Kivisse raiutud ametid

Tekst ja fotod Küllike Adamson

Sellel suvepuhkusel pakkisin kompsud,lendasin Soomest Norra Kuningriiki ja reisisin rongiga 3.-9.augustini Sør-Trøndelagi ja Nord-Trøndelagi maakonnas. Üks peatuskohtadest oli maakonna keskus Trondheim ja sealsed vaatamisväärsused, ka katedraal.

Lühidalt ajaloost. 

Nidarosi toomkirik ,ka Nidarosi katedraal on kirik Norras Trondheimi kesklinnas,mis on ühtlasi linna üks suuremaid ja kolossaalsemaid vaatamisväärsusi. Nidarosi toomkirikus on kroonitud ka mitmed Norra kuningad. Viimati 22. juunil 1906 - kuningas Haakon VII .
Kiriku ehitus algas 1070 ja kestis see umbes 20 aastat. .(Vikipeedia).

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ...

Nidarosi katedraal Trondheimis.

Kui mina ükskord kohale jõudsin olid ehitustööd muidugi ammu lõppenud ja kirik ametlikult sissepühitsetud.
Tellingud küll olid ,aga võisin ainult ettekujutada,et käimas oli teab juba mitmes "tugipiilarite kõpitsemisprojekt". Tegin mõned kohustuslikud klõpsud ,istusin siis kiriku ette pingile ja jälgisin. Norra Televisioon lennutas drooni  ümber kirikutorni , paremal käel tunkedes töömehed  puurisid-kruvisid, mööda tõttasid rutiinset prügiringi tegevad pargihooldajad, jõin pakist mahla ning imestasin hulka aega turistide selfitamisi (millest saaks lavastada muidugi omaette näidendi "Nidaros ja turist", oh issand jah…).

Siin on kroonitud mitmed kuningad. 

Ilus oli, oli uhke, oli võimas .

Kõlab koledalt, aga mind niivõrd ei huvitanud selle hoone kunagiste meistrite poolt nikerdatud  imepeente detailidega fassaad ega isegi sisemine gooti sära, kuigi ,jah, müts maha kiviraidurite ees. Suundusin hoopis vaiksemasse paika - uurima hauaplaate katedraali vanal kalmistul. Sünni- ja surmadaatumite    arvutamine, ajalootaguste inimeste ja nende toimetuste vaimusilmas ettekujutamine on üks ….mu nõrkusi.

 Ühtäkki endale üllatuseks leidsin palju palju enamat, mis mu südame alt õõnsalt soojaks tegi !

Leidsin hauakividesse raiutud ametinimetused. 

Postkontori ülem.

 Sain tõestuse selle kohta,et tööd ja ametit on peetud omal ajal niivõrd oluliseks, et see esimeste hulgas ilutsevalt lahkunu nime kohale raiuti. Kui see peaks tähendama seda mida ma arvan, siis inimest tunti tema ameti järgi, mitte aga isa ,ema ,ega tema enda nime järgi. Amet oli töötegijale tiitel ja aunimetus.

Jalutasin ja lugesin .
Otsisin ikka uusi leide ja tekkis teatud hasart.

Norra keelt ma küll ei oska, aga osad sõnad olid siiski aimatavad ning ülejäänud tõlkisin hiljem ära. Mulle tundus see nii uskumatuna.
Hauakividel ilutsesid aukohal nii mõjukamad kui lihtsamad ametid - vabrikant, direktor, jurist, raamatupidaja, kirikuõpetaja, postiülem, kaupmees, puusepp ... jne. Tundus nagu mahajääjatele oleks tahetud öelda, et ühe hea puusepa võrra olete vaesemad, siin ta nüüd puhkab asendamatu meister.

Hambaarst.

Kaupmees.

Puuseppmeister, tehase juht, kaupmees, direktor.

See pani mind mõtlema, kuidas see töötaks tänapäeval, kus inimestel mitmeid ameteid ning lihtsamad ametid suht devalveerunud. Juuksur, koristaja, kokk, treial, autoremondilukksepp ,müüja .... kuidas paistaks ?