Mõnusaid mõtteid sirvitud õpiraskuste käsiraamatust

Siin artiklis teen kokkuvõtte Joan M. Harwelli ja Rebecca Williams Jacksoni poolt 2008.aastal kirjutatud teosest

Complete Learning Disabilities Handbook (Terviklik käsiraamat õpiraskustest). Valisin mahukast 416-leheküljelisest käsiraamatust blogis jagamiseks kaks peatükki: 8.peatüki, kus tuuakse õpetajani head nõu distsipliini tagamiseks klassis ja 16. peatüki, mis tegi sissevaate tuleviku trendidesse õpetamisel. 

Väärt teos ja hakkan aga pihta!

Lõikepilt käsiraamatust Complete Learning Disabilities Handbook.

Ülevaade 8. peatükist

Peatükist 8 hakkas kohe silma, et tasub vähendada klassis liigset müra ehk teisisõnu, klassiruum peab olema rahustav ja hästi organiseeritud. Kaaluma peaks igasuguste erinevate müraallikate nagu lõhnade, silmatorkavate värvide ja pindade, liikuvate esemete, temperatuuri, valguse, puhurite, õlitamata uste, niiskuse jne vähendamist, et õpiõhkkond laseks keskenduda ja toetaks õppimist. On olnud õppijaid, kes on mulle tunnis öelnud, et ma lõhnan pahasti. Aga käib tund, mina õpetan ja olen õpetamisest üleni higine, ise tähele panemata! Tuleb tänada õppijat tähelepanu juhtimise eest ja õpetajana olukorda selgitada. Seegi on õppimine.

 

Hästi toreda mõttena tuli käsiraamatust välja, et õpilased võivad ise kujundada oma klassiruumi. Näiteks ülearuse kraami sorteerida taaskasutuse jaoks või tassida prügikasti. See aitab kujundada meeskonnatöö oskusi planeerimisest tulemuste hindamiseni ning loob ühtset meie-tunnet. Kasvamine ühiskonnas toimivaks kodanikuks.

 Anti Kidron (1999) on oma raamatus "122 õpetamistarkust" kirjutanud meie- tundest nii: "Ruumi läbimõeldud organiseerimine aitab õppijaid vaimsele tööle mobiliseerida ning mõningaid õppetöösse lülitumise probleeme vältida. Ruumi kujundades peaks õpetaja kindlasti arvestama ka õppijate eelistusi. Õpetaja pealesurutud lahendused kahandavad vastastikust usaldust./.../ Lisagem sedagi, et mööbli ümberseadmise võib võtta sihiteadlikult appi sääraseks manuaalseks tegevuseks, mis võimaldab pingest vabastavat kehalist liikumist ning arendab õpilaste koostööd." 

Mina puhastusteeninduse kutseõpetajana rõhutaks ka puhastatavuse olulisust ning kui klass on must ning kõiki kohti ei ole võimalik koristajal koristada, siis hakkab n-ö asjadele ja asjade taha kogunema tolm, mis mõjutab klassis olles meie tervist ning õpimeeleolu. 

Tihtipeale ei oskagi me klassi kasutajatena seletada, millest halb tuju tuleb või mis meid ärritab. Kui ma õpetajana tolmu mõju alahindan või ei oska meeleolu tolmuga seostada, võibki jääda halva tuju sündroom õppimist mõjutama. Aga õnneks seda ei juhtu, sest puhastusteeninduse kutseõpetaja tuttav töökaaslane on tolm. Hei, tolm, sind on märgatud! Tee minekut, nii et tolmab! 

Ja veel üks oluline asi.... Bill Rogers nimelt (2008) räägib oma raamatus "Taasleitud käitumine", et õpetaja ei saa muuta õpilase kodus valitsevat põrgulikku olukorda või antisanitaarseid olusid, aga kool peab kindlasti olema koht, kus näidatakse positiivset eeskuju eluolu helgema poole pealt ja seda, kuidas on kombeks õigesti ühiskonnas tegutseda. Nii kujundan õpilases väärtushinnanguid. 

Ja väike põige koolimööblile.

Töö tegemiseks peab õpetaja esmalt looma õppijatele tingimused kaasa töötada, enne kui hakkab ootama õppijatelt tulemusi. Näiteks siinkohal on asjakohane rõhutada koolilaudade paigutust. Õpetajal on hobuserauakujuliselt paigutatud laudadega parem saada iga õpilasega hea silmside, kui üksteise selja taga istuvate õppijatega. Ka kuuldavus ning tagasisidestaminegi on tänu hõlpsalt saavutatavale silmsidele parem.

Õpetaja kohuseks on olla selleks sillaks, kes peab aitama luua õpilastel kuuluvustunnet ning sõbrasidemeid, toetama ning leidma grupi ühisosa. Tooma esile kõigi erilisi külgi, rõhutades, et need on olulised, kuna need teevad MEIE rühma eriliseks või nooh, ikka VÄGA-VÄGA eriliseks.

Kutseõppes on kindlasti oluline kutseõppuritele rõhutada, et milleks me midagi teeme ja õpime. Tegelikult tahavad õppijad algusest peale teada ja isegi näha oma õppimise ja praktilise töö tulemusi, nad ei pruugi seda lihtsalt välja öelda. On ju tuttav, miks ma seda õpin, mul ei lähe seda kunagi vaja?  

Aga kui neid käegakatsutavaid tulemusi ei ole kohe võtta! No siis, tõepoolest, nagu raamatuski öeldi, tasub sisse seada mingi väike tasustamine. See ühest küljest tagasisidestab ja teisalt motiveerib õppijat edasi pingutama. Ning õpetaja sõna kaal sel ajal ei kahane. Tasu ei pea olema ilmtingimata mingi asi, võib olla ka tegevus: arvutis olemise aeg, raamatukokku minek või mingi muu õpilasele meelepärane tegevus. Õpetaja võiks iga oma õppija huvisid sedavõrd teada, mis õppijat täpselt motiveerib ja tegutsema paneb. Hea tasu on kahtlemata aus tagasiside, mida pole kunagi palju. Lugedes sain kinnitust, et kõige paremini töötavad siiski söödavad või ainelised tasud. Eks iga õpetaja peab selle sisetunde järgi ära tundma, mis parasjagu on see õiglane tasu. 

⇼ The most potent rewards are edibles and tangibles ⇼

Pikemas pespektiivis on eesmärk siiski vähendada tasapisi tasu ja kujundada õppijas sisemist motivatsiooni, ennastjuhtivust ning ise õppimise oskusi. Huvitav oli teada saada, et tasu võib jääda mõnda aega küll samaks, aga suureneb tehtava töö hulk. Nooh, aga see kippus kangesti meenutama õpetaja igapäevatööd ...

Lugemisvarast sain kinnitust, kuigi meist õpetajatest tahetakse välja juurida, et õppijaid ei tohi panna omavahel võistlema, siis võistluslikkus õppetöös tundub olevat igati asjakohane. Õppija senini stiilipuhas joonistus, õppija elulisim projekt, õppija sisukaim raport jms on igati õiglane tunnustus. Ja kui selline kiitus tuleb veel oma kursusekaaslaselt, siis on oluline kannustada, et õpilased las valivad ise võidutöö! Auhind ei pea olema hinnaline, aga ilmselt midagi käegakatsutavat. Meelde jäi loetust ka õpilase õppimises toimunud areng või käitumise muutus, mida võiks iga nädala lõpus näiteks premeerida. Võib ka proovida, et kui koolitööd on õigeaegselt tagastatud, saavad need õpilased osaleda loosimisel, kust saab võita väikseid auhindu. Seega, tundub, et õpetajal võiks ikkagi olla klassikapis põhjatu nänni kott:)  

⇼ Allow students to vote to choose the winner ⇼

Koolis tuleb õpetajal valmis olla pea kõigeks, ka võimalikeks vägivalla aktideks või toimetulekuks õppijatega, kes võivad enesevalitsuse kaotada. Panin endale punkthaaval kirja, kuidas peaksin õpetajana sel juhul käituma:

• ma ei tohi õpilasest kinni haarata ega takistada teda jõuga
• kutsun abi või saadan kellegi abi järele
• ma ei tungi õpilase isiklikule territooriumile
• hoian oma hääle normaalse, hüüan valjemalt "STOP" ja õpilase nime ning siis alandan oma hääle jälle normaalseks
• isoleerin õpilase kaasõppijatest
• valvan isoleeritud õppijat, et ta oleks endale käitumisega ohutu

Omakorda on õppijate väljakutsuv käitumine liigitatud neljaks grupiks. Nendes gruppides on loetletud käitumismustrid, mida õpetajal on vaja osata märgata ja tõlgendada. Neli gruppi on: 

• tähelepanu otsivad õppijad (attention seekers)
• sõltuvad õppijad (dependent students)
• võimu soovivad õppijad (power seekers)
• kättemaksu ihkavad õppijad (revenge seekers)

Lõikepilt käsiraamatust. Õppijate väljakutsuv käitumine on liigitatud neljaks

8. peatükki kokku võttes on minu jaoks olulisemad mõtted:

• Õppimisel tuleb pakkuda õpilastele valikuvõimalusi: kus töötada, kellega töötada, milliseid tegevusi teha, milliseid vahendeid kasutada, tööaja kokkulepe jms. See teeb õppimise õppijale minu omaks ja tähenduslikuks. 
• Õppijale tehtud õpijuhised olgu lühikesed ja arusaadavad. Vajadusel ja võimalusel toetada ülesannete lahendamist täiendavalt märkmete või kujutistega, kasutada visualiseerimist. 
• Stressi ja väsimuse vältimiseks tasub teha tihedalt pause, ringutada ja sirutada. Mõnel õppijal on vajadus jalutada. 
• Klassiruumid peavad olema noortepärased ja kutsuvad, värvilised, ikka positiivseid emotsioone tekitavad. Töötamise taustaks sobib kasutada vaikset rahustavat muusikat (white music). 
• Koolikeskkond peab kajastama õppijate töid ja tegevusi, näidates mis projekt ja töö on valmis saanud ja kuhu edasi liigutakse. Õpilased tunnevad ennast niimoodi võidukate ja uhketena ning kogevad eduelamust. 
• Nii Rogers (2008) oma raamatus kui Harwell ja Jackson (2008) peavad õppija toetamisel oluliseks õpetajatevahelist koostööd ja õppijate tagasisidestamise olulisust. 
• Koolis töötab kindlasti positiivne mitte negatiivne distsipliin!

Kutseõpilaste autoportreede naerune rida ametikooli koridori seinal. Foto omast kogust

Üks ilusaim mõte mis peatükist koorus, et kõige suurem võimalik tasu õpetajale on võimalus saada õpilastele eeskujuks.

Ülevaade 16. peatükist

Peatükk sai valitud põhjusel, et minu ootus oli teada saada, milliseid trende tulevik meile õpetamisel võiks tuua. Milline kool saab osaks milleniumi lastele? Kas ameerikalik mõttelaad hariduses on sarnane meie euroopaliku mõttelaadiga? 

Kohe peatüki alguses selgus, et ootused uuenevale või tuleviku koolile on tõesti sarnased euroopaliku malliga, mida jõudsalt ka Eestis ellu viiakse. Koolist nimelt peab saama kogukondlik huviobjekt, kus teevad õlg-õla kõrval koostööd õpetajad, ettevõtjad ja lapsevanemad. Juttu tehti erivajadusega õppijatest, kes võiksid idee poolest õppida tavaklassides. Leitakse, et selliselt väheneks inimeste sildistamine, kui näeme, et erinevad inimesed õpivad kõrvuti. Selliselt on võimalus muuta ühiskonna hoiakut, sest see ongi kooli normaalsus. Ameerikas soovitakse, et klassi suurused väheneks ja õpetajate palk tõuseks. Infotehnoloogiliste vahendite kasutamisega on paremini võimalik kaasata erinevaid õppijaid õppetöösse, kus neid saab kasutada õppimist toetavate ja edendavatena. Näiteks kui käsitsi kirjutamine oli varasemalt erivajadusega õppijale keeruline, siis arvutiga kirjutamisel naudib õppija õppimist ja saab ilmselt tihedamini eduelamusi. Tema töömälu ei ole koormatud tehniliste probleemidega nagu pliiatsi- või paberihoid, vaid lihtsustatud kirjutamisel on ta vabastatud üleliigsetest töövahenditest ja töövõtetest. Arvutis saab ta keskenduda sisu tootmisele ja tõeliste teadmiste omandamisele. Samuti peab erivajadusega õppijale olema tagatud väikeklassis õppimine ja abiõpetaja toetav tugi.

Raamatus tõstatati hool, et suurtes megakoolides kaovad inimesed ära. Kasutati ka väljendit, et õpilased ladustatakse megakoolides. Ollakse seda meelt, et Kalifornia algkoolid ja põhikoolid 800 kuni 1000 õpilasega on õppimiseks liiga suured ning tekitavad selliselt õpilastes anonüümsuse tunde. Nii suures koolis ei pruugi õpetaja õpilast tundma õppida, tema õppimist märgata ja veel vähem õppimist tagasisidestada. Minu poolest võiks sellised tehased kohe sulgeda! 

Nii, et toetagem väiksemaid koole, kus on parem õpirahu ja tervislikum õpikeskkond. Väiksemas õpirühmas saab toimuda õppijat toetav õppimine ja isiksuse areng.

Silmaringi laiendamiseks soovitan vaadata minu lemmikfilmi Captain Fantastic (2016) peaosas Viggo Mortenseniga. Film kritiseerib USA haridussüsteemi ja osutab jõuliselt sealsete kombinaatkoolide ebaefektiivsele ja õppijat kahjustavale õpetusele. Räägitakse hea sõnaga koduõppest ning inimese ja looduse kooselust. Isu tekitamiseks filmilõik.

Allikad:

Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Andras&Mondo: Tallinn. 

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/25974/kidron_122.pdf

Harwell, J., & Jackson, R.W. (2008). The Complete Learning Disabilities Handbook. Ready-to-Use Strategies&Activities for Teaching Students with Learning Disabilities. 127-149, 359-363. 

Rogers, B. (2008). Taasleitud käitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 21-39, 51-109. 

www.kriso.ee/taasleitud-kaitumine-db-9789949118236.html?gclid=Cj0KCQiAtvPjBRDPARIsAJfZz0rxOYIYloMvnWKepD3xSn0zHfqju5c3er1s_Xtp2tGrv5nPEiEntdUaAsRmEALw_wcB

Soome üldhariduskooli tunniplaanis on ligi 60 emakeelt

Andrus Kannel · Water music

Soomes kehtivate seaduste järgi pakutakse õpilastele, kelle emakeel ei ole soome või rootsi, võimalust õppida koolis oma emakeele õppeainet. Emakeele õpetamine annab võimaluse toetada võõrkeelsete õpilaste emakeele oskust, hoida alles oma emakeel ja rikastada Soome riigi keelevaramut. Soome põhihariduse õppekava ütleb õpilase oma emakeele õpetamise kohta:

• Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri
• kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida riigi poolt eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena oma emakeelt
• õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks 
• emakeele õppimine ja hoidmine toetab õppija lõimumist Soome ühiskonda.

Infot oma emakeele õpetuse kohta leiab Soome haridusministeeriumi lehelt, kus on andmeid alates 1998. aastast. Paraku ei selgu, milliseid emakeeli 1998-2003 koolis õpetati. Selle-eest leiab, et Soome koolides õppis kokku 8786 oma emakeele õppijat. Oma emakeeli hakati statistikas rida-realt välja tooma alates 2004. aastast. 

Soome koolis on võimalus õppida ligi 60 erinevat emakeelt

2004. aasta kevadsemestril korraldas oma emakeele õppetööd 70 omavalitsust kokku 51 emakeeles. Sama aasta sügissemestril omakorda 74 omavalitsust 45 emakeeles. Õpetatavate keelte hulka on alates 2004. aastast kuni tänaseni kuulunud ka eesti keele õpe eesti emakeelega õpilastele. Teatud kindla emakeele õpetamine oleneb sellest, millise emakeelega õppijatest on võimalik rühm moodustada ning kas on olemas keele õpetamiseks õpetaja. 

  

Kuna oma emakeele õppetöö korraldamine on valdadele seadusega vabatahtlik, siis tõlgendavad ja korraldavad vallad oma emakeele õpet üsna vahelduvalt. Kui ühtedes valdades on saanud oma emakeele õppe korraldamine südameasjaks, siis teistes ei pruugita leida selleks tahet, vajadust või on selleks muu põhjus. 

2020. aasta seisuga oli Soomes kokku 309 valda. Oma emakeele õpet (joonis 1) on korraldatud rekordiliselt 2010. aasta sügisel 95 vallas. Tänaseks on korraldajate arv langenud alla 90. Kõige vähem on olnud oma emakeele õppe korraldajaid 2004. aasta kevadel, kui see oli 70. Kokkuvõttes korraldatakse oma emakeele õpet vähem kui igas kolmandas vallas.

Joonis 1. Oma emakeele õpet korraldanud Soome vallad arvuliselt 2004-2020 sügis- ja kevadsemestril

Õpetatavate oma emakeelte arv (joonis 2) on olnud Soome üldhariduskoolis aastatel 2004-2020 vaikselt tõusuteel. Viimasel viiel aastal püsinud aga üsna muutumatuna. Eraldi olen välja toonud iga aasta kohta nii kevad- kui sügissemestri näitaja. 

Selgub, et kõige vähem õpetati keeli 2004.aasta sügisel kokku 45 ja kõige rohkem on õpetatud oma emakeeli 2018. aasta sügisel s.o kokku 58 keeles. 2005. aasta kohta ei olnud andmed leitavad.

Joonis 2. Aastatel 2004-2020 õpetatavate emakeelte arv sama aasta kevad- ja sügissemestril

Viimased saadud andmed oma emakeele õpetuse kohta pärinevad aastast 2020. Kõnealuse aasta sügisel õpetati koolides kokku 57 keelt (joonis 3). Kõige vähem oli siis armeenia keele õppijaid 4 õpilast ja kõige rohkem vene keele õppijaid kokku 5619. Eesti keele õppijaid oli 2020. aasta sügisel kokku 1635. 

Seoses sõjaga Ukrainas ja tähelepanuga riigi suunal olen võrdlusesse võtnud ka ukraina keele õppijad, keda 2020. aasta sügisel oli 23. Võib ennustada, et Ukraina sõjapõgenike mõjust tingitult on 2022. aasta ukraina keele õppijate arvus oodata märgatavat tõusu. Näitajad ukraina, eesti ja vene keele õppijate kohta leiab kiirelt roosadest tulpadest. Samuti leiab sealt uudistamiseks ülejäänud keeled. Pildi saab klõpsates suuremaks.

Joonis 3. 2020. aasta sügisel Soome üldhariduskoolis õpetatud 57 emakeelt ja õppes osalenud õpilaste arv 

Allikad:

Kuntaliitto.Suomen kaupungit ja kunnat. Kaupunkien ja kuntien lukumäärät ja väestötiedot.

 https://www.kuntaliitto.fi/tietotuotteet-ja-palvelut/kaupunkien-ja-kuntien-lukumaarat-ja-vaestotiedot Kasutatud 25.märtsil 2022

Opetushallitus. Maahanmuuttajien koulutuksen tilastot. Perusopetus ja lukiot. 

https://www.oph.fi/fi/tilastot/maahanmuuttajien-koulutuksen-tilastot 

Kasutatud 24. märtsil 2022

Ülevaade eesti keele õppest aastatel 2004-2020 Soome üldhariduses

Soomes kehtivate seaduste järgi pakutakse õpilastele, kelle emakeel ei ole soome või rootsi, võimalust õppida koolis oma emakeele õppeainet. Emakeele õpetamine annab võimaluse toetada võõrkeelsete õpilaste emakeele oskust, hoida alles oma emakeel ja rikastada Soome riigi keelevaramut. Sellel on aga mõte kui õpetamise olulisusest saadakse aru ja võimalust kasutatakse tõhusalt. Soome põhihariduse õppekava ütleb õpilase oma emakeele õpetamise kohta järgmist:

• Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri, sh eesti keelt
• kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena oma emakeelt, sh eesti keelt
• õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks 
• emakeele, eesti keele õppimine toetab lõimumist Soome ühiskonda.

Sel puhul võtsin ette Soome haridusministeeriumi lehelt sisserändajate koolituse statistika, mille põhjal koostasin oma emakeele, eesti keele õppest ülevaatliku tabeli. Mulle ei tule ette, et seda oleks varasemalt sellisel kujul tehtud.

 

Kasutada sain kuueteistkümne aasta andmeid. Seega sain tabelisse (vt joonis 1)  koondada oma emakeele õppijate arvud aastatest 2004-2020. Tabelis on kõrvuti iga aasta kohta roheline ja punane tulp. Roheline tulp tähendab kevadel õppinud õppijate arvu ja punane tulp õppijate arvu sama aasta sügisel. Andmed puuduvad 2005. aasta kohta.   

Kiirelt pilku peale heites hakkab silma, et kuueteistkümne aastaga on eesti keele õppijate arv Soome üldhariduses ümmarguselt kolmekordistunud. Õppijate arv on enamik aastaid kasvanud. Kasv on toimunud pigem aeglaselt, aga see-eest igal aastal järjepidevalt. 

2004. aastal oli kevadel õppijaid 486 ja 2020.aasta kevadel 1432 õppijat. Sügisel oli vastaval õppijaid sadakond rohkem 2004.aastal 515 ja 2020. aastal 1635. 

Ühtlasi saavutati 2020. aasta sügisel oma emakeele eesti keele õppijatega kõigi aegade rekord, kui õppijaid oli kokku 1635.

Ka tagasilööke on sel perioodil ette tulnud. Need jäävad aastatesse 2007, 2008, 2017, kus kevadel oli ümmarguselt poolsada õppijat rohkem, kui sügisel. Aasta 2007 vastavalt 501/458, aastal 2008 587/467 ja aastal 2017 1405/1348.   

Joonis 1. Kevadel ja sügisel eesti keele õppijad aastatel 2004-2020 (v.a 2005)

Läbi aegade on aastatel 2004-2020 Soome üldhariduskoolis eesti keele õppijaid kokku olnud 30 409 (vt joonis 2). Kevadel vastavalt 14 635 ja sügiseks on arv paisunud rohkem kui tuhande võrra ehk 15 784 õppijani. 

Joonis 2. Aastatel 2004-2020 eesti keele õppes osalenud õppijad kokku.

Kokkuvõtteks statistikale otsa vaadates saan öelda, et eesti keele õppimises on selge tõusutrend. See võib ühtlasi tähendada, et eesti keele õppimise vastu tuntakse ka aasta-aastalt suuremat huvi. 

Paraku liigub Soome hariduskorraldus eesti keele õppega paljudes valdades vastupidises suunas. Nimelt vähendatakse oma emakeele õpetust sh eesti keele õpet Soome erinevates paikkondades aasta-aastalt ja süstemaatiliselt. Sealhulgas esitatakse mitmete koolipidajate poolt põhjendamatuid (isegi välja mõeldud) argumente nagu näiteks huvi puudus ja õpilaste vähene osalemine oma emakeele tundides. 

Selline koolipidajate õigustus arvan teadvat kogu tõde oma emakeele, eesti keele õppeaine olukorrast, laseb ametnikel võimu avalikult kuritarvitada. Jääb mulje, et subjektiivsest kõhutundest ja argiteadmisest juhituna jätavad vastutavad asjaosalised üha sagedamini oma emakeele õppe kogunisti korraldamata, kuna ei viitsi selle üleliigse jamaga tegeleda.

Soome riigi poolt oma emakeele õpetamise aasta-aastalt kokku tõmbamise tunnistajaks olles ootan asjaosalistelt vastust küsimusele, kas me ikka teame targalt millist Soome riiki me ühiselt ehitame? Millisena me näeme riigi kodanike oma emakeele õpetamise tulevikku?

AGA VAADAKEM ANDMEID VEEL KORD JA TÄHELEPANELIKULT! 

Tegelikkuses annavad needsamad Soome haridusministeeriumi lehele koondatud andmed aastate kaupa õppijate arvudest moonutatud pildi. Teadaolevalt algab üldhariduskoolis õppeaasta sügisel ja lõppeb kevadel. Seega tuleks vaadelda õppijate arvu muutust õppeaastate kaupa, alustades sügisest ja lõpetades kevadega. Mitte vastupidi.

Selliselt arve võrreldes ilmub arvuti ekraanile täiesti uue näoga roheliste ja punaste postidega diagramm! 

Nii selgub, et sügisel on õppimist alustanud rohkem õppijaid kui kevadel õppeaasta lõpetanuid. Ehk kevadeks kaovad paljud eesti keele õppijad õpetaja vaateväljast. 

Näiteks on näha järgmised suured kaotused:

• õppeaastal 2010/2011 oli sügisel õppijaid 597 ja kevadel vastavalt 548 ehk -49 õpilast
• õppeaastal 2016/2017 oli sügisel õppijaid 1480 ja kevadel vastavalt 1405 ehk -75 õpilast   
• õppeaastal 2019/2020 oli sügisel õppijaid 1472 ja kevadel vastavalt 1432 ehk -40 õpilast   

Sarnast kurba pilti näeb nii mitmel teiselgi õppeaastal.

 

Aga on ka palju positiivset õppesse lisandunud õppijatest.

Näiteks on õppijaid juurde tulnud:

• õppeaastal 2007/2008 oli sügisel õppijaid 458 ja kevadel vastavalt 587 ehk +129 õpilast
• õppeaastal 2013/2014 oli sügisel õppijaid 1088 ja kevadel vastavalt 1160 ehk +72 õpilast
• õppeaastal 2017/2018 oli sügisel õppijaid 1348 ja kevadel vastavalt 1409 ehk +61 õpilast 

Vaatame, mida toovad endaga õppeaastad 2020/2021 ja 2021/2022. Hoian pöialt, et eesti keele õpilaste arvu osas tuleb häid uudiseid.

Lõpetuseks kordan ikka neid samu sõnu, et statistikale otsa vaadates on eesti keele õppimisel selge tõusutrend, mis võib ühtlasi tähendada, et eesti keele õppimise vastu tuntakse aasta-aastalt suuremat huvi. 

Järvi Lipaste tuletab meelde: "84 aastat tagasi võeti vastu Soome ja Eesti vaimse koostöö konventsioon, kus tehti ettepanek õpetada Soome ja Eesti koolides üks tund naaberriigi keelt nädalas. Ettepanek on ikka veel aktuaalne. Võib-olla aktuaalsem kui kunagi varem, sest nüüd oleme aru saanud, et laia maailma tasub Eestil ja Soomel minna koos."

 Allikad: 

Soome Instituut. Ave Anniste. MIks üldse peaks õppima soome keelt? Ilmunud 2.märts 2022

https://finst.ee/ajaveeb/miks-uldse-peaks-oppima-soome-keelt/

Opetushallitus. Maahanmuuttajien koulutuksen tilastot. Perusopetus ja lukiot. 

https://www.oph.fi/fi/tilastot/maahanmuuttajien-koulutuksen-tilastot 

Kasutatud 20. märtsil 2022

EI rassismile!

Üks on mulle selge, ütlen EI RASSISMILE! 

Sel puhul sain kutse osaleda Tampere rakenduskõrgkoolis alanud VARAVA-projekti tutvustaval koolitusel. Projekti eestikeelne täispikk nimi kõlab tõlkes Üleriigiliselt Rassismi Vastu. Avan selle nime selguse mõttes eesti keeles juba seepärast et...

...et Soomes on mingil kummalisel kombel harjutud rääkima ainult kodeeritud lühenditega. Ja mine võta siis kinni, mida need suurtäht lühendsõnad täpselt tähendavad. Mina näiteks olen koolis lühendite rägastikus sageli hädas, sest nii tuleb mul guugeldades suur dekodeerimistöö ise ära teha või minna eraldi teadjamalt selgust küsima.

Niisiis. 

Õpetajana pidasin oluliseks osaleda ja kuulata uuest ellukutsutud projektist, sest koolis on meil igasugune rassism lubamatu. Esindasin ühtlasi mitteametlikult eestlaste kogukonda ja Soome eesti keele oma emakeele õpetajaid. Olen kindlal seisukohal, et sellised projektid tuleb Soomes kui mitmekultuurilises ühiskonnas päevakajalisena hoida ja nendega tegeleda. Vajadusel võidelda. 

Uurijad Soomes hoiatavad pikemat aega, et ainuüksi oma emakeele õppeaine korralduses vohab aastakümneid struktuurne rassism, millel Soome riik rahulikult laseb vohada. See tähendab aga üleriigiliselt rassismi toetamist. Hariduses!?

Olen kindel, et paljud Soomes elavad-töötavad-õppivad eestlasedki on märganud erinevaid rassismiilminguid, ise seda kogenud või rassismile kaasa aidanud. Rassismi iseloomustavad salakaval eksisteerimine, dünaamilisus ja eskaleerumine. 

Kui tõsta rassism kooli, siis esimesel kohtumisel on rassismi pea võimatu ära tunda. Järgnevatel kohtumistel rassismiga võib lihtsalt paha hakata. Alles pikema aja jooksul jõuab kohale, et midagi on täiega mäda. Aga siis on õppijast-õpetajast saanud juba ohver.

Sissi Huhtala Tampere rakenduskõrgkoolist VARAVA-projekti tutvustamas.

VARAVA-projektiga on eesmärk:

1. arendada rakenduskõrgkooli võimet tuvastada struktuurset rassismi
2. ja jälgida üliõpilase karjääriteed alates õpingutest, tööle värbamisest kuni tööle asumiseni
3. arendada rassismivastaseid (antirassistlikke) õppemeetodeid rakenduskõrgkoolis.

Projekti eest vastutajad kujundavad ühe aasta jooksul rassismikitkumise teenust, töötades välja kolmandast riigist pärit üliõpilase karjääritee etapid alates õpingutesse kandideerimisest kuni tööle asumiseni. Protsess hõlmab üleriigilist küsitlust, taustauuringuid ja õppemeetodite arendamist. Arendustööd dokumenteeritakse narratiivi vormis ja salvestatakse videole. Tahan loota, et muuhulgas töötatakse projekti kulgemise konstruktiivse jälgimisega ja kogutud andmete jooksva analüüsiga, mida ei taibanud küsida. 

Ka kõnealune koolitus, kus viibisin, salvestati ja see liidetakse projektiga. Jäin pildile.

Väike seltskond koolitusel kuulamas.
Koolitus salvestati meediaõpilaste poolt videole.

Esitlusslaididelt võis lugeda kahte peateemat: struktuurne rassism ja antirassism. Minu jaoks on mõlemad teemad elulised ja huvitavad. Peale lühikest loengut jagati meid kahte 5-liikmelisse töörühma, kus avasime antirassismi mõistet igaühetarkusega põhjalikumalt ja mõistekaarti abil. 

Märkmepaberitele kirjutas meie rühm märksõnu,
kuidas me antirassismi mõistame. Pilt Kosti Taok Nivalainen.

Ühistoodanguna valmis nuputatud mõistetest mõlemal rühmal antirassismi teemaline luuletus. Ja see tuli ka kõigile ette kanda. Olgu lisatud, et luuletus sai meil väänatud südamekujuliseks. Ega see soomekeelse luuletuse kambaga nuputamine üksikutest mõistekildudest ei olnudki teab mis keeruline.  

Luuletus tuli selline:

Epävarmuutta parempi vaihtoehto on

ilo ja rohkeus

Aktiivisesti pitää ymmärtää, 

huomioida ja hyväksyä

Yhdessä avoin keskustelu

edistää inklusiivisuutta ja

yhdeinvertaisuutta 💛

Ühisloomena tuli luuletus antirassismist südamekujuline.

Koolituse lõpusirgel kui kohvid joodud ja võileivad söödud, olime ühel meelel: rassismi ilmingutega tuleb ühiskonnas kõigil tegeleda. 

Ning rassism koolis ja tööl on lubamatu. Rassismist tuleb rääkida ja seda käsitleda erinevate sihtrühmadega sellisel (arengu)tasemel, et sihtrühm seda mõistab. Sain aru nii, et rassismi mõiste ei tohi jääda võõrmõisteks ehk mõistetamatuks ehk peab olema mõistetav. Probleemina leiti, et paraku ringleb rassismi mõiste ühiskonnas tavainimeste kõnepruugis ja hoiakus mustvalgena. Jõudsime põgusalt käsitleda ilminguid nagu positiivne rassism, ajakajaliselt rääkida Tamperre jõudnud Ukraina sõjapõgenike tragöödiast ja Tampere rakenduskõrgkoolis õppivate vene rahvusest tudengite hoolest.  
 

21.3-27.3.2022 tähistatakse üleriigiliselt rassismivastast nädalat.

Loe toimunust lisaks:

https://www.tuni.fi/fi/ajankohtaista/rakenteellista-rasismia-tulee-torjua-ammattikorkeakouluissa

Nii sai minust eesti keele õps Soomes

Sten-Olle · riburadapidi

Tere! Minu nimi on Küllike Adamson. Elan Tampere linnas ja töötan liitklasside eesti keele õpetajana Jyväskylä linnas ja Lempäälä vallas. Olgu kohe öeldud, et mõlema töökoha vahemaa on ümmarguselt 150 kilomeetrit, edasi-tagasi 300. Ühtlasi olen Tampere linnas eesti keele asendusõpetaja. Eesti keele ehk oma emakeele aineõpetajana saab mul suveks õpetamise kogemust kokku kaks aastat. Olen haridusteaduste magister ja Oman äidinkielen Opettajien ühenduse juhatuse liige.

Räägi. Kuidas sinust sai oma emakeele, eesti keele aineõpetaja? 

Kuigi olen täitnud oma suurima unistuse ja olen paberitega kutseõpetaja, siis eesti keele õpetajaks sain küll päris juhuslikult. Tuttava soovitusel. Olen hariduselt värske puhastusteeninduse kutseõpetaja ja haridusteaduste magister Tallinna Ülikoolist. Erialast tööd on olnud kodukohas keeruline leida, aga tuttavalt tuli hea mõte hakata õpetama eesti emakeelega lastele eesti keelt. Haarasin võimalusest kinni, sest leidsin, et see aitab alles hoida pedagoogilisi pädevusi ning saan juurde õppida midagi päris uut. Super! Olen hingelt läbi-lõhki õpetaja. Usun kindlalt, et õpetajana töötades saan ühiskonnale palju anda, kui niisama kodus istudes ja diivani nurgal unistuste tööd oodates. 

Milline näeb välja üks läbi ja lõhki õpetaja? Millest sa oma  õpetamisel lähtud?

Juba eesti kooliuuenduse isa Johannes Käis (1885-1950) on öelnud, et üksikinimene on ühiskondliku terviku ehituskivi, mille kandejõust sõltub kogu ehitise tugevus ja vastupidavus. See on nii tabavalt öeldud! Käisi mõtted on kulda väärt ja tema jälgedes ma ka kõnnin. Seega on minu osa eesti keele õpetajana kujundada õrn inimene ühiskonna jaoks kõlbeliseks, täisväärtuslikuks ja õnnelikuks kodanikuks, kes liidetakse ühiskonda ennast teostama. 

Üks olulisemaid järgitavaid dokumente on  Soome õpetajaeetika koodeks, mis on eetikanormide kogum õpetajatöös vajalikest hoiakutest, vastutusest ning töökultuurist. Viimane on üsna sarnane Eesti õpetajate eetikakoodeksiga. Oma töös tuleb mul teadvustada, et minu isiklik eeskuju on määrava tähtsusega tööriist, mis paneb otsese aluse, mõjutab ning kujundab tänastes õpilastes maailmas õnnestumiseks vajalikud tõekspidamised ja väärtushinnangud. Samuti juhindun ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklist 26. Seal seisab, et haridus peab olema üldkättesaadav ning ühtviisi ligipääsetav kõigile igaühe võimete kohaselt, see peab olema suunatud isiksuse täielikule arendamisele ning inimõigustest ja põhivabadustest lugupidamise suurendamisele ning edendama maailmas rahu püsimist. 

Kõige muu hulgas järgin nüüdisaegse õpikäsituse ja kaasava hariduse ideid. Toetan mõtet, et nüüdisaegne õpikäsitus on elukestev õppimine ehk nii kaua kui kestab inimese elukaar, nii kaua kestab ka õppimine. Kurioosne on see, et õppimist ei saa keegi peatada, kinni keerata või sellelt õppimise rattalt maha hüpata. Seetõttu on oluline, et õpime ja omandame koolis õigeid asju. Ja eesti keele õpetajal on siin tohutu vastutus. Olen kindlal seisukohal, et nüüdisaegse õpikäsituse järgi on õppija eelkõige inimene. Inimesed ei ole paremad ega kehvemad, tugevamad ega nõrgemad, vaid erinevad. Just erinevatena tuleb mul õppijaid koolis märgata ja aktsepteerida. Nüüdisaegse õpikäsituse järgi on mulle oluline, et õppimine lähtub õppijast, kelle mitmetahuline isiksus on õpiprotsessi käivitav tegur. Mul on oma töös oluline mõista, millised õpilased mulle klassist vastu vaatavad, millised on õppijate võimed, arenguvajadused, soovid, unistused, mured. 

Nüüdisaegses õppetöös kasutan innukalt õppemeetode, mis on eakohased, ajakohased, koostöised, arendavad loovust, panevad silmad särama, teevad nalja. Mulle on oluline, et klassis valitseks ühtne kambavaim ja kõik on kaasa haaratud. 

Lõimitud eesti keele, keskkonnahoiu ja kehalise kasvatuse tund.

Osalesime eesti keele tundide raames lumememmede tegemise kampaanias.
Iga osaleja sai tunnustatud diplomi ja lumememme ninaga.

Õpetaja töös tuleb mul ka pidevalt peatuda ja kriitiliselt peeglisse vaadata. Ma ei ole kaugeltki valmis tark pedagoog ega maailma asjade kõiketeadja. Oh ei! Sokratese armastatud ütlus on, ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.

Õpin kogu aeg sellel samal õppimise rattal, millest eelpool rääkisin. Võrgustun kolleegidega, teiste eesti keele õpetajatega. Olen eluterve uudishimuga õppija-õpetaja, kes tunneb huvi ümbritseva maailma vastu. Suured kõrvad, 360 kraadi silmad, kiired jalad... Kui ma ei saa aru, siis uurin välja, kui teadmisi napib, siis täiendan, kui on vaja kaasa rääkida, siis võtan sõna, kui on vaja sekkuda, siis lahendan probleemi, kui vajan abi, siis küsin. 

Kui nüüd täpsemaks minna. Kuidas näeb välja sinu igapäevane eesti keele õpetamine?

No, siin on küll suur taevas laeks! Selge on vaid üks, et mul ei ole Soome koolis võimalik läbida täismahus eesti keele õppekava nagu seda on õpetajatel Eestis. Isegi ligilähedale ma ei pääse, kuna õppetööks liitklassidega on mul aega 2 x 45 minutit nädalas. Seega pean olema nutikas ja õpilastele välja noppima olulisima, lähtudes eelkooli kuni 7. klassi õppija tasemest, kes õpivad koos samas klassis. Olulised oskused on kuulamine, mõistmine, lugemine, kirjutamine, rääkimine, loomine. Olen professionaal ning austusest õppijate vastu on tunnid alati hoolikalt kavandatud ning teemad ettevalmistatud. See tagab meie õppimise-õpetamise sujuvuse, korrastatuse ning efektiivsuse.

 

Eesti keele tunnid on hoolikalt kavandatud.
Iga päeva kohta on oma tunnikava Padletis.

Märgin ära, et olen eelkõige kutseõpetaja ning aktiivõppemeetodid on minu tugevus. Learning by doing, ütles John Dewey. Õpime eesti keelt suures osas läbi praktilise töö. Tõepoolest, oma tundides teeme palju käsitööd ja muid aktiivseid tegevusi. Lõikame, liimime, värvime, mängime, meisterdame helkureid, ehitame lumememme, orienteerume linnas, teeme õppekäike muuseumisse ja raamatukogusse, lahendame jooksuülesandeid, ka klassiruumi korda seadmine tunni lõpus käib õppimise juurde jms. Täpsemalt öeldes õpetan ja kasvatan käsikäes. Samamoodi lähevad käiku õppijate pakutud lahedad ideed.

Emakeelepäeva raames eesti keele tund
linna raamatukogus .
Õpilased helikindlas töökuubikus
kirjalikku tunnitööd lahendamas.
Õpetaja piilub läbi klaasi.

                           

Tegutsedes ja liikudes on õppija keele kasutus kõige aktiivsem. Samuti ei ole minu kavandatud tunnid n-ö puhtad keele tunnid, vaid viin läbi lõimitud eesti keele tunde. Lõiming on see kui ühendatakse mitu ainetundi üheks tunniks. Näiteks on minu eesti keele tunnid peaasjalikult lõimitud: matemaatikaga, käsitööga, kehalise kasvatusega, keskkonnahoiuga, turvalisusega, terviseõpetusega (koroona), loodusõpetusega, arvutiõpetusega, näitlemisega või teiste tundidega. Tajun, et mul on oma käekiri. Kõike saame õppida eesti keeles!      

Tunni teema "Sõbrapäeva helkur". Teooria osa.

Õpilane meisterdas päriselt töötava helkuri.
Helkuri töökindlust katsetasid õppijad telefoni välguga pildistades.
 Praktiline töö.

Aga mil viisil sa hangid eestikeelseid õppematerjale?

Kohe alguses võin öelda, et internet on ju täis. Aga sellest ei piisa, sest õppematerjal peab olema õpetamiseks usaldusväärne. Allikad tuleb enne kasutamist kriitilise pilguga üle käia. On võimalus ise luua. Näiteks olen loonud õpivara erinevaid keskkondi kasutades learningappsis, Wordwallis, Kahootis, Youtubes, Jigsawplanet jms.

Youtubes minu loodud autoriõigustega "Sipsiku lood" kokku 6 osa.

Luba küsitud ja saadud kirjaniku leselt.

Kõige usaldusväärsemaks pean Opiqu keskkonda. Kahjuks tuli suurim pauk meie oma emakeele eesti keele õppele Eestist. Pean silmas seda, et Opiq läks eelmisel sügisel tasuliseks ning ei ole kõigile lihtsalt kättesaadav. Ise ostan Opiqu litsentsi oma raha eest. Sealsed mitmekesised materjalid hõlmavad kogu üldharidust ja neid saan kombineerida erineva vanuse ja tasemega õppijale. 

Ühe lõimitud eesti keele tunni tööprotsess tahvlil.

Lisaks tellin Jyväskylä linna ja Lempäälä valla poolt eraldatud raha eest vajaminevad päris õpikud, töövihikud ja õpimängud Eestist. Ühtlasi olen õppematerjale saanud kingituseks kolleegidelt. Pean oluliseks, et õppijatele oleks õppematerjal huvitav ja lihtsalt kättesaadav. Ka infotehnoloogilisi pädevusi harjutame eesti keele tundides. Kasutan ka Google Classroomi, kus annan tunnis õpitu kordamiseks kodutöid. Enda loodud interaktiivne materjal sobib nii klassiruumis õppimiseks kui kodus kordamiseks imehästi. Kordamine on tarkuse ema. Ja eks siin on jällegi see, et kogu aeg nuputan, kuidas on parem ja huvitavam. 

Millisena näed enda tulevikku eesti keele õpetajana?

Jätkan tööd eesti keele õpetajana. Läheb ju aina huvitavamaks! Mis võib olla kodusem, kui võimalus teha tööd Soomes eesti keele  õpetajana. Hetkel on aga plaanid veelgi auahnemad. Nimelt olen kandideerinud sügiseks Helsingi ülikooli täienduskoolitusele, et saada endale Soomes eesti keele aineõpetaja pädevus. 

Eesti Vabariigi aastapäeva teemaline eesti keele tund.
Valmisid rebimistehnikas tööd.

Kuidas sa hindad. Kas mõnest tunnist eesti keele õpetamisest nädalas on kasu?

Kasu mõõta on keeruline kui mitte võimatu. Ja kohe paugupealt seda kasu üldjuhul ei näegi. Kui õppija lahkub tunnist koju rõõmsas tujus ja on järgmine kord nagu viis kopikat kohal, siis on see minu poolt suur kummardus ja tunnustus õppijatele ja vanematele, kes panustavad eesti keele õppimisse. VOH, SEE ON TÕELINE KASU!  Mõned õppijad joonistavad õpetajale pildi, meisterdavad kodus keerulises tehnikas jõulukaardi või poetavad kommi pihku, panevad tunded sõnadesse, siis on see siiraim kasu ja tasu tehtud töö eest. Nii peegeldavad õppijad seda, mida ja millist õpetajat ja õpetamist nad klassis kogevad. Erinevad õppijad erineval moel. Kui pingutan oma töös ja olen õppijate silmis hinnatud, siis igal tunnil õppija tahabki õppida keelt õppima ja õpetajana pean omakorda õppija arengut märkama, toetama ja tunnustama. Ühine kasu missugune!

Minu mõne tunni õpetamise realistlik eesmärk on nakatada õppijad eesti keele pisikuga ja tekitada ribide alla selline eesti keele nälja kõdi, mis jääb neid saatma kogu elu. 

Aga ise tahan küll loota, et eesti keele tunde ja õpetajat mäletatakse ka aastate pärast, palju-palju kaugemas tulevikus. Ehk haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud, ütles Albert Einstein. 

Eesti keele õpigrupiga liituda saab ka õppeaasta keskel. Tere tulemast meie hulka!