Vaevalt saan ratta parklasse panna, kui jälle tuleb minna.
Seekord kohe pidin tegema õhtuse ringi ja võtsin suuna Tampere Messi- ja Spordikeskusesse. Nimelt kuulsin Soome uudistest, et sel nädalavahetusel, 29.06-30.06, toimub kahepäevane Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) erakonna koosolek Tamperes.
Ütleme nii, et Eesti EKRE Soome versioon, aga palju häälekamad. Ka tööpõld, mida künda, äestada ja väetada on neil EKREga võrreldes suurem. Soomel kui heaoluriigil nr 1 juba jätkub neegreid ja muid sulelisi ja karvaseid, kellele ust näidata ja viljakast pinnasest välja juurida. Nina ees ei maksa lehvitada ka homode lippe. Rassistlikud väljaütlemised ja parempopulism on erakonna kaubamärk.
Tõsi, 2019.aasta riigikogu (hallitus) valimistel said nad hea tulemuse. Sotsiaaldemokraatide järel jäid nad napilt teiseks, aga sotsid keerasid persudele käki ja jätsid nad eesotsas Halla-ahoga opositsiooni. Ees on pikad järelemõtlemise aastad.
Aga ma ei läinud kohale poliitika "eksperdina". Kogenud seiklejana tean, et kodunt välja minnes hakkab juhtuma asju ja ka seekord olin kindel, et mõned head-huvitavad pildid ikka saan.
Räägiti ka ju veel igasugu müüte, et kohale on toodud nii kõrged aiad, millest ülegi ei näe, et valve on tohutu kõva, rahulolematud demonstrandid nõuavad valjuhäälselt "oma õigusi" ja ega majale palju lähedale lastagi. Tõesti või?! Selline asi kohe tõmbas enda poole.
Nurga tagant välja kurvates selgus aga tõsiasi, et mitte midagi sellist skandaalset siin ei pakuta. Polnud kõrgeid aedu, polnud politseihorde, polnud demonstrante, pea kohal tiirutavaid helikoptereid.... kohe mitte midagi polnud. Oli rahu ja vaikus, ülirahulolevad inimesed jalutasid lõppenud koosolekult RAHULIKULT kes tellitud bussi, kes parklas olevasse autosse või võtsid takso.
Mina jäin ka siis ülirahulikuks. Sõitsin veloga otse treppi, toetusin jalgrattasadulale ja vahtisin lahkuvat rahvast. Takseerisin olukorda, no kuhu mulgi kiiret. Pealegi mina ja jalgratas ei paistnud kellelegi kordaminevat.
Õngitsesin pakiraamilt siiski igaks juhuks mobiiltelefoni ja sättisin seal kaamera valmis. Miski alateadvuses helises, et küllap need "suuremad kalad" lahkuvad areenilt kõige lõpus. Seda näitasid ka selged märgid, sest minu kõrvale hakkasid tagurdama peegelsäravaks poleeritud ja vist kuulikindlad mustad Mercedesed. "Kellegi" isiklikud juhid astusid mersudest ja hakkasid tikksirgelt tagauksi avama. Midagi oli toimumas ...
Ei läinud kaua, kui sealt ta kuldne lips ees võidukalt tuligi, turvamehed tippivalt külgedel.
Tulijaks oli suurim kala ise ehk uueks ametiajaks värskelt tagasi valitud Põlissoomlaste erakonna esimees Jussi Kristian Halla-aho. Roheline kilekott näpus. Sussid või?
Klõpsasin kurikuulsast "staarist" väärt pildid ja olingi teinud paparazzot.
 |
| Messikeskusest väljub müstiline roheline kilekott näpus uueks ametiajaks tagasi valitud Põlissoomlaste erakonna esimees Jussi Halla-aho (vasakul). Foto Küllike Adamson. |
 |
| Jussi Halla-aho (kuldse lipsuga) kimpsud-kompsud ja roheline kilekott pakitakse mersu pagasiruumi. Autojuht assisteerib poliitikut abivalmilt. Poliitiku turvamees (keskel) hoiab olukorral silma peal. Foto Küllike Adamson. |
 |
| Enne mersusse istumist poseeritakse veel viimane lahke pilk otse minu suunas. Foto Küllike Adamson. |
