UURING: oma emakeele õpetajate arusaamad keele õpetamisel Soome näitel

Kokkuvõte ja kommentaarid Küllike Adamson

Oma emakeele õppeaine on Soome haridussüsteemi üks ehituskividest ja osa ühiskonna jätkusuutlikusest, millega riik ei tohi kergekäeliselt ümber käia.

Kaasates õpiteele õpilaste endi emakeeled, edendatakse võrdset haridust,  identiteedi kujunemist, terviklikku õppimist ja kultuuripärandi jagamist ning hoidmist. 

2022. aasta lõpus kaitses Nelli Koivusalo Helsingi ülikoolis magistritöö Oman äidinkielen opettajien näkökulmia kielen opettamiseen (Oma emakeele õpetajate vaatenurki keele õpetamisel). Uuring on järjekordne kuldaväärt samm, mis aitab kaasa Soomes oma emakeele õpetuse arendamisele.

Uurimuses kasutatud materjal koosneb üheksa õpetajaga tehtud intervjuust. Kõikide intervjueeritavatega võeti ühendust Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing) kaudu. Kõnealune ühing tegutseb oma emakeele õpetajaid ja valdkonnast huvitatuid ühendava koostöö- ja tugivõrgustikuna. Olen tegutsenud ühingu juhatuse liikmena alates 2021. aastast.

Valisin välja mõned Koivusalo uuringust selgunud tulemused, milleni on varasemalt jõudnud mitmed teisedki uurijad. Mis siin salata, värskelt saadud tulemused kinnitavad ühtlasi mitmete samade probleemide igikestvust:

Õpetust kujundab tugevalt õpilaste rühmade heterogeensus nii vanuse kui ka keeleoskuse taseme osas. Kui õpperühmad oleksid homogeensed, siis näeks oma emakeeleõpe tõenäoliselt erinev välja. 

 

Selgus, et oma emakeele õpetamisel tuginevad õpetajad peaasjalikult õppekavale, kuid õppekava sobivus kõigile õpetatavatele keeltele on siiski problemaatiline.  

Tuleks tähelepanu pöörata ka oma emakeele õppeaine positsioonile. Õppeaine valikaine staatus loob tihti sellise pildi, nagu oleks õppeaine vähemtähtis või harrastustegevus. Uuringuandmete kohaselt väljendub valikainelisus näiteks õpilaste puudulikus motivatsioonis õppetöös osaleda, tekitades õpetajatele sellega omajagu väljakutseid.

Ilukirjanduse saadavust nähakse õpetuse olulise osana, mida kasutatakse võimaluste piires. Sageli on keeruline olukord erinevate emakeelte õpetamiseks saadaolevate ja sobivate õpikutega. 

Õpetuses peetakse oluliseks lugemisoskust, kirjutamisoskust ja keele kirjaviisi valdamist. Peaaegu kõik õpetajad aga rõhutasid funktsionaalsete meetodite tähtsust ning rääkisid nende motiveerivast mõjust õpilastele.

Sõnaline või numbriline hindamine? Oma emakeele hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid peaksid olema selgemad ning toetama õppija õppimist.

Õpetajate jaoks oli oma emakeele õpetamisel oluline kultuuri ja identiteedi tähendus ja pere kaasamine õppija õppimisse. 

Nii enda professionaalne arendamine kui oma emakeele õpetuse arendamine on õpetajate jaoks väga olulised. Samuti peetakse oluliseks õpetajatöö maine tõstmist ja väärtustamist. 

Õpetajad mõistavad oma emakeele õppimise-õpetamise tähtsust, mis aitab kaasa teistes õppeainetes uute teadmiste omandamisele.

 

Uuringust järeldus muuhulgas, et oma emakeele õpetajad soovivad õpetuse valdkonnas oma häält rohkem kuuldavaks teha. Otsustajad Soome hariduses peaksid siiski koheselt peeglisse vaatama ja mitte pikalt pöidlaid keerutama, sest vajadus oma emakeele õpetusele kasvab päev-päevalt. 

Kuigi oma emakeele õpetajad on üsna väike kutsealarühm, on kvalifikatsiooniga õpetajate vajadus koolides suur. Hetkel madalseisus olev oma emakeele õpetaja töö aga ei pruugi kuskilt otsast potentsiaalseid kandideerijaid töökohale innustada.

 

Uuringust saab lugeda, et üks suurim teadaolev nõiaring tööturul on oma emakeele õpetajatele kutsekvalifikatsiooni saamine. See on valukoht, kus Soome ülikoolid lihtsalt ei paku 2/3 õpetatavate keelte õpetajatele täienduskoolitusi, et õpetaja saaks kvalifitseeruda oma ametisse ning olla konkurentsivõimeline. 

Selleks puhuks olen juba varasemalt koostanud oma emakeele aineõpetaja kompetentsusnõuete ettepaneku (all), mille põhjal oleks võimalik koostada Soomes hetkel puuduv oma emakeele aineõpetaja kutsestandard (tase 7) ning mida omakorda saaks aluseks võtta ülikoolides õppekava koostamisel ja kutse andmisel. Mina olen rääkinud.