Kokkuvõte ja kommentaarid Küllike Adamson
Oma emakeele õppeaine on Soome haridussüsteemi üks ehituskividest ja osa ühiskonna jätkusuutlikusest, millega riik ei tohi kergekäeliselt ümber käia.
Kaasates õpiteele õpilaste endi emakeeled, edendatakse võrdset haridust, identiteedi kujunemist, terviklikku õppimist ja kultuuripärandi jagamist ning hoidmist.
2022. aasta lõpus kaitses Nelli Koivusalo Helsingi ülikoolis magistritöö Oman äidinkielen opettajien näkökulmia kielen opettamiseen (Oma emakeele õpetajate vaatenurki keele õpetamisel). Uuring on järjekordne kuldaväärt samm, mis aitab kaasa Soomes oma emakeele õpetuse arendamisele.
Uurimuses kasutatud materjal koosneb üheksa õpetajaga tehtud intervjuust. Kõikide intervjueeritavatega võeti ühendust Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing) kaudu. Kõnealune ühing tegutseb oma emakeele õpetajaid ja valdkonnast huvitatuid ühendava koostöö- ja tugivõrgustikuna. Olen tegutsenud ühingu juhatuse liikmena alates 2021. aastast.
Valisin välja mõned Koivusalo uuringust selgunud tulemused, milleni on varasemalt jõudnud mitmed teisedki uurijad. Mis siin salata, värskelt saadud tulemused kinnitavad ühtlasi mitmete samade probleemide igikestvust:
Õpetust kujundab tugevalt õpilaste rühmade heterogeensus nii vanuse kui ka keeleoskuse taseme osas. Kui õpperühmad oleksid homogeensed, siis näeks oma emakeeleõpe tõenäoliselt erinev välja.
Selgus, et oma emakeele õpetamisel tuginevad õpetajad peaasjalikult õppekavale, kuid õppekava sobivus kõigile õpetatavatele keeltele on siiski problemaatiline.
Tuleks tähelepanu pöörata ka oma emakeele õppeaine positsioonile. Õppeaine valikaine staatus loob tihti sellise pildi, nagu oleks õppeaine vähemtähtis või harrastustegevus. Uuringuandmete kohaselt väljendub valikainelisus näiteks õpilaste puudulikus motivatsioonis õppetöös osaleda, tekitades õpetajatele sellega omajagu väljakutseid.
Ilukirjanduse saadavust nähakse õpetuse olulise osana, mida kasutatakse võimaluste piires. Sageli on keeruline olukord erinevate emakeelte õpetamiseks saadaolevate ja sobivate õpikutega.
Õpetuses peetakse oluliseks lugemisoskust, kirjutamisoskust ja keele kirjaviisi valdamist. Peaaegu kõik õpetajad aga rõhutasid funktsionaalsete meetodite tähtsust ning rääkisid nende motiveerivast mõjust õpilastele.
Sõnaline või numbriline hindamine? Oma emakeele hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid peaksid olema selgemad ning toetama õppija õppimist.
Õpetajate jaoks oli oma emakeele õpetamisel oluline kultuuri ja identiteedi tähendus ja pere kaasamine õppija õppimisse.
Nii enda professionaalne arendamine kui oma emakeele õpetuse arendamine on õpetajate jaoks väga olulised. Samuti peetakse oluliseks õpetajatöö maine tõstmist ja väärtustamist.
Õpetajad mõistavad oma emakeele õppimise-õpetamise tähtsust, mis aitab kaasa teistes õppeainetes uute teadmiste omandamisele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar