22 august 2017

Soomes jäävad kutseõpingud tihti pooleli rahapuudusel


Vahendanud soome keelest Küllike Adamson

Koguni 15 % soomlastest ei ole sooritanud 24. eluaastaks teise astme õpinguid. Kui võrrelda seda näitajat teiste Põhjamaadega, siis on see number kõrge, vahendab 16.augusti Yle Uutiset.

Järgmise aasta alguses avaldatava noorsoobaromeetri andmete järgi on rahapuudus noortele oluline koolitöös osalemise takistus. Siit selgub ühtlasi, et iga kolmas teise astme õpingud katkestanu toob ühe põhjusena majandusliku olukorra. Kõige enam kannatavad rahapuuduse all kutseõpingud valinud noored.

Foto StockSnap. Pixabay.

Rahapuuduse tõttu ei ole noorel võimalus hankida gümnaasiumi õpikuid või kutsekooli õppematerjale. Üksnes gümnaasiumi läbimiseks vajaminevad õpikud võivad maksta ühtekokku 2600 eurot ja mõningatel kutseerialadel on hangitavad erinevad õppematerjalid veelgi kallimad.

"Sellisel juhul ei minda õppima ametit, mis tõeliselt huvitab, vaid seda, milleks on perel võimalus," tõdeb Pelastakaa lapset ry (Päästke lapsed) peasekretär Hanna Markkula-Kivisilta. 

"Olen kindel, et kõikidele õpilastele on võimalik tagada tasuta õppematerjalid," lisab ta.
"Seda ei peaks võtma kui kulu, vaid kui investeeringut maa tulevikku. Kas me ikka võime endale pikas perspektiivis lubada, et tuhandeid noori jääb tööelust kõrvale põhjusel, et neil ei ole õpinguteks raha," arutleb Hanna Markkula-Kivisilta.

Tänase seisuga nõuavad juba mitmed organisatsioonid Soome valitsuselt, et gümnaasiumi- ja kutseõppe eest raha küsimine lõpetataks. Kaasaarvatud sellised organisatsioonid nagu Pelastakaa lapset, Suomen lukiolaisten liitto, Suomen ammattiin opiskelevien liitto ja Nuorten mielenterveysseura nõuavad uue rahvaalgatusega ametivõimudelt selgitust, kuidas oleks parim viis üle minna täielikult tasuta teise astme koolitusele.

 ALLIKAS

Yle Uutiset. 16.8.2017. Opinnot keskeytyvät usein rahanpuutteen takia – järjestöt vaativat ilmaisia oppimateriaaleja toisen asteen opiskelijoille. 
https://yle.fi/uutiset/3-9778211

Soome kutseõpetajate stažeerimine töömaailmas on kolmekordistunud

Vahendanud  Küllike Adamson


Töömaailmas stažeerimine on oluline osa Soome kutseõpetajate professionaalsuse arendamisest.

Soome haridusministeeriumi värskeimast 2016.aasta uuringust "Õpetajad ja rektorid Soomes 2016" selgub, et iga kuues kutseõpetaja stažeeris 2015.aastal töömaailmas. 2015.aastal praktiseeris töömaailmas 17 % kutseõpetajatest, samas kui aastal 2012 oli sama näitaja 5 %
Selgub, et kõnealune näitaja on suurenenud tublilt üle kolme korra ! 

Samas tunnistatakse, et senised saavutused on veel kaugel unistuste eesmärgist, kus iga kutseõpetaja stažeeriks töömaailmas vähemalt korra viie aasta jooksul.

Kokkuvõtvalt huvitab erialane enesearendamine töömaailmas rohkem mehi kui naisi.



Uuring "Õpetajad ja rektorid Soomes 2016".

Lisaks leiab uuringust huvitava tabeli, mis räägib meile Soome kutseõpetajate vanuselisest jaotumisest. Kirjutatakse, et kutsekooliõpetajaks saadakse üldjuhul vanemana kui tavakooli õpetajaks. Ühe põhjusena nähakse siin, et kutseõpetajalt nõutakse enne õpetajakoolitust häid erialaseid töökogemusi ning seega võtab kutseõpetajaks kvalifitseerumine rohkem aega.
Tabelist näeb, et kutseõpetajate nooremasse igarühma e alla 40-aastaste õpetajate hulka kuulub pea 14 % õpetajatest. Enam-vähem sama võrra e 16% on ka vanimasse igarühma e 6o-aastaste ja üle selle kuuluvaid.  Suurema armee õpetajatest moodustavad n-ö keskealised õpetajad.
Alla 30-aastastel kutseõpetajatel õnnestub lõigata endale üksnes 1%line siil !

Tabel kutseõpetajate ealisest jaotumisest (%) kevadsemestril 2016.

ALLIKAD 

OPH raportti
http://www.oph.fi/download/185376_opettajat_ja_rehtorit_Suomessa_2016.pdf