EI rassismile!

Üks on mulle selge, ütlen EI RASSISMILE! 

Sel puhul sain kutse osaleda Tampere rakenduskõrgkoolis alanud VARAVA-projekti tutvustaval koolitusel. Projekti eestikeelne täispikk nimi kõlab tõlkes Üleriigiliselt Rassismi Vastu. Avan selle nime selguse mõttes eesti keeles juba seepärast et...

...et Soomes on mingil kummalisel kombel harjutud rääkima ainult kodeeritud lühenditega. Ja mine võta siis kinni, mida need suurtäht lühendsõnad täpselt tähendavad. Mina näiteks olen koolis lühendite rägastikus sageli hädas, sest nii tuleb mul guugeldades suur dekodeerimistöö ise ära teha või minna eraldi teadjamalt selgust küsima.

Niisiis. 

Õpetajana pidasin oluliseks osaleda ja kuulata uuest ellukutsutud projektist, sest koolis on meil igasugune rassism lubamatu. Esindasin ühtlasi mitteametlikult eestlaste kogukonda ja Soome eesti keele oma emakeele õpetajaid. Olen kindlal seisukohal, et sellised projektid tuleb Soomes kui mitmekultuurilises ühiskonnas päevakajalisena hoida ja nendega tegeleda. Vajadusel võidelda. 

Uurijad Soomes hoiatavad pikemat aega, et ainuüksi oma emakeele õppeaine korralduses vohab aastakümneid struktuurne rassism, millel Soome riik rahulikult laseb vohada. See tähendab aga üleriigiliselt rassismi toetamist. Hariduses!?

Olen kindel, et paljud Soomes elavad-töötavad-õppivad eestlasedki on märganud erinevaid rassismiilminguid, ise seda kogenud või rassismile kaasa aidanud. Rassismi iseloomustavad salakaval eksisteerimine, dünaamilisus ja eskaleerumine. 

Kui tõsta rassism kooli, siis esimesel kohtumisel on rassismi pea võimatu ära tunda. Järgnevatel kohtumistel rassismiga võib lihtsalt paha hakata. Alles pikema aja jooksul jõuab kohale, et midagi on täiega mäda. Aga siis on õppijast-õpetajast saanud juba ohver.

Sissi Huhtala Tampere rakenduskõrgkoolist VARAVA-projekti tutvustamas.

VARAVA-projektiga on eesmärk:

1. arendada rakenduskõrgkooli võimet tuvastada struktuurset rassismi
2. ja jälgida üliõpilase karjääriteed alates õpingutest, tööle värbamisest kuni tööle asumiseni
3. arendada rassismivastaseid (antirassistlikke) õppemeetodeid rakenduskõrgkoolis.

Projekti eest vastutajad kujundavad ühe aasta jooksul rassismikitkumise teenust, töötades välja kolmandast riigist pärit üliõpilase karjääritee etapid alates õpingutesse kandideerimisest kuni tööle asumiseni. Protsess hõlmab üleriigilist küsitlust, taustauuringuid ja õppemeetodite arendamist. Arendustööd dokumenteeritakse narratiivi vormis ja salvestatakse videole. Tahan loota, et muuhulgas töötatakse projekti kulgemise konstruktiivse jälgimisega ja kogutud andmete jooksva analüüsiga, mida ei taibanud küsida. 

Ka kõnealune koolitus, kus viibisin, salvestati ja see liidetakse projektiga. Jäin pildile.

Väike seltskond koolitusel kuulamas.
Koolitus salvestati meediaõpilaste poolt videole.

Esitlusslaididelt võis lugeda kahte peateemat: struktuurne rassism ja antirassism. Minu jaoks on mõlemad teemad elulised ja huvitavad. Peale lühikest loengut jagati meid kahte 5-liikmelisse töörühma, kus avasime antirassismi mõistet igaühetarkusega põhjalikumalt ja mõistekaarti abil. 

Märkmepaberitele kirjutas meie rühm märksõnu,
kuidas me antirassismi mõistame. Pilt Kosti Taok Nivalainen.

Ühistoodanguna valmis nuputatud mõistetest mõlemal rühmal antirassismi teemaline luuletus. Ja see tuli ka kõigile ette kanda. Olgu lisatud, et luuletus sai meil väänatud südamekujuliseks. Ega see soomekeelse luuletuse kambaga nuputamine üksikutest mõistekildudest ei olnudki teab mis keeruline.  

Luuletus tuli selline:

Epävarmuutta parempi vaihtoehto on

ilo ja rohkeus

Aktiivisesti pitää ymmärtää, 

huomioida ja hyväksyä

Yhdessä avoin keskustelu

edistää inklusiivisuutta ja

yhdeinvertaisuutta 💛

Ühisloomena tuli luuletus antirassismist südamekujuline.

Koolituse lõpusirgel kui kohvid joodud ja võileivad söödud, olime ühel meelel: rassismi ilmingutega tuleb ühiskonnas kõigil tegeleda. 

Ning rassism koolis ja tööl on lubamatu. Rassismist tuleb rääkida ja seda käsitleda erinevate sihtrühmadega sellisel (arengu)tasemel, et sihtrühm seda mõistab. Sain aru nii, et rassismi mõiste ei tohi jääda võõrmõisteks ehk mõistetamatuks ehk peab olema mõistetav. Probleemina leiti, et paraku ringleb rassismi mõiste ühiskonnas tavainimeste kõnepruugis ja hoiakus mustvalgena. Jõudsime põgusalt käsitleda ilminguid nagu positiivne rassism, ajakajaliselt rääkida Tamperre jõudnud Ukraina sõjapõgenike tragöödiast ja Tampere rakenduskõrgkoolis õppivate vene rahvusest tudengite hoolest.  
 

21.3-27.3.2022 tähistatakse üleriigiliselt rassismivastast nädalat.

Loe toimunust lisaks:

https://www.tuni.fi/fi/ajankohtaista/rakenteellista-rasismia-tulee-torjua-ammattikorkeakouluissa