Ilma kelkimata avastasin täna hommikul, et õpin korraga kolmes ülikoolis ning olles veel samal ajal praktikal neljandas. Ime, et mul jääb üldse üle aega töölgi käia.
Internetiajastu on loonud enneolematud võimalused hankida teadmisi ja õppida selili voodis võileib kõhu peal sadu kilomeetreid tegelikust alma materist eemal.
Ühest küljest teeb see elu pagana raskeks. Oleks nagu ärevushäirega kommiriiulite vahel - mõtled küll, et võtad ühe paki, aga tegelikult marsid poest välja
hunniku hea ja paremaga kotis.
Nii olengi klõpsanud ennast igale poole, mis ekraanil ette välgatab, suutmata millestki loobuda ning, ausalt öeldes, naudin sellist enesepiitsutamist.
Olen saanud paljude kooliasjadega edukalt hakkama ja magusalt õnnestunud. Õppimisest on saanud normaalsus-reaalsus.
Ma isegi ei tea enam, kuhu peaksin välja jõudma või mis see tõotatud eesmärk on - ei ole olemas!
Eduelamusest kannustatuna tunnen, et põhiline on liikumine valitud rajal, kust kahman kaasa kõike, millest üle, läbi või mööda tõttan.
Pilt pixabay.com. Erdmann-Crew
Jah, ühte muutust tunnen endas teistest tugevamalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar