28.veebruaril 2023 korraldas Helsingi abilinnapea Nasima Rasmyari vastuvõtu Helsingi linna oma emakeele õpetajatele. Kutsutute hulgas olin ka mina, esindades kohal viibides Soome Oma emakeele õpetajate ühingut (Oman äidinkiele opettajat ry). Kohale tulnud õpetajaid oli kahekümne ringis, lisaks uurija Jarna Piippo ja paar Helsingi põhikooli õppekorraldusega seotud ametnikku.
 |
Ühispilt Helsingi abilinnapea Nasima Rasmyariga |
Mul oli palutud selleks puhuks ette valmistada temaatiline kõne ning seda ma ka tegin. See oli meile ääretult suur au ja võimalus ühingu nimel suu lahti teha ja tervitussõnad teele panna. Kõnes rääkisin oma emakeele õpetajate töö kitsaskohtadest, arenguvajadustest ja töörõõmudest. Samuti ühingu tegevusest. Õnneks on meil olemas nii öelda isiklikud uurijad, kes teevad tulemuslikku tööd oma emakeele õpetuse uurimisel. Seega kasutame ja toetume õpetuse eest hea seismisel uurimistöödes tehtud järeldustele ja ettepanekutele, ega väida midagi desinformatiivset. Ja seda lausa ahjusooja uuritud materjali on meil õnneks kasutada ikka omajagu!
Hommikukohvil kohtasin imelisi kolleege, kes on õppeainet õpetanud juba 10, 20 ja 30 aastat! Olen kindel, et kui nii kaua on üks õpetaja tööpostil, siis seda ametit ka armastatakse ja peetakse oluliseks.
 |
| Lõikepilt abilinnapea Twitteri postitusest |
Sündmuse edenedes meenutas abilinnapea enda kooliaega, kui ta õppis lapsena dari keele tundides. Abilinnapea on muuseas pärit Afganistaanist ja olude sunnil tulnud perega Soome. Ta rõhutas, et oma emakeele tundides osalemine oli väga oluline, sest nii sai ja saab ta tänu alles hoitud emakeelele suhelda mujal maailmas elavate sugulastega. Samuti möönis Rasmyar, et õppimise tõelisest kasust saame aru alles aastaid hiljem. Kahtlemata on ta oma karjääriga eeskujuks paljudele sisserändaja taustaga soomlastele. Üllatunult küsis abilinnapea eraldi üle: "Kas ma sain õigesti aru, et ühes klassis õpivad koos esimese kuni üheksanda klassi õpilased?!" Vastasime, et jah, nii see on, sest oma emakeele õpetus on oma liitklasside õpetusega Soomes ainulaadsemaid ja samas kõige keerukam.
 |
| Minu kõne |
Linnavalitsusest tulid väga jõulised oma emakeele õpet pooldavad seisukohad. Tõdesime ühiselt, et Euroopas ja mujalgi maailmas on Soome oma emakeele õpetus ainulaadne, millest tasub mujalgi mõõtu võtta. Kasvõi näiteks Eesti hariduses.
Lõpetuseks ütlen, et tänasel päeval tuleb Soome riigil kvaliteetse õpetuse nimel kuulata ja usaldada uurijaid ning veel palju-palju pingutada, et kasu oleks võimalikult suur. Ega kümneid miljoneid pole mõtet niisama tuulde loopida!
______________________________
Abilinnapea Nasima Razmyar on Helsingi linnavalitsuse kultuuri- ja vabaaja abilinnapea. Ta on Soome poliitik ja haridusekspert, kes on olnud Helsingi linnavolikogu liige alates 2012. aastast ning alates 2017. aastast ametis abilinnapeana. Razmyar on töötanud inimõiguste ja võrdõiguslikkuse eest, eriti põgenike ja sisserändajate õiguste edendamiseks. Ta on avatult rääkinud oma taustast ja kogemustest sisserändajana Soomes ning kasutanud oma mõjuvõimu mitmekultuurilisuse ja võrdõiguslikkuse edendamiseks Helsingis ja kogu Soomes.
