Soome keelest vahendas Küllike Adamson
Soome Haridusameti (opetushallitus) 2019. aastal ilmunud raportis on ennustav ülevaade tuleviku Soome tööturul vajaminevatest oskustest ja koolivõrgu ees seisvast väljakutsest anda ajakohast haridust aastal 2035.
Mahukast raportist võtan ette keeleoskuse peatüki, kust on huvitav avastada, et tuleviku Soomes aastal 2035 on tööturul üha suurem osakaal mitmekülgsel keeleoskusel. Mõistan, et kiirelt on igale ametialale levimas revolutsiooniline kuldreegel mida rohkem, seda uhkem. Kõik keeled on head ja tulevad kasuks igat tööd tehes! Keeleoskuse all ei peeta aga silmas üksnes kõnekeelt.
Elukutsete ja töökogukondade pidev rahvusvahelistumine loob keeleoskusele uusi nõudmisi, kirjutatakse raportis. Mitmekülgne keeleoskus on tulevikus oluline peaaegu kõigi suuremate elukutsete esindajatele ja tuleb kasuks kõigis ametites. Laialdasemat keeleoskust läheb tarvis nii juhtimis- ja eksperttöös, sotsiaal- ja tervishoiusektoris kui hariduse valdkonnas.
Kõigil peamistel kutsealadel muutuvad tulevikus olulisemaks soome ja inglise keele oskus. Eriti oluliseks peetakse soome keele kui riigikeele oskust tööülesannetes, kus on vaja inimestega palju suhelda. Selliste sektorite hulka kuuluvad näiteks teenindussektor, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning haridussektor. Sageli on sisserändaja taustaga töötajatele soome keele oskus esmatingimuseks nendes valdkondades töö saamisel. Lisaks on vaja soome keelt erinevatel juhtimis- ja asjatundjaametites. Lausa hädavajalik on aga soome keele oskus avalikus sektoris töötamisel.
 |
| Soome tööturu teenindusvaldkonnas on oluline mitmekülgne keeleoskus. Pilt JM TABEL pixabay.com |
Selgub, et inglise keele oskus on tulevikus nõutav eranditult kõigil kutsealadel. Inglise keele taseme nõue erineb aga mõningal määral erialade lõikes ja vastavalt tööülesannete nõudlikusele. Kui enamikes valdkondades piisab kui osata inglisekeelset erialast sõnavara, siis spetsialistidelt ja juhtidelt nõutakse ilmtingimata ladusat inglise keele valdamist.
Tulevikus on enamikes valdkondades oluline ka Soome teise riigikeele, rootsi keele oskus. Küll aga mainitakse raportis rootsi keele oskust väga minimaalselt. Rootsi keele oskuse vajadust nähakse ja rõhutatakse Soome tuleviku tööturul kitsalt vaid kultuuri- ja teabevaldkonnas.
Lisaks suureneb tulevikus paljudes valdkondades suuremate Euroopa keelte nagu hispaania, saksa, prantsuse ja vene keele oskus. Peaaegu kõigis olulisemates töövaldkondades tähtsustuvad vähemlevinud või haruldaste keelte oskusnõuded. Erinevate Aasia keelte ja eriti hiina keele oskajaid vajatakse endisest enam. Samuti teiste Aasia keelte nagu jaapani ja korea keele oskus tuleb paljudes ametites kasuks. Leitakse, et araabia ja teised Lähis-Ida keeled nagu kurdi ja farsi keele oskus on tuleviku Soomes samuti olulised. Kuid see pole veel kõik. Muuhulgas on vaja Soomes rohkem töötajaid, kes oskavad somaali, suahiili, hindi ja saami keelt. Haruldasemate keelte oskused leitakse tulevat kasuks eelkõige teeninduses, sotsiaal- ja tervishoius, hariduses ja juhtimisvallas .
 |
Erinevates valdkondades vajaminevad haruldased keeled. Andmed Opetushallitus |
Tulevikus muutub hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas oluliseks taktiilse viipekeele ja viipekeele oskus. Lisaks muutub tõlketeenuste kasutamine nendes valdkondades üha igapäevasemaks.
Tõlketeenuseid kasutatakse tuleviku Soome tööturul senisest rohkem avalikus sektoris suuremat asjatundmust nõudvates töödes ja ehitusvaldkonnas. Leitakse, et erinevate tehisintellektipõhiste tõlkeprogrammide tähtsus suureneb, mis võib omakorda muuta keeleoskuse nõudeid erinevates valdkondades. Tõlkeprogrammide kasutamine muutub tulevikus tavalisemaks, eriti teenindustöös, aga ka näiteks mõningates sotsiaal- ja tervishoiusektori ametites juhtimis- ja asjatundjatöödes ning ehitusvaldkonna ametites.
Lisaks on tulevikus kultuuri- ja teabevaldkonnas ning hariduse valdkonnas kasulik osata programmeerimis- ja kodeerimiskeelt.
Ning lõpetuseks. Paraku tuleviku Soomes aastal 2035 eelpool nimetatud keelte oskustest üksinda ei piisa. On ühtlasi oluline, et töötaja oskaks tegutseda ka mitmekultuurilises töökeskkonnas.Tulevikus muutub kõikides suuremates töövaldkondades olulisemaks n-ö tavalise keeleoskuse kõrval hea kommunikatsiooni- ja suhtlemisoskus ning võime mõista erinevaid kultuure. Kas raportis tuleb seda mõista nii, et ka kehakeel muutub töömaailmas vältimatu keeleoskuse osaks? Mine võta kinni.
Allikas:
Opetushallitus. OSAAMISRAKENNE 2035. Alakohtaiset tulevaisuuden osaamistarpeet ja koulutuksen kehittämishaasteet – Osaamisen ennakointifoorumin ennakointituloksia. Samuli Leveälahti, Jenna Nieminen, Kari Nyyssölä, Vihtori Suominen, Suvipilvi Kotipelto (toim): Raportit ja selvitykset 2019:14, lk 51-53
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar