"Laps õpib emakeelt automaatselt."
Kuigi lapsed on emakeele omandamisel tunduvalt edukamad kui täiskasvanud, pole emakeele õppimine täiesti automaatne protsess. Lapsel on vaja õpikeskkonda, kus keelt palju kasutatakse, milleks on parim koolikeskkond omaealiste õpikaaslastega.
"Laps õpib emakeelt kõige paremini siis, kui tema vanemad räägivad temaga kogu aeg emakeeles."
Kuigi vanemate ja laste suhtlus emakeeles on oluline, on ka teiste omaealiste lastega oma emakeeles suhtlemine oluline osa lapse arengust ja keele säilimisest. Kui laps elab eesti keelest erinevas keele keskkonnas (Soome riigis), on tal võimalus oma emakeelt säilitada keerulisem ja unustada seevastu palju lihtsam.
"Lapsed peavad kogu sõnavara õppima koolis."
Kuigi kool on oluline koht keeleõppeks, õpivad lapsed oma emakeelt põhiliselt kodustes tingimustes, kuulates ja suheldes vanematega, sugulastega ja sõpradega.
"Lastel, kes kasvavad mitmekeelses keskkonnas, tekib keeleline segadus."
Kuigi võib tekkida mõningast segadust, on oma emakeele õpe tegelikult paljudel viisidel kasulik. Mitmekeelsed lapsed on sageli paremad probleemide lahendamises, kohanemises ja kultuuridevahelises suhtluses.
"Kui laps ei hakka varakult rääkima, on see muret tekitav."
Kuigi varakult rääkima hakkamine on tavaliselt positiivne märk lapse arengust, on oluline meeles pidada, et iga laps areneb erinevalt. Mõned lapsed hakkavad rääkima varem kui teised ja mõned hakkavad rääkima hiljem. Ka mitme kodukeelega lapsel võib kõne areng hilineda, aga see on normaalne ilming. Nii vanemal kui õpetajal on oluline jälgida lapse arengut ja vajadusel pöörduda logopeedi poole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar