Ülevaade Eesti koolitusturust- elu nagu filmis

Siin üks väike isuäratamine tööst, mille valmis kangutasin, aga huvitav oli ....
Töö sai 15-leheküljeline ja pikast teosest toon ära lühikokkuvõtte. Tõepoolest, wow, igasugu põnevaid asju tuli välja, mõned olid lausa valgustavad.
Seda tööd kirjutama asudes, ei olnud mul mittemingitki ülevaadet Eesti koolitusturu olukorrast nö "halli aimugi". Tunne oli sama kui vette viskamine ja nüüd uju ! Seetõttu jäi mul üle otsida, leida, tugineda ja analüüsida seda materjali, mida teised olid varasemalt uurinud .

Kasutasin selleks aastatel 2006-2012 läbiviidud viite koolitusturu uuringut ning nendele lisaks analüüsisin netis ilmunud artikleid. 

Koolitus on kitsa käsitluse järgi personalijuhtimise tegevus, mis täpsustab, kuidas teha mingeid asju „õigesti“, andes läbi õppimiskogemuse edasi teadmisi ja oskusi, mis on kasulikud koheselt konkreetsetes töistes olukordades.(Garavan 1997, viidanud Randma-Liiv, Sarapuu, Uudelepp, & Metsma, 2011). 

Koolitused on üldiselt lühiajalised, eesmärgilt selged ja konkreetsed ning nende kasu ilmneb kohe ka tööprotsessis.

Vaadeldud uuringud tõestasid, et turule iseloomulikult korraldavad koolitusi jämedalt avalik sektor ja erasektor . Erasektori koolitused on kontsentreerunud suurematesse linnadesse: Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse. Võib spekuleerida, et sinna kus liigub rohkem raha, mis aitab jahvatada koolitusfirmadele kasumit. Avaliku sektori koolitused on jaotunud ühtlasemalt üle riigi.

Selgelt ilmnes, et koolitusvajaduse väljaselgitamisel lähtutakse ettevõtete arenguvajadusest.

Koolitusvormidest võis tõdeda, et väikeettevõtted kasutavad valdavalt väliskoolitusi, kui samas suuremad saavad lubada nii sise- kui väliskoolitusi ning lisaks välisriikides koolitamist. Tunnistati, et koolitajate koolitusmeetodid on liiga abstraktsed ja valitseb huvitavate ideede puudus. Võrreldes sisekoolitajaid väliskoolitajatega, kasutavad viimased rohkem huvitavaid ja innovaatilisi aktiivkoolitusmeetodeid.

Koolitajaid valides on suurematel ettevõtetel võimalus kasutada rohkem erinevate koolitusfirmade ja koolitajate teenuseid võrreldes väiksemate firmadega.

Ühtlasi selgus ka, et sisekoolituste läbiviimine on märgatavalt odavam kui väliskoolitused. Ning koolituse hind on võrdselt oluline nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.

Koolitusturg valdkonniti jaotub väga kirjult ning koolitusvaldkonna valik oleneb ettevõtte spetsiifikast ja arenguvajadusest. Avalikus sektoris reguleerib koolitusvajadust riiklikust seirest selgunud tööturu olukord.
Panustada tuleb ka tulemuste hindamisele - mida me teada saime, kuidas see mõjutas töötulemusi jne.

Tänased turu trendid on interaktiivõppevormid ja neis nähakse suurt perspektiivi ka tulevikus.

Kaks olulisemat märksõna on:

• panustamine interaktiivkoolitustele
• sisekoolituste osakaalu lisamine

Sellealases infos kahlates selgus mulle, et Eesti erasektori koolitusturul toimuv on kui fantaasiafilmis „Näljamängud“ (The Hunger Games), mis räägib teadupärast võistlusliku loo iga-aastastest ellujäämismängudest ,kus võitjaid saab olla vaid üks …
Vaadake filmi ja saate aru, millest mõtlen :)

Kasutatud allikad

Consumetric OÜ, AS Resta. (2006). EESTI TURISMIETTEVÕTETE KOOLITUSVAJADUSE UURING 2006. KOKKUVÕTE.[2016, september 25]. Allikas: http://resta.ee/public/Koolitusvajaduse_uuring2006.pdf

Kirikal, H. (s.a.). Personali koolitus ja arendamine.Õppematerjal.[2016, september 22]. Allikas: http://lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/index.html

Kurm, T. (2016). Sel sügissemestril jõuavad tasuta tööalased koolitused rohkem kui 6500 inimeseni. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium.[2016, september 19].: https://www.hm.ee/et/uudised/sel-sugissemestril-jouavad-tasuta-tooalased-koolitused-rohkem-kui-6500-inimeseni

Pärnu Konverentsid. (2012). Koolitusturu uuring 2012.Uuringu aruanne. Allikas: BCS Koolitus.[2016, september 16].: http://www.bcskoolitus.ee/sites/default/files/Koolitusturu_uuring_2012_P%C3%A4rnu_Konverentsid.pdf.

Ramler, G. (2012). KOOLITAJAD SOOVIVAD SAGELI VAID ERISTUDA, MITTE HÄSTI ÕPETADA.[2016, september 27]. Allikas: Trendline OÜ: http://testost.ee/juhtimine/koolitajad-soovivad-sageli-vaid-eristuda-mitte-hasti-opetada/

Randma-Liiv, T., Sarapuu, K., Uudelepp, A., & Metsma, M. (2011). Avaliku teenistuse koolitussüsteemi ja arenguvajaduste analüüs.Analüüsi lõpparuanne.[2016, september 27]. Allikas: Praxis OÜ: http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2011-Avaliku-teenistuse-koolitussusteem-ja-arenguvajadused.pdf

Saar Poll OÜ. (2009). Koolitusfirmade Liidu koolitusvajaduse uuring.Aruanne.[2016, september 24]. Allikas: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/koolitusvajaduste_uuring_2009.pdf

Vilk, U. (25. september 2015. a.). Ebaaus konkurents koolitusturul.[2016, september 28]. Allikas: Äripäev: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/09/25/ebaaus-konkurents-koolitusturul