Tere! Minu nimi on Küllike Adamson. Elan Tampere linnas ja töötan liitklasside eesti keele õpetajana Jyväskylälinnas ja Lempäälä vallas. Olgu kohe öeldud, et mõlema töökoha vahemaa on ümmarguselt 150 kilomeetrit, edasi-tagasi 300. Ühtlasi olen Tampere linnas eesti keele asendusõpetaja. Eesti keele ehk oma emakeele aineõpetajana saab mul suveks õpetamise kogemust kokku kaks aastat. Olen haridusteaduste magister ja Oman äidinkielen Opettajien ühenduse juhatuse liige.
Räägi. Kuidas sinust sai oma emakeele, eesti keele aineõpetaja?
Kuigi olen täitnud oma suurima unistuse ja olen paberitega kutseõpetaja, siis eesti keele õpetajaks sain küll päris juhuslikult. Tuttava soovitusel. Olen hariduselt värske puhastusteeninduse kutseõpetaja ja haridusteaduste magister Tallinna Ülikoolist. Erialast tööd on olnud kodukohas keeruline leida, aga tuttavalt tuli hea mõte hakata õpetama eesti emakeelega lastele eesti keelt. Haarasin võimalusest kinni, sest leidsin, et see aitab alles hoida pedagoogilisi pädevusi ning saan juurde õppida midagi päris uut. Super! Olen hingelt läbi-lõhki õpetaja. Usun kindlalt, et õpetajana töötades saan ühiskonnale palju anda, kui niisama kodus istudes ja diivani nurgal unistuste tööd oodates.
Milline näeb välja üks läbi ja lõhki õpetaja? Millest sa oma õpetamisel lähtud?
Juba eesti kooliuuenduse isa Johannes Käis (1885-1950) on öelnud, et üksikinimene on ühiskondliku terviku ehituskivi, mille kandejõust sõltub kogu ehitise tugevus ja vastupidavus. See on nii tabavalt öeldud! Käisi mõtted on kulda väärt ja tema jälgedes ma ka kõnnin.Seega on minu osa eesti keele õpetajana kujundada õrn inimene ühiskonna jaoks kõlbeliseks, täisväärtuslikuks ja õnnelikuks kodanikuks, kes liidetakse ühiskonda ennast teostama.
Üks olulisemaid järgitavaid dokumente on Soome õpetajaeetika koodeks, mis on eetikanormide kogum õpetajatöös vajalikest hoiakutest, vastutusest ning töökultuurist. Viimane on üsna sarnane Eesti õpetajate eetikakoodeksiga. Oma töös tuleb mul teadvustada, et minu isiklik eeskuju on määrava tähtsusega tööriist, mis paneb otsese aluse, mõjutab ning kujundab tänastes õpilastes maailmas õnnestumiseks vajalikud tõekspidamised ja väärtushinnangud. Samuti juhindun ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklist 26. Seal seisab, et haridus peab olema üldkättesaadav ning ühtviisi ligipääsetav kõigile igaühe võimete kohaselt, see peab olema suunatud isiksuse täielikule arendamisele ning inimõigustest ja põhivabadustest lugupidamise suurendamisele ning edendama maailmas rahu püsimist.
Kõige muu hulgas järgin nüüdisaegse õpikäsituse ja kaasava hariduse ideid. Toetan mõtet, et nüüdisaegne õpikäsitus on elukestev õppimine ehk nii kaua kui kestab inimese elukaar, nii kaua kestab ka õppimine. Kurioosne on see, et õppimist ei saa keegi peatada, kinni keerata või sellelt õppimise rattalt maha hüpata. Seetõttu on oluline, et õpime ja omandame koolis õigeid asju. Ja eesti keele õpetajal on siin tohutu vastutus. Olen kindlal seisukohal, et nüüdisaegse õpikäsituse järgi on õppija eelkõige inimene. Inimesed ei ole paremad ega kehvemad, tugevamad ega nõrgemad, vaid erinevad. Just erinevatena tuleb mul õppijaid koolis märgata ja aktsepteerida. Nüüdisaegse õpikäsituse järgi on mulle oluline, et õppimine lähtub õppijast, kelle mitmetahuline isiksus on õpiprotsessi käivitav tegur. Mul on oma töös oluline mõista, millised õpilased mulle klassist vastu vaatavad, millised on õppijate võimed, arenguvajadused, soovid, unistused, mured.
Nüüdisaegses õppetöös kasutan innukalt õppemeetode, mis on eakohased, ajakohased, koostöised, arendavad loovust, panevad silmad särama, teevad nalja. Mulle on oluline, et klassis valitseks ühtne kambavaim ja kõik on kaasa haaratud.
Lõimitud eesti keele, keskkonnahoiu ja kehalise kasvatuse tund.
Osalesime eesti keele tundide raames lumememmede tegemise kampaanias. Iga osaleja sai tunnustatud diplomi ja lumememme ninaga.
Õpetaja töös tuleb mul ka pidevalt peatuda ja kriitiliselt peeglisse vaadata. Ma ei ole kaugeltki valmis tark pedagoog ega maailma asjade kõiketeadja. Oh ei! Sokratese armastatud ütlus on, ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.
Õpin kogu aeg sellel samal õppimise rattal, millest eelpool rääkisin. Võrgustun kolleegidega, teiste eesti keele õpetajatega. Olen eluterve uudishimuga õppija-õpetaja, kes tunneb huvi ümbritseva maailma vastu. Suured kõrvad, 360 kraadi silmad, kiired jalad... Kui ma ei saa aru, siis uurin välja, kui teadmisi napib, siis täiendan, kui on vaja kaasa rääkida, siis võtan sõna, kui on vaja sekkuda, siis lahendan probleemi, kui vajan abi, siis küsin.
Kui nüüd täpsemaks minna. Kuidas näeb välja sinu igapäevane eesti keele õpetamine?
No, siin on küll suur taevas laeks! Selge on vaid üks, et mul ei ole Soome koolis võimalik läbida täismahus eesti keele õppekava nagu seda on õpetajatel Eestis. Isegi ligilähedale ma ei pääse, kuna õppetööks liitklassidega on mul aega 2 x 45 minutit nädalas. Seega pean olema nutikas ja õpilastele välja noppima olulisima, lähtudes eelkooli kuni 7. klassi õppija tasemest, kes õpivad koos samas klassis. Olulised oskused on kuulamine, mõistmine, lugemine, kirjutamine, rääkimine, loomine. Olen professionaal ning austusest õppijate vastu on tunnid alati hoolikalt kavandatud ning teemad ettevalmistatud. See tagab meie õppimise-õpetamise sujuvuse, korrastatuse ning efektiivsuse.
Eesti keele tunnid on hoolikalt kavandatud. Iga päeva kohta on oma tunnikava Padletis.
Märgin ära, et olen eelkõige kutseõpetaja ning aktiivõppemeetodid on minu tugevus. Learning by doing, ütles John Dewey. Õpime eesti keelt suures osas läbi praktilise töö. Tõepoolest, oma tundides teeme palju käsitööd ja muid aktiivseid tegevusi. Lõikame, liimime, värvime, mängime, meisterdame helkureid, ehitame lumememme, orienteerume linnas, teeme õppekäike muuseumisse ja raamatukogusse, lahendame jooksuülesandeid, ka klassiruumi korda seadmine tunni lõpus käib õppimise juurde jms. Täpsemalt öeldes õpetan ja kasvatan käsikäes. Samamoodi lähevad käiku õppijate pakutud lahedad ideed.
Emakeelepäeva raames eesti keele tund linna raamatukogus . Õpilased helikindlas töökuubikus kirjalikku tunnitööd lahendamas. Õpetaja piilub läbi klaasi.
Tegutsedes ja liikudes on õppija keele kasutus kõige aktiivsem. Samuti ei ole minu kavandatud tunnid n-ö puhtad keele tunnid, vaid viin läbi lõimitud eesti keele tunde. Lõiming on see kui ühendatakse mitu ainetundi üheks tunniks. Näiteks on minu eesti keele tunnid peaasjalikult lõimitud: matemaatikaga, käsitööga, kehalise kasvatusega, keskkonnahoiuga, turvalisusega, terviseõpetusega (koroona), loodusõpetusega, arvutiõpetusega, näitlemisega või teiste tundidega. Tajun, et mul on oma käekiri. Kõike saame õppida eesti keeles!
Aga mil viisil sa hangid eestikeelseid õppematerjale?
Kohe alguses võin öelda, et internet on ju täis. Aga sellest ei piisa, sest õppematerjal peab olema õpetamiseks usaldusväärne. Allikad tuleb enne kasutamist kriitilise pilguga üle käia. On võimalus ise luua. Näiteks olen loonud õpivara erinevaid keskkondi kasutades learningappsis, Wordwallis, Kahootis, Youtubes, Jigsawplanet jms.
Youtubes minu loodud autoriõigustega "Sipsiku lood" kokku 6 osa.
Luba küsitud ja saadud kirjaniku leselt.
Kõige usaldusväärsemaks pean Opiqu keskkonda. Kahjuks tuli suurim pauk meie oma emakeele eesti keele õppele Eestist. Pean silmas seda, et Opiq läks eelmisel sügisel tasuliseks ning ei ole kõigile lihtsalt kättesaadav. Ise ostan Opiqu litsentsi oma raha eest. Sealsed mitmekesised materjalid hõlmavad kogu üldharidust ja neid saan kombineerida erineva vanuse ja tasemega õppijale.
Ühe lõimitud eesti keele tunni tööprotsess tahvlil.
Lisaks tellin Jyväskylä linna ja Lempäälä valla poolt eraldatud raha eest vajaminevad päris õpikud, töövihikud ja õpimängud Eestist. Ühtlasi olen õppematerjale saanud kingituseks kolleegidelt. Pean oluliseks, et õppijatele oleks õppematerjal huvitav ja lihtsalt kättesaadav. Ka infotehnoloogilisi pädevusi harjutame eesti keele tundides. Kasutan ka Google Classroomi, kus annan tunnis õpitu kordamiseks kodutöid. Enda loodud interaktiivne materjal sobib nii klassiruumis õppimiseks kui kodus kordamiseks imehästi. Kordamine on tarkuse ema. Ja eks siin on jällegi see, et kogu aeg nuputan, kuidas on parem ja huvitavam.
Millisena näed enda tulevikku eesti keele õpetajana?
Jätkan tööd eesti keele õpetajana. Läheb ju aina huvitavamaks! Mis võib olla kodusem, kui võimalus teha tööd Soomes eesti keele õpetajana. Hetkel on aga plaanid veelgi auahnemad. Nimelt olen kandideerinud sügiseks Helsingi ülikooli täienduskoolitusele, et saada endale Soomes eesti keele aineõpetaja pädevus.
Eesti Vabariigi aastapäeva teemaline eesti keele tund. Valmisid rebimistehnikas tööd.
Kuidas sa hindad. Kas mõnest tunnist eesti keele õpetamisest nädalas on kasu?
Kasu mõõta on keeruline kui mitte võimatu. Ja kohe paugupealt seda kasu üldjuhul ei näegi. Kui õppija lahkub tunnist koju rõõmsas tujus ja on järgmine kord nagu viis kopikat kohal, siis on see minu poolt suur kummardus ja tunnustus õppijatele ja vanematele, kes panustavad eesti keele õppimisse. VOH, SEE ON TÕELINE KASU! Mõned õppijad joonistavad õpetajale pildi, meisterdavad kodus keerulises tehnikas jõulukaardi või poetavad kommi pihku, panevad tunded sõnadesse, siis on see siiraim kasu ja tasu tehtud töö eest. Nii peegeldavad õppijad seda, mida ja millist õpetajat ja õpetamist nad klassis kogevad. Erinevad õppijad erineval moel. Kui pingutan oma töös ja olen õppijate silmis hinnatud, siis igal tunnil õppija tahabki õppida keelt õppima ja õpetajana pean omakorda õppija arengut märkama, toetama ja tunnustama. Ühine kasu missugune!
Minu mõne tunni õpetamise realistlik eesmärk on nakatada õppijad eesti keele pisikuga ja tekitada ribide alla selline eesti keele nälja kõdi, mis jääb neid saatma kogu elu.
Aga ise tahan küll loota, et eesti keele tunde ja õpetajat mäletatakse ka aastate pärast, palju-palju kaugemas tulevikus. Ehk haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud, ütles Albert Einstein.
Eesti keele õpigrupiga liituda saab ka õppeaasta keskel. Tere tulemast meie hulka!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar