Dokumenditud võõral maal

Osalesin 10.oktoobril Tampere Ülikoolis toimunud paneelvestlusel „Paperittomuus Tampereella“ (Dokumentideta Tamperes), mille korraldas Vapaa Liikkuuvus võrgustik. Ekspertidena olid kutsutud rääkima Tampere erinevate valdkondade esindajaid nii kutseharidusest, linnavalitsusest, tervishoiu vallast, ülikoolist. Teemadeks olid :

·         Kes on dokumenditu isik ja kuidas jäädakse dokumendituks ?
·         Mida tähendab olla dokumenditu isik Tamperes ?
·         Mis teenuseid saavad dokumenditud isikud ?
·         Milline vastutus on Tampere linnal dokumenditute isikute ees ?

Foto Pixabay.com

Ilma dokumentideta inimese mõistet ei ole Soomes ametlikult määratletud. Turvapaiga taotlejate ja dokumentideta isikute olukord Soome riigis on tekitanud aga ühiskonnas palju kõneainet.  Muuhulgas levib dokumentideta inimeste kohta ka palju eelarvamusi, mistõttu oleks vaja elanikkonnale olukorda laiemalt valgustada.

Kes on kes ?

Turvapaigataotleja – on isik, kes palub kaitset ja elamisluba. Kui elamisluba saadakse, siis saab tast ka automaatselt pagulane ning enam ei olda turvapaigataotleja. Turvapaigataotleja võib saada elamisloa ka muudel põhjustel kui vaid rahvusvahelise kaitse raames, sel juhul on ta sisserändaja. Turvapaigataotleja ei ole dokumenditu isik ning tema viibimine Soomes on seaduslik. Seadusevastaseks muutub see siis, kui eitava vastuse puhul ei lahkuta riigist.

Dokumenditu isik – on isik, kes viibib mingis riigis ilma täieliku seadusliku elamisloaõiguseta. Ainuüksi isikudokumentide puudumine ei tee inimesest dokumenditut. Paljudel dokumentideta isikutel ongi olemas „paberid“ nagu isikutunnistus, pass, sünnitunnistus jne , kuigi seaduslik elamisluba puudub. Sagedasti elab dokumentideta isik ametivõimude eest peidus ehk "põranda all".

Uusdokumenditu isik – on turvapaigataotleja, kes on jäänud Soome eitavast turvapaiga vastusest hoolimata ning ei lahku riigist vabatahtlikult ning keda ametivõimudel ei ole võimalik riigist välja saata. Riigist väljasaatmist takistab tavaliselt see, et uusdokumenditu isiku elukohamaa keeldub vastuvõtmast sundväljasaatmisele pööratud isikut ( kuna tal puuduvad vajalikud dokumendid) ning riikide vahel ei ole olemas sellisteks puhkudeks lepinguid.

Registreerimata Euroopa Liidu kodanik – mõnel juhul loetakse dokumendituks ka EL kodanikud, kes ei ole enda viibimist Soomes registreerinud. Üle kolme kuu Soomes viibimine tuleb registreerida.

On olemas veel üks rühm isikuid nagu rändrahvad nt romaanlased, kes on küll EL kodanikud, kuid kellel üldjuhul puudub asukohariigi elamisluba. Tavaliselt nad ei viibi üheski riigis üle kolme kuu, vahetades sagedasti n-ö elukoha riiki.

                                                                   * * * * * * 

2015. aastal tuli pagulaskriisiga Soome rekordarv turvapaigataotlejaid, ühtekokku üle 32 tuhande. See oli üle kümne korra rohkem kui eelnevatel aastatel. Enamikul neist ei olnud Soome Immigratsiooniameti järgi õigust saada riigist turvapaika. 2016. aastaks oli neist asüülitaotlusele jaatava vastuse saanud iga neljas, suur osa naasis kodumaale vabatahtlikult ja osad sunniti tagasi pöörduma. 
Paljud aga jäid Soome eitavast vastusest hoolimata. Otsustavaks võis saada see, et ilma dokumentideta elamine Soomes tundus halbadest variantidest see kõige vähem halvem. 

Turvapaiga taotlejad Soomes aastatel 2006-2016. Foto Helsingi Diaakonikeskus.

Paneelvestlusel tuli välja, et Tamperes on ellu kutsutud palju erinevaid võimalusi aitamaks dokumendituid sõjapõgenikke, turvapaigataotlejaid, romaani päritoluga isikuid ja veel sarnase staatusega inimesi, milleks on  internetileheküljed, infovoldikud, öömajutusest kuni tasuta meditsiiniabipunkteni. Paraku viimase puhul on arstiabi aga tasuta seni kuni on otsene oht elule ning krooniliseks muutunud tervisehäda eest tuleb juba omast taskust maksta ! Linna esindaja rõhutas, et tulenevalt inimõiguste ülddeklaratsioonist ei jäeta kedagi arstiabita, peavarjuta ja tühja kõhuga. Ühtlasi kõigil koolikohustusega lastel on õigus saada kooliharidust olenemata sellest, kas lapsel on dokumendid või ei ning kõigi isikuandmed on konfidentsiaalsed, sest laste õigused on Soomes ülimad.

Kuidas dokumentideta inimesed aga taolised võimalused üles leiavad ning kui paljud täpselt teenuseid kasutavad, oli ekspertidelegi kõva pähkel vastata. Keegi ei tahtnud spekuleerida, kui palju ühtekokku Tamperes sääraseid inimesi on, sest pigem on nad „kadunud“ või püüavad olla nähtamatud, enne kui tulevad riigiasutustest abi paluma. Ühe põhjusena nähti toimunud ekstsesse, mis teevad inimesed ettevaatlikuks. Näiteks oli juhus, kus inimene tuli tööbüroost tööd küsima ja kui selgus, et tal puuduvad dokumendid, võeti ta kinni ja saadeti maalt välja. Kõik leidsid, et asüülitaotlejate või ka illegaalselt maal elavate isikute hirm on põhjendatult suur, sest kardetakse arestimist ja maalt väljasaatmist. Taoliset negatiivsed sündmused levivad aga suust-suhu kulutulena ning paremaks peetakse varjus püsida.

Foto Pixabay.com

Samas ei saa kõiki dokumentideta inimesi ka illegaalideks nimetada, sest paljud neist ootavad elamisloa otsust, mõni ka juba mitmendat, sest negatiivse otsuse korral on võimalik sisse anda ikka uus ja uus taotlus. See on räsiv protsess ja üsna lootusetu olukord, sest ilma paberiteta ei saa tööd, oma elamist, sotsiaaltoetusi, õppida ülikoolis ega osaleda ühiskondlikus elus – üle jääb ainult oodata ja oodata, mis võib aga aega võtta aastaid. 

Vestlusel tõdeti, et selline lootusetus viib Soome riigis pettunud ja kergelt haavatavad inimesed olukorrani, kus järgmiseks toimub radikaliseerumine ja erinevate kuritegelike gruppidega liitumine.

Teisalt võivad dokumentideta inimesed olla kerge saak ühiskonna pahatahtlikule osale, näiteks võidakse sattuda inimkaubanduse ohvriks tööturul, saada meelitatud seksiärisse, neid võidakse muul moel kuritarvitada ning üks kõnelejatest väitis, et kahjuks on ette tulnud nii naiste kui meeste vägistamist.

On teisigi ohte. Sõdadega või looduskatastroofidega liikuma sunnitud inimhulgad, kellel puuduvad dokumendid, vajalikud vaktsineerimised ja tervisekaardid, võivad üle piiri endaga kaasa tuua ja levitada Soomes tundmatuid haigusi ja tõbesid, mis omakorda saavad ohuks kogu elanikkonna tervisele. Üks vestleja meditsiinivallast koputas linna esindajate südametunnistusele leida kiirelt lahendusi: „ Kui muu ei huvita, siis mõelge oma naba ja laste peale !“

Dokumentideta õpilased kutsehariduses

Lühidalt puudutati ses osas olukorda ka Tampere linna kutsehariduses. Tampere Kutsehariduskolledži (TREDU) esindaja Regina Blom rääkis, et 2017. aasta sügisel alustas nende koolis õpinguid 500 sisserändajat. Ühtlasi tuli sel sügisel Tampere linnalt ettekirjutus, et kooli tohib vastu võtta ka turvapaigataotlejaid, kes alles ootavad turvapaigataotlusele vastust. Ta lisas, et tänase seisuga TREDUsse siiski päris ilma dokumentideta õpilasi pole tulnud. 

