Kutsepedagoogika bakalaureuseõpe

• Õppekava maht on 180 EAP 
• Õppeaeg on neli aastat
• Õpe toimub osakoormusel ja tsükliõppena
• Lõpetanu saab automaatselt Kutseõpetaja kutsekvalifikatsiooni 6.taseme kutse

Kutsepedagoogika õppekava valmistab ette kutseõpetajaid ja –koolitajaid, kes töötavad

üldjuhul kutseõppeasutustes, toetades oma tegevusega õppijaid tööks vajalike erialaste

teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tööoskuste omandamisel, vajalike tööharjumuste ja

hoiakute kujunemisel. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldades

koostööd erinevate osapooltega ning kutseõppe maine kujundamist.

Õppima oodatakse spetsialiste, kes omavad kutsekeskharidust, kutseharidust keskhariduse

baasil, kutseeriharidust, keskeriharidust või keskharidust ning erialast töökogemust või

kehtivat kutsetunnistust. Õppima asujalt oodatakse kõrget motivatsiooni, iseseisvat

õpivõimet, aktiivsust, soovi töötada kutseõpetajana, -koolitajana või praktikajuhendajana

ettevõttes ning edendada kutseharidust.

Õpingud on suunatud kutsehariduse spetsiifikale ning sisaldavad nii kutsepedagoogika

teooriat kui ka praktikat. Käsitletakse kutseõpetaja rolli, teooria- ja praktikaõppe didaktikat,

kutsehariduskorraldust, õppekavade arendust, uurimis- ja arendustegevust kutsehariduses.

Õppekava võimaldab üliõpilasel olla iseseisev ja aktiivne, omandada nii üldiseid kui

kutsepedagoogilisi pädevusi kutseõpetaja tööks ja täiendada end kutsealaselt.

Õppimise ajal pakuvad tuge akadeemilised nõustajad ja õppekava põhiõppejõud.

Bakalaureusekraadiga kutseõpetajad ja koolitajad on tööturul oodatud kui kutseõppe

arendajad, kes aitavad kaasa kvalifitseeritud tööjõu väljaõpetamisele.

Kutsepedagoogika bakalaureuseõppekava lõpetajale antakse Kutseõpetaja kutsekvalifikatsiooni 6 , tase.

Vastuvõtueksam on 100% osakaaluga ning koosneb kahest osast:

1) Essee ja e-etteütlus (osakaal 25%)

2) Vestlus (osakaal 75%).

Lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppekavadel.

Tutvu õppekavaga siit 

Allikas:

Tallinna Ülikool  http://www.tlu.ee/

Ilusat kooliaasta algust, kutsepedagoogid !

Väike Veljo, väike Jaan ja väike Pilleriin

Kõik küsivad, et kelleks saan, et kuhu paprid viin

Kelleks saada veel ei tea, see polegi probleem

Kui huve pole ent on pea siis mõtelda võin veel

Kas tuleb PEDA, TIPP või TRÜ või mõni teine liin

Üks tunnistus on taskus mul, no Tere Mina Siin

Vaata see on jõud, kui paberist on pungil põu

Kui oled kokk või astronoom, taksojuht va pimeloom

Tõde tõuseb vale vaob ja igavikk kui viiv

Näe silmapiiril uttu kaob mu elu perspektiiv

Kelleks saada veel ei tea, see polegi probleem

Kui aega on ja kui on

pea siis mõtelda võin veel

Kas tuleb PEDA, TIPP või TRÜ või mõni teine liin

Üks tunnistus on taskus mul, no Tere Mina Siin

Vat see on jõud, kui paberist on pungil põu

Kui oled kokk või astronoom, taksojuht va pimeloom

On väike Veljo kosmonaut ja Andrus traktorist

Aga Mallet kutsub lehmalaut seal lüpsimeistriks vist

Kelleks saada veel ei tea, see polegi probleem

Me maal on iga amet hea tahan kõike teen

Kas olla lapitark või loll või haritud kretiin

Üks tunnistus on taskus mul, no Tere Mina Siin

Vat see on jõud, kui paberist on pungil põu

Kui oled kokk või astronoom, taksojuht va pimeloom

la la la laalalalalalallalllaala

Kivisse raiutud ametid

Tekst ja fotod Küllike Adamson

Sellel suvepuhkusel pakkisin kompsud,lendasin Soomest Norra Kuningriiki ja reisisin rongiga 3.-9.augustini Sør-Trøndelagi ja Nord-Trøndelagi maakonnas. Üks peatuskohtadest oli maakonna keskus Trondheim ja sealsed vaatamisväärsused, ka katedraal.

Lühidalt ajaloost. 

Nidarosi toomkirik ,ka Nidarosi katedraal on kirik Norras Trondheimi kesklinnas,mis on ühtlasi linna üks suuremaid ja kolossaalsemaid vaatamisväärsusi. Nidarosi toomkirikus on kroonitud ka mitmed Norra kuningad. Viimati 22. juunil 1906 - kuningas Haakon VII .
Kiriku ehitus algas 1070 ja kestis see umbes 20 aastat. .(Vikipeedia).

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ...

Nidarosi katedraal Trondheimis.

Kui mina ükskord kohale jõudsin olid ehitustööd muidugi ammu lõppenud ja kirik ametlikult sissepühitsetud.
Tellingud küll olid ,aga võisin ainult ettekujutada,et käimas oli teab juba mitmes "tugipiilarite kõpitsemisprojekt". Tegin mõned kohustuslikud klõpsud ,istusin siis kiriku ette pingile ja jälgisin. Norra Televisioon lennutas drooni  ümber kirikutorni , paremal käel tunkedes töömehed  puurisid-kruvisid, mööda tõttasid rutiinset prügiringi tegevad pargihooldajad, jõin pakist mahla ning imestasin hulka aega turistide selfitamisi (millest saaks lavastada muidugi omaette näidendi "Nidaros ja turist", oh issand jah…).

Siin on kroonitud mitmed kuningad. 

Ilus oli, oli uhke, oli võimas .

Kõlab koledalt, aga mind niivõrd ei huvitanud selle hoone kunagiste meistrite poolt nikerdatud  imepeente detailidega fassaad ega isegi sisemine gooti sära, kuigi ,jah, müts maha kiviraidurite ees. Suundusin hoopis vaiksemasse paika - uurima hauaplaate katedraali vanal kalmistul. Sünni- ja surmadaatumite    arvutamine, ajalootaguste inimeste ja nende toimetuste vaimusilmas ettekujutamine on üks ….mu nõrkusi.

 Ühtäkki endale üllatuseks leidsin palju palju enamat, mis mu südame alt õõnsalt soojaks tegi !

Leidsin hauakividesse raiutud ametinimetused. 

Postkontori ülem.

 Sain tõestuse selle kohta,et tööd ja ametit on peetud omal ajal niivõrd oluliseks, et see esimeste hulgas ilutsevalt lahkunu nime kohale raiuti. Kui see peaks tähendama seda mida ma arvan, siis inimest tunti tema ameti järgi, mitte aga isa ,ema ,ega tema enda nime järgi. Amet oli töötegijale tiitel ja aunimetus.

Jalutasin ja lugesin .
Otsisin ikka uusi leide ja tekkis teatud hasart.

Norra keelt ma küll ei oska, aga osad sõnad olid siiski aimatavad ning ülejäänud tõlkisin hiljem ära. Mulle tundus see nii uskumatuna.
Hauakividel ilutsesid aukohal nii mõjukamad kui lihtsamad ametid - vabrikant, direktor, jurist, raamatupidaja, kirikuõpetaja, postiülem, kaupmees, puusepp ... jne. Tundus nagu mahajääjatele oleks tahetud öelda, et ühe hea puusepa võrra olete vaesemad, siin ta nüüd puhkab asendamatu meister.

Hambaarst.

Kaupmees.

Puuseppmeister, tehase juht, kaupmees, direktor.

See pani mind mõtlema, kuidas see töötaks tänapäeval, kus inimestel mitmeid ameteid ning lihtsamad ametid suht devalveerunud. Juuksur, koristaja, kokk, treial, autoremondilukksepp ,müüja .... kuidas paistaks ?

Trondheimis Steinerkoolide jälgedes

Tekst, fotod ja video Küllike Adamson

Sellel augustikuisel suvepuhkusel pakkisin kompsud ja lendasin Norra Kuningriiki. Reisisin nädalakese rongiga Nord-Trøndelagi ja Sør-Trøndelagi maakonnas.Pikemalt peatusin Hellis, Verdalis , Steinkjeris ja Trondheimi linnas.Loodus on siin loomulikult hunnitu,millest võiks ahhetada oi kui lõputult, aga kõigele põnevale lisaks tundsin ikkagi hasartlikku huvi sealsete koolimajade vastu.

Viimastel päevadel peatusin niisiis Trondheimi linnas ,mis on Sør-Trøndelagi maakonna keskus ja kolmas suurim linn Norramaal. 
Mind erutab ennekõike steinerpedagoogika vabam ja loovam mõtteviis, tema olemus ja õpetamise põhimõtted,seetõttu vaatasin ringi ehk hakkab selliseid koole silma. Ausalt õeldes, mingit eeltööd ei teinud ja kaartil jälgi ei ajanud ,vahest seetõttu ,et oli suvepuhkus ja võtsin vabalt. Nii oligi,et  steinerkoolide otsa komistasin täiesti juhuslikult. Huvitaval kombel kerkis neid peale esimest nagu seeni. Teadsin ,et õppeaasta algab siin 15.augustil ning koolides valitses veel kummituslik elutus. Ka ei olnud käepärast võtta tuttavaid ega kontaktisikuid, kes mind kuldvõtmekesega oleks koolimajja kiikama lasknud. Aga noh ...Uudishimu ei anna häbeneda ja  luurasin seal siis kooli ümber ning lasin fantaasial lennata. Ikka a la teemal kes siin majas õpivad ja kuidas siin kah õppida oleks.

Loomulikult pildistasin oma "trofeesid". Ilm oli ilus ja pildid tulid muinasjutulised. Aga ilu ei ole üksnes minu piltidel, vaid siin õppimine ongi nagu muinasjutt. Räägin ikka sellest õpikeskkonnast, mis jääb väljapoole kooli seinu. Siinne loodus ja nukulik ajalooline linn on õhku ahmiva panevad. Õppimine toimub fjordidest piiratud mere kaldal, jahisadama mastirägastiku vahetusläheduses, puhtad pargid ja kaunis vanalinn lisasid minus eufooriat. Iseeneset on isegi tore, et suvel ei toimu kooliõpet, sest turistidest ja kruiisitajatest umbes linnake paneb küsima, kuhu need lapsed veel mahuvad. 

Steinerkooli juurikaaed.

Ma ei märganud ,kus kooli territoorium algas või lõppes ja kas seda üldse oligi. Ehk tänu füüsilise aia puudumisele on õppimine siin otseses mõttes piirideta nagu see ideaalis peabki olema- õppimine toimub kõikjal ja kõigest.Steinerkoolid olid olemuselt väiksed ja tagasihoidlikud ,väga kodused ning kaugelt oli võimatu aimata, et tegu üleüldse on koolimajaga.Nooh ...sellised madalat profiili hoidvad ega meenutanud mingilgi moel harjumuspärast hiiglaslikku haridustemplit või kolakat linnakool -kombinaati. 

Kokkuvõtvalt võin tõdeda, et sellises koduses steinerkoolis toimetab kindla peale üks ühtehoidev ja sõbralik koolipere. Just nimelt PERE.

Kaia Kullamaa kirjutab oma artiklis,et waldorfi ehk steineri pedagoogika olemuseks on lapses endas olevate arenguideede teostamine vastavalt lapse võimetele. Tegemist on lähenemisega, kus õpetuse edasiandmise viisile pööratakse märgatavalt rohkem tähelepanu kui tulemusele. 

Tähtsaks peetakse kontakti loodusega, värskes õhus viibimist ning tegutsemist, aga ka naturaalseid materjale nii ruumide sisustamisel kui ka mänguasjade valmistamisel. Tähtis on, et asjadega poleks liialdatud – vähem asju, rohkem fantaasiat.

Steinerkoolides on suur rõhk vaimsetel väärtustel. 

Et noor inimene saaks leida enesele maailmas just selle oma koha, tuleb talle pakkuda erinevaid valikuid (Kaia Kullamaa: Waldorfi pedagoogika – teistsugune lähenemine õppimisele).

Skanseni Steinerkool Ila linnaosas.

Trondheimi vanalinn ja imeline rannajoon (all).

Naljad :))

Foto. Urmas Nemvalts

Refleksioon

Ta liigub siiski ...G.Galilei



Rohkem karikatuure haridusest