Hirmust, usaldusest ja õnnehormoonist

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

Tuomo Loukomies kirjutab oma blogiartiklis „Naermine puhkeruumis keelatud !“ (Nauraminen kahvihuoneessa kielletty!) hirmust õppimisel ja töökeskkonnas ning õnnehormoonist. Ta kirjutab, et hirm paneb meid tegutsema. Hirm on jõud. 

Või kas ikka on nii ?

See oleneb siiski olukorrast ja ajast. Hirm võib olla jõuallikas ja motivaator lühema aja jooksul ning kriisisituatsioonis, see võib toimida lühiajaliselt ka tööelus. Üldisemalt võttes on aga hirm üks ebatõhusamaid motivaatoreid inimeste jõudlusele pikemas perspektiivis.

 # hirm ja õppimine #

Foto.Pixabay

Jämedalt võib öelda, et kui kardad, siis ei mäleta. Ja kui ei mäleta, siis loomulikult ei ole võimalik ka õppida. Kõigil, kellel on olnud hirm õpetaja ees, teavad seda. Kui hirm on olnud aga selline, kus samas on valitsenud ka usaldus, siis ei ole olnud tegemist päris hirmuga, vaid range autoriteediga. 

Ta möönab, et õppimise juures tuleb see enamasti kasuks. 

Vahel „rangeks õpetajaks“ peetud õpetaja on olnud tegelikult turvaline õpetaja, kelle autoriteedi haardes on olnud turvaline õppida.

# naer jätta, marss tööle #

Tööelus toob hirm kaasa tohutud kulud terviseprobleemide ja tööefektiivsuse (ebaefektiivsuse) näol. Lugusid hirmust töökeskkonnas võib lugeda raamatust „Pelollajohtaminen on perseestä.“, kus tuleb karmilt esile Soome tööelu argipäev. Ka selle alapeatüki pealkiri tuleneb sellest, kirjutab ta, et ühel töödejuhatajal on kombeks kasutada alluvatega suhtlemisel sõjaväeterminoloogiat. Naermine puhkenurgas on keelatud. Pidev töötajate järgi luuramine lubatud. Millised on aga töötulemused? Tulemused on, aga kesised.

# hirmust üle #

Mis aga kõrvaldaks hirmu õpisituatsioonist, töökohal ja kodus ? Lihtsaim vastus on – usaldus.

Kui usaldad tiimi, õpetajat, juhatajat või abikaasat, siis ei pea sa kartma. Milline juhataja või õpetaja on aga usalduslik ? Siinpuhul kaks lihtsat vastust: ole avatud ja anna vastutust. Ava mingi pool iseendast, muutu inimeseks. Anna vastutust ja autonoomiat parasjagu selliselt, et õpilased või alluvad saaksid ise otsustada ning samas ka õnnestuksid neile usaldatud ülesannetes. Usalda inimesi. Usaldus on samas oluliselt tähtis tootlikkuse ja töötervishoiu seisukohalt. Ta kirjutab, et Paul J. Zak on uurinud neurobioloogias usalduse faktorit ja avastanud omavahelise seose usalduse ja oksütotsiini e õnne(armastuse)hormooni vahel. Avastuse kohaselt lisab oksütotsiini hulk ajus usaldust. J. Zaki uuringutest on ühtlasi selgunud, et nendes töökollektiivides, kus on kõrge usaldussuhe on ka:

• 74% vähem stressi
• 76% rohkem lojaalsust
• 13% vähem haigestumisi
• 50% suurem tootlikus

Loukomies ei usu, et koolides on seda uuringut vaadeldes olulisi erinevusi õpitulemustes.

Loogika töötab siis nii: need teod, mis kogukonnas suurendavad õnne(armastuse)hormooni- e oksütotsiini nagu kiitmine, kommunikatsioon, konkreetselt püstitatud eesmärgid ja nende saavutamine, rühmas õnnestumine ja paljud teised sotsiaalset ühtekuuluvust lisavad teod, lisavad ka inimeste usaldust üksteisesse. Usaldus omakorda lisab lojaalsust, motivatsiooni, tööga rahulolu, õpitahet ja kõike muud positiivset.

Lõpetuseks kirjutab Loukomies nii, et kui töökohas ja koolis, töötamisel ja õppimisel oleks rõhuasetus kolmel asjal, siis need oleks:

    1. Usaldus
    2. Kommunikatsioon 
    3. Empaatia