Ühtlasi ollakse koolis teadlikud ka võimalikest ohtudest, kuidas aga sellistele probleemolukordadele täpselt reageerida, ei osanud ta öelda. Ka puuduvad kutsehariduses erilise koolituse läbinud spetsialistid, kes oskaks sisserändajatest õpilaste hulgas võimalikke kriisisituatsioone ennetada ja lahendada. Näiteks võib olukord võtta kontrollimatu pöörde kas või negatiivse turvapaigataotluse korral. Kuidas käituda äkkviha ja rünnaku ajal ning kaitsta samas kaasõpilasi ? See on uus olukord, mille on kaasa toonud muutuv-liikuv maailm ja kust ei pääse mööda vaatama ka kutseharidus.
Ta lõpetas sõnadega, et sisserändajatest õpilased vajavad esmajärjekorras inimlikku hoolivust ja mõistmist. Vaatamata oma keerulisele elule, on õpilased hästi toredad ja kiinduvad kergelt oma õpetajasse, kes võetakse omaks kui pereliige.

Kokkuvõtteks tõdesid kõnelejad ühiselt, et kui Soome riik ei võta ette konkreetsemaid samme ja ametivõimud ei tee kooskõlastatult jõupingutusi, siis liigub niigi keeruline olukord juhitamatult ja kindlalt negatiivses suunas ning teisalt, Soomes plaanitava kriminaalkaristuse sisse viimine ja kohaldamine neile, kes dokumenditut isikut majutavad või püüavad muul moel aidata, on inimlikust seisukohast ülekohtune ega aita kuidagi kaasa olukorra paranemisele.

ALLIKAD

Paperittomuus Tampereella - paneelikeskustelu.

https://urly.fi/PO8

Helsingin Diakonissalaitoksen Suojattomat-hankkeen raportti 2017. Kohti järkeviä ratkaisuja Uuspaperittomien tilanne, tuen tarve sekä viisi toimenpide-ehdotusta.

https://www.hdl.fi/images/stories/liitteet/Suojattomat_raportti_web.pdf

Keelteoskusest on tulnud tööelu võtmeoskusi. Soome näitel.

Soome keelest Küllike Adamson

Seekord võtsin kajastada värske 2017. aastal Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry poolt valminud uuringu "Kielitaito on ammattitaito", mis eesti keeles kõlab "Keeleoskus on tööoskus".

                                                                 . . . . . . . . .

Inglise keele tugev positsioon Soomes paistab silma ka sealses kutsehariduses. Inglise keel on enim kutseõppes pakutud ja õpitud võõrkeel. Paljud haridusasutused pakuvad teisigi keeli, kuna keeleoskuse nõuded on kasvanud ja tööelus mitmekesistunud. Pea igas viiendas õppeasutuses on võimalus valida 3 – 4 võõrkeele vahel. Eriti haruldaste keelte õpetamisel tehakse koostööd teiste õppeasutustega. Saksa keele õpetus oli inglise keele järel enim õpetatav võõrkeel kutsekoolides. Järgnesid vene ja hispaania keel. Üksikud koolid pakuvad muuhulgas ka itaalia, hollandi, poola, portugali ja jaapani keele õpinguid. Koostööd tehakse hiina keele õpetamisel. Töömaailma vajadustele vastamine on keskne põhjus võõrkeelte valiku suurenemisel kutseõppeasutustes.

Ettevõtetes enim kasutatud töökeeled on soome keelele lisaks inglise, rootsi ja vene keel. Eriliselt on tõusutrendi näitamas vene keele oskus.
Inglise keele oskusest on tulnud tööelus elementaarne põhioskus ja see on eelduseks juba kõikides valdkondades, küll aga mitmeid võõrkeeli valdavatele on üha kasvav nõudlus. Ettevõtete sõnum on, et inglise keelest pelgalt ei piisa. Vajadus mitmekülgsele keeleoskusele peitub selles, et ettevõtluskeskkond ja ettevõtted on muutumas aina enam rahvusvahelisemaks.
Keelteoskusest on tulnud tööelu võtmeoskusi.

Soome ettevõtetes enim kasutatavad võõrkeeled. Joonis Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry

Paraku on kutsekoolide õpilaste keeleoskuse tase väga erinev, tõdetakse uuringus. Õppima tuleb neid, kes on lõpetanud põhihariduse heade tulemustega. On neid, kellel läbitud ka gümnaasium. Teisel osal on jällegi põhikooli tunnistus väga kehv või on keelte õppimisest kulunud mitmeid aastaid. Huvi keelte õppimise vastu sünnib aga juba põhikoolis.

Märkimisväärne motivaator keeleõpingutes on rahvusvaheline õpilasvahetus ja töökohal õppimine.  Rahvusvaheline õpiränne avab kutsekooli õpilastele võimaluse õppida keeli ja tutvuda erinevate kutuuridega. Rahvusvahelisse vahetusse siirduvatele õpilastele pakutakse eelnevalt kohariigi keele intensiivõpet ning tutvumist riigi kultuuri ja tavadega. Soome õpilasrände põhilisemad maad on olnud  Hispaania, Rootsi, Eesti, Saksa ja Suurbritannia.

Keeleõpe on oluline ka kõrgkooliõpinguid planeerivatele õpilastele. Soome keel teise keelena on tõusnud inglise keele kõrval tähtsaimaks võõrkeeleks, kuna kutseharidus on tähtsaim õppevorm võõrkeelsetele ja sisserändaja taustaga õpilastele.

Võõrkeelsete õppurite määr tõusis perioodil 2010-2015 ehk viie aastaga 75 %. Tõsiasi on, et võõrkeelsete õpilaste osakaal kutsehariduses on täna lähenemas kümnele protsendile (2015.a. oli see 8,5 %).

Nendest suurem osa on sündinud ja käinud põhikooli Soomes. Emakeele järgi on õppijaid  kutsehariduses enim vene, eesti, somaali, araabia ja tai keelt kõnelevaid.

Viis suuremat keelterühma Soome kutsehariduses aastal 2015. Joonis Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry.

Aastal 2015 õpinguid alustanud õpilastest rääkis 2618 emakeelena vene keelt, järgnes eesti keel 1729 õpilasega, somaali 890, araabia 683 (AMKElt küsitud kommentaari kohaselt on joonisel näitaja 638 vale ja sisse lipsanud viga) ja tai 502 õpilasega. Ühtekokku alustas 2015.a. õpinguid üle 100 eri emakeelega õpilast. Lisaks oli rohkem kui 400 õpilasel statistika järgi märgitud emakeeleks tundmatu, kust võimaldaks keelevaramut veelgi laiendada. Tasub märkida, et peale 2010. aastat on somaali- ja taikeelsete uute õpilaste hulk kutseõppes kolmekordistunud. 

Kõnealusest uuringust leidsin kaks olulist mõtet :

• Soome kutsehariduses moodustavad võõrkeelsed õpilased suure oskuspotentsiaali mitmekülgset keeleoskust eeldaval tööturul.
• Soome kutsehariduse keelevaramu moodustub kokku paljude erinevate võõrkeelte õpetamisest, võõrkeelsete õpilaste emakeeltest ning soome ja rootsi keele oskusest.

ALLIKAS

Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry. (2017). KIELITAITO ON AMMATTITAITOA. Katsaus kielten opetukseen ja vieraskielisiin opiskelijoihin ammatillisessa koulutuksessa.

http://www.amke.fi/media/julkaisuja/kielitaito_on_ammattitaitoa_2017.pdf