Kutseõppe eripedagoogi roll ja väljakutsed Soome kutsehariduses

Lühendatult soome keelest vahendanud Küllike Adamson

Tampere Rakenduskõrgkooli blogis kirjutab autorite grupp: Maija Hirvonen, Eija Honkanen, Hanna Ilola, Pirkko Kepanen ja Päivi Pynnönen oma artiklis „Kutseõppe eripedagoogi oskusteabe ühine arendamine kutseõpetajate kõrgkoolides“ (Ammatillisen erityisopettajan osaamisen yhteistoiminnallinen kehittäminen ammatillisissa opettajakorkeakouluissa) kutseõppe eripedagoogi väljakutsetest ja rollist Soome kutsehariduses.

Kutseõppe eripedagoogiks saab Soomes õppida viies erinevas kutseõpetajate kõrgkoolis üle maa.(Tegemist on siis eripedagoogiga, kelle ülesanne on toetada erivajadustega õppijaid just ameti – ja kutsekoolides).

Artiklis kirjutatakse, et kuigi õppekavade koostamisel ja koolituse arendamisel on tehtud kõrgkooliti koostööd varasemaltki, otsustati tööd veelgi tõhustada, mille tulemusena koostati aastal 2012 kutseõppe eripedagoogikoolituse kvaliteedisoovitused, kuhu on üles täheldatud eripedagoogide oskusnõuded. 

# erilistest sarnasteks # 

Kutseõppe eripedagoogi tööd määratleb nii kutsehariduse struktuur kui eripedagoogika. Kutsehariduses toimuvad muutused on seotud ühiskonnas toimuvate muutustega. Koolitus kohaneb ja kujuneb muutuste mõjul. Tänase kutsehariduse ülesanne on koostada paindlikke ja individuaalseid õppekavasid ja edendada varem õpitud oskuste tunnustamist ning arvestada varasemaid sooritusi õppekoormuse hulka.

Hirvoneni (2006) poolt Jyväskylä Rakenduskõrgkoolis tehtud uurimus kutseõppe eripedagoogi tööst näitas, et eripedagoogide töö on muutunud oluliselt kahe viimase aastakümne jooksul. Tugev kutseidentiteet erivajaduslike rühmade õpetajana on muutunud kaasava (inklusiivse) haridusega ühiskondliku rolli suunas. Tänapäeval on kutseõppe eripedagoogid omaala spetsialistid eripedagoogilistes küsimustes, aga töö on osaliselt määratlemata, kirjutavad autorid. 

            # kolmikroll #

Töö mitmetahulisus, kolmikroll oma kutseala, pedagoogika ja eripedagoogika spetsialistina esitab teadmistele ja erialasele arengule omi nõudeid. Ühist ja selget arusaama kutseõppe eripedagoogi ametijuhendist üleriiklikult ei ole, kuigi regionaalselt, õppeasutuse tasemel on arendustööd tehtud, tõdevad autorid.

Euroopa eripedagoogika arenduskeskus (2012) määratles „kaasava õpetaja“ profiili, mis koosneb neljast põhipunktist :

Foto. Pixabay

• Õpilase eripärade väljaselgitamine
• Kõikide õpilaste toetamine
• Koostöö teiste õpetajatega
• Individuaalne ametialane täiendamine

Kutseõppe eripedagoogi ülesanne on võtta vastu kaasava hariduse väljakutse ja vastavalt muutunud olukorrale arendada oma töös vajaminevaid pädevusi. Hariduslik seadusandlus ja õppekavade ülesehitus suunavad hariduse arengut inklusiivse, kõigile ühtse kooli suunas.

Hiljutised ja tuleviku muutused kutsehariduses eeldavad suuremat koostööd huvigruppide vahel. Viimane uuendus, üleminek teadmispõhisele haridusele, nõuab koolituspakkuja tasandil koostööd sisuka hariduse väljatöötamiseks. Iga õpilase individuaalse õppekava väljatöötamine õnnestub vaid siis, kui kõik õpetajad panustavad ja suunavad õpilast tema eesmärkide suunas.

                                                          # koostöö #

Uue ettepanekuna tuleb Soome kutsehariduses tõsta töökohal toimuvat õpet. Ettepaneku järgi võetakse koolituslepingu mudel kasutusele 1.1.2018. Selline muudatus toob kaasa palju küsimusi. Samas on vaja teha erinevatel osapooltel tihedat koostööd vältimaks võimalikke ohte. Uuendust planeerides peab töökohal tähelepanu alla võtma õpilased, kes ei suuda iseseisvalt ilma piisava juhendamise ja toeta täita neile antud ülesandeid.   

Uuringu järgi võib olla koostöö tegemisel nii takistusi kui edendavaid tegijaid. Takistuseks võib olla hirm, et enda teadmised on puudulikud või et kolleeg kasutab ära teise materjale selleks, et lihtsamalt läbi ajada. Positiivse poole pealt nähakse edendava tegijana interaktsiooni, meeldivat õhkkonda, oskusteavitamist, mõju enesehinnangule, leitakse, et tõuseb töömotivatsioon, paranevad inimestevahelised suhted.

Igal juhul, kutseharidus on suurte muutuste keskel, seda vähenevate ressurssidega, tõdevad autorid. Õpetajahariduse regionaalsed teadmised, oskused ja visioonid on jõudnud nüüdseks kõikideni igapäevaseks kasutamiseks. 
Artikli lõpus kinnitatakse, et tänaseks on olnud võimalus erinevate sidusrühmade ja partneritega kokku panna ja edendada kutseõppe eripedagoogide oskusnõudeid ning kindlustada niimoodi töö kvaliteet kõigile Soome eripedagoogidele.