31 jaanuar 2016

Seminari ettekanded

Haridusmessi Educa 2016 raames kuulasin kahte seminariettekannet:

1. Resursse lõigatakse, aga eesmärgid ja nõudmised kasvavad - kuidas painutatakse säärased võrrandid kutseõppesse.

Ettekanne tõi saali huvilisi täis ja seda põhjusega, sest räägiti Soome valitsuse poolt aastal 2015 heaks kiidetud strateegilisest tegevuskavast, millega alustati 10-aastast ulatuslikku üleriigilist reformimist -Visioon:Soome 2025. Reformimisele läks ka kutseharidus ning suures plaanis tähendab see kutseõppes aastatel 2015-2018 väärtuste ümbervaatamist, jagamist ja vananenud mallide kõrvaldamist.
Tõhustamine tähendab või on ajaloos tähendanud üsna valusaid koondamisi...
Mida siis tõhustatakse ? Näiteks on kutsehariduse reformis sellised pügalad:
  • kaotatakse koolituse dubleerimine
  • kaotatakse noorte ja täiskasvanute ametikoolituse piirid ning need koondatakse üheks tervikuks
  • uuendatakse ja digitaliseeritakse kutseõpet
  • lisatakse õppelepingulist ja töökohapõhist õpet, rõhutati, et õppimine peab muutuma rohkem praktiliseks õppeks töökohas - õpikeskkond on muutunud,see ei ole enam ammugi üksnes kool.Ühes aga ei saa tingida -kui õppimine toimub ükskõik-kus-tahes,siis peab see olema pedagoogiliselt pädevalt juhendatud
  • lisatakse vanglakoolitust kuna uurimistulemustest on selgunud,et vangide koolitamine on üks tõhusamaid ja mõjusamaid vahendeid vähendamaks uute kuritegude toimepanemist ning on seega ühiskonnale vähem kulutekitavam
  • arendatakse avatud MOOC-tüüpi kursusi vabaks kasutamiseks, näiteks kutseõpilaste ja kutseõppeasutuste tarbeks.Õppimine muutub rohkem e-ks.
  • plaan on viia õppimine ja õpetamine aastaringseks (Vuosityöaikamalli) ehk õpetajate 8- nädalane suvepuhkus vaadatakse ümber.Eesmärgiks on ,et aastal 2020 suvel sooritatud ainepunktid moodustavad 20% kõigist sooritatud ainepunktidest (2020).
Kõigiti arusaadavalt oli saalis märgata ,et Soome kutseõpetajates tekitab uus olukord hirmu ,segadust ja ebakindlust ning küsimusi mida see kõik endaga kaasa toob.


2. Kutseõpetajast tipptegijaks

Teine ettekanne rääkis sellest ,et õpetaja võib oma kutseoskusi ja -teadmisi arendada töö kõrvalt väga erinevaid teidpidi. Üks võimalustest on treenida noori kutsemeistrivõistlusteks. Tee võib viia võistlejast treeneriks, koolidirektoriks või kutseala rahvusvaheliseks arendajaks.
Oma kutsevõistluste kogemusi jagasid juuksurite õpetaja Katri Pokkinen, graafilisedisaini õpetaja, tippkoolitusjuht Teija Ripattila Skills Finlandiast ja kutsehariduse piirkondlik juht Hannu Immonen.
Soomes osatakse hinnata kutsemeisterlikkust, võistlustest saadavaid kogemusi ja koolile osaks langevat tunnustust. Veenev näide on osalejate arvu vaadates, kui tõsiselt panustatakse noorte ettevalmistusse kutsevõistlusteks.Näiteks ülesoomelistel kutsemeistrivõistlustel Taitaja osaleb sel 2016.aastal kokku 2000 noort ja EuroSkills 2016 Göteborgis 400 noort, sealt edasi pääsevad edukamad 2017. WorldSkillsile.

Juba sel kevadel sõidetakse esindusmeeskonnaga Prantsusmaale Abilympic France 23.-27.03.2016  ühtekokku 10 õpilasega. Need on rahvusvahelised kutsevõistlused ,kus osalevad erivajadustega noored alates 15-eluaastast.

Seminari lõpus jäi kõlama lause, et rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel on tegemist nö tippklassi spordialadega. 
Ja seetõttu ollakse uhked ,et Soomet esindab nendel võistlustel tippettevalmistuse saanud meeskond, mille liikmed on kõige ehedamad tippsportlased ja -treenerid.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar