Osalesin 10.oktoobril Tampere
Ülikoolis toimunud paneelvestlusel „Paperittomuus Tampereella“ (Dokumentideta Tamperes), mille korraldas Vapaa Liikkuuvus võrgustik.
Ekspertidena olid kutsutud rääkima Tampere erinevate valdkondade esindajaid nii
kutseharidusest, linnavalitsusest, tervishoiu vallast, ülikoolist. Teemadeks olid :
· Mida tähendab olla dokumenditu isik Tamperes ?
· Mis teenuseid saavad dokumenditud isikud ?
· Milline vastutus on Tampere linnal dokumenditute isikute ees ?
 |
| Foto Pixabay.com |
Ilma dokumentideta inimese mõistet ei ole
Soomes ametlikult määratletud. Turvapaiga taotlejate ja dokumentideta isikute
olukord Soome riigis on tekitanud aga ühiskonnas palju kõneainet. Muuhulgas levib dokumentideta inimeste kohta ka palju
eelarvamusi, mistõttu oleks vaja elanikkonnale olukorda laiemalt valgustada.
Kes on kes ?
Turvapaigataotleja
– on isik,
kes palub kaitset ja elamisluba. Kui elamisluba saadakse, siis saab tast ka automaatselt
pagulane ning enam ei olda turvapaigataotleja. Turvapaigataotleja võib saada
elamisloa ka muudel põhjustel kui vaid rahvusvahelise kaitse raames, sel juhul
on ta sisserändaja. Turvapaigataotleja ei ole dokumenditu isik ning tema
viibimine Soomes on seaduslik. Seadusevastaseks muutub see siis, kui eitava vastuse
puhul ei lahkuta riigist.
Dokumenditu isik – on isik,
kes viibib mingis riigis ilma täieliku seadusliku elamisloaõiguseta. Ainuüksi
isikudokumentide puudumine ei tee inimesest dokumenditut. Paljudel
dokumentideta isikutel ongi olemas „paberid“ nagu isikutunnistus, pass,
sünnitunnistus jne , kuigi seaduslik elamisluba puudub. Sagedasti elab
dokumentideta isik ametivõimude eest peidus ehk "põranda all".
Uusdokumenditu
isik – on turvapaigataotleja,
kes on jäänud Soome eitavast turvapaiga vastusest hoolimata ning ei lahku
riigist vabatahtlikult ning keda ametivõimudel ei ole võimalik riigist välja saata. Riigist väljasaatmist takistab tavaliselt see, et uusdokumenditu isiku
elukohamaa keeldub vastuvõtmast sundväljasaatmisele pööratud isikut ( kuna tal puuduvad vajalikud dokumendid) ning riikide vahel
ei ole olemas sellisteks puhkudeks lepinguid.
Registreerimata Euroopa Liidu kodanik – mõnel
juhul loetakse dokumendituks ka EL kodanikud, kes ei ole enda viibimist Soomes
registreerinud. Üle kolme kuu Soomes viibimine tuleb registreerida.
On olemas veel üks rühm isikuid nagu rändrahvad nt romaanlased, kes on küll EL kodanikud, kuid kellel üldjuhul puudub asukohariigi elamisluba. Tavaliselt nad ei viibi üheski riigis üle kolme kuu, vahetades sagedasti n-ö elukoha riiki.
* * * * * *
2015. aastal tuli pagulaskriisiga Soome
rekordarv turvapaigataotlejaid, ühtekokku üle 32 tuhande. See oli üle kümne korra rohkem kui eelnevatel aastatel. Enamikul neist ei
olnud Soome Immigratsiooniameti järgi õigust saada riigist turvapaika. 2016.
aastaks oli neist asüülitaotlusele jaatava vastuse saanud iga neljas, suur osa naasis kodumaale
vabatahtlikult ja osad sunniti tagasi pöörduma.
Paljud aga jäid Soome eitavast vastusest hoolimata. Otsustavaks võis saada see, et ilma dokumentideta elamine Soomes tundus halbadest variantidest see kõige vähem halvem.
Paljud aga jäid Soome eitavast vastusest hoolimata. Otsustavaks võis saada see, et ilma dokumentideta elamine Soomes tundus halbadest variantidest see kõige vähem halvem.
 |
| Turvapaiga taotlejad Soomes aastatel 2006-2016. Foto Helsingi Diaakonikeskus. |
Paneelvestlusel tuli välja, et Tamperes on ellu kutsutud palju erinevaid võimalusi aitamaks dokumendituid sõjapõgenikke, turvapaigataotlejaid, romaani päritoluga isikuid ja veel sarnase staatusega inimesi, milleks on internetileheküljed, infovoldikud, öömajutusest kuni tasuta meditsiiniabipunkteni. Paraku viimase puhul on arstiabi aga tasuta seni kuni on otsene oht elule ning krooniliseks muutunud tervisehäda eest tuleb juba omast taskust maksta ! Linna esindaja rõhutas, et tulenevalt inimõiguste ülddeklaratsioonist ei jäeta kedagi arstiabita, peavarjuta ja tühja kõhuga. Ühtlasi kõigil koolikohustusega lastel on õigus saada kooliharidust olenemata sellest, kas lapsel on dokumendid või ei ning kõigi isikuandmed on konfidentsiaalsed, sest laste õigused on Soomes ülimad.
Kuidas dokumentideta inimesed aga taolised
võimalused üles leiavad ning kui paljud täpselt teenuseid kasutavad, oli ekspertidelegi kõva
pähkel vastata. Keegi ei tahtnud spekuleerida, kui palju ühtekokku Tamperes sääraseid
inimesi on, sest pigem on nad „kadunud“ või püüavad
olla nähtamatud, enne kui tulevad riigiasutustest abi paluma. Ühe põhjusena nähti toimunud ekstsesse, mis teevad inimesed ettevaatlikuks. Näiteks oli juhus, kus inimene tuli tööbüroost tööd küsima ja kui selgus, et
tal puuduvad dokumendid, võeti ta kinni ja saadeti maalt välja. Kõik leidsid,
et asüülitaotlejate või ka illegaalselt maal elavate isikute hirm on
põhjendatult suur, sest kardetakse arestimist ja maalt väljasaatmist. Taoliset negatiivsed
sündmused levivad aga suust-suhu kulutulena ning paremaks peetakse varjus
püsida.
 |
| Foto Pixabay.com |
Samas ei saa kõiki dokumentideta
inimesi ka illegaalideks nimetada, sest paljud neist ootavad elamisloa otsust,
mõni ka juba mitmendat, sest negatiivse otsuse korral on võimalik sisse anda ikka uus ja uus taotlus. See on räsiv protsess ja üsna lootusetu olukord, sest ilma
paberiteta ei saa tööd, oma elamist, sotsiaaltoetusi, õppida ülikoolis ega osaleda ühiskondlikus
elus – üle jääb ainult oodata ja oodata, mis võib aga aega võtta aastaid.
Vestlusel tõdeti, et selline lootusetus
viib Soome riigis pettunud ja kergelt
haavatavad inimesed olukorrani, kus järgmiseks toimub radikaliseerumine ja
erinevate kuritegelike gruppidega liitumine.
Teisalt võivad dokumentideta inimesed
olla kerge saak ühiskonna pahatahtlikule osale, näiteks võidakse sattuda inimkaubanduse
ohvriks tööturul, saada meelitatud seksiärisse, neid võidakse muul moel
kuritarvitada ning üks kõnelejatest väitis, et kahjuks on ette tulnud nii
naiste kui meeste vägistamist.
On teisigi ohte. Sõdadega või
looduskatastroofidega liikuma sunnitud inimhulgad, kellel puuduvad dokumendid, vajalikud
vaktsineerimised ja tervisekaardid, võivad üle piiri endaga kaasa tuua ja levitada
Soomes tundmatuid haigusi ja tõbesid, mis omakorda saavad ohuks kogu elanikkonna
tervisele.
Dokumentideta õpilased kutsehariduses
Lühidalt puudutati ses osas olukorda ka Tampere linna kutsehariduses. Tampere
Kutsehariduskolledži (TREDU) esindaja Regina Blom rääkis, et 2017. aasta sügisel
alustas nende koolis õpinguid 500 sisserändajat. Ühtlasi tuli sel sügisel Tampere linnalt ettekirjutus,
et kooli tohib vastu võtta ka turvapaigataotlejaid, kes alles ootavad turvapaigataotlusele vastust. Ta lisas, et tänase seisuga TREDUsse siiski päris ilma dokumentideta õpilasi pole tulnud.
Ühtlasi ollakse koolis teadlikud ka võimalikest ohtudest,
kuidas aga sellistele probleemolukordadele täpselt reageerida, ei osanud ta
öelda. Ka puuduvad kutsehariduses erilise koolituse läbinud spetsialistid, kes oskaks
sisserändajatest õpilaste hulgas võimalikke kriisisituatsioone ennetada ja lahendada.
Näiteks võib olukord võtta kontrollimatu pöörde kas või negatiivse
turvapaigataotluse korral. Kuidas käituda äkkviha ja rünnaku ajal ning kaitsta samas
kaasõpilasi ? See on uus olukord, mille on kaasa toonud muutuv-liikuv maailm ja kust ei pääse mööda vaatama ka kutseharidus.
Kokkuvõtteks tõdesid kõnelejad ühiselt, et
kui Soome riik ei võta ette konkreetsemaid samme ja ametivõimud ei tee kooskõlastatult jõupingutusi,
siis liigub niigi keeruline olukord juhitamatult ja kindlalt negatiivses
suunas ning teisalt, Soomes plaanitava kriminaalkaristuse sisse viimine ja kohaldamine neile, kes dokumenditut isikut majutavad või püüavad muul moel aidata, on inimlikust seisukohast ülekohtune ega aita kuidagi kaasa olukorra paranemisele.
ALLIKAD
Paperittomuus Tampereella - paneelikeskustelu.
Helsingin Diakonissalaitoksen Suojattomat-hankkeen raportti
2017. Kohti järkeviä ratkaisuja Uuspaperittomien tilanne, tuen tarve sekä viisi
toimenpide-ehdotusta.
