Mitmekeelsetele õpilastele antav oma emakeele õpetus oli Soomes veel kuni 2004. aastani osana emakeele ja kirjanduse õppeaine õppemäärast ning tal oli Soome riiklikus õppekavas ametlik staatus. 2004. aastal jõustunud uuendatud riikliku õppekavaga pühiti oma emakeele õpetus kohustuslikust õppekavast. Oma emakeele õpetus paigutati kõnealuse õppekava 6. peatüki Erinevate keelte ja kultuurirühmade õpilaste õpetamine alla. Toona uuenenud õppekavas kirjutati põhihariduse üldistest väärtustest kaunisõnaliselt järgmist:
Soome põhihariduse väärtused põhinevad inimõigustel, võrdsusel, demokraatial, elurikkuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamisel ning multikultuursuse heaks kiitmisel. Põhiharidus edendab kogukonda, vastutust ja üksikisiku õigusi ja vabaduste austamist. Õpetamise alus on Soome kultuur, mis on välja kujunenud suhtlemisel põlisrahvaste, põhjamaiste ja euroopalike kultuuridega. Õpetuses võetakse arvesse rahvuslikud ja kohalikud eripärad ning riigikeeled ning kaks rahvuskirikut, saami põlisrahvad ja rahvusvähemused. Õpetamisel võetakse arvesse Soome kultuuri mitmekesistumine ka erinevatest kultuuridest pärit sisserändajateni välja. Õpetamisega toetatakse õpilase enda kultuurilise identiteedi kujunemist ja tema osalemist nii Soome ühiskonnas kui globaliseeruvas maailmas. Sellega edendatakse ka sallivust ja kultuuride omavahelist mõistmist. Põhihariduse abil suurendatakse piirkondlikku ja inimestevahelist võrdõiguslikkust. Õpetamisega võetakse arvesse erinevad õppijad ja edendatakse sugudevahelist võrdõiguslikkust, andes tüdrukutele ja poistele valmidused tegutseda võrdsete õiguste ja kohustustega ühiskonnas kui ka töö- ja pereelus. Põhihariduses on erinevate õppeainete õpetamine poliitiliselt ja religioosselt erapooletu. Põhihariduse kohalikus õppekavas tuleb täpsustada õpetamise aluseks olevaid väärtusi. Need peavad edasi kanduma õpetamise eesmärkidesse ja sisudesse ning igapäevastesse tegevustesse. (Opetushallitus, 2004).
 |
Illustreeriv pilt Wokandapix Pixabay.com |
Et siis demokraatia, inimõigused, võrdõiguslikkus, ühiskonna elujõulisus.... Ilus, kas pole? Terav kirves langes aga selles samas toona uues riiklikus õppekavas mõned leheküljed hiljem, täpsemalt 36.leheküljel peatükis 6.4 (vt pilt all). Peatükk Sisserändajad kätkeb endas sisserändajatele mõeldud õppekorraldust ning sealhulgas oma emakeele õpetust. Napilt pool lehekülge sisulist teksti, kus üks lause ütleb aga ära kõik:
Sisserändajatele õpetatakse (alates 2004. aastast) vastavalt koolis õpetatavates keeltes emakeele ja kirjanduse asemel soome ja rootsi keelt teise keelena, kui tema soome või rootsi keel ei ole hinnanguliselt võrreldes emakeele tasemel kõigis keeleoskuse osaoskustes. Sisserändajatele tuleks võimaluse korral läbi viia ka õpilase oma emakeele õpetust.
Sisserändajatele tuleks võimaluse korral läbi viia ka õpilase oma emakeele õpetust. Lõikepilt Opetushallitus
Nii sai oma emakeele õpetusest õpilase põhiharidust täiendav õpetus. Oma emakeelele anti võimalus säilida ja areneda kuskil soome keele kõrval, aga mitte ametlikult soome keelega koos.
Juba 2010. aastal, napilt viis aastat hiljem, anti oma emakeele õpetusele järgmine jalahoop ning oma emakeele positsiooni nõrgestati veelgi. Oma emakeele õppetundide arvu nädalas vähendati 20%. Kui enne seda oli õppijale nädalas ettenähtud 2,5 õppetundi, siis nüüd alandati see 2 tunnile nädalas (Opetusministeriön asetukset 1777/2009 ja 392/2007, viidanud Tikkanen, 2010 ). Tampere linnas praktiseeritakse täna õpetust, kus eelkooli lastele on ettenähtud ainult 1 õppetund oma emakeelt nädalas.
Need otsused on täielikult vastuolus ka sisserändepoliitika programmi, võrdõiguslikkuse seaduse ja integratsiooniseadusega. Näiteks Soome kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liidu sisserändepoliitika suunistes on sätestatud, et oma emakeele õpetamist tuleb toetada laiemalt kui praegu (Suomen Kuntaliitto 2.6.2004, 7-8, viidanud Tikkanen, 2010).
Ajad tagasi tutvustati haridusameti poolt teostatud uuringus sisserändajate oma emakeele õpetuse olukorda põhihariduses. Uuringus jõuti isegi üksmeelele, et õpetamise staatust tuleks parandada ning see tuleks tuua tagasi põhihariduse õppekavasse (Ikonen, 2007, 52, viidanud Tikkanen, 2010). Paraku seda 26.4.2006 valminud aruannet Sisserändajate emakeeleõpetuse olukord põhihariduses (Maahanmuuttajien äidinkielen opetuksen tilanne perusopetuksessa) ei avalikustatud ega rakendatud kunagi!
Samuti on 2007. aastal haridusministeeriumi ja Jyväskylä ülikooli poolt tehtud Liikudes tuleviku keeleõppe poole: Keeleõppepoliitika projekti lõppraportis (Kohti tulevaisuuden kielikoulutusta : kielikoulutuspoliittisen projektin loppuraportti) soovitatud meedet, et oma emakeele õpe toodaks tagasi kohustuslikku õppekavasse ja õppetundide arv nädalas tõstetakse kahelt tunnilt kolmele tunnile (Luukka & Pöyhönen, 2007, 466, viidanud Tikkanen, 2010). See raport jäi ses osas vaid teadmiseks.
Praktilised probleemid on olnud pikka aega teada, kuid senini pole suudetud nende jaoks toimivaid lahendusi välja töötada. Rääkimata õppeaine ennistamisest riiklikusse õppekavasse. Uurijad on leidnud, et oma emakeele õpetamine tuleb võtta riiklikusse õppekavasse (Ikonen, 2007, viidanud Bärlund, 2020) ja tunniplaani. Oma emakeele õpetamise olukord muutuks oluliselt paremaks, kui see võrdsustatakse koolis teiste õppeainetega. See tagaks tulemuslikuma ja korrapärase õpetamise, mis oleks eriti õpilaste õppimise seisukohast suur samm edasi (Tainio, 2019).
Soome keelehariduspoliitika tegevuskeskkond on mitmetasandiline ja muutub aeglaselt. Poliitiliste otsuste tegemisel ei võeta alati arvesse teadusuuringute tulemusi ja uuringuid, mille on riik teadlastelt tellinud, torkab Pia Bärlund, PhD. Siit soovitus Soome keelehariduspoliitika huvilistele. Kui jaksu ja tarmu leidub, on võimalus oma emakeele õpetamise põrgatamisest läbi erinevate valitsuste lugeda faktitäpsusega värskest 2020. aastal väideldud Pia Bärlundi doktoritööst Kuntatason kielikoulutusta kehittämässä. Autobiografinen tutkimus erään kielenopettajan ammatillisesta kasvusta kuntatason kielikoulutuspoliittisessa kontekstissa. Muideks, minu ülemuse kribatud töö :)
Kõige kummastavam oma emakeele õppe juures on see, et Soome hariduskorralduses ei lähe sõnad ja teod ammu enam kokku. Kinnitatakse, et oma emakeele õpetust hinnatakse, kuid samas on selle staatust korduvalt ja süsteemaatiliselt kahjustatud. Väidetavalt antakse emakeelele võimalus ellu jääda ja areneda. Antakse mõista, et õpetust pakutakse kõikidele ja see on kõigile soovijatele alati kättesaadav. Samas jäetakse aga rääkimata tõsiasi, et oma emakeele õpetamise korraldamine on jäetud täielikult omavalitsuste meelevalda. See tähendab seda, et iga omavalitsus võib õpet korraldada ja kui tahab võib jätta ühel päeval ka vabalt korraldamata (Latomaa, 2002, viidanud Bärlund, 2020). Nii nagu oleks juhtunud napilt Jyväskylä linnas sügisel 2020, kui poleks olnud häälekaid barrikaadidele tõusnud oma emakeele õpetajaid ja lapsevanemaid, kes kiirelt vastu reageerisid. Petitsioonile koguti allkirju ja olin üks nende seast.
Seetõttu pole ka päris lõpuni selge, mida ikkagi mõeldakse sellega, kui kinnitatakse, et oma emakeelele on antud Soomes võimalus säilida ja areneda?
Tegelikkuses tundub olukord pigem liikuvat suunas, kus edendatakse selliseid hariduspoliitika meetmeid, millega õnnestub see tüütu erinevus, milleks üks mitmekeelne ilming ju on, kõrvaldada vähehaaval olematuks (Cummins, 2000, viidanud Tikkanen, 2010).
Tõsist rahulolematust on tunda kõikjal ja kõiges. Tajutakse ka tegelikku ohtu õppe püsima jäämisele. Soome haridussüsteemil pole vaja enam ise käsi määrida. Kas pool surnud või pool elus? Selge on, et Soome riigi käivitatud süstemaatiline koolikius oma emakeele õppe "uuendamisel" on õlitatult käima lükatud, mis toimib nüüd ennastjuhtivalt, ennastõõnestavalt ja ennasthävitavalt.
Allikad:
Tainio, L. (2019). Toinen kieli ja oma äidinkieli perusopetuksessa. Kieli, koulutus ja yhteiskunta, 10(3). https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-huhtikuu-2019/toinenkieli-ja-oma-aidinkieli-perusopetuksessa
Tikkanen, S.(2010). Maasta sinä olet tullut. Kieli, koulutus ja yhdenvertaisuus – näkökulmia monikielisten oppilaiden äidinkielen opetukseen 2000-luvun Helsingissä: HAAGA-HELIA ammattikorkeakoulu. https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/25220/ONT%20-Tikkanen.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Opetushallitus. (2004).PERUSOPETUKSEN OPETUSSUUNNITELMAN PERUSTEET 2004: Vammalan Kirjapaino Oy https://www.oph.fi/sites/default/files/documents/perusopetuksen-opetussuunnitelman-perusteet_2004.pdf
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar