Seekord võtsin kajastada värske 2017. aastal Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry poolt valminud uuringu "Kielitaito on ammattitaito", mis eesti keeles kõlab "Keeleoskus on tööoskus".
Ettevõtetes enim kasutatud töökeeled on soome keelele lisaks inglise, rootsi ja vene keel. Eriliselt on tõusutrendi näitamas vene keele oskus.
Inglise keele oskusest on tulnud tööelus elementaarne põhioskus ja see on eelduseks juba kõikides valdkondades, küll aga mitmeid võõrkeeli valdavatele on üha kasvav nõudlus. Ettevõtete sõnum on, et inglise keelest pelgalt ei piisa. Vajadus mitmekülgsele keeleoskusele peitub selles, et ettevõtluskeskkond ja ettevõtted on muutumas aina enam rahvusvahelisemaks.
Keelteoskusest on tulnud tööelu võtmeoskusi.
. . . . . . . . .
Inglise keele tugev positsioon Soomes paistab silma ka sealses kutsehariduses. Inglise keel on enim kutseõppes pakutud ja õpitud võõrkeel. Paljud
haridusasutused pakuvad teisigi keeli, kuna keeleoskuse nõuded on kasvanud ja
tööelus mitmekesistunud. Pea igas viiendas õppeasutuses on võimalus valida 3 – 4 võõrkeele
vahel. Eriti haruldaste keelte õpetamisel tehakse koostööd teiste
õppeasutustega. Saksa keele õpetus oli inglise keele järel enim õpetatav võõrkeel
kutsekoolides. Järgnesid vene ja hispaania keel. Üksikud koolid pakuvad
muuhulgas ka itaalia, hollandi, poola, portugali ja jaapani keele õpinguid. Koostööd tehakse hiina keele õpetamisel. Töömaailma vajadustele vastamine on keskne põhjus võõrkeelte valiku suurenemisel kutseõppeasutustes.Ettevõtetes enim kasutatud töökeeled on soome keelele lisaks inglise, rootsi ja vene keel. Eriliselt on tõusutrendi näitamas vene keele oskus.
Inglise keele oskusest on tulnud tööelus elementaarne põhioskus ja see on eelduseks juba kõikides valdkondades, küll aga mitmeid võõrkeeli valdavatele on üha kasvav nõudlus. Ettevõtete sõnum on, et inglise keelest pelgalt ei piisa. Vajadus mitmekülgsele keeleoskusele peitub selles, et ettevõtluskeskkond ja ettevõtted on muutumas aina enam rahvusvahelisemaks.
Keelteoskusest on tulnud tööelu võtmeoskusi.
Soome ettevõtetes enim kasutatavad võõrkeeled. Joonis Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry |
Paraku on kutsekoolide õpilaste keeleoskuse tase väga erinev, tõdetakse uuringus. Õppima tuleb neid, kes on lõpetanud põhihariduse heade tulemustega. On neid, kellel läbitud ka gümnaasium. Teisel osal on jällegi põhikooli tunnistus väga kehv või on keelte õppimisest kulunud mitmeid aastaid. Huvi keelte õppimise vastu sünnib aga juba põhikoolis.
Keeleõpe on oluline ka kõrgkooliõpinguid planeerivatele
õpilastele. Soome keel teise keelena on tõusnud inglise keele kõrval
tähtsaimaks võõrkeeleks, kuna kutseharidus on tähtsaim õppevorm võõrkeelsetele
ja sisserändaja taustaga õpilastele.
Võõrkeelsete õppurite määr tõusis perioodil 2010-2015 ehk viie aastaga 75 %. Tõsiasi on, et võõrkeelsete õpilaste osakaal kutsehariduses on täna lähenemas kümnele protsendile (2015.a. oli see 8,5 %).
Nendest suurem osa on sündinud ja käinud põhikooli Soomes. Emakeele järgi on õppijaid kutsehariduses enim vene, eesti, somaali, araabia ja tai keelt
kõnelevaid.
Aastal 2015 õpinguid alustanud õpilastest rääkis 2618 emakeelena vene keelt, järgnes eesti keel 1729 õpilasega, somaali 890, araabia 683 (AMKElt küsitud kommentaari kohaselt on joonisel näitaja 638 vale ja sisse lipsanud viga) ja tai 502 õpilasega. Ühtekokku alustas 2015.a. õpinguid üle 100 eri emakeelega õpilast. Lisaks oli rohkem kui 400 õpilasel statistika järgi märgitud emakeeleks tundmatu, kust võimaldaks keelevaramut veelgi laiendada. Tasub märkida, et peale 2010. aastat on somaali- ja taikeelsete uute õpilaste hulk kutseõppes kolmekordistunud.
Kõnealusest uuringust leidsin kaks olulist mõtet :
ALLIKAS
Viis suuremat keelterühma Soome kutsehariduses aastal 2015. Joonis Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry. |
Aastal 2015 õpinguid alustanud õpilastest rääkis 2618 emakeelena vene keelt, järgnes eesti keel 1729 õpilasega, somaali 890, araabia 683 (AMKElt küsitud kommentaari kohaselt on joonisel näitaja 638 vale ja sisse lipsanud viga) ja tai 502 õpilasega. Ühtekokku alustas 2015.a. õpinguid üle 100 eri emakeelega õpilast. Lisaks oli rohkem kui 400 õpilasel statistika järgi märgitud emakeeleks tundmatu, kust võimaldaks keelevaramut veelgi laiendada.
- Soome kutsehariduses moodustavad võõrkeelsed õpilased suure oskuspotentsiaali mitmekülgset keeleoskust eeldaval tööturul.
- Soome kutsehariduse keelevaramu moodustub kokku paljude erinevate võõrkeelte õpetamisest, võõrkeelsete õpilaste emakeeltest ning soome ja rootsi keele oskusest.
ALLIKAS
Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry. (2017). KIELITAITO ON AMMATTITAITOA. Katsaus kielten opetukseen ja
vieraskielisiin opiskelijoihin ammatillisessa koulutuksessa.