Tekst ja foto Küllike Adamson
Külma duššina anti alles hiljuti Toompealt Eesti õpetajatele teada, et valitsus palkadeks raha ei leia ja pole seda eriti tulevikuski kuskilt tulemas. See võib tähendada seda, et Soome ja Eesti õpetajate palga vahe jääb teadmata ajaks jämedalt mõõtes kahe- kuni neljakordseks.
Aga mis toimus sel ajal Soomes? Erinevalt Eestist tõusid naabrite juures palgad eelmisel aastal üle 1% ja selle aasta aprillis omakorda veel enam kui 1%. Lisaks said kõik tublimad Soome õpetajad jaanuaris ühekordset preemiat ehk tulemuspalka, mis moodustas 9,2 % õpetaja lepingulisest kuupalgast. Toimus lisaks muidki kosmeetilisi muutusi. Soome õpetaja palka paisutavad lisaks omandatud haridustasemele töökogemus, kool ja maakond kus õpetaja töötab, õpetatav valdkond, keelteoskus ja mitmed muud pädevust tõendavad tegijad.
↞No, ei ole see teab mis uudis, et Soome ja Eesti õpetajate palganumbrid on nagu öö ja päev ↠
Hetkel aga ei ole eesmärk nina alla hõõruda suuri palganumbreid, vaid hoopis... .
Tõepoolest, selleks et hea palk
tuleks ja tõuseks, on õpetaja töö Soomes „korralikult“ ära reguleeritud. Ühtpidi on see muidugi hea, teisalt aga, nagu selgub, peavalu. Dokumendi ajakohasuse eest seisab vankumatult Soome õpetusala ametiühing (Opetusalan
Ammattijärjestö OAJ). Ametiühingu ülesanne on hoida õpetajaid puudutaval tööturu lõigul kiivalt
silma peal, sealhulgas pidada vajadusel tööandjatega läbirääkimisi, sõlmida õpetus-, kasvatus- ja
uurimisala töötajate tööd reguleerivaid kollektiivlepinguid kuni korraldatavate streikideni välja jms. Selge on see, et kollektiivleping on Soome õpetaja jaoks tema tööd kaitsev tugev seljatagune. Ilma selleta läheks vast jamaks. Aga milles see peavalu veel seisneb?!
↞ Milles see peavalu veel seisneb?! ↠
Kes loeb, see avastab. Näiteks on ametiühingud kokku pannud sadu lehekülgi lohiseva
dokumendi, mis „keskmise õpetaja“ jaoks eraldi kirjaoskust ja dekodeerimispädevust nõuab. Tõepoolest, proovides Soome õpetaja kingadesse astuda ja vaadates tõtt selle palgarägastikuga, tekkis kohe küsimus, kui palju ja millise Exceli tabeli lahtri järgi täpselt iga kuu palka makstakse?
See siin ei ole niisama suusoojaks öeldud. Pange tähele, et isegi Soome Õpetajaks Õppijate Liit (Suomen
Opettajaksi Opiskelevien Liitto, SOOL ry) möönab Soome
õpetajate tööpanuse mõõtmise ja palgaarvestuse sedavõrd keeruliseks, et soovitab
õpetajatel selguse mõttes ja täpse teenistuse kindlaks tegemiseks pöörduda kollektiivlepinguid lugeda oskavate ekspertide poole. Samasugust soovitust jagab õpetajatele Soome
õpetusala ametiühing (OAJ). Viimasel on omakorda välja pakkuda pikk nimekiri vilede ja tulede peale õpetajatele appi ruttavaid
nõustajaid.
Selgub tõsiasi, et ametiühingud on rühmanud teha "kadestamisväärt“ tööd, sest hetkeseisuga reguleerivad õpetajate tööd ja s.h palganumbreid järgmised 13 erinevat
kollektiivlepingut:
- alushariduses ja osaliselt alghariduses - 3 lepingut
- üldhariduses – 4 lepingut
- kutsehariduses – 4 lepingut
- kõrghariduses – 1 leping
- rakenduskõrghariduses – 1 leping
 |
Tampere ülikooli peahoone juunis 2019. Soome ühte suurimat õpetajate koolitajat vaevab õpetajaks kandideerivate arvu järsk langus. Foto Küllike Adamson |
Kui palgaga on jama, siis suurem draama hiilib mujal. Nimelt, kas varsti on enam järel ainsatki õpetajat, kellele palka saaks maksta. Just nimelt!
Tänane pilt Soomes on murettekitav- sisseastujate huvi õpetajahariduse vastu kipub uljalt kahanema.
Soomes saab õpetajaharidust omandada pea kõigis 13 ülikoolis, mis on üle riigi hajusalt laiali pillutatud. Kutseõpetajaks saab omakorda spetsialiseeruda 1-2-aastast täienduskoolitust läbides rakenduskõrgkoolides Helsingis, Hämenlinnas, Jyväskyläs, Oulus ja Tamperes.
Kuigi õpetaja ametil on Soomes pigem väga hea maine, ilmneb huvitaval kombel sellelgi rindel kokkukuivamise ja
populaarsuse raugemise märke. Eelkõige peegeldub see vastu Soome
ülikoolide kasvatusteaduskondadesse sisseastujate arvust.
↞Õpetajaks õppijate järjekorrad on ülikoolides totaalselt lühenenud↠
Täpsemalt oli Soome
haridusministeeriumi (Opetushallitus) andmetel käesoleval 2019.
aasta kevadel kasvatusteaduskondadesse kandideerijaid (kõikide ülikoolide arvestuses) ühtekokku
9407, mis tegi keskmiselt 3,1 soovijat ühele õpikohale. Vaadates
lähemalt aga Soome ühte suurimat õpetajate koolitajat, Tampere ülikooli, on selles kampuses õpetajaharidusse kandideerivate arvu langus selgelt märgatav.
Möödunud ja käesolevat aastat võrreldes ilmneb, et 2018.aastal pidas õpetajaks õppimise plaani Tampere ülikoolis 3320 ja käesoleval aastal kõigest 2884 soovijat. Numbrid reedavad, et järjekord ainuüksi Tampere ülikooli ukse taga lühenes 436 huvilise võrra!
Summa summarum on olukord veelgi pragmaatilisem, sest kõigi Soome ülikoolide peale kokku vähenes tänavu õpetajaharidusse pürgivate hulk 2018.aastaga võrreldes tervelt 2263 soovija võrra.
Paneb mõtlema, kuhu on kadunud selline mass õpetajaametist unistajaid? Mis võib olla naaberriigis õpetajaks pürgivate negatiivse muutuse põhjuseks? Kas ja millised võimalikud strateegiad on Soome riigi õpetajahariduses rakendumas?
Möödunud ja käesolevat aastat võrreldes ilmneb, et 2018.aastal pidas õpetajaks õppimise plaani Tampere ülikoolis 3320 ja käesoleval aastal kõigest 2884 soovijat. Numbrid reedavad, et järjekord ainuüksi Tampere ülikooli ukse taga lühenes 436 huvilise võrra!
Summa summarum on olukord veelgi pragmaatilisem, sest kõigi Soome ülikoolide peale kokku vähenes tänavu õpetajaharidusse pürgivate hulk 2018.aastaga võrreldes tervelt 2263 soovija võrra.
Paneb mõtlema, kuhu on kadunud selline mass õpetajaametist unistajaid? Mis võib olla naaberriigis õpetajaks pürgivate negatiivse muutuse põhjuseks? Kas ja millised võimalikud strateegiad on Soome riigi õpetajahariduses rakendumas?
Tõsi, statistika näitab ka seda,
et suuri kõikumisi sisseastujate arvu osas on ette tulnud varasematelgi
aastatel. Ehk pole seega Soomes pabistamiseks liigselt põhjust ja praeguse leige huvi õpetaja töö vastu võib tembeldada „loomulikuks“ ja ajutiseks õpikõveraks.
Elame, näeme.
______________
Artikkel ilmunud ka Õpetajate Lehes.
