Trondheimis Steinerkoolide jälgedes

Tekst, fotod ja video Küllike Adamson

Sellel augustikuisel suvepuhkusel pakkisin kompsud ja lendasin Norra Kuningriiki. Reisisin nädalakese rongiga Nord-Trøndelagi ja Sør-Trøndelagi maakonnas.Pikemalt peatusin Hellis, Verdalis , Steinkjeris ja Trondheimi linnas.Loodus on siin loomulikult hunnitu,millest võiks ahhetada oi kui lõputult, aga kõigele põnevale lisaks tundsin ikkagi hasartlikku huvi sealsete koolimajade vastu.

Viimastel päevadel peatusin niisiis Trondheimi linnas ,mis on Sør-Trøndelagi maakonna keskus ja kolmas suurim linn Norramaal. 
Mind erutab ennekõike steinerpedagoogika vabam ja loovam mõtteviis, tema olemus ja õpetamise põhimõtted,seetõttu vaatasin ringi ehk hakkab selliseid koole silma. Ausalt õeldes, mingit eeltööd ei teinud ja kaartil jälgi ei ajanud ,vahest seetõttu ,et oli suvepuhkus ja võtsin vabalt. Nii oligi,et  steinerkoolide otsa komistasin täiesti juhuslikult. Huvitaval kombel kerkis neid peale esimest nagu seeni. Teadsin ,et õppeaasta algab siin 15.augustil ning koolides valitses veel kummituslik elutus. Ka ei olnud käepärast võtta tuttavaid ega kontaktisikuid, kes mind kuldvõtmekesega oleks koolimajja kiikama lasknud. Aga noh ...Uudishimu ei anna häbeneda ja  luurasin seal siis kooli ümber ning lasin fantaasial lennata. Ikka a la teemal kes siin majas õpivad ja kuidas siin kah õppida oleks.

Loomulikult pildistasin oma "trofeesid". Ilm oli ilus ja pildid tulid muinasjutulised. Aga ilu ei ole üksnes minu piltidel, vaid siin õppimine ongi nagu muinasjutt. Räägin ikka sellest õpikeskkonnast, mis jääb väljapoole kooli seinu. Siinne loodus ja nukulik ajalooline linn on õhku ahmiva panevad. Õppimine toimub fjordidest piiratud mere kaldal, jahisadama mastirägastiku vahetusläheduses, puhtad pargid ja kaunis vanalinn lisasid minus eufooriat. Iseeneset on isegi tore, et suvel ei toimu kooliõpet, sest turistidest ja kruiisitajatest umbes linnake paneb küsima, kuhu need lapsed veel mahuvad. 

Steinerkooli juurikaaed.

Ma ei märganud ,kus kooli territoorium algas või lõppes ja kas seda üldse oligi. Ehk tänu füüsilise aia puudumisele on õppimine siin otseses mõttes piirideta nagu see ideaalis peabki olema- õppimine toimub kõikjal ja kõigest.Steinerkoolid olid olemuselt väiksed ja tagasihoidlikud ,väga kodused ning kaugelt oli võimatu aimata, et tegu üleüldse on koolimajaga.Nooh ...sellised madalat profiili hoidvad ega meenutanud mingilgi moel harjumuspärast hiiglaslikku haridustemplit või kolakat linnakool -kombinaati. 

Kokkuvõtvalt võin tõdeda, et sellises koduses steinerkoolis toimetab kindla peale üks ühtehoidev ja sõbralik koolipere. Just nimelt PERE.

Kaia Kullamaa kirjutab oma artiklis,et waldorfi ehk steineri pedagoogika olemuseks on lapses endas olevate arenguideede teostamine vastavalt lapse võimetele. Tegemist on lähenemisega, kus õpetuse edasiandmise viisile pööratakse märgatavalt rohkem tähelepanu kui tulemusele. 

Tähtsaks peetakse kontakti loodusega, värskes õhus viibimist ning tegutsemist, aga ka naturaalseid materjale nii ruumide sisustamisel kui ka mänguasjade valmistamisel. Tähtis on, et asjadega poleks liialdatud – vähem asju, rohkem fantaasiat.

Steinerkoolides on suur rõhk vaimsetel väärtustel. 

Et noor inimene saaks leida enesele maailmas just selle oma koha, tuleb talle pakkuda erinevaid valikuid (Kaia Kullamaa: Waldorfi pedagoogika – teistsugune lähenemine õppimisele).

Skanseni Steinerkool Ila linnaosas.

Trondheimi vanalinn ja imeline rannajoon (all).