Ülesoomelisel haridusmessil Educa 2016

Külastasin 30.jaanuaril Helsingi Messikeskuses aasta suurimat Soome haridusvaldkonna üritust , mille teemaks oli Opettaja 2,0 - Päivitetty versio , mis eesti keelde ümber pannes kõlab Õpetaja 2,0 - uuendatud versioon. Taoline üritus leidis aset juba 21.korda ,mis sisaldas endas ka rida seminaare, loenguid, ajurünnakuid.
Oleme Eestis harjunud Soomet hariduse lipulaevaks pidama ja sealsed edukad PISA tulemused on paljudele kadedust tekitavad.
See oli ka üheks põhjuseks,miks soovisin pilgu peale visata, millistele olulistele haridusalastele küsimustele asetab rõhu seekordne mess ja millistesse väärtustesse panustab Soome riik lähituleviku hariduspoliitikas. Kitsamalt valdkondadest huvitas mind erialaga seonduv ehk kutsehariduses toimuvad muutused.
Lisaks püüdsin messiboksidest kaasa haarata värskemat erialast infomaterjali ja kirjandust.
Suure õhinaga tegin enne suurt päeva linnukesi reale mind huvitavatele seminariettekannetele ,kuid lõpuks pidin nördimusega tunnistama,et mind on kõigest üks ja kuulata jõudsin vaid paari.Lähemalt saab ettekannetest lugeda siit.

 Ürituse põhiteemad olid :

• Digiajastu vallutab Soome
• Tšillimine sotsiaalmeedias
• Rõõm töötada eluterves kogukonnas
• Mitmekultuurilisus- võimalus ja väljakutse

Kohal oli Soome Õpetajate Liit (OAJ), erinevad haridust toetavad erasektorid, hariduses eestkõnelejad, esindajad suurematest poliitilistest erakondadest ning ... Duudsonitest tuntud HP Parviainen ,kes ametilt Seinäjoe algkooli õpetaja.

Suur -D tuleb kooli, nii võib kokku võtta nähtud pilti messikeskusest. Rõhuasetust digilahendustele ja digikoolile oli võimsalt hoomatav.See oli ehk kogu üritusest jämedalt võttes 2/3, kusjuures alates lasteaialastest kuni elukestvaõppeni olid võetud luubi alla. Piltlikult võib öelda ,et digihüppega (loe lähemalt) ollakse vallutamas Soome haridusmaastikku.Pakuti erinevaid õpilahendusi, mänge, tehnikat , koolitusvõimalusi jne.Digiajastul peab vooluga kaasa minema eelkõige õpetaja ja leidma õppeprotsessi läbiviies need nipid ja nõksud ,kuidas aktiveerida õpikeskkonda selliselt ,et digitehnikat kasutades saavutatakse parimad ja mõlemaid pooli rahuldavad õpitulemused. Eksperdid on klassis kohal. Või nagu ütles Nurmijärve säutsuv ja blogiv koolidirektor Mikko Jordman ,et koolis elatakse nagu ühes suures maailmakülas ,kus parimaks eksperdiks osutubki ühtäkki 11-aastane poiss ,kes kaevab netiavarustest uurimistulemused fruktoosi tervislike omaduste kohta.

Teine teema ,mis silma hakkas ,oli multikultuursuse väärtustamine ning teadvustamine,et just sellises Soomes me elame .Multikultuursus on arginähtus Soomes juba aastakümneid ja selle kallal tehakse kõvasti tööd rohujuure tasandilt ja iga päev .Hakkas silma suur valik erinevale vanuseastmele mõeldud S2 õppekirjandust ehk teisisõnu -soome keel teise keelena õpikuid ning suur hulk juhendmaterjale õpetajatele erinevate rahvuste õpetamiseks koolis. Kirjandust oli elementaarse soome keele oskuse õpetamisest kuni käitumistavadeni ja erinevate religioonide tutvustamiseni.Mitmekultuurilisusest kirjutamine ja rääkimine nõuab kahtlemata väga täpset sõnakasutust ja õigesti teemade käsitlemist.
Nagu nentis ka mitmekultuurilise hariduse ülikoolilektor Heini Paavola oma sõnavõtus ,on mitmekultuurilisus hakanud välja paistma õppekirjandusest. Peame aga arvestama, lisas ta ,et mitmekultuurilisus ei tähenda sama ,mis immigratsioon või immigrant. Seetõttu peab ära määratlema ,kuhu mitmekultuurilisusega sihitakse.Väga täpselt peab jälgima ka asjaolu, millistena mitmekultuurilised "need" õpikutes kujutatakse.