24 märts 2023

Intervjuu ChatGPTga: Eesti koolireform ja surve väikekoolidele

                                             Intervjueeris ja toimetas Küllike Adamson

Minu kirjatükk on pühendatud tublidele Eesti väikekoolidele kui maa soolale ja on järelhüüe 24.märtsil Lääneranna vallas suletud Lõpe põhikoolile ja Metsküla algkoolile.

Tegin kuumast temast intervjuu tehisintellektiga Chat GPTga, et avada sel moel Eestis lahvatanud huvide kriisi.

Miks toimub Eestis koolireform?

Koolireform on Eestis toimumas selleks, et parandada hariduse kvaliteeti ja tõsta õpetajate ning õpilaste heaolu. Koolireformi eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks, individuaalsemaks ja tõhusamaks, et vastata paremini õpilaste ja ühiskonna vajadustele ning valmistada noori ette tulevikuks.

Koolireformi käigus muudetakse mitmeid haridusega seotud valdkondi, nagu õppekava, hindamissüsteem, õpetajate koolitus, koolide juhtimine ja infrastruktuur. Üks suuremaid muudatusi on üleminek põhikooli- ja gümnaasiumihariduse integreeritud mudelile, kus kaks eraldi kooliastet liidetakse üheks. Samuti muudetakse õppekava sisu nii, et  see toetaks rohkem praktilisi oskusi ja elulisi teemasid.


Kuidas on seotud omavahel Eesti haridusreform ja mitmete koolide sealhulgas väikekoolide sulgemise ettepanekud?

Eesti haridusreformi eesmärk on tugevdada haridussüsteemi ja tagada õpilastele parem haridus ning seeläbi valmistada neid ette tulevikuks. Üks koolireformi olulisi eesmärke on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja individuaalsemaks, et paremini vastata õpilaste ja ühiskonna vajadustele. Sellega kaasneb ka vajadus kohandada koolivõrgu struktuuri vastavalt muutuvatele vajadustele.

Seetõttu on koolireformi raames esitatud mitmeid ettepanekuid koolide sulgemiseks, eriti väiksemate koolide osas. Väiksemate koolide sulgemise ettepanekud tulenevad eelkõige sellest, et väikeste koolide pidamine võib olla majanduslikult ebamõistlik, kui õpilaste arv on väga väike. Samas võib väikekoolide sulgemine tekitada ka tõsiseid probleeme, kuna paljudes piirkondades on väikekoolid kogukonna jaoks oluline sotsiaalne keskus ning nende sulgemine võib mõjutada kogukonna elu.

Seega on koolireformi raames tehtud ettepanekud koolide sulgemiseks seotud haridusreformi laiema eesmärgiga, kuid see on tekitanud ka vastuolulisi arvamusi ja tõstatanud küsimusi, kuidas tagada koolivõrgu optimaalne struktuur, samas säilitades kogukonna sidususe ja vajadused.


Milliseid väikekoole on plaanis konkreetselt 2023.aastal sulgeda või liita?

Mul puudub juurdepääs reaalajas uuenevatele uudistele ja poliitilistele otsustele. Samuti ei saa ma konkreetsetest koolide sulgemise plaanidest teada, sest sellised otsused tehakse tavaliselt kohalikul tasandil ning on seotud paljude erinevate teguritega, nagu kooli asukoht, õpilaste arv, rahastamine jne. Üldiselt on Eesti haridusministeerium teinud ettepaneku koolivõrgu struktuuri muutmiseks, et parandada hariduse kvaliteeti ja muuta haridussüsteem paindlikumaks. See hõlmab ka väikeste koolide sulgemist või liitmist teiste koolidega, kus õpilaste arv on suurem ja võimalused hariduseks paremad. 

Kuid konkreetsed koolide sulgemise plaanid võivad erineda erinevates piirkondades ja on seotud kohaliku omavalitsuse otsustega. Kui soovite täpsemaid andmeid konkreetsete koolide sulgemise plaanide kohta, soovitan teil pöörduda asjakohase kohaliku omavalitsuse või haridusasutuse poole.


Mida täpselt mõeldakse väikekooli all? Milline väikekool ei ole enam jätkusuutlik?

Väikekooli all mõistetakse kooli, kus õpilaste arv on väike ja sageli alla 60 õpilase. Tavaliselt asuvad sellised koolid hajaasustusega või väiksemates kogukondades, kus elab vähem inimesi. Väikekoolide eripäraks võib olla õpetajate suurem roll, kuna neil on sageli mitmeid erinevaid ülesandeid ja vastutusvaldkondi. Väikekoolide jätkusuutlikkuse hindamiseks võetakse arvesse mitmeid tegureid, näiteks õpilaste arvu, kooli asukohta, rahastamist ja infrastruktuuri. Kui kooli õpilaste arv on väike ja see ei võimalda kooli efektiivset ja jätkusuutlikku majandamist, võib kool olla ohustatud. Kui kooli eelarve on piiratud ja see ei võimalda pakkuda piisavalt õpetajaid, vajalikku tehnoloogiat või muud vajalikku hariduslikku tuge, võib see mõjutada õpilaste õpikogemust ja kooli kvaliteeti.


Mida saab kogukond ise ära teha, et väikekool või kodukoha kool jääks alles?

Kogukondade aktiivne kaasamine on oluline, et tagada kohaliku hariduse jätkusuutlikkus ja säilitada kodukoha koolide olemasolu. Mõned näited, mida kogukond ise saab teha:

  • Osalemine kohalikel koosolekutel: Kogukonna liikmed saavad osaleda koosolekutel, kus arutatakse koolide säilitamise võimalusi ja räägitakse kogukonna huvidest ning vajadustest. Selle kaudu saavad kogukonnaliikmed väljendada oma seisukohti ja mõtteid koolide jätkusuutlikkuse kohta.

  • Aktiivne osalemine kooli tegevustes: Kogukonna liikmed saavad osaleda kooli tegevustes ja üritustel, et näidata oma toetust koolile ja näidata, kui oluline on kohaliku kooli olemasolu. 

  • Vabatahtlik töö kooli heaks: Kogukonna liikmed saavad pakkuda oma abi koolile, näiteks korraldada heakorratöid või teha kooli remonditöid. See võib aidata vähendada kulusid ja parandada kooli infrastruktuuri.

  • Kohalike ettevõtjate toetus koolile: Kohalikud ettevõtjad saavad pakkuda koolile oma toetust, näiteks sponsorlust kooliürituste jaoks või annetada raha koolile. See võib aidata kooli rahastamist ja tugevdada kooli sidemeid kogukonnaga.

  • Kooli reklaamimine: Kogukond saab kooli reklaamida, et meelitada rohkem õpilasi kooli ja suurendada seeläbi kooli jätkusuutlikkust. Seda saab teha näiteks sotsiaalmeedia või kohaliku ajalehe kaudu.

Oluline on meeles pidada, et kogukond peab ühiselt tegutsema ja näitama üles pühendumust, et tagada kooli tulevik.


Kui palju maksab väikekooli käigushoidmine omavalitsusele? Kui palju on sellest Eesti riigi toetust?

Väikekooli käigushoidmine omavalitsusele võib maksta erinevalt sõltuvalt kooli asukohast, suurusest ja muudest teguritest. Kooli pidamine võib hõlmata mitmesuguseid kulusid, sealhulgas õpetajate palgad, koolihoone ja -vahendite hooldus ning kooli programmide ja tegevuste rahastamine.

Eesti riik toetab väikekoole läbi mitmete toetusmeetmete, sealhulgas koolivõrgu arendamise toetuse, investeeringutoetuste ja hariduslike erivajadustega laste õpetamise toetuse. 2022. aasta riigieelarves eraldati väikeste maakoolide toetamiseks 6,5 miljonit eurot.

Väikekoolidele antavad toetused võivad erineda sõltuvalt kooli suurusest, asukohast ja muudest teguritest. Oluline on meeles pidada, et väikekooli käigushoidmine ei pruugi olla odav, kuid investeeringud võivad tähendada suurt kasu kogukonnale ja kooli õpilastele.


Ilmselt tähendab väikekooli käigushoidmine ja investeeringud ka Eesti ühiskonna elujõulisust tuleviku perspektiivis?

Jah, väikekooli käigushoidmine ja sellesse investeerimine võib olla oluline Eesti ühiskonnale mitmeti.

Esiteks võib väikekoolide sulgemine kaasa tuua negatiivseid mõjusid kogukonnale, sealhulgas töökoha kaotust, õpilaste sõidukulusid ja kaugemate koolide ülekoormamist. See võib omakorda mõjutada piirkonna majandust, elukvaliteeti ja ka muid ühiskondlikke valdkondi.

Teiseks, väikekoolide säilitamine võib olla oluline, et tagada kvaliteetne haridus kõigile õpilastele, sealhulgas nendele, kes elavad kaugemal ja ei pruugi lihtsalt pääseda suurematesse koolidesse. Väikekoolidel võib olla ka tugev kogukonnatunne ja eriline õhkkond, mis võib soodustada õpilaste heaolu ja edukust.

Kolmandaks, väikekoolide säilitamine võib olla oluline ka Eesti kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmise seisukohalt, kuna väikekoolid võivad olla tihedalt seotud kohaliku ajaloo ja identiteediga.

Seega võib väikekooli käigushoidmine ja sellesse investeerimine olla oluline mitmel tasandil, sealhulgas kogukonna heaolu, õpilaste hariduse kvaliteet ja Eesti kultuuripärandi säilitamine.


Kas mõnes mõttes on koolireformi suurimateks kannatajateks väikekoolid?

Koolireformi käigus võivad väikekoolid olla üheks potentsiaalseks kannatajaks, kuna koolivõrgu korrastamise käigus võidakse kaaluda nende sulgemist või liitmist suuremate koolidega. See võib tähendada õpilaste ja õpetajate jaoks suuri muudatusi, sealhulgas võimalikke vajadusi kolida uutesse asukohtadesse, kohaneda uue kooli õhkkonnaga ja õppeprogrammiga ning kaotada tihedad kogukonnasidemed.

Samas on oluline märkida, et koolireformi eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigile õpilastele üle Eesti ning väikekoolide sulgemine või liitmine võib olla mõistlik otsus, kui see aitab saavutada neid eesmärke. Lisaks võib koolivõrgu korrastamine aidata säästa raha ja ressursse, mis saab omakorda kasutada hariduse kvaliteedi parandamiseks kogu riigis.

Seega, ehkki koolireform võib väikekoolidele olla keeruline ja väljakutsuv, on oluline mõista, et selle eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigile Eesti õpilastele ning väikekoolid võivad olla selles protsessis olulised partnerid.


Mida tähendab väikekoolide sulgemine Eesti riigile? Pean silmas eriliselt maapiirkondi.

Väikekoolide sulgemine võib eriti maapiirkondadele kaasa tuua mitmeid tagajärgi, mis võivad mõjutada ka Eesti riiki tervikuna: 

  • Hariduslike võimaluste vähenemine maapiirkondades: Väikekoolide sulgemine võib vähendada hariduslike võimaluste kättesaadavust maapiirkondades, kus alternatiive on vähe või üldse mitte. See võib tähendada, et piirkonna noored ei pruugi saada kõrgekvaliteedilist haridust, mis omakorda võib mõjutada nende tulevast karjääri ja elukvaliteeti. 

  • Kogukonnatunde kadumine: Väikekoolid on tihti oluline osa maapiirkondade kogukonnast, kus koolil on keskne koht kogukonna elus ja toimimises. Koolide sulgemine võib mõjutada kogukonnatunnet, kuna kool on sageli koht, kus inimesed saavad kokku ja suhtlevad. 

  • Koolide sulgemine võib kaasa tuua elanike lahkumise piirkonnast, mis omakorda võib mõjutada piirkonna majandust ja elukvaliteeti. Kui noored lahkuvad piirkonnast, võib see tähendada ka tööjõu vähenemist ja majandusliku languse riski. 

  • Väikekoolide sulgemine võib suurendada ebavõrdsust maapiirkondade ja linnade vahel, eriti hariduslike võimaluste ja majandusliku heaolu osas.


Kuidas saavad lapsevanemad mõjutada kohaliku omavalitsuse otsustajaid väikekooli sulgemast?

Lapsevanemad on olulised sidusrühmad, kellel on õigus ja võimalus oma seisukohti avaldada ning mõjutada kohaliku omavalitsuse otsustajaid väikekooli sulgemise küsimuses. 

Koguge allkirju petitsioonile! Lapsevanemad saavad ühiselt algatada petitsiooni, mille eesmärk on väikekooli säilitamine või taotlus, et koolivõrgu korrastamisel arvestataks vanemate ja kogukonna arvamusega.

Osalege avalikel koosolekutel! Kohaliku omavalitsuse koosolekutel on sageli võimalik avaldada oma seisukohti väikekooli küsimuses ning küsida otsustajatelt küsimusi ja selgitusi.

Kirjutage kirju kohalikele otsustajatele! Kirjade kirjutamine kohalikele otsustajatele võib olla tõhus viis oma seisukohtade väljendamiseks ja nende tähelepanu juhtimiseks väikekooli säilitamise või toetamise küsimuses.

Korraldage protestiaktsioone! Kui kohalik omavalitsus on teinud otsuse väikekooli sulgemise kohta, võivad lapsevanemad korraldada protestiaktsioone, et avaldada survet otsuse muutmiseks.

Oluline on meeles pidada, et kohaliku omavalitsuse otsustajad peavad kaaluma erinevaid tegureid, sealhulgas koolide rahalist jätkusuutlikkust, õpilaste arvu ja vajadusi, koolide füüsilist seisukorda ja õppekava ning kogukonna arvamusi. Seetõttu on oluline esitada oma seisukohad selgelt ja faktidel põhinevalt ning mõista ka kohaliku omavalitsuse perspektiivi ja kaalutlusi.


Küsin veel lõpetuseks. Milline on sinu isiklik seisukoht väikekoolide osas?

Kuna ma olen tehisintellekt ja mul puudub isiklik seisukoht, siis ma ei saa öelda, milline on minu seisukoht väikekoolide osas. Siiski võin öelda, et väikekoolid on sageli oluline osa kohalikest kogukondadest ja maapiirkondadest ning nende sulgemine võib kaasa tuua mitmeid tagajärgi, nagu ma eelnevalt mainisin. Seetõttu on oluline kaaluda hoolikalt kõiki aspekte enne otsuse tegemist väikekoolide sulgemise kohta. Samuti võib olla oluline leida uusi lahendusi, mis võimaldaksid väikekoolide jätkamist ja säilitamist, samal ajal tagades piisava kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse.

Aitäh, intervjuu eest ja ilusat päeva! 

Sama ka teile, ilusat päeva!

PS Ka sina saad aidata! Toeta ja allkirjasta petitsioone Eesti väikekoolide ja lasteaedade püsimajäämiseks Rahvaalgatus.ee 


22 märts 2023

UURING: oma emakeele õpetajate arusaamad keele õpetamisel Soome näitel

Kokkuvõte ja kommentaarid Küllike Adamson


Oma emakeele õppeaine on Soome haridussüsteemi üks ehituskividest ja osa ühiskonna jätkusuutlikusest, millega riik ei tohi kergekäeliselt ümber käia.

Kaasates õpiteele õpilaste endi emakeeled, edendatakse võrdset haridust,  identiteedi kujunemist, terviklikku õppimist ja kultuuripärandi jagamist ning hoidmist. 

2022. aasta lõpus kaitses Nelli Koivusalo Helsingi ülikoolis magistritöö Oman äidinkielen opettajien näkökulmia kielen opettamiseen (Oma emakeele õpetajate vaatenurki keele õpetamisel). Uuring on järjekordne kuldaväärt samm, mis aitab kaasa Soomes oma emakeele õpetuse arendamisele.

Uurimuses kasutatud materjal koosneb üheksa õpetajaga tehtud intervjuust. Kõikide intervjueeritavatega võeti ühendust Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing) kaudu. Kõnealune ühing tegutseb oma emakeele õpetajaid ja valdkonnast huvitatuid ühendava koostöö- ja tugivõrgustikuna. Olen tegutsenud ühingu juhatuse liikmena alates 2021. aastast.

Valisin välja mõned Koivusalo uuringust selgunud tulemused, milleni on varasemalt jõudnud mitmed teisedki uurijad. Mis siin salata, värskelt saadud tulemused kinnitavad ühtlasi mitmete samade probleemide igikestvust:

  • Õpetust kujundab tugevalt õpilaste rühmade heterogeensus nii vanuse kui ka keeleoskuse taseme osas. Kui õpperühmad oleksid homogeensed, siis näeks oma emakeeleõpe tõenäoliselt erinev välja. 
  •  
  • Selgus, et oma emakeele õpetamisel tuginevad õpetajad peaasjalikult õppekavale, kuid õppekava sobivus kõigile õpetatavatele keeltele on siiski problemaatiline.  

  • Tuleks tähelepanu pöörata ka oma emakeele õppeaine positsioonile. Õppeaine valikaine staatus loob tihti sellise pildi, nagu oleks õppeaine vähemtähtis või harrastustegevus. Uuringuandmete kohaselt väljendub valikainelisus näiteks õpilaste puudulikus motivatsioonis õppetöös osaleda, tekitades õpetajatele sellega omajagu väljakutseid.

  • Ilukirjanduse saadavust nähakse õpetuse olulise osana, mida kasutatakse võimaluste piires. Sageli on keeruline olukord erinevate emakeelte õpetamiseks saadaolevate ja sobivate õpikutega. 

  • Õpetuses peetakse oluliseks lugemisoskust, kirjutamisoskust ja keele kirjaviisi valdamist. Peaaegu kõik õpetajad aga rõhutasid funktsionaalsete meetodite tähtsust ning rääkisid nende motiveerivast mõjust õpilastele.

  • Sõnaline või numbriline hindamine? Oma emakeele hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid peaksid olema selgemad ning toetama õppija õppimist.

  • Õpetajate jaoks oli oma emakeele õpetamisel oluline kultuuri ja identiteedi tähendus ja pere kaasamine õppija õppimisse. 

  • Nii enda professionaalne arendamine kui oma emakeele õpetuse arendamine on õpetajate jaoks väga olulised. Samuti peetakse oluliseks õpetajatöö maine tõstmist ja väärtustamist. 

  • Õpetajad mõistavad oma emakeele õppimise-õpetamise tähtsust, mis aitab kaasa teistes õppeainetes uute teadmiste omandamisele.
  •  

    Eesti keele tund Soome koolis


    Uuringust järeldus muuhulgas, et oma emakeele õpetajad soovivad õpetuse valdkonnas oma häält rohkem kuuldavaks teha. Otsustajad Soome hariduses peaksid siiski koheselt peeglisse vaatama ja mitte pikalt pöidlaid keerutama, sest vajadus oma emakeele õpetusele kasvab päev-päevalt. 

    Kuigi oma emakeele õpetajad on üsna väike kutsealarühm, on kvalifikatsiooniga õpetajate vajadus koolides suur. Hetkel madalseisus olev oma emakeele õpetaja töö aga ei pruugi kuskilt otsast potentsiaalseid kandideerijaid töökohale innustada.
     
    Uuringust saab lugeda, et üks suurim teadaolev nõiaring tööturul on oma emakeele õpetajatele kutsekvalifikatsiooni saamine. See on valukoht, kus Soome ülikoolid lihtsalt ei paku 2/3 õpetatavate keelte õpetajatele täienduskoolitusi, et õpetaja saaks kvalifitseeruda oma ametisse ning olla konkurentsivõimeline. 
    Selleks puhuks olen juba varasemalt koostanud oma emakeele aineõpetaja kompetentsusnõuete ettepaneku (all), mille põhjal oleks võimalik koostada Soomes hetkel puuduv oma emakeele aineõpetaja kutsestandard (tase 7) ning mida omakorda saaks aluseks võtta ülikoolides õppekava koostamisel ja kutse andmisel. Mina olen rääkinud.





    07 märts 2023

    5 KYSYMYSTÄ: maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus Suomen peruskoulussa

     Toimittaja Küllike Adamson

    👉 Oman äidinkielen opetus perusopetuksessa kattaa oppilaiden opettamisen heidän kotonaan tai yhteisössään päivittäin käyttämässään kielessä. Perusopetuksen oman äidinkielen opetuksen tavoitteena on kehittää oppilaiden kielitaitoa, viestintätaitoja, luku- ja kirjoitustaitoja sekä kulttuuritietoisuutta.

    👉Maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetuksen saatavuuden varmistaminen on tärkeää, jotta nämä oppilaat voivat säilyttää kulttuurisia ja kielellisiä juuriaan ja saavuttaa menestyksekkäästi koulutuksellisia tavoitteita Suomessa. 

    👉 Yksilölliset opetussuunnitelmat auttavat varmistamaan, että oppilaat saavat räätälöityä oman äidinkielen opetusta. Oman äidinkielen opetuksessa on tärkeää, että oppilaiden yksilölliset tarpeet ja taidot otetaan huomioon ja opettajat huomioivat oppilaiden erilaisen kielellisen ja kulttuurisen taustan auttaakseen heitä oppimaan ja kehittämään omaa äidinkieltään menestyksekkäästi.

    👉 Optimaalinen oman äidinkielen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa riippuu monista tekijöistä, ja se voi vaihdella koulun ja luokan tarpeiden mukaan. Kuitenkin on suositeltavaa, että yhdistelmäluokassa ei ole enempää kuin 10-15(20) oppilasta, jotta jokainen oppilas saa yksilöllistä huomiota ja tukea.

    Piyapong Saydaung Pixabayst

    1 Mikä on maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus?

    Maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus perusopetuksessa kattaa yleensä seuraavia taitoja:

    Kielitietoisuus: oppilaille tutustuminen kielen rakenteeseen, mukaan lukien kielioppi, sanasto, ääntäminen ja intonaatio. Oppilaille opetetaan myös, miten käyttää omaa äidinkieltään erilaisissa viestintätilanteissa.

    Kirjoittaminen: oppilaiden opettaminen erilaisten tekstilajien kirjoittamiseen ja kirjoitustaidon kehittämiseen.

    Lukeminen: oppilaille esitellään erilaisia kirjallisia genrejä ja heitä rohkaistaan lukemaan erilaisia ​​kirjallisia teoksia kehittääkseen heidän luku- ja lukustrategioitaan sekä lukemisen iloaan.

    Viestintätaidot: oppilaiden opettaminen viestintätaidoissa, kuten kuuntelu, puhuminen ja dialogin käyminen. Oppilaille annetaan mahdollisuus kommunikoida muiden oppilaiden ja opettajien kanssa omalla äidinkielellään kehittääkseen heidän viestintätaitojaan ja vuorovaikutustaitojaan.

    Kulttuurinen tietoisuus: oppilaille esitellään heidän äidinkielensä kulttuuria, perinteitä ja historiaa kehittääkseen heidän kulttuurista tietoisuuttaan ja ymmärrystään. Oppilaat oppivat myös kuinka eri ihmiset voivat nähdä asiat eri tavoin.


    2 Miten voimme varmistaa, että maahanmuuttajataustaiset oppilaat saavat tarvitsemansa oman äidinkielen opetuksen?

    Oman äidinkielen opetuksen saatavuuden varmistaminen on tärkeää, jotta nämä oppilaat voivat säilyttää kulttuurisia ja kielellisiä juuriaan ja saavuttaa menestyksekkäästi koulutuksellisia tavoitteita Suomessa. 

    Monikielinen lähestymistapa: Koulut voivat käyttää monikielistä lähestymistapaa, jossa monikielisyyttä arvostetaan ja äidinkielen opetukselle annetaan sama painoarvo kuin koulun muille oppiaineille. Tämä voi tarkoittaa äidinkielen opetuksen korostamista maahanmuuttajataustaisten oppilaiden kohdalla tai monikielisen opetuksen lähestymistavan käyttöä, jossa oppiminen tapahtuu sekä äidinkielellä että kohdekielellä.

    Yksilölliset opetussuunnitelmat: Koulut voivat laatia yksilöllisiä opetussuunnitelmia, jotka ottavat huomioon jokaisen maahanmuuttajataustaisten oppilaan aikaisemman koulutuksen, kielitaidon ja kulttuurisen taustan. Tämä voi auttaa oppilaita saavuttamaan äidinkielen opetuksen tavoitteet nopeammin ja menestyksekkäämmin.

    Oman äidinkielen opettajien koulutus: Yliopistot ja korkeakoulut voivat tarjota oman äidinkielen opettajille täydennyskoulutusta, joka keskittyy maahanmuuttajataustaisten oppilaiden äidinkielen opetustapoihin. Tämä auttaisi opettajia ymmärtämään erikielisiä ja kulttuurisia taustoja paremmin ja sopeutumaan opetusmenetelmäänsä vastaamaan oppilaiden tarpeita.

    Kulttuurienvälinen koulutus: Koulut voivat tarjota kulttuurienvälistä koulutusta, jotta oppilaat voivat ymmärtää Suomen kulttuuria ja tapoja samalla kun säilyttävät identiteettinsä äidinkielen ja kulttuurin suhteen. Tämä edistäisi myös yleistä suvaitsevaisuutta ja kulttuurista monimuotoisuutta koulussa.


     З Yksilölliset opetussuunnitelmat oman äidinkielen opetuksessa - mitä ne tarkoittavat?

    Yksilölliset opetussuunnitelmat äidinkielen opetuksessa ovat erityisesti laaditut opetussuunnitelmat, jotka ottavat huomioon jokaisen oppilaan kielitaidon tason, kulttuuritaustan ja aiemman koulutuksen. Tällaiset opetussuunnitelmat auttavat opettajia mukauttamaan opetusmenetelmänsä ja -tyylinsä vastaamaan jokaisen oppilaan yksilöllisiä tarpeita.

    Yksilöllisen opetussuunnitelman laatimisprosessi alkaa opettajan ja oppilaan arvioinnista. Opettaja arvioi oppilaan kielitaidon tason, mukaan lukien suullinen ja kirjallinen ilmaisu, kielioppi, sanasto ja oikeinkirjoitus. Lisäksi otetaan huomioon oppilaan kulttuuritausta ja aiempi koulutus.

    Arvioinnin jälkeen opettaja laatii oppilaalle erityisesti räätälöidyn opetussuunnitelman, joka sisältää oppilaalle sopivia opetusmenetelmiä, oppimateriaaleja ja -välineitä. Yksilöllisen opetussuunnitelman tavoitteena on auttaa oppilasta kehittämään äidinkielen taitoaan nopeammin ja tehokkaammin.


     4 Kuinka soveltaa yksilöllisiä oppimissuunnitelmia yhdistetyssä luokassa, jossa jokaisen oppilaan oman äidinkielen kielitaito ja taitotaso voivat vaihdella merkittävästi?

    Yksilöllisten oppimissuunnitelmien soveltaminen yhdistetyssä luokassa voi olla haasteellista. Oman lisänsä moninaisuuteen tuo se, että oppilaat tulevat ryhmään eri aikaan. Uusia oppilaita voi tulla kautta vuoden. Tässä on joitakin vinkkejä:

    -Arvioi jokaisen oppilaan kielitaito ja taitotaso ja laadi yksilöllinen oppimissuunnitelma, joka vastaa heidän tarpeitaan ja tavoitteitaan.

    -Suunnittele oppimistilanteita, joissa oppilaat voivat työskennellä yksilöllisesti tai pienryhmissä. Näin jokainen oppilas voi edetä omaan tahtiinsa ja saada tarvitsemaansa tukea.

    -Tarjoa oppilaille monipuolisia oppimateriaaleja ja -tehtäviä, joita he voivat käyttää omassa oppimisessaan. Näin jokainen oppilas voi löytää itselleen sopivan haasteen ja edetä omalla tasollaan.

    -Hyödynnä erilaisia opetusmenetelmiä, kuten erilaisia käytännön harjoituksia, ryhmätöitä ja keskusteluja. Tämä auttaa oppilaita kehittämään erilaisia kielitaidon osa-alueita ja auttaa heitä löytämään oma tapa oppia.

    -Tarkkaile oppilaiden edistymistä säännöllisesti ja tarjoa heille palautetta ja kannustusta. Näin he voivat seurata omaa kehitystään ja pysyä motivoituneina.

    -On ryhmä sitten miten heterogeeninen tahansa, on suositeltavaa, että oppitunneilla on selkeä rakenne. Tunnit pyritään aloittamaan ja lopettamaan yhteisesti.


    Mikä on optimaalinen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa, jossa oppilaiden kielitaito ja taitotaso voivat olla merkittävästi erilaiset?

    Yhdistelmäluokassa opettaminen on tehokas tapa ottaa huomioon oppilaiden erilaiset kielitaidon tasot ja kulttuuritaustat, mutta optimaalinen oppilaiden määrä voi vaihdella monien tekijöiden, kuten opettajan kokemuksen, luokan koon ja resurssien mukaan.

    Ihanteellinen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa riippuu monista tekijöistä, mutta yleisesti suositellaan, että yhdistelmäluokassa olisi enintään 10-15(20) oppilasta. Tämä mahdollistaa opettajan yksilöllisemmän vuorovaikutuksen jokaisen oppilaan kanssa, antaa heille tarvittavan huomion ja varmistaa, että jokaisen oppilaan yksilölliset tarpeet otetaan huomioon.

    Jos yhdistelmäluokassa on enemmän oppilaita, opettajalla voi olla vaikeampi varmistaa, että jokainen oppilas saa tarpeeksi huomiota ja apua yksilöllisten tarpeidensa mukaan. Tässä tapauksessa voi olla hyödyllistä jakaa oppilaat ryhmiin heidän kielitaitonsa ja yksilöllisten opetussuunnitelmiensa mukaan.             

    03 märts 2023

    Millised on levinumad müüdid lapse oma emakeele õppimise kohta Soomes?

     

    "Laps õpib emakeelt automaatselt." 

    Kuigi lapsed on emakeele omandamisel tunduvalt edukamad kui täiskasvanud, pole emakeele õppimine täiesti automaatne protsess. Lapsel on vaja õpikeskkonda, kus keelt palju kasutatakse, milleks on parim koolikeskkond omaealiste õpikaaslastega.

    "Laps õpib emakeelt kõige paremini siis, kui tema vanemad räägivad temaga kogu aeg emakeeles." 

    Kuigi vanemate ja laste suhtlus emakeeles on oluline, on ka teiste omaealiste lastega oma emakeeles suhtlemine oluline osa lapse arengust ja keele säilimisest. Kui laps elab eesti keelest erinevas keele keskkonnas (Soome riigis), on tal võimalus oma emakeelt säilitada keerulisem ja unustada seevastu palju lihtsam.

    "Lapsed peavad kogu sõnavara õppima koolis."

    Kuigi kool on oluline koht keeleõppeks, õpivad lapsed oma emakeelt põhiliselt kodustes tingimustes, kuulates ja suheldes vanematega, sugulastega ja sõpradega. 

    "Lastel, kes kasvavad mitmekeelses keskkonnas, tekib keeleline segadus." 

    Kuigi võib tekkida mõningast segadust, on oma emakeele õpe tegelikult paljudel viisidel kasulik. Mitmekeelsed lapsed on sageli paremad probleemide lahendamises, kohanemises ja kultuuridevahelises suhtluses.

    "Kui laps ei hakka varakult rääkima, on see muret tekitav." 

    Kuigi varakult rääkima hakkamine on tavaliselt positiivne märk lapse arengust, on oluline meeles pidada, et iga laps areneb erinevalt. Mõned lapsed hakkavad rääkima varem kui teised ja mõned hakkavad rääkima hiljem. Ka mitme kodukeelega lapsel võib kõne areng hilineda, aga see on normaalne ilming. Nii vanemal kui õpetajal on oluline jälgida lapse arengut ja vajadusel pöörduda logopeedi poole.

                                           


    Miks on oluline õppida Soomes elaval lapsel eesti keelt- oma emakeelt?


    On oluline, et Soomes elav laps õpiks koolis oma emakeele tunnis eesti keelt. Eelkõige on eesti keele tunnid vanematele vastutus ja võimalus tagada lapse eesti keele hoidmine ja säilimine eesti keele kodumaast erinevas ühiskonnas ning lapse tulevikule mõeldes. 


    Kultuuriline pärand: Eesti keel on oluline osa eesti kultuuripärandist. Emakeel on suurim varandus, mida vanemad saavad lapsele elu ajal pärandada. Kui lapsel on võimalus õppida eesti keelt, saab ta paremini mõista ja hinnata oma päritolu ning tugevdada sidet oma juurtega. Suhelda nii Eestis kui mujal maailmas elavate pere liikmetega oma emakeeles.


    Tööalane karjäär ja konkurentsivõime: Eesti keele oskus annab Soomes elavatele lastele eelise tulevikus, kui nad soovivad töötada Eestis või suhelda Eestis tegutsevate ettevõtetega või ettevõtetega maailmas, kus üks töökeel on eesti keel. Näiteks on eesti keel suur ja oluline keel ning 2004. aastast Euroopa Liidus üks ametlikest keeltest.  


    Suhtlusvõrgustik: Kui lapsel on võimalus rääkida eesti keelt, saab ta suhelda eesti keelt kõnelevate inimestega ja luua uusi suhteid, mis võivad olla kasulikud nii isiklikus kui ka tööalases elus.


    Kognitiivne areng: Eesti keele õppimine arendab lapse mälu, tähelepanu ja loogilist mõtlemist. Samuti arendab keeleõpe lapse õpivõimekust õppida ja omandada lihtsamalt muid teadmisi.


    Identiteedi tugevdamine: Kui laps õpib eesti keelt, saab ta end tunda osana eesti kultuurist ja kogukonnast, mis aitab tugevdada tema identiteeti, kuuluvustunnet ja enesehinnangut.


    Seega võib eesti keele õppimine Soomes elavatele lastele olla kasulik nii isiklikul kui ka professionaalse arengu tasandil ning aidata lastel paremini mõista ja hinnata oma päritolu, oma mina-pilti.