11 detsember 2022

Rahvaalgatus saab teoks 11.01.2023! Kahe või enama emakeele registreerimine Soome rahvastikuregistris


See tuleb lõpuks ometi! 
Familia ry eestvedamisel saab 11.1.2023 teoks rahvaalgatus Äidinkielenä Monikielisyys (Emakeelena Mitmekeelsus)
Eesmärk on muuta Soomes kehtivat regulatsiooni selliselt, et käepärast oleks võtta tõesed andmed, mille põhjal ühiskonna elutähtsate valdkondade tegevust paremini korraldada. Algatust on kaua ja hoolikalt plaanitud ning sellisel kujul on see epohhi loov. Nii jõulist survestamist ei ole varasemalt Soome valitsuse suunal kasutatud. Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing), mille juhatusse mina kuulun, on algatuse kindel partner ja toetaja.

Hetkel on rahvastikuregistris sisalduv teave eksitav ja puudulik, kuna poolik teave ei esinda inimesi. Mitmekeelsus on üha tavalisem, mistõttu on aeg muuta vananenud süsteemi nii, et see kajastaks elanikkonna keelevaramut täpsemalt.(Familia ry).
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt on tulnud soovitus, et Soomes peaks olema võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel.



Üksikisiku jaoks on emakeel mõtlemise, tunnete, identiteedi ja sotsiaalsete suhete keel. Emakeelt saab defineerida mitmel erineval viisil: 
  • pingerea kriteeriumi järgi, mille inimene omandab esimese keelena 
  • oskuse kriteeriumi järgi, mida inimene kõige paremini oskab 
  • koguse kriteeriumi järgi, mida inimene kõige rohkem kasutab
  • identiteedikriteeriumi järgi keel, millega inimene tunnetab, et ta kuulub keele kõnelejate hulka.

Soome on mitmekeelne riik, kuid ametlikult saab igaühel Soomes olla ainult üks registreeritud emakeel. Rohkem kui ühe emakeele registreerimine võimaldaks planeerida paremaid mitmekeelseid teenuseid hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Samuti annaks see parema pildi sellest, milliseid keeli Soomes räägitakse. Samuti edendaks see emakeelte võrdsust perekonnas ning annaks parema pildi üksikisikute keelelisest identiteedist.
Huvitav on mainida, et Soome on juba praegu ametlikult mitmekeelne riik, kus on teadaolevalt kaks ametlikku riigikeelt- soome ja rootsi, aga ka nende keelte kõnelejatel ei ole võimalust olla rahvastikuregistri andmetes kahe emakeelega. Kõnealuse rahvaalgatuse läbiminek muudaks mitmik emakeelsuse nähtavaks ja tugevdaks mitmekeelsete inimeste identiteeti.

Võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel tähendaks ka seda, et mitmekeelsete laste vanemad ei peaks valima üht keelt teise asemel, otse öeldes keele pärast võistlema, ning laps saaks parema sideme mõlema vanema keele ja kultuuriga. See algatus edendab kõnekeelte võrdõiguslikust perekonnas. Ametlikult registreeritakse mõlema vanema keel ja vanemate keeli ei panda lapse nähes tähtsuse järjekorda. Nii tagab mitmekeelne Soome lastele juurdepääsu lapse emakeelsele haridusele ning mitmekeelsed soomlased ei pea tõestama oma soome keele oskust. Enamik viipekeele kõnelejaid on kakskeelsed ja mõnel neist on rohkem kui kaks emakeelt. Viipekeelsed kogevad, et rahvastikuregistri reform võimaldaks ka neil lõpuks ometi ühiskonnas esiletõsta oma keeleline rikkus.

Ühtlasi peaks mitmekeelsetel täiskasvanutel olema võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel, mis parandaks nende identiteedi tunnet ja seotust oma kultuuriga. Kui inimese emakeel on riigis teretulnud ja nähtav, siis tunnetatakse kuuluvust ning soovi ühiskonda ka panustada. See vähendaks keelelist diskrimineerimist ja tõrjutust.

Kooli vaatest on oma emakeele oskus ja oma kultuuri väärtustamine seotud nii õppija keelepädevuse ja mitmekeelsuse arendamisega kui ka teiste õppeainete õpiedukusega. Lapse kogemus oma emakeele ja kultuuri väärtustamisest mõjutab seda, kui oluliseks peab laps teise keele õppimist, antud juhul riigikeele, soome või rootsi keele õppimist. Emakeel on õppijale kõige olulisemate sotsiaalsete suhete võti ja oluline osa identiteedist. (Opetushallitus, lk 3–4). Mitme emakeele märkimine rahvastikuregistris on juba seetõttu oluline, et haridussüsteemil oleks üksikisiku tasandil kasutada ajakohane teave, milliseid emakeeli lapsed-noored-õppijad tegelikult räägivad ning millega õppekavu arendades tuleb arvestada.

Familia ry kirjutab muuhulgas oma läbiviidud uuringu aruandes, kus on hinnatud mõju keelerühmadele, et vajadus Soomes mitme emakeele registreerimisele tulevikus kasvab, kuna sisseränne ja mitmekeelsus suurenevad. Praegu aastal 2020 on Soomes kahekultuurilisi paare üle 80 000. Võõrkeelsete kõnelejate osakaalu on ennustatud Soomes kahekordistuvat järgmise paarikümne aasta jooksul. 

                                                        Lõikepilt. Algatuse toetajad.



Allkirjasta SIIT ja jälgi kogutud allkirjade hetkeseisu.



Allikas: 

Tammenmaa, C. (2020). Usean kielen merkitseminen väestötietojärjestelmään: selvitys. 



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar