Tekst ja fotod Küllike Adamson
- musta kasti esmaversioon leiutati ja võeti kasutusele Soome riigi lennukitehases valmistatud sõjalennukitel Tampere linnas
- musta kasti leiutas 1942.aastal soomlasest insener Veijo Hietala, nimetades selle kuulsa naisspiooni järgi hellitavalt “Mata-Hariks”
- Tamperes valmistatud lennukitel ilutsesid lennukitehase logodena haakristid, mida tänaseni kõigile huvilistele uhkusega eksponeeritakse
- Tampere lennukitehase ja kogu Soome kuulsaim katselendur oli tuntud ka esimeses Eesti Vabariigis, kus teda tunnustati riikliku aumärgiga
Kahjuks ei viita Soomes Tampere linna servas Härmälä linnaosas enam miski sellele, et mõni aeg tagasi kõrgus siin riigile kuulunud suurim ja kuulsaim lennukitehas (Valtion lentokonetehdas). Tegelikult ei viita siin enam miski isegi tööstuspiirkonnale ja peab olema tõeliselt hea fantaasiaga, et manada silme ette pilti maanduvatest ja õhku tõusvatest lennukitest, tohutust laiuvast lennuväljast ja ööpäev läbi tööpinkidega mürisevast lennuangaarist. Üldjuhul on kogu maa-alal laiutamas elurajoon täis pikitud korrusmajade, roheliste eramu aedade ja tavaliste inimeste argieludega.
Tõsi, Tampere linna plaanid olid veel hiljaaegugi üsna ambitsioonikad ja muinsuskaitsealune lennukitehas sooviti renoveerida ja säilitada. Õnnetuseks läks aga teisiti, sest põrandate avamise käigus avastati konstruktsioonid olevat nii mädad, et üle jäi vaid riiki teeninud maja lammutamine.
Musta kasti sünnilugu
Kõige esimene must kast (black box) on leiutatud algselt Soomes Tampere linnas Härmälä linnaosas Teise maailmasõja ajal Soome riigi lennukitehases ( Valtion Lentokonetehdas). Siin ehitati uusi sõjalennukeid Soome rinde tarvis ja lisaks remonditi nii Soome enda rindel toimetavaid kui vaenlaselt saagiks saadud sõjalennukeid. Aeg oli sõja ajal kallis ja seega oli hädasti vaja katselendude jaoks leiutada mingi tõhus registreerimisseade.
Sellega sai hakkama inseneriharidusega ja projekteerijana tehases töötav Veijo Hietala 1942.aastal. Ta nimetas oma musta kasti hellitavalt “Mata-Hariks” kuulsa naisspiooni järgi. Must kast oli tookord tõesti musta värvi (tänapäeval on see oranž) ja kõige esimene versioon salvestas lennul nelja näitajat: kiirust, kõrgust, kiirendust ja õhutemperatuuri. Juba järgmisel versioonile lisati elektrimootor ja see mõõtis kaheksat näitajat. Tolleaegsel mustal kastil oli täita väga lihtne eesmärk, tuli lihtsustada katselenduri tööd ja asendada sõna otseses mõttes paber-pliiats-stopper registreerimisseadmega. Enne seda oligi katselenduri põlvede külge kinnitatud kirjutusalus erinevate skeemidega, kuhu lennu ajal tuli teha hariliku pliiatsiga vaatlusmärkmeid. Katselenduri töö oli seetõttu tohutult pingeline ning inimlik eksitus oli lendamise ajal pliiatsi ja paberiga toimetades kerge sündima. Töö meenutas suuresti multitaskingut ehk rööprähklemist.
Musta kasti algne versioon oli mõeldud ainult n-ö "isiklikuks otstarbeks" tehases ehitatud sõjalennukite testimisel. Siis ei osatud veel näha kasti laiemat kasutusala nagu seda on tänapäevaselt tuntud must kast, mis aitab kaasa lennurikete ja -õnnetuste uurimisel. Alles palju hiljem võeti seade kasutusele kõikjal üle maailma.
Haakrist -Soome õhujõudude sümbol
Kui ma esimest korda klaasvitriinis haakristiga Soome sõjalennukit nägin, vedas see mind ikka päris tummaks. Esimesena tulid pähe küsimused, mida pekki, miks see Hitleri värk siin ilutseb?! Kas soomlased on natsidega pundis, miks nad seda kasutavad?
 |
| Tampere linnas Härmälä linnaosas klaasvitriinis ilutseb Soome lennukitehase toodang nimega VIIMA VI-1 (prototüüp). Infosildilt saab lugeda, et tegemist on õppe- ja harjutuslendude tarvis ehitatud mudeliga, mis sooritas esimese lennu 11.1.1936. Lennukeid ehitati aastatel 1937-1939 ühtekokku 23 tk . Lennuki projekteeris insener Arvo Ylinen. Lennuki küljel ilutseb Soome õhujõudude sümbol sinine haakrist. Foto Küllike Adamson. |
 |
| Tamperes tegutsenud riigi lennukitehase (Valtion Lentokonetehdas) sümbol. Foto Wikipedia pilditõmmis. |
Hakkasin siis uurima ja selgus, et Soome õhujõududes kasutatav haakrist ehk swastika ja natside haakrist on paigutuselt ja värvilt täiesti erinevad. Nimelt on Soome haakrist sinine ja valgel taustal ning asetseb otse, mitte viltu. Kuigi haakristi kasutusest on õhujõudude sümboolikas loobutud aastakümneid tagasi, tekitab see endiselt vääriti mõistmist ja palju küsimusi. Soome armees ja pidulike sündmuste puhul kasutatakse haakristi uhkusega endiselt ja see on au asi. Kui kuskil on see probleem, siis soomlased kinnitavad ühel meelel, et natsi Saksaga pole nende haakristil küll mingit pistmist ning tegemist on inimeste teadmatuse ja ülereageerimisega.
Soome suurim päevaleht Aamulehti kirjutab ka seigast, kus ameeriklased olid nähtust niivõrd šokeeritud, et pöördusid selgituse saamiseks koguni Soome kaitseministri poole.
Soome suurim päevaleht Aamulehti kirjutab ka seigast, kus ameeriklased olid nähtust niivõrd šokeeritud, et pöördusid selgituse saamiseks koguni Soome kaitseministri poole.
Tampere lennundusajalugu on jäänud meenutama tänavanimed ja 20-meetri kõrgune mälestusmärk
Endisaegset sõjalennukite tehast on jäänud Härmälä linnaosas meenutama veel vaid tänavanimed, pargid, klaasvitriinis lennuk ja monument. Tänavad kannavad siin omaaegsete sõjalennumasinate, katselendurite või lennundusega seotud nimesid.
Nii leiab jalutaja eesti keelde ümberpandult Lennunduse, Katselenduri, Piloodi, Lennuvälja ja Lennuangaari tänava. Tänavanimed, mis meenutavad tehases toodetud sõjalennukeid : Myrsky (Torm), Pyry (Lumesadu) ja Tuisku (Tuisk). Ning tänava, millel kõlab Soome kangelasest katselenduri Urho Heiskala nimi ehk Heiskalankatu. Rajatud on ka väike Piloodi park. Ühe olulisema märgina püstitati 1999. aastal Härmälä lennuvälja ja lennunduse mälestuseks 20-meetri kõrgune mälestusmärk Leonardo, mida käis isiklikult avamas Soome tollane president Ahtisaari. Mälestusmärgi alla olevale künkale on kinnitatud endiste katselendurite nimeplaadid.
Teiste seas oli Tamperes Härmälä lennukitehases tööl ka noor soomlasest katselendur Urho Heiskala. Lennumeister oli tuntud 20-30ndatel aastatel nii Soomes kui väljaspoolgi, kirjutatakse Härmälä seltsi kodulehel. Heiskalat hinnati kui väga head lendajat, lennuõpetajat ja sõjalennukite katselendurit.
Peale selle oli ta rahvamees ja esines avalikel üritustel publikule õhuakrobaadina hulljulgete trikilendudega. Ta oli ka soomlastest esimene, kes sooritas lennates välispidise silmuse ja spinni, mis on lihtsamalt öeldes lennukiga nina ees maa poole keerlemine.
Vt näidisspinnist Youtube videot, autor Pesawat Canada.
Nii leiab jalutaja eesti keelde ümberpandult Lennunduse, Katselenduri, Piloodi, Lennuvälja ja Lennuangaari tänava. Tänavanimed, mis meenutavad tehases toodetud sõjalennukeid : Myrsky (Torm), Pyry (Lumesadu) ja Tuisku (Tuisk). Ning tänava, millel kõlab Soome kangelasest katselenduri Urho Heiskala nimi ehk Heiskalankatu. Rajatud on ka väike Piloodi park. Ühe olulisema märgina püstitati 1999. aastal Härmälä lennuvälja ja lennunduse mälestuseks 20-meetri kõrgune mälestusmärk Leonardo, mida käis isiklikult avamas Soome tollane president Ahtisaari. Mälestusmärgi alla olevale künkale on kinnitatud endiste katselendurite nimeplaadid.
 |
| Härmälä endisele lennuväljale püstitati 1999.aastal 20-meetri kõrgune ja 15-meetri laiune lennukit meenutav mälestusmärk. Autoriks skulptor prof Kimmo Kaivanto. Skulptuur avati pidulikult Tampere linna 220ndal aastapäeval presidendi Ahtisaari poolt. Teose nimi ´Leonardo´ viitab renessansiaja suurimale ja mitmekülgsemale geeniusele Leonardo da Vincile, kes kavandas juba tol ajal lendamisega seotud innovaatilisi jooniseid. Teose helesinine värv sümboliseerib lennundust. Foto Küllike Adamson |
Eesti Vabariigi aumärk ja katselendur Urho Heiskala lugu
Peale selle oli ta rahvamees ja esines avalikel üritustel publikule õhuakrobaadina hulljulgete trikilendudega. Ta oli ka soomlastest esimene, kes sooritas lennates välispidise silmuse ja spinni, mis on lihtsamalt öeldes lennukiga nina ees maa poole keerlemine.
Vt näidisspinnist Youtube videot, autor Pesawat Canada.
Sõja puhkedes oli Heiskala esimeste seas, kes avaldas vabatahtlikuna soovi rindele minna ja kaitsta isamaad. Paraku aga ei peetud õhujõudude katselendureid samaväärseteks sõjalenduritega ning sõtta pääsemiseks oma ülemuste veenmine ei käinudki tal teab mis lihtsalt. Kes asendab siis kiirel ajal tehases katselendurit ja tema eest töö ära teeb?
 |
| Katselendur Urho Heiskala (1902-1940). Foto pilditõmmis. |
Tamperes toimunud õhulahingutes õnnestus tal siiski osaleda ja seda koguni kuuel korral, tulistades alla kaks vaenlase lennukit ja tekitades kahele tõsiseid kahjusid. Siis sai temagi aeg otsa... Heiskala hukkus "koduses" õhulahingus ja tema lennuk paiskus alla Tampere lähedal olevasse metsa.
Ta oli siis 38-aastane.
Ta oli siis 38-aastane.
Vaatamata oma noorele eale märgati tema töökust ja entusiasmi ka meretaguses Eestis. Nimelt tuli tal tööasjus reisida sageli Eesti ja Soome vahet ning tegeleda välislähetuste ajal lennukiehitust puudutavate hangetega. Seoses olulise panusega lennunduse arengusse sai ta auväärse tunnustuse osaliseks ja talle omistati Eesti Vabariigi poolt riiklik aumärk.
Teadagi, elu lennuväljal on rohkem kui põnev.
