Lühendatult soome keelest vahendanud Küllike Adamson
Tampere Rakenduskõrgkooli blogis kirjutab autorite grupp: Maija Hirvonen, Eija Honkanen, Hanna
Ilola, Pirkko Kepanen ja Päivi Pynnönen oma artiklis „Kutseõppe eripedagoogi oskusteabe ühine arendamine kutseõpetajate kõrgkoolides“ (Ammatillisen
erityisopettajan osaamisen yhteistoiminnallinen kehittäminen ammatillisissa
opettajakorkeakouluissa) kutseõppe eripedagoogi väljakutsetest ja rollist Soome kutsehariduses.
Kutseõppe eripedagoogiks saab Soomes õppida viies
erinevas kutseõpetajate kõrgkoolis üle maa.(Tegemist on siis eripedagoogiga, kelle
ülesanne on toetada erivajadustega õppijaid just ameti – ja kutsekoolides).
Artiklis kirjutatakse, et kuigi õppekavade koostamisel ja koolituse arendamisel on
tehtud kõrgkooliti koostööd varasemaltki, otsustati tööd veelgi tõhustada, mille tulemusena
koostati aastal 2012 kutseõppe eripedagoogikoolituse kvaliteedisoovitused, kuhu on üles täheldatud eripedagoogide oskusnõuded.
# erilistest sarnasteks #
Kutseõppe eripedagoogi tööd määratleb nii kutsehariduse
struktuur kui eripedagoogika. Kutsehariduses toimuvad muutused on seotud
ühiskonnas toimuvate muutustega. Koolitus kohaneb ja kujuneb muutuste mõjul. Tänase kutsehariduse ülesanne on koostada paindlikke
ja individuaalseid õppekavasid ja edendada varem õpitud oskuste tunnustamist ning arvestada varasemaid sooritusi õppekoormuse hulka.
Hirvoneni (2006) poolt Jyväskylä Rakenduskõrgkoolis tehtud uurimus kutseõppe eripedagoogi tööst näitas, et
eripedagoogide töö on muutunud oluliselt kahe viimase aastakümne jooksul. Tugev
kutseidentiteet erivajaduslike rühmade õpetajana on muutunud kaasava (inklusiivse) haridusega
ühiskondliku rolli suunas. Tänapäeval on kutseõppe eripedagoogid omaala spetsialistid
eripedagoogilistes küsimustes, aga töö on osaliselt määratlemata, kirjutavad
autorid.
# kolmikroll #
Töö mitmetahulisus, kolmikroll oma kutseala, pedagoogika ja eripedagoogika spetsialistina esitab teadmistele ja erialasele arengule omi nõudeid. Ühist ja selget arusaama kutseõppe eripedagoogi ametijuhendist üleriiklikult ei ole, kuigi regionaalselt, õppeasutuse tasemel on arendustööd tehtud, tõdevad autorid.
# kolmikroll #
Töö mitmetahulisus, kolmikroll oma kutseala, pedagoogika ja eripedagoogika spetsialistina esitab teadmistele ja erialasele arengule omi nõudeid. Ühist ja selget arusaama kutseõppe eripedagoogi ametijuhendist üleriiklikult ei ole, kuigi regionaalselt, õppeasutuse tasemel on arendustööd tehtud, tõdevad autorid.
Euroopa eripedagoogika arenduskeskus (2012) määratles „kaasava õpetaja“ profiili, mis koosneb neljast põhipunktist :
Foto. Pixabay |
- Õpilase eripärade väljaselgitamine
- Kõikide õpilaste toetamine
- Koostöö teiste õpetajatega
- Individuaalne ametialane täiendamine
Kutseõppe
eripedagoogi ülesanne on võtta vastu kaasava hariduse väljakutse ja vastavalt muutunud
olukorrale arendada oma töös vajaminevaid
pädevusi. Hariduslik seadusandlus ja õppekavade ülesehitus suunavad
hariduse arengut inklusiivse, kõigile ühtse kooli suunas.
Hiljutised ja tuleviku muutused kutsehariduses eeldavad
suuremat koostööd huvigruppide vahel. Viimane uuendus, üleminek teadmispõhisele
haridusele, nõuab koolituspakkuja tasandil koostööd sisuka hariduse väljatöötamiseks.
Iga õpilase individuaalse õppekava väljatöötamine õnnestub vaid siis, kui kõik
õpetajad panustavad ja suunavad õpilast tema eesmärkide suunas.
# koostöö #
Uue ettepanekuna tuleb Soome kutsehariduses tõsta töökohal toimuvat õpet.
Ettepaneku järgi võetakse koolituslepingu mudel kasutusele 1.1.2018. Selline muudatus
toob kaasa palju küsimusi. Samas on vaja teha erinevatel osapooltel tihedat
koostööd vältimaks võimalikke ohte. Uuendust planeerides peab töökohal tähelepanu
alla võtma õpilased, kes ei suuda iseseisvalt ilma piisava juhendamise ja toeta täita neile antud ülesandeid.
Uuringu järgi võib olla koostöö tegemisel nii takistusi kui edendavaid tegijaid. Takistuseks võib olla hirm, et enda
teadmised on puudulikud või et kolleeg kasutab ära teise materjale selleks, et lihtsamalt läbi ajada. Positiivse poole pealt nähakse edendava tegijana
interaktsiooni, meeldivat õhkkonda, oskusteavitamist, mõju enesehinnangule, leitakse, et tõuseb
töömotivatsioon, paranevad inimestevahelised suhted.
Igal juhul, kutseharidus on suurte muutuste keskel, seda vähenevate ressurssidega, tõdevad autorid. Õpetajahariduse regionaalsed
teadmised, oskused ja visioonid on jõudnud nüüdseks kõikideni igapäevaseks kasutamiseks.
Artikli lõpus kinnitatakse, et tänaseks on olnud võimalus erinevate sidusrühmade ja partneritega kokku panna ja edendada kutseõppe eripedagoogide oskusnõudeid ning kindlustada niimoodi töö kvaliteet kõigile Soome eripedagoogidele.
Artikli lõpus kinnitatakse, et tänaseks on olnud võimalus erinevate sidusrühmade ja partneritega kokku panna ja edendada kutseõppe eripedagoogide oskusnõudeid ning kindlustada niimoodi töö kvaliteet kõigile Soome eripedagoogidele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar