Sain kutse osaleda 7.aprillil Helsingis toimuval Soome Õpetajate Ametiühingu (OAJ) poolt korraldatud seminaril

MIKÄ EDISTÄÄ KOTOUTUMISTA? Mitä Suomessa pitää tehdä maahanmuuton edistämiseksi?

MIS EDENDAB INTEGREERUMIST? Mida tuleb Soomes integratsiooni edendamiseks teha?

Olin seminaril osalejate hulgas videosilla kaudu. Kokku oli meid nii kaugteel kui kohapeal umbes 30 osalejat. Osalesin juhatuse liikmena Oman äidinkielen opettajien ry-d (Oma emakeele õpetajate ühing) esindades.

Seminaril käsitleti integratsiooni edendamist mitmest kandist, teen siin artiklis kokkuvõtlikult juttu Soome hariduses toimuvast. Sisseränne, rassism, haridus, õpetajad, diskrimineerimine on kujunenud aastatega ka minu isiklikeks huvideks, nii oli oluline kuuldust põhiteesid kõrva taha panna.

Kodus Soome Õpetajate Ametiühingu integratsiooni seminaril osalemas.
Minu pildikaustast.

Seltskond OAJ seminaril. Kohapealsed said erinevalt ekraanitagustega tasuta kohvi ja lõunasöögi. Ekraanipilt.

Ukraina sõda tõukab positiivselt tagant sisserändajaid puudutavat hariduskorraldust

Just ükspäev siin messisime tuttava õpetajaga ja tõdesime, et tule taevas appi! see Soome bürokraatia on ülemõistuse masendust tekitav.

Ja nüüd käib Ukrainas vallutussõda.

Päivi Lyhykäinen OAJ spetsialisti kõnest imbus kõrvu nii fakte kui lubadusi, kahjuks puudub Ukraina põgenike õpetamiseks vajalik hulk õpetajaid, kes nii suurele rühmale kooliõpetust annaks. Mõne nädalaga on Ukrainast Soome tulnud ametlikel andmetel juba 16 000 põgenikku.

Hetke ressursid ei piisa mitte kuidagi. Igal kooliealisel lapsel on aga Soomes õigus õpetust saada. Vajadusel korrastatakse seadust nii, et see õigus laieneb igale kooliastmele- lasteaiast kuni kutsekoolini. Õnneks on Sanna Marini (Sotsiaaldemokraatliku Partei esinaine, Soome peaminister) valitsus integreerumise edendamise oma südameasjaks võtnud.

Mõne nädalaga on Ukrainast Soome tulnud palju sõjapõgenikke ja sõja jätkumine tõukab abi otsima uusi tulijaid. Olukord on Soomele üle pika aja erakordne ja keeruline. Sellisele enneolematu inimhulga igale liikmele tuleb aidata leida ühiskonnas võimalikult kiiresti oma koht. Hetkel ühiskonna toimimist ehmatav jõud tuleb analüüsida, leida tugevused, arengu kohad ja rakendada ühiskonna hüvanguks.

Küsimusi on praegu õhus palju, aga üks keerleb minu peas.

Kas sõjast võib Soome sisserändaja taustaga või sisserännanud õpetajale kasu olla? Mina sellele vastust ei tea.

Küll aga tabasin seminaril, et senisest kiiremaid muudatusi soovitakse hariduses teha ja juba ka tehakse. Tegelikult on need ilukõned olnud ajast-aega. Küsimus ei ole enam kas on probleem? ja mis/kes on probleem? See on juhmilegi hästi selgeks saanud, eriti siis, kui seda probleemi on nämmutatud aastast-aastasse. Soomes on ellu viidud ja käimas mitmeid immigrantide integreerimisele ja diskrimineerimise ennetamisele suunatud projekte, kirjutati näiteks 10 aastat tagasi tollases Kieliverkosto artiklis, mis räägib sisserändaja taustaga õpetajate täienduskoolitusest.

Küll aga on senini selleks peasaamatuseks Soome hariduspoliitikas leida vähemalt rahuldavalgi tasemel vastus küsimusele KUIDAS? või MIL VIISIL? kaasata sisserändaja taustaga õpetajad haridusmaailmas õpetustöösse. Lahendus oleks kuldvõtmeke lukuaugus.

Mari-Leena Talvitie, riigikogu liige, halduskomisjoni aseesimees ladus lauale statistika andmeid, mille põhjal Soome rahvastikust on võõrkeelseid elanikke 8 % ja sisserändaja taustaga elanikke 420 000 (suurimad rahvused venelased ja eestlased). Ta lisas, et n-ö ukraina emade taust tuleb kiirelt välja selgitada ning nad koolitöösse õpetama palgata. Just abiõpetajana oleks neist suur abi, et nad looksid oma emakeele oskajatena tuttava ja turvalise õpikeskkonna ukrainakeelsetele lasteaialastele ja kooliõpilastele.

Kaisu Piironen, Haridus- ja Kultuuriministeeriumi haridusnõunik ütles, et kasutusele tuleb võtta erinevates paikkondades kõik ressursid sisserännanute näol.

Seega saab siit osaliselt vastuse küsimusele Ukraina sõja kasust. Suur põgenikevool on teinud endisest nähtavamaks Soomes kodumaa juba leidnud sisserändajad ning ühtäkki ongi nad muutunud esimesele sektorile, riigile palju vajalikumaks. Neid kutsutakse appi! Nüüd soovitaksegi Soome sisserännanud õpetaja taga näha inimest, kellel on koolitus, kes on spetsialist, kellel on amet, vajalik keeleoskus, otsas pea ning käed-jalad liiguvad. Kindlasti tuleb kriitilise pilguga välja selgitada ja tööle kutsuda varasematel aastatel ehk palju-palju varem Soome sisserännanud pädevad õpetajad.

Otse loomulikult kirjutan kahel käel alla, et õppija õppimise toetamiseks tuleb:

kaasata kõik pädevad õpetajad
lõpetada õpetaja diskrimineerimine päritoluriigi järgi
lõpetada õpetaja ametipädevuste maha tallamine bioloogiliste omaduste põhjal ja et ollakse sisserändaja taustaga

Abdirahim Hussein tegevdirektor Moniheli ühingust märkis, et sisserändajate tööle kandideerimine tuleb teha anonüümseks, mis oleks üks võimalus sekkuda rassismi.

See tähendab pimekandideerimist, kus tööandjal ei ole võimalust subjektiivsel ettekäändel nagu päritolu, vanus, sugu, "ei soome nimi" eos välja praakida tööle kandideerijaid. Seda meetodi on mulle teadaolevalt juba kasutanud üsna edukalt avalik sektor nagu Jyväskylä ja Tampere linn. Kindlasti võiks see muutuda riigis normiks igas sektoris.

Kahtlematult on sisserändaja taustaga õpetaja Soome kooli takistusteta tööle kandideerimine ja tööle palkamine edukalt toimiv integratsioon, integreerumise edendamine ja suur tükk elujõulisemat riiki.

Integratsiooni seminar algamas. Ekraanipilt.

Soome koolis õpitakse soome keelt ja soome keeles. Punkt.

Kui nüüd jätta kõrvale Soome teine riigikeel, rootsi keel, siis üks on Soome riigis kaljusse raiutud- Soome riigi keel on soome keel. Õppimisel ja õpetamisel on nõue- SOOME KEEL ON SOOMES VAJA SELGEKS SAADA. Mitmeid teisi keeli on suureks plussiks osata, aga soome keelt peab oskama. Soome keele oskuse nõue kehtib nii õpetajatele kui õppijatele. Õpetaja töös on keeleoskuse latt eriti kõrgel. Seaduse järgi peab õpetaja keeleoskus olema olenevalt õpetatavast ainest või erialast selline, mis võimaldab õpetajal õpetust läbi viia.

Sari Haavisto Töö- ja Majandusministeeriumi nõunik tõstis esile samuti soome keele omandamise vähemalt B1 tasemel, mis on sisserännanule eelduseks edukaks sisenemiseks tööturule.

Abdirahim Hussein tegevdirektor Moniheli ühingust seevastu tõi välja, et soome keeleoskuse nõue sisserändajatele on paiguti põhjendamatult kõrge ning igal erialal ei ole kindlasti vaja soome keelt kõrgeimal C tasemel. Ta lisas, et teab juhuseid, kus sisserändajalt nõutakse ühe riigikeele omandamise asemel koguni mõlema riigikeele, soome ja rootsi keele omandamist, kuigi sisserändajal oli juba Soome tulles kolme võõrkeele oskus. Ta jätkas, et kahjuks selgub uuringutest, et sisserändaja taustaga inimeste töölistumine on võrreldes Soomes püsivalt elanud inimestega märgatavalt madalam. Tuleb märkida, et Soome töömaailmas tööle pääsemiseks on vaja võrgustikke ja häid tutvusi, mida sisserändajal aga pole. Paraku on see sisserändajatele suureks takistuseks, sest kust võtab ta maale tulnuna neid tutvusi ja soovitajaid. Nii on sunnitud kõrgesti koolitatud spetsialistid üsna sageli tegema tööd, mis ei vasta nende koolitustasemele. Soomes esineb struktuurset rassismi.

Karmis tegelikkuses, tõepoolest, kogen ja märkan Soome tööturul palju mõistmatust, rumalust, must-valget suhtumist, ennast teise kingadesse seadmise saamatust ning tahtmatust olemasolevat tugevust tunnustada. Kannan taolise suhtumise teadlikult üle ka koolipidajate konteksti ning struktuurse rassismi eksisteerimine Soome hariduses on teaduslikest uuringutest tõepoolest selgunud.

Päivi Lyhykäinen OAJ nentis, et soome keele oskuse peab sisserändaja saama tasemele, mis võimaldab edeneda tavaõppes. Teisalt aga peab integreerumine Soome ühiskonda toimuma moel, et säilib oma kultuur ja oma emakeel. OAJ

näeb integreerumise edendamisena oma emakeele õpetuse laiendamist riigis, kusjuures oma emakeele õpetus peaks algama juba alghariduse astmes ehk lasteaias.

Oma keele ja kultuuri säilitamise õigus tuleneb otseselt Soome põhiõigusest § 17 ja kõlab nii: /../kõikidel keelerühmadel on õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri. Kahjuks pean märkima, et oma emakeele õpetus liigub hetkel katastrofaalselt risti vastupidises suunas OAJ õilsa mõttega ning oma emakeele õpetust tõmmatakse riigi eri paigus hoopiski kokku või lõpetatakse sootuks. Mõnes kohas aga isegi ei avata õpet, sest seda peetakse koolipidaja poolt lihtsalt üheks tülikaks toiminguks. Oma emakeele õpetus, kuhu kuulub ka eesti keele aineõpetus, on täna üsna kurvas seisus ning valdade poolt pideva surve all. Õppeainele haavatavust lisab seegi, et tegemist on vabalt valitava õppeainega, mistõttu võivad vallad oma emakeele õpetuse jätta suurema kärata korraldamata, ilma et see mingeidki sanktsioone kaasa tooks. Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing) on seevastu mitmeid kordi tõstatanud, et oma emakeele õpetus tuleb kiiremas korras korrastada ja paika panna oma emakeele õpetajate pädevusnõuded. Ühtlasi tuleb luua võimalus omandada kõigil oma emakeele õpetajatel täiendusõppes aineõpetaja kutsekvalifikatsioon, mis tõstaks oma emakeele õpetajate konkurentsivõime ametirühmas õiglasele tasemele.

Kurbloolisena akadeemilise kirjaoskuse puudumisest või sihilikult ühiskonna arengute vastu tegutsedes ei lähe teaduslike uuringute tulemused paljudele koolipidajatele lihtsalt korda! Aga kuna jutt käib ikka veel integreerumise edendamisest, siis lõpetuseks avaldan: oma emakeele õpetus on uuringute järgi mitme kodukeelega või sisserändaja taustaga õppijale integreerumist soodustava ja koolis õpiedukust toetava õppeainena esirinnas. Ning oma emakeele aineõpetajad olulisim lüli integreerumise edendajatena.