Soomes kehtivate seaduste järgi pakutakse õpilastele, kelle emakeel ei ole soome või rootsi, võimalust õppida koolis oma emakeele õppeainet. Emakeele õpetamine annab võimaluse toetada võõrkeelsete õpilaste emakeele oskust, hoida alles oma emakeel ja rikastada Soome riigi keelevaramut. Sellel on aga mõte kui õpetamise olulisusest saadakse aru ja võimalust kasutatakse tõhusalt. Soome põhihariduse õppekava ütleb õpilase oma emakeele õpetamise kohta järgmist:
- Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri, sh eesti keelt
- kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena oma emakeelt, sh eesti keelt
- õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks
- emakeele, eesti keele õppimine toetab lõimumist Soome ühiskonda.
Sel puhul võtsin ette Soome haridusministeeriumi lehelt sisserändajate koolituse statistika, mille põhjal koostasin oma emakeele, eesti keele õppest ülevaatliku tabeli. Mulle ei tule ette, et seda oleks varasemalt sellisel kujul tehtud.
Kasutada sain kuueteistkümne aasta andmeid. Seega sain tabelisse (vt joonis 1) koondada oma emakeele õppijate arvud aastatest 2004-2020. Tabelis on kõrvuti iga aasta kohta roheline ja punane tulp. Roheline tulp tähendab kevadel õppinud õppijate arvu ja punane tulp õppijate arvu sama aasta sügisel. Andmed puuduvad 2005. aasta kohta.
Kiirelt pilku peale heites hakkab silma, et kuueteistkümne aastaga on eesti keele õppijate arv Soome üldhariduses ümmarguselt kolmekordistunud. Õppijate arv on enamik aastaid kasvanud. Kasv on toimunud pigem aeglaselt, aga see-eest igal aastal järjepidevalt.
2004. aastal oli kevadel õppijaid 486 ja 2020.aasta kevadel 1432 õppijat. Sügisel oli vastaval õppijaid sadakond rohkem 2004.aastal 515 ja 2020. aastal 1635.
Ühtlasi saavutati 2020. aasta sügisel oma emakeele eesti keele õppijatega kõigi aegade rekord, kui õppijaid oli kokku 1635.
Ka tagasilööke on sel perioodil ette tulnud. Need jäävad aastatesse 2007, 2008, 2017, kus kevadel oli ümmarguselt poolsada õppijat rohkem, kui sügisel. Aasta 2007 vastavalt 501/458, aastal 2008 587/467 ja aastal 2017 1405/1348.
 |
Joonis 1. Kevadel ja sügisel eesti keele õppijad aastatel 2004-2020 (v.a 2005) |
Läbi aegade on aastatel 2004-2020 Soome üldhariduskoolis eesti keele õppijaid kokku olnud 30 409 (vt joonis 2). Kevadel vastavalt 14 635 ja sügiseks on arv paisunud rohkem kui tuhande võrra ehk 15 784 õppijani.
 |
Joonis 2. Aastatel 2004-2020 eesti keele õppes osalenud õppijad kokku. |
Kokkuvõtteks statistikale otsa vaadates saan öelda, et eesti keele õppimises on selge tõusutrend. See võib ühtlasi tähendada, et eesti keele õppimise vastu tuntakse ka aasta-aastalt suuremat huvi.
Paraku liigub Soome hariduskorraldus eesti keele õppega paljudes valdades vastupidises suunas. Nimelt vähendatakse oma emakeele õpetust sh eesti keele õpet Soome erinevates paikkondades aasta-aastalt ja süstemaatiliselt. Sealhulgas esitatakse mitmete koolipidajate poolt põhjendamatuid (isegi välja mõeldud) argumente nagu näiteks huvi puudus ja õpilaste vähene osalemine oma emakeele tundides.
Selline koolipidajate õigustus arvan teadvat kogu tõde oma emakeele, eesti keele õppeaine olukorrast, laseb ametnikel võimu avalikult kuritarvitada. Jääb mulje, et subjektiivsest kõhutundest ja argiteadmisest juhituna jätavad vastutavad asjaosalised üha sagedamini oma emakeele õppe kogunisti korraldamata, kuna ei viitsi selle üleliigse jamaga tegeleda.
Soome riigi poolt oma emakeele õpetamise aasta-aastalt kokku tõmbamise tunnistajaks olles ootan asjaosalistelt vastust küsimusele, kas me ikka teame targalt millist Soome riiki me ühiselt ehitame? Millisena me näeme riigi kodanike oma emakeele õpetamise tulevikku?
AGA VAADAKEM ANDMEID VEEL KORD JA TÄHELEPANELIKULT!
Tegelikkuses annavad needsamad Soome haridusministeeriumi lehele koondatud andmed aastate kaupa õppijate arvudest moonutatud pildi. Teadaolevalt algab üldhariduskoolis õppeaasta sügisel ja lõppeb kevadel. Seega tuleks vaadelda õppijate arvu muutust õppeaastate kaupa, alustades sügisest ja lõpetades kevadega. Mitte vastupidi.
Selliselt arve võrreldes ilmub arvuti ekraanile täiesti uue näoga roheliste ja punaste postidega diagramm!
Nii selgub, et sügisel on õppimist alustanud rohkem õppijaid kui kevadel õppeaasta lõpetanuid. Ehk kevadeks kaovad paljud eesti keele õppijad õpetaja vaateväljast.
Näiteks on näha järgmised suured kaotused:
- õppeaastal 2010/2011 oli sügisel õppijaid 597 ja kevadel vastavalt 548 ehk -49 õpilast
- õppeaastal 2016/2017 oli sügisel õppijaid 1480 ja kevadel vastavalt 1405 ehk -75 õpilast
- õppeaastal 2019/2020 oli sügisel õppijaid 1472 ja kevadel vastavalt 1432 ehk -40 õpilast
Sarnast kurba pilti näeb nii mitmel teiselgi õppeaastal.
Aga on ka palju positiivset õppesse lisandunud õppijatest.
Näiteks on õppijaid juurde tulnud:
- õppeaastal 2007/2008 oli sügisel õppijaid 458 ja kevadel vastavalt 587 ehk +129 õpilast
- õppeaastal 2013/2014 oli sügisel õppijaid 1088 ja kevadel vastavalt 1160 ehk +72 õpilast
- õppeaastal 2017/2018 oli sügisel õppijaid 1348 ja kevadel vastavalt 1409 ehk +61 õpilast
Vaatame, mida toovad endaga õppeaastad 2020/2021 ja 2021/2022. Hoian pöialt, et eesti keele õpilaste arvu osas tuleb häid uudiseid.
Lõpetuseks kordan ikka neid samu sõnu, et statistikale otsa vaadates on eesti keele õppimisel selge tõusutrend, mis võib ühtlasi tähendada, et eesti keele õppimise vastu tuntakse aasta-aastalt suuremat huvi.
Järvi Lipaste tuletab meelde: "84 aastat tagasi võeti vastu Soome ja Eesti vaimse koostöö konventsioon, kus tehti ettepanek õpetada Soome ja Eesti koolides üks tund naaberriigi keelt nädalas. Ettepanek on ikka veel aktuaalne. Võib-olla aktuaalsem kui kunagi varem, sest nüüd oleme aru saanud, et laia maailma tasub Eestil ja Soomel minna koos."
Allikad:
Soome Instituut. Ave Anniste. MIks üldse peaks õppima soome keelt? Ilmunud 2.märts 2022
Opetushallitus. Maahanmuuttajien koulutuksen tilastot. Perusopetus ja lukiot.
Kasutatud 20. märtsil 2022
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar