26 juuni 2016

Üks ja ainus Soomes - Anna Tapio kool

Vahendas Küllike Adamson

Soomes Pälkänel kauni looduse keskel üsna minu kodu lähedal asub Anna Tapio kool, mis on ühe põneva konseptsiooniga õppeasutus.

Tegemist on ainukese erainternaatkooliga Soomes, mis on mõeldud kõikidele põhikooliõpilastele üle riigi ehk siis 7., 8. ja 9.klassi õpilastele. Seetõttu on sissepääsu sõel tihe ning kandidaadi käitumishinnet vaadatakse teraselt.

Mis muudab kooli eriliseks?
Eriliseks muudab see, et  lisaks põhikooli ainetele õpitakse koolis omal valikul järgmisi kutseerialaaineid :

  • catering inglise keeles
  • kinnisvarahooldus
  • käsi-ja tekstiilitöö
  • loodus ja keskkond
  • turism ja ettevõtlus
  • toitlustus ja peoteenused
  • kunst ja kultuur

Koolis on õpilasi üle 300 ja  töötajaid 50, kellest õpetajaid 30. Koolil on 70 ha metsa, 15 ha põllumaad, 2 ha aiamaad kasvuhoonete ,õuna- ja köögiviljaaiaga ning kus õpilased kasvatavad koolisöökla tarbeks värsket kraami.
Siin teatakse, et teooriaõpe ja kutseerialaainete vaheldumine muudab koolipäevad ja koolis käimise õpilaste jaoks huvitavaks ja innustavaks.
Veendunud ollakse aga ühes, et need noored ei põe kunagi õpitud abitust.





Lähemalt uurida saab igaüks kooli kodulehelt.

20 juuni 2016

Tunnikava näidis

Keegi on öelnud, et nii nagu me ei alusta päeva pesemata hammastega, nii ei astu ka õpetaja klassi ette ettevalmistamata.

Juba vanameister Krull (2001) on öelnud, et õpetaja peab leidma õige tee iga õpilaseni.
Tegelikkuses ei suuda aga õpetaja, töötades terve klassiga, selle ideaalini kunagi täielikult jõuda.

Kuna õpetaja pole selgeltnägija ega muu "uuga-puuga" ei saa klassis toimuvat õppetööd oma detailides lõplikult tunnistsenaariumiks planeerida, isegi mitte piisava ettevalmistusaja olemasolul .

Lisaks peetakse tunnikava koostamist väga töömahukaks ja tegevkutseõpetajad tunnistavad ausalt, et praktikas seda väga ei rakendatagi.

Aga kellele ja milleks see tunnikava siis hea on  ? Isiklikult leian, et lausa hädavajalik on see algajale õpetajale. Annab ju eesmärgistatud ja kavandatud tund step-by-step tegutsemisselguse ja turvatunde ning on igal sammul heaks spikriks. Kui järg hakkab ühel hetkel käest kaduma või silme eest ärevusest häguseks muutub, võib tunniplaanist pidepunkte otsida.

Tunnikava ja selle etappe, mis on tehtud koolitööna, saab vaadata SIIT.
Ühtlasi juhin tähelepanu, et minu töö ei ole täiuslik ning selles esineb mõningaid puudusi.





16 juuni 2016

Pahategu või harimatus ehk kuidas fakte väänatakse

Harva tuleb  haridusmaastikul ette nördimapanevaid tegusid, millele reageerin nii tuliselt ja kriitiliselt .
Siin postituses olen ära toonud kolm töökuulutust, kuid kokkuvõttes on tegemist siiski ühe ja samaga.Selles seisab, et kooli vajatakse poiste tööõpetuse õpetajat. Esimene on avaldatud CV KESKUSES ja teine FB Eesti Metalli Entusiastide postituses ja kolmas koolidirektori Erle Põikliku FB lehel .
Kui neid omavahel võrrelda, siis selgub, et esimeses on kõik korrektne, aga teises ja kolmandas on pahatahtlikult või rumalusest infot moonutatud. Hullemaks muudab aga asja see, et seda teeb FBs koolidirektor isiklikult ning kuidagi ei taha pidada koolidirektorit rumalaks !
Seega ei ole mul mingit kahtlust, et antud situatsioonis on koolidirektor oma hoiakutega rikkunud õpetaja-eetikat ning pahatahtlikult õhutanud avalikuses soolist ebavõrdsust.
Värbamisel tuleb silmas pidada, et reeglina keelab seadus tööpakkumised, mis on suunatud üksnes ühest soost isikutele.

                                             
Kui seda tegu laiendada, siis kas tõesti on nii, et veel tänaselgi päeval on Eesti riigi mastaabis rangelt eraldi poiste ja tüdrukute tööõpetuse tunnid ? Võib siis ju kohe sujuvalt jätkata : mees- ja naisõpetajad, mees- ja naiskutsekoolid, meeste ja naiste ametid... Aga ma ei ole sellega nõus.
Mitte mingil juhul ei tohi teatud ametites, koolitundides ega koolides soosida üksnes ühte sugu.  Just see ongi harimatuse tipptase.Selleks puhuks on kasutusel mõisted sooline diskrimineerimine ehk sugude ebavõrdne kohtlemine.

Sooline diskrimineerimine on Eestis keelatud soolise võrdõiguslikkuse seadusega !

Kokkuvõtteks-  on aeg pingutada ja jõuda Eesti haridusmaastikul pimedusest 21.sajandisse.