haridus, õpetajad, diskrimineerimine on kujunenud aastatega ka minu isiklikeks huvideks, nii oli oluline kuuldust põhiteesid kõrva taha panna. 

Kodus Soome Õpetajate Ametiühingu integratsiooni seminaril osalemas.
 Minu pildikaustast. 

Seltskond OAJ seminaril. Kohapealsed said erinevalt ekraanitagustega tasuta kohvi ja lõunasöögi. Ekraanipilt. 

Ukraina sõda tõukab positiivselt tagant sisserändajaid puudutavat hariduskorraldust

Just ükspäev siin messisime tuttava õpetajaga ja tõdesime, et tule taevas appi! see Soome bürokraatia on ülemõistuse masendust tekitav.

Ja nüüd käib Ukrainas vallutussõda.

Päivi Lyhykäinen OAJ spetsialisti kõnest imbus kõrvu nii fakte kui lubadusi, kahjuks puudub Ukraina põgenike õpetamiseks vajalik hulk õpetajaid, kes nii suurele rühmale kooliõpetust annaks. Mõne nädalaga on Ukrainast Soome tulnud ametlikel andmetel juba 16 000 põgenikku.

Hetke ressursid ei piisa mitte kuidagi. Igal kooliealisel lapsel on aga Soomes õigus õpetust saada. Vajadusel korrastatakse seadust nii, et see õigus laieneb igale kooliastmele- lasteaiast kuni kutsekoolini. Õnneks on Sanna Marini (Sotsiaaldemokraatliku Partei esinaine, Soome peaminister) valitsus integreerumise edendamise oma südameasjaks võtnud.

Mõne nädalaga on Ukrainast Soome tulnud palju sõjapõgenikke ja sõja jätkumine tõukab abi otsima uusi tulijaid. Olukord on Soomele üle pika aja erakordne ja keeruline. Sellisele enneolematu inimhulga igale liikmele tuleb aidata leida ühiskonnas võimalikult kiiresti oma koht. Hetkel ühiskonna toimimist ehmatav jõud tuleb analüüsida, leida tugevused, arengu kohad ja rakendada ühiskonna hüvanguks. 

Küsimusi on praegu õhus palju, aga üks keerleb minu peas. 

Kas sõjast võib Soome sisserändaja taustaga või sisserännanud õpetajale kasu olla? Mina sellele vastust ei tea. 

Küll aga tabasin seminaril, et senisest kiiremaid muudatusi soovitakse hariduses teha ja juba ka tehakse. Tegelikult on need ilukõned olnud ajast-aega. Küsimus ei ole enam kas on probleem? ja mis/kes on probleem? See on juhmilegi hästi selgeks saanud, eriti siis, kui seda probleemi on nämmutatud aastast-aastasse. Soomes on ellu viidud ja käimas mitmeid immigrantide integreerimisele ja diskrimineerimise ennetamisele suunatud projekte, kirjutati näiteks 10 aastat tagasi tollases Kieliverkosto artiklis, mis räägib sisserändaja taustaga õpetajate täienduskoolitusest.

Küll aga on senini selleks peasaamatuseks Soome hariduspoliitikas leida vähemalt rahuldavalgi tasemel vastus küsimusele KUIDAS? või MIL VIISIL? kaasata sisserändaja taustaga õpetajad haridusmaailmas õpetustöösse. Lahendus oleks kuldvõtmeke lukuaugus. 

Mari-Leena Talvitie, riigikogu liige, halduskomisjoni aseesimees ladus lauale statistika andmeid, mille põhjal Soome rahvastikust on võõrkeelseid elanikke 8 %  ja sisserändaja taustaga elanikke 420 000 (suurimad rahvused venelased ja eestlased). Ta lisas, et n-ö ukraina emade taust tuleb kiirelt välja selgitada ning nad koolitöösse õpetama palgata. Just abiõpetajana oleks neist suur abi, et nad looksid oma emakeele oskajatena tuttava ja turvalise õpikeskkonna ukrainakeelsetele lasteaialastele ja kooliõpilastele. 

Kaisu Piironen, Haridus- ja Kultuuriministeeriumi haridusnõunik ütles, et kasutusele tuleb võtta erinevates paikkondades kõik ressursid sisserännanute näol. 

Seega saab siit osaliselt vastuse küsimusele Ukraina sõja kasust. Suur põgenikevool on teinud endisest nähtavamaks Soomes kodumaa juba leidnud sisserändajad ning ühtäkki ongi nad muutunud esimesele sektorile, riigile palju vajalikumaks. Neid kutsutakse appi! Nüüd soovitaksegi Soome sisserännanud õpetaja taga näha inimest, kellel on koolitus, kes on spetsialist, kellel on amet, vajalik keeleoskus, otsas pea ning käed-jalad liiguvad. Kindlasti tuleb kriitilise pilguga välja selgitada ja tööle kutsuda varasematel aastatel ehk palju-palju varem Soome sisserännanud pädevad õpetajad. 

Otse loomulikult kirjutan kahel käel alla, et õppija õppimise toetamiseks tuleb: 

• kaasata kõik pädevad õpetajad
• lõpetada õpetaja diskrimineerimine päritoluriigi järgi
• lõpetada õpetaja ametipädevuste maha tallamine bioloogiliste omaduste põhjal ja et ollakse sisserändaja taustaga

Abdirahim Hussein tegevdirektor Moniheli ühingust märkis, et sisserändajate tööle kandideerimine tuleb teha anonüümseks, mis oleks üks võimalus sekkuda rassismi. 

See tähendab pimekandideerimist, kus tööandjal ei ole võimalust subjektiivsel ettekäändel nagu päritolu, vanus, sugu, "ei soome nimi" eos välja praakida tööle kandideerijaid. Seda meetodi on mulle teadaolevalt juba kasutanud üsna edukalt avalik sektor nagu Jyväskylä ja Tampere linn. Kindlasti võiks see muutuda riigis normiks igas sektoris.

Kahtlematult on sisserändaja taustaga õpetaja Soome kooli takistusteta tööle kandideerimine ja tööle palkamine edukalt toimiv integratsioon, integreerumise edendamine ja suur tükk elujõulisemat riiki. 

Integratsiooni seminar algamas. Ekraanipilt.

Soome koolis õpitakse soome keelt ja soome keeles. Punkt.

Kui nüüd jätta kõrvale Soome teine riigikeel, rootsi keel, siis üks on Soome riigis kaljusse raiutud- Soome riigi keel on soome keel. Õppimisel ja õpetamisel on nõue- SOOME KEEL ON SOOMES VAJA SELGEKS SAADA. Mitmeid teisi keeli on suureks plussiks osata, aga soome keelt peab oskama. Soome keele oskuse nõue kehtib nii õpetajatele kui õppijatele. Õpetaja töös on keeleoskuse latt eriti kõrgel. Seaduse järgi peab õpetaja keeleoskus olema olenevalt õpetatavast ainest või erialast selline, mis võimaldab õpetajal õpetust läbi viia.   

Sari Haavisto Töö- ja Majandusministeeriumi nõunik tõstis esile samuti soome keele omandamise vähemalt B1 tasemel, mis on sisserännanule eelduseks edukaks sisenemiseks tööturule.

Abdirahim Hussein tegevdirektor Moniheli ühingust seevastu tõi välja, et soome keeleoskuse nõue sisserändajatele on paiguti põhjendamatult kõrge ning igal erialal ei ole kindlasti vaja soome keelt kõrgeimal C tasemel. Ta lisas, et teab juhuseid, kus sisserändajalt nõutakse ühe riigikeele omandamise asemel koguni mõlema riigikeele, soome ja rootsi keele omandamist, kuigi sisserändajal oli juba Soome tulles kolme võõrkeele oskus. Ta jätkas, et kahjuks selgub uuringutest, et sisserändaja taustaga inimeste töölistumine on võrreldes Soomes püsivalt elanud inimestega märgatavalt madalam. Tuleb märkida, et Soome töömaailmas tööle pääsemiseks on vaja võrgustikke ja häid tutvusi, mida sisserändajal aga pole. Paraku on see sisserändajatele suureks takistuseks, sest kust võtab ta maale tulnuna neid tutvusi ja soovitajaid. Nii on sunnitud kõrgesti koolitatud spetsialistid üsna sageli tegema tööd, mis ei vasta nende koolitustasemele. Soomes esineb struktuurset rassismi.  

Karmis tegelikkuses, tõepoolest, kogen ja märkan Soome tööturul palju mõistmatust, rumalust, must-valget suhtumist, ennast teise kingadesse seadmise saamatust ning tahtmatust olemasolevat tugevust tunnustada. Kannan taolise suhtumise teadlikult üle ka koolipidajate konteksti ning struktuurse rassismi eksisteerimine Soome hariduses on teaduslikest uuringutest tõepoolest selgunud.

Päivi Lyhykäinen OAJ nentis, et soome keele oskuse peab sisserändaja saama tasemele, mis võimaldab edeneda tavaõppes. Teisalt aga peab integreerumine Soome ühiskonda toimuma moel, et säilib oma kultuur ja oma emakeel. OAJ 

näeb integreerumise edendamisena oma emakeele õpetuse laiendamist riigis, kusjuures oma emakeele õpetus peaks algama juba alghariduse astmes ehk lasteaias.

Oma keele ja kultuuri säilitamise õigus tuleneb otseselt Soome põhiõigusest § 17 ja kõlab nii: /../kõikidel keelerühmadel on õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri. Kahjuks pean märkima, et oma emakeele õpetus liigub hetkel katastrofaalselt risti vastupidises suunas OAJ õilsa mõttega ning oma emakeele õpetust tõmmatakse riigi eri paigus hoopiski kokku või lõpetatakse sootuks. Mõnes kohas aga isegi ei avata õpet, sest seda peetakse koolipidaja poolt lihtsalt üheks tülikaks toiminguks. Oma emakeele õpetus, kuhu kuulub ka eesti keele aineõpetus, on täna üsna kurvas seisus ning valdade poolt pideva surve all. Õppeainele haavatavust lisab seegi, et tegemist on vabalt valitava õppeainega, mistõttu võivad vallad oma emakeele õpetuse jätta suurema kärata korraldamata, ilma et see mingeidki sanktsioone kaasa tooks. Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing) on seevastu mitmeid kordi tõstatanud, et oma emakeele õpetus tuleb kiiremas korras korrastada ja paika panna oma emakeele õpetajate pädevusnõuded. Ühtlasi tuleb luua võimalus omandada kõigil oma emakeele õpetajatel täiendusõppes aineõpetaja kutsekvalifikatsioon, mis tõstaks oma emakeele õpetajate konkurentsivõime ametirühmas õiglasele tasemele. 

Kurbloolisena akadeemilise kirjaoskuse puudumisest või sihilikult ühiskonna arengute vastu tegutsedes ei lähe teaduslike uuringute tulemused paljudele koolipidajatele lihtsalt korda! Aga kuna jutt käib ikka veel integreerumise edendamisest, siis lõpetuseks avaldan: oma emakeele õpetus on uuringute järgi mitme kodukeelega või sisserändaja taustaga õppijale integreerumist soodustava ja koolis õpiedukust toetava õppeainena esirinnas. Ning oma emakeele aineõpetajad olulisim lüli integreerumise edendajatena. 

                                    

                         ___________________________

Seminari täispikk video vaadatav SIIT (kestus 4:11:22)

Lugemissoovitus: 

Pylkkä, O. (2013). Specima-pätevöitymiskoulutus – avain työmarkkinoille. Kieliverkosto. 

https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-syyskuu-2013/specima-patevoitymiskoulutus-avain-tyomarkkinoille

Õpetajate streik Soomes: olin kutsutud õpetajate ametiühingu kevadseminarile

 

Osalesin 1.4.-2.4.2022 Soome Õpetajate Ametiühingu (OAJ) poolt korraldatud Pedagoogiliste Õpetajate Organisatsioonide esindajate (POE) kevadseminaril. Sel kevadseminaril esindasime Oma emakeele õpetajate ühingut (OÄ) kahe juhatuse liikmega, mina, sekretär ja Larisa Aksinovich, esinaine. Kusjuures meie ühingu juhatusega on juhtunud nii, et mõlemad oleme tulihingelised eesti keele õpetajad ja Eestist.

 

Seminari teema oli “End hästi tundvad õpetajad tagavad hariduse kvaliteedi”.

See heaolu asi on Soomes püsinud viimased ajad vägagi kuumana, kuna suur hulk õpetajaid tunnevad end õpetaja muutunud töös kehvapoolselt. Koroona, hübriidõpe, palk on kokku kuivanud, tööülesannete kuhjumine jms. 

Soome haridusmaailm on keeruliste tähtlühendite maa, seega dekodeerin lahti siit postitusest vastu vaatavad: 

 

OAJ = Opetusalan Ammattijärjestö 

POE = Pedagogisten opettajajärjestöjen edustajisto

OÄ = Oman äidinkielen opettajat ry 

KARVI = Kansallinen kolulutuksen arviointikeskus

EKKOL = Eri kieli- ja kulttuuritaustaisten opettajien liitto

Mina Soome õpetajate ametiühingus seminaril Helsingis Pasilas.
Selja taga soomekeelne tekst Alati võib õppida rohkem

Mõned seminaril kuuldud teemad loetletult:

• OAJ esimees Olli Luukkainen tegi tulise ülevaate kripeldavatest hariduspoliitilistest küsimustest, mitmetest toimunud muutustest OAJ-s ja muutunud tööturust. 
• Riikliku Hariduse Hindamiskeskuse (KARVI) eksperdid Marita Härmälä, Elina Peltola, Chris Silverström ja Annette Ukkola tegid ülevaatliku ettekande Mida räägivad hindamised alghariduse õpitulemustest, õpetajate tööheaolust ja kvaliteedijuhtimisest? Ja nagu nende pealkirigi viitab, esitleti ettekandes õppimise hindamise, haridusheaolu ja kvaliteedihindamise uurimistöö tulemusi erinevate värviliste graafikutena.  
• Ettekandega Õpetajatöö ressursid ja interaktsioon – õpikuteenused esines Opinkirjo ry asepresident Minna Riikka Järvinen. 
• Vastupidavus kui õpetaja heaolu vahend oli Tero Ålanderi esitluse pealkiri, kes tuli kohale Mielenrauha Oy-st.
• Viimasena toimus arutelu töörühmades, kus võtsime oma emakeele õpetajatega muuhulgas jutuks oma emakeele õpetajate muutunud-muutuva töö ja heaolu.

Õpetajate esinduste esindajad tööhoos. Minu tehtud pilt.  

Mis on POE?

Pedagoogilised õpetajate organisatsioonid on OAJ mütsi alla koondunud erinevad õpetajate liikmesorganisatsioonid. Need liikmesorganisatsioonid moodustavadki POE ehk pedagoogiliste õpetajate organisatsioonide esindusnõukogu. POE-s on hetkel 38 liikmesorganisatsiooni, milles on kokku ligi 30 000 liiget. POE-sse kuulub ka Oma emakeele õpetajate ühing, mille liikmeteks on omakorda Soome koolis õpetatava ligi 60 keele aineõpetaja, sealhulgas eesti keele aineõpetajad. POE korraldab kaks korda aastas, kevadel ja sügisel liikmesorganisatsioonide esindajatele seminari. POE korraline koosolek toimub iga kahe aasta tagant. Siis valitakse OAJ pedagoogilisse komisjoni esimees, aseesimehed ja 14 liiget. Valimine toimub solidaarsuse põhimõttel nii, et kõikidest 38 liikmesorganisatsioonist on liikmed erinevatel aastatel järgemööda komisjonis esindatud.

Pedagoogiliste õpetajaorganisatsioonide esindajate kevadseminar

Mida teeb POE:

• jälgib, edendab ja arendab klassiõpetust ja erinevate ainete pedagoogikat
• annab võimaluse osaleda koostöös ja mõjutada õpetust koos oma aine õpetajatega
• osaleb toimingute ettevalmistamisel OAJ-s ja mõjutab niiviisi riiklikku hariduspoliitikat
• mõjutab otseselt erinevaid asutusi ja otsustajaid
• korraldab liikmetele täienduskoolitusi 
• jagab ajakohast infot ja ja annab välja liikmetele mõeldud ajakirja
• korraldab võistlusi, matku ja teisi üritusi
• loob võimaluse professionaalseks võrgustumiseks

Kolleegid. Vasakult Oma emakeele õpetajate ühingu esindajad, mina ja Larisa Aksinovich ning Eri keele- ja kultuurirühmade õpetajate liidu esindaja Zofia Bazia-Hietikko. Minu pildikogu. 

Eesti keele õpetajatele oma ühing

Seoses POE-ga tekkis kohe ka küsimusi. 

Miks ei ole eesti keele õpetajad moodustanud Soomes oma registreeritud ühingut?

Miks nad ei võiks kuuluda POE-sse? 

Nii saaksid nad OAJ-s POE näol tugeva küünarnuki tunde ning palju eeliseid, näiteks kuidas mõjutada ja arendada eesti keele õpetust Soomes. Kahjuks ei ole teada eesti keele õpetajate täpset arvu. Ent arvestatav hulk on meid küll, kelle hääl ühinguna oleks kuuldavam. 

Leian, et ei ole liialdus, kui ütlen, et oleme Soome hariduspoliitikast üsna eraldihoidvad ja tegutseme nagu riik riigis. Kuigi oleme vägagi aktiivsed tegutsejad ja tublid õpetajad, seisame pigem enda eest hea kui astume ühte jalga kokkuhoidva eesti keele õpetajate ametliku ühinguna. Ilmneb, et vaatame oluliselt rohkem Eesti poole, ootame abi ja teeme koostööd tihedamalt Eesti ametkondadega. Aga kas Soomega nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik? Ometi ei või eirata, et meie õpetus toimub ja töökoht on ju Soomes. Märkasin seminaril ja möönan, et meie, eesti keele õpetajad ei kasuta võimalust POE näol, mis kindlustab ja turvab õpetajale õpetajakutse ja õpetajatöö väärilisema tunnustamise Soome ühiskonnas. Eeskujuks võime võtta siinkohal saksa, vene, prantsuse, itaalia, ladina, hispaania, inglise ja rootsi keele õpetajate ühingud, kes kõik seminaril esindatud olid ja täna POE-sse kuuluvad.

Lõikepilt.

 

Muidugi on veel üks väärt võimalus liituda Oma emakeele õpetajate ühingu liikmeks, kuhu on oodatud kõik Soome eesti keele õpetajad. Oma emakeele õpetajate ühing kuulub POE-sse. Ühtlasi on ühing oma emakeele aineõpetajaid ühe mütsi alla koondav katuseorganisatsioon ja Soome haridusmaastikul erinevate organisatsioonidega koostööd tegev eestkõneleja.

Õpetajate streik 

Kõige esimese asjana oli päevakorral 6.aprillil algav Soome õpetajate ülemaaline streik. Kohe-kohe, 6.aprillil algavast streigist ja õpetajate muutunud tööst rääkis meile seminari avakõnes tuliselt OAJ esimees Olli Luukkainen. Ta mainis, et õpetajate viimane streik oli 1984. aastal ehk pea 40 aastat tagasi. 

 

Olli Luukkainen, OAJ esimees. Pilt Jussi Vierimaa

Luukkainen jätkas, et algav streik on õpetajatele üle pika aja uus olukord, millest tasub õppida ja juba järgnevatel kordadel, kui streigiks peaks minema, osatakse paremini ja kiiremini reageerida. Ta tuletas meelde, et streigi lõhn on õhus olnud juba 2020. aastast kui OAJ on hoiatanud ja pidanud õpetajate eest pikki läbirääkimisi, aga tulutult. Nii, et see ei ole mingi viimaste nädalatega välja mõeldud asi. 

Ja võib olla hakkavad streigid toimuma tihedamini kui iga 40 aasta tagant. Ja võib-olla saavad sellised õpetajate karmid sammud osaks meie igapäevaelu. Maailm on muutunud, ütles kõneleja klišee. Selle muutumise osas olen küll valmis kõnelejale vastu vaidlema, sest maailm ei muutu iseenesest. Selleks on vaja muutjaid. Meie, õpetajad oleme maailma muutjad, tulevaste ühiskonnakodanike kujundamise näol muutuste ahela käivitajad ning muutuste ratta käimashoidjad. See lihtsalt ongi meie töö, mida me kõige paremini oskame- muudame maailma!

Jutust jäi veel meelde, et streik peabki ühiskonnas tunda olema, see on streigi mõte. Lisas omakorda, et streik peab tekitama kõigis kannatusi kuni õppijateni välja. No, selle viimase kribasin rasvaselt paberile ja andsin Luukkainenile mõttes paugu vastu kukalt. Kohatult õudne tundus see mõte. Õppijad ei tohi olla mitte mingil juhul kannatajad, see ei saa olla osa taotletud eesmärgist!

 

Aga siis, nagu minu mõtteid lugedes, torkaski üks kuulaja kohe saalist vahele: "No, mina oli 1984. aastal streigi ajal 5.klassi õpilane. Mäletan nii hästi, et mina küll üldse ei kannatanud kui õpetajad streikisid. Vastupidi. Ma olin isegi väga rõõmus, et tunnid ära jäid ja ei pidanud kooli minema!" 

Niipalju siis kannatustest.

Kõnes jagus veel mõtteid: 

• tulevikus tuleb üle vaadata õpetaja pädevused, kus olemuslik on oskus anda distantsõpet 
• koolipere mõiste tulevikus laieneb ja muidugi on laienenud seda juba täna. Aga sinna hakkab tulevikus kuuluma mitmeid erinevate ametite esindajaid ja asjatundjaid, et õpetaja saaks õpetada ning täita ülesandeid, mis tema töökohustuse hulka kuuluvad.
• Soome kool on mitmekultuuriline ja tulevikus mitmekultuurilisus lisandub veelgi. See on oluline suund teada, millega peab Soome kool toime tulema.

Olli Luukkaineni kõne oli tõesti sütitav ja esmakohtumisest livena jäi selline võimas mulje. Välja arvatud mõned mõtted, mis rappa jooksid...

Tegemist on omajagu karismaatilise juhiga, kes marsitab õpetajad barrikaadidele kõhklemata kübetki eesmärkide saavutamises.

  

Õpetajad töötoas rääkisid

Seminari jooksul toimusid ka töötoad, kus keskenduti, iga õpetajate ühing oma õpetamise spetsiifilisest vaatenurgast, õpetaja heaolu edendamisele. Eesmärk oli tuua välja hetke kitsaskohti. Meie, Oma emakeele õpetajate ühinguga olid ühises tööhoos veel Svenska Modersmålslärarförening i Finland rf, Eri kieli- ja kulttuuritaustaisten opettajien liitto EKKOL, Suomenopettajat ry ja Äidinkielen opettajain liitto ry. Pean ütlema, et aega ühistööks oli väga-väga minimaalselt, aga asi seegi, panime kohe kapates minema.

Jõudsime Larisaga käbedalt lauale laduda mõned põletavamad probleemid, millele tuleb kindlasti leida lahendus. 

Siin need on:

• täna ei ole kõikidel oma emakeele õpetajatel võimalik kvalifitseeruda aineõpetajaks. Seda põhjusel, et esiteks, kõiki keeli ei õpetata Soome ülikoolides ning teiseks, välismaalt saadud tunnistust ei olda sageli valmis Soome Haridusametis võrdsustama. Oma emakeeli õpetatakse Soome koolides, olenevalt õppeaastast, ligi 60, kuid keeli saab Soomes omandada või võrdsustada 18. Pädevus aga mõjutab otseselt õpetaja palka, motivatsiooni ja jaksamist õpetustööd teha. Seega sein enesetäiendamise ees mõjutab heaolu... noh, teadagi kuhu suunas.
• oma emakeele õpetus on valdade mängukann, sest vallad ise otsustavad, kas oma emakeele õpetus õppeaastal toimub või mitte. Selline teadmatus toob õpetaja töösse ebakindlust homse ees ega motiveeri paljusid oma emakeele õpetajaid pikemalt end tööga siduma. Ebakindlus töösuhtes on kindlasti heaolu hõõruv kivi kingas.
• vallad tõlgendavad oma emakeele õpetaja tööd erinevalt. Näiteks on valdasid, kus oma emakeele õpetajatel puudub õppija õppimise toetamiseks koostöö tegemise võimalus õppijaga, kooli ja koduga Wilmat kasutades. Õpetajaid ei lasta Wilmasse! (Soomes on Wilma nagu eKool). Mulle teadaolevalt käitub selliselt juba aastaid Jyväskylä linn ja põhjendused on jäänud siiani arusaamatuks. Isegi absurdseteks. Pole kahtlustki, et taolise käitumisega viiakse oma emakeele õpetajad alandavasse ja ebavõrdsesse olukorda, põrmustatakse eos usaldus tegutseda töökollektiivina ja seatakse kahtluse alla ametioskus täita õpetaja tööülesandeid. Heaolu edendamise asemel viljeletakse avalikus sektoris, riigis diskrimineerimist.  

Punkt.   

〜 〜 ഹ 〜 〜

Aga seminarid seminariks, kodus öökapil ootab mind alati truult üks HEAOLU lugemine, vink-vink 😉