Pakun Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumi juhtrühmas haridusmaailmale oma ekspertteadmisi

 

Minu karjääri tempo on Soomes aina suuremaid pöördeid ja mõõtmeid sisse võtmas. Ühtlasi tunnistan, et minu n-ö karjääriredel on rohkem kiirlift kui mingi redel. Sellest annab tunnistust see, et ega ma just iga päev saa Haridus- ja Kultuuriministeeriumist (Opetus- ja Kultuuriministeriö- OKM) otsuseid, kus mind liidetakse ministeeriumi tegevusprogrammi juhtrühma liikmeks. Aga just selline otsus detsembrikuu algul postkasti potsatas. Eks ma olen muidugi süüdi ka ja andnud igatmoodi märku sooviga kaasa lüüa. Olles haridusele käe andnud, olen viimasel viiel aastal jõudnud endas arusaamisele, et kui midagi põhjapanevat elus teen, siis tegutsen õpetajana ning arendan haridusmaastiku nii et mustab. Naeran vaikselt endamisi, et väikseid asju ma nikerdada ei oska ja suured asjad kukuvad mul lihtsalt jube hästi välja. Ja nüüd siis arendangi juhtrühmas Soome haridust kõrvuti teiste väga kõvade tegijatega.

Mida ma siis täpsemalt teen seal?

2023-2026 osalen juhtrühmas juhtiva eksperdina tegevusprogrammi Sisserändajataustaga õpilaste põhioskuste ja õppekeele tugevdamine. Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning haridusamet on käivitanud põhihariduses õppivate sisserändajataustaga õpilaste õppimist ja kooliskäimist toetavate meetmete programmi aastateks 2023–2026. Tegevusprogramm koosneb programmi Õigus õppida (Oikeus oppia) lapsi ja noori puudutavatest tegevustest ning nende põhjal koostatavast ja uuendatavast arengukavast.

Aastateks 2021–2024 on tegevusprogrammi jaoks eraldatud 13 miljonit eurot. Aga kuna programm jätkub ja vältab 2026.aasta lõpuni, siis peaks vähemalt sama mitu miljonit juurde saama. Tegevusprogrammist nähakse sündivat kasu, millega tagatakse sisserändajataustaga õpilastele pikaajaline põhioskuste teadmistepõhine areng. Tegevusprogrammi koostamise ja elluviimise käigus konsulteeritakse muude sidusrühmadega ja ekspertorganisatsioonidega. 

Tegevusprogrammi eesmärk on arendada õpetamist põhihariduses: oma emakeele õpetust, soome keele S2 ja rootsi keele R2 kui teise keele õpetust. Muuhulgas arendatakse ja töötatakse välja meetmeid, millega toetada sisserändaja taustaga põhihariduse 7.–9. klassi õpilaste keeleoskust, õpioskust ja koolivalmidust ning põhioskusi, et õppija saaks siirduda sujuvalt teise taseme õppesse (kutseõpe ja gümnaasium). Ühtlasi võetakse töö alla meetmed toetamaks õpilasi siirdumisel ettevalmistavast õppest põhihariduse õppesse.

Tegevusprogrammi peamisi eesmärke ongi tugevdada sisserändajataustaga haavatas olukorras olevate õpilaste põhioskusi ja koolivalmidust. Ja kahtlema on see iga õppija tulevikku silmas pidades väga oluline eesmärk, mille kallal tuleb Soomes kui mitmekultuurilises haridusmaailmas aktiivselt ja järjepidevalt töötada. Rõhutan siinjuures eriliselt, et see tegevusprogramm on loodud kasu tooma kahtlemata ka kõikidele eesti emakeelega peredele, kes osalevad Soomes oma emakeele õppetundides ning on sisserändajataustaga.

 
Sisserändajataustaga õppijad. Illustreeriv pilt StockSnap Pixabayst

Meetmetega jälgitakse nii pedagoogilisi praktikaid kui ka õppekorralduslikke ja õppija õppimise toetamisega seotud praktikaid. Vajadusel kaalutakse seadusandlike ja struktuuriliste muudatuste sisseviimist.

2023. aastal tööd alustav ekspertrühm koosneb ühtekokku neljakümnest liikmest. Mul on selline tunne, et olen esimese eestlasena Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumi tegevusprogrammi juhtrühmas teistkümmend miljonit eurot Soome hariduse parendamisse ja õppijate hüvanguks süstimas. Aga jah, seda eestlase värki on mul praegu vara kommenteerida, enne kui pole mõne omasugusega sealsetes kuluaarides kokku jooksnud.

Minuga koos osalevad töörühmas esindajad järgmistest organisatsioonidest: 

• Haridus- ja Kultuuriministeerium- OKM
• Haridusamet- OPH
• Rahvusliku Hariduse Hindamiskeskus- KARVI
• Soome Omavalitsuste Liit
• Haridusvaldkonna Kutseliit- OAJ
• Etniliste Suhete Nõuandekogu- ETNO 
• Soome Lastevanemate Liit
• Oma Emakeele Õpetajate ühing- OÄ
• Helsingi linn
• Kokkola linn
• Turu linn
• Tampere linn
• Jyväskylä linn
• Turu ülikool   
• Tampere ülikool
• Helsingi ülikool
• Jyväskylä ülikool

Töö käigus konsulteerib tegevusprogrammi juhtrühm kõigele lisaks noortevaldkonna ekspertkeskuste esindajatega, valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, uurimisinstituutide esindajatega ja teiste ekspertidega.

Ega muud kui mul tuleb varrukad üles käärida :)

Rahvaalgatus saab teoks 11.01.2023! Kahe või enama emakeele registreerimine Soome rahvastikuregistris

See tuleb lõpuks ometi! 

Familia ry eestvedamisel saab 11.1.2023 teoks rahvaalgatus Äidinkielenä Monikielisyys (Emakeelena Mitmekeelsus). 

Eesmärk on muuta Soomes kehtivat regulatsiooni selliselt, et käepärast oleks võtta tõesed andmed, mille põhjal ühiskonna elutähtsate valdkondade tegevust paremini korraldada. Algatust on kaua ja hoolikalt plaanitud ning sellisel kujul on see epohhi loov. Nii jõulist survestamist ei ole varasemalt Soome valitsuse suunal kasutatud. Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing), mille juhatusse mina kuulun, on algatuse kindel partner ja toetaja.

Hetkel on rahvastikuregistris sisalduv teave eksitav ja puudulik, kuna poolik teave ei esinda inimesi. Mitmekeelsus on üha tavalisem, mistõttu on aeg muuta vananenud süsteemi nii, et see kajastaks elanikkonna keelevaramut täpsemalt.(Familia ry).

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt on tulnud soovitus, et Soomes peaks olema võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel.

Üksikisiku jaoks on emakeel mõtlemise, tunnete, identiteedi ja sotsiaalsete suhete keel. Emakeelt saab defineerida mitmel erineval viisil: 

• pingerea kriteeriumi järgi, mille inimene omandab esimese keelena 
• oskuse kriteeriumi järgi, mida inimene kõige paremini oskab 
• koguse kriteeriumi järgi, mida inimene kõige rohkem kasutab
• identiteedikriteeriumi järgi keel, millega inimene tunnetab, et ta kuulub keele kõnelejate hulka.

Soome on mitmekeelne riik, kuid ametlikult saab igaühel Soomes olla ainult üks registreeritud emakeel. Rohkem kui ühe emakeele registreerimine võimaldaks planeerida paremaid mitmekeelseid teenuseid hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Samuti annaks see parema pildi sellest, milliseid keeli Soomes räägitakse. Samuti edendaks see emakeelte võrdsust perekonnas ning annaks parema pildi üksikisikute keelelisest identiteedist.

Huvitav on mainida, et Soome on juba praegu ametlikult mitmekeelne riik, kus on teadaolevalt kaks ametlikku riigikeelt- soome ja rootsi, aga ka nende keelte kõnelejatel ei ole võimalust olla rahvastikuregistri andmetes kahe emakeelega. Kõnealuse rahvaalgatuse läbiminek muudaks mitmik emakeelsuse nähtavaks ja tugevdaks mitmekeelsete inimeste identiteeti.

Võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel tähendaks ka seda, et mitmekeelsete laste vanemad ei peaks valima üht keelt teise asemel, otse öeldes keele pärast võistlema, ning laps saaks parema sideme mõlema vanema keele ja kultuuriga. See algatus edendab kõnekeelte võrdõiguslikust perekonnas. Ametlikult registreeritakse mõlema vanema keel ja vanemate keeli ei panda lapse nähes tähtsuse järjekorda. Nii tagab mitmekeelne Soome lastele juurdepääsu lapse emakeelsele haridusele ning mitmekeelsed soomlased ei pea tõestama oma soome keele oskust. Enamik viipekeele kõnelejaid on kakskeelsed ja mõnel neist on rohkem kui kaks emakeelt. Viipekeelsed kogevad, et rahvastikuregistri reform võimaldaks ka neil lõpuks ometi ühiskonnas esiletõsta oma keeleline rikkus.

Ühtlasi peaks mitmekeelsetel täiskasvanutel olema võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel, mis parandaks nende identiteedi tunnet ja seotust oma kultuuriga. Kui inimese emakeel on riigis teretulnud ja nähtav, siis tunnetatakse kuuluvust ning soovi ühiskonda ka panustada. See vähendaks keelelist diskrimineerimist ja tõrjutust.

Kooli vaatest on oma emakeele oskus ja oma kultuuri väärtustamine seotud nii õppija keelepädevuse ja mitmekeelsuse arendamisega kui ka teiste õppeainete õpiedukusega. Lapse kogemus oma emakeele ja kultuuri väärtustamisest mõjutab seda, kui oluliseks peab laps teise keele õppimist, antud juhul riigikeele, soome või rootsi keele õppimist. Emakeel on õppijale kõige olulisemate sotsiaalsete suhete võti ja oluline osa identiteedist. (Opetushallitus, lk 3–4). Mitme emakeele märkimine rahvastikuregistris on juba seetõttu oluline, et haridussüsteemil oleks üksikisiku tasandil kasutada ajakohane teave, milliseid emakeeli lapsed-noored-õppijad tegelikult räägivad ning millega õppekavu arendades tuleb arvestada.

Familia ry kirjutab muuhulgas oma läbiviidud uuringu aruandes, kus on hinnatud mõju keelerühmadele, et vajadus Soomes mitme emakeele registreerimisele tulevikus kasvab, kuna sisseränne ja mitmekeelsus suurenevad. Praegu aastal 2020 on Soomes kahekultuurilisi paare üle 80 000. Võõrkeelsete kõnelejate osakaalu on ennustatud Soomes kahekordistuvat järgmise paarikümne aasta jooksul. 

                                                        Lõikepilt. Algatuse toetajad.

 

Allkirjasta SIIT ja jälgi kogutud allkirjade hetkeseisu.

Allikas: 

Tammenmaa, C. (2020). Usean kielen merkitseminen väestötietojärjestelmään: selvitys. 

https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/162056

http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-259-800-4