15 detsember 2017

* * *




Kujundus Trallakas
Taustamuusika Podington ´Walkabout´
Taustapilt Pixabay.com. Rawpixel.

01 detsember 2017

Tampere vastuvõtukeskuses õpetamas


Osalesin novembris Tampere Rakenduskõrgkooli (TAMK) ja Tampere Täiskasvanute Koolituskeskuse (TAKK) korraldatud täienduskoolitusel Monikulttuurisen ryhmän johtaminen“ (Mitmekultuurilise rühma juhtimine) eesmärgiga koguda pedagoogilisi kogemusi töötamiseks tõeliselt heterogeense õpilasrühmaga. Teise põhjusena ka seetõttu, et tundus hästi sümpaatne, et rakenduskõrgkool ja kutsehariduskeskus teevad koolituse osas koostööd.
Olgu kohe ära öeldud, et olin õigel ajal õiges kohas ja kogetu paisutas minu maailmapildi olulisemalt avaramaks, äratadas tohutult mõtteid, mille üle veel pikalt arutleda.

Täiendkoolitus koosnes järgmistest hindamismeetoditest :
  • kontakttundidest (loengud, rühmatööd, arutelud, mind map, flipped classroom, test, Balinti- meetod jne)
  • iseseisvatest töödest (õpimapi koostamine, kaasõpilase õpimapi analüüs, õppematerjalide läbitöötamine)
  • praktilisest tööst (3-liikmelise rühmaga ühe õppetunni ettevalmistamine ja läbiviimine ühes vabalt valitud koolis).

Peatun pikemalt viimasel ehk praktilisel tööl, sest just see kujunes emotsionaalseks kõrghetkeks.

Kauppi haigla on ehitatud 1939.a.sõjaväehaiglaks,
mis hiljem tegutses  n-ö vanuritehaiglana. 
Alates 2015 on hoone kasutusel Tampere vastuvõtukeskusena, kus
majutub ca 300 turvapaigataotlejat.
Valisime üksmeelselt oma 3-liikmelise rühmaga tunni läbiviimiseks Tampere vastuvõtukeskuse .Meile antud eelinfo õpilaste kohta oli kasin : täiskasvanud 19-35, araablased, iraaklased, somaallased, rühma suurus ~ 10 õpilast ja soome keele oskusest ei olnud palju teada, umbes A1. 
Mida peale hakata iseendaga, kui puudub selliste õpilaste õpetamise kogemus ja kui tuleb õpetada, aga ei ole võimalik aktiivselt kasutada tööriistana ühist keel ? Teadsin, et hätta kindlasti ei jää, sest ei oska olukordi ette pabistada ja ühtlasi Tallinna Ülikoolist saadud pedagoogiline pagas on ikka nii tummine, millele võib igal ajal toetuda. Paraku minu kaasõpilastel olid asjad kehvemini, õpetamise oskus olematu või minimaalne, piirdudes mõne tunni vedamisega ja sedagi selges soome keeles. Aga kollektiivis peitub jõud. 

Tervikõppetund sai kokku pandud Skype vahendusel, kus igaüks meist pakkus välja ühe ülesande, mida ta hakkab vastuvõtukeskuse õpilastele vedama. Ühistöö toimis super libedalt ! Teemasse ei võinud enam kuidagi paremini sisse elada, kuna isegi olime kolmekesi mitmekultuurilised - eestlane, soomlane ja venelane (nagu heas anekdoodis).
Meie õpetamisplokk sai selline :
  1.     Enesetutvustusring -suuliselt, ringis istudes. Igale õpilasele visati kordamööda pehme mänguasi ja see, kes sai mänguasja, ütles oma nime ja soome keeles ühe asja, mis talle meeldib.
  2.      Mind Map – moodustasime kaks rühma. Õpilaste ülesanne oli koos arutada ja soome keeles kirjutada või joonistada, mis on Soomes erinev ja harjumatu võrreldes kodumaaga.
  3.      Kepimäng (Stick Game) – moodustasime kaks rühma. Kumbki rühm sai (kohalikult koristajalt laenatud) harjavarre, mis asetati õpilaste nimetissõrmedele ja see tuli ühise meeskonnatööna nimetissõrmi kasutades põrandale asetada.
See, mis alati tuleb ja mille vastu on raske võidelda, need on eelarvamused. Tahan seda küll nimetada ootuseks, sest me alati loome endas ettekujutuse sellest, mis hakkab toimuma. Kohatud tegelikkusest erineb see aga selle poolest, et keerame kujutluspildi hooga üle võlli. Kuni ühel hetkel selgub, et reaalsuses kohtadki turvapaigataotlejaid (nad ei ole enam pagulase staatuses, sest ootavad vastust sisse antud turvapaigataotlusele), kes on tavalised ja normaalsed nagu ise ennast arvad olevat.
Pean ka ära mainima, et mitmekultuurilisus on iseenesest normaalne osa minu igapäeva elust, aga sel korral oli rõhuasetus vastuvõtukeskusel, kui mingil abstraktsel maailmal. Kes nad seal on, kuidas seal vastuvõtukeskuses on, kas nad seal üldse millestki aru saavad, kuidas meisse suhtutakse jne. 
Iga õpetaja oluline õppimise koht on muutuvas olukorras kohaneda ja läbi oma teadvuse kasvuga aidata mõtestada ka teistel kaasinimeste erisusi kui inimmaailma osategijat.

Kuidas läks õppetund ? Fantastiliselt !


Sain aru, et õpilastel on nii palju instrumente, millega end väljendada-arusaadavaks teha ja et heterogeenses seltskonnas peitub varjatud jõud.
Kuigi rõhuasetus oli soome keele omandamisel, mida ei võinud hetkekski unustada, siis et august välja saada ja õppimist toetada, kasutasime tunnis nii inglise kui ka vene keelt. Sümpaatne oli ka see, kuidas õpilased tegid spontaalselt koostööd ja see kellel oli parem soome keele tase, tõlkis araabia keelest soome keelde ja vastupidi. Teise õpilase õppetöös aitamine on ju enda keeletaseme arendamine. Kedagi ei jäetud hätta ja keegi ei pidanud tegevusetult tagaplaanil istuma.
Loomulikult tegime ka kompromisse ja need, kes ei osanud hästi veel soome keeles kirjutada, said eneseväljendamiseks võimaluse joonistada ning siis püüdsid jutustada, mis pildile on kirjutatud. Soome keele õpinguid oli alustatud väga  erinevalt, kes oli õppinud mitu aastat, kes paar-kolm kuud (näiteks kaks venelast).
Märkasin, et rühmatöö tegemine ajurünnaku vormis oli õpilastele keeruline, ilmselt ei olnud neil õppemeetodist palju eelnevaid kogemusi.

Kepimäng oli õppetunni tõeline sensatsioon. Uhkusega pean tunnistama, et see oli minu välja käidud ettepanek. Huvilised leiavad selle internetist Stick Game (Helium Stick) nime all. 
Tehti igati koostööd ning kuna tegemist oli ju teatud liiki võistlusega, siis püüti ülesande õnnestumise nimel soome keeles aktiivselt ja innukalt üksteist juhendada. Mis võiks olla ideaalsem, kui ….. õpe märkamatult ja mängides !
Minu algaja õpetaja elus on see juba teine wow-kogemus, kus panen mitmekultuurilise täiskasvanute õpirühma naerma ja kilkama (no, kokku kaks korda olen proovinud). Mäng oli lõbus ja pingevaba ning mulle tundus, et suutsime õppijate mõtted juhtida 100 % õppimisele ja muust häirivast eemale. Pagulaste/turvapaigataotlejate puhul on see oluline nüanss teada, et nende elukogemuses on tavaliselt palju traumasid ja negatiivset.

Kuna kogu õpiprotsessi on keeruline sõnadesse panna, siis ütlen vaid üht, et ootan juba järgmist võimalust nii kirjut seltskonda õpetada. Küll aga sain Punase Risti Häme piirkonna vastuvõtukeskuste juhatajalt Minna Jussilalt pakkumise teha vastuvõtukeskuses pedagoogilist praktikat, kui selleks peaks vajadus olema 😃 

 Fotod Minna Jussila ja Küllike Adamson.








29 november 2017

Laps ei ole täiskasvanu partner




ALLIKAS

M.Tuulik. (2010). Kasvatusklassika.
K. Adamson.(2017). Laps ja vanainimene.[Video].

12 oktoober 2017

Dokumenditud võõral maal

Osalesin 10.oktoobril Tampere Ülikoolis toimunud paneelvestlusel „Paperittomuus Tampereella“ (Dokumentideta Tamperes), mille korraldas Vapaa Liikkuuvus võrgustik. Ekspertidena olid kutsutud rääkima Tampere erinevate valdkondade esindajaid nii kutseharidusest, linnavalitsusest, tervishoiu vallast, ülikoolist. Teemadeks olid :

·         Kes on dokumenditu isik ja kuidas jäädakse dokumendituks ?
·         Mida tähendab olla dokumenditu isik Tamperes ?
·         Mis teenuseid saavad dokumenditud isikud ?
·         Milline vastutus on Tampere linnal dokumenditute isikute ees ?

Foto Pixabay.com
Ilma dokumentideta inimese mõistet ei ole Soomes ametlikult määratletud. Turvapaiga taotlejate ja dokumentideta isikute olukord Soome riigis on tekitanud aga ühiskonnas palju kõneainet.  Muuhulgas levib dokumentideta inimeste kohta ka palju eelarvamusi, mistõttu oleks vaja elanikkonnale olukorda laiemalt valgustada.

Kes on kes ?

Turvapaigataotleja – on isik, kes palub kaitset ja elamisluba. Kui elamisluba saadakse, siis saab tast ka automaatselt pagulane ning enam ei olda turvapaigataotleja. Turvapaigataotleja võib saada elamisloa ka muudel põhjustel kui vaid rahvusvahelise kaitse raames, sel juhul on ta sisserändaja. Turvapaigataotleja ei ole dokumenditu isik ning tema viibimine Soomes on seaduslik. Seadusevastaseks muutub see siis, kui eitava vastuse puhul ei lahkuta riigist.
Dokumenditu isik – on isik, kes viibib mingis riigis ilma täieliku seadusliku elamisloaõiguseta. Ainuüksi isikudokumentide puudumine ei tee inimesest dokumenditut. Paljudel dokumentideta isikutel ongi olemas „paberid“ nagu isikutunnistus, pass, sünnitunnistus jne , kuigi seaduslik elamisluba puudub. Sagedasti elab dokumentideta isik ametivõimude eest peidus ehk "põranda all".
Uusdokumenditu isik – on turvapaigataotleja, kes on jäänud Soome eitavast turvapaiga vastusest hoolimata ning ei lahku riigist vabatahtlikult ning keda ametivõimudel ei ole võimalik riigist välja saata. Riigist väljasaatmist takistab tavaliselt see, et uusdokumenditu isiku elukohamaa keeldub vastuvõtmast sundväljasaatmisele pööratud isikut ( kuna tal puuduvad vajalikud dokumendid) ning riikide vahel ei ole olemas sellisteks puhkudeks lepinguid.
Registreerimata Euroopa Liidu kodanik – mõnel juhul loetakse dokumendituks ka EL kodanikud, kes ei ole enda viibimist Soomes registreerinud. Üle kolme kuu Soomes viibimine tuleb registreerida.


On olemas veel üks rühm isikuid nagu rändrahvad nt romaanlased, kes on küll EL kodanikud, kuid kellel üldjuhul puudub asukohariigi elamisluba. Tavaliselt nad ei viibi üheski riigis üle kolme kuu, vahetades sagedasti n-ö elukoha riiki.

                                                                   * * * * * * 

2015. aastal tuli pagulaskriisiga Soome rekordarv turvapaigataotlejaid, ühtekokku üle 32 tuhande. See oli üle kümne korra rohkem kui eelnevatel aastatel. Enamikul neist ei olnud Soome Immigratsiooniameti järgi õigust saada riigist turvapaika. 2016. aastaks oli neist asüülitaotlusele jaatava vastuse saanud iga neljas, suur osa naasis kodumaale vabatahtlikult ja osad sunniti tagasi pöörduma. 
Paljud aga jäid Soome eitavast vastusest hoolimata. Otsustavaks võis saada see, et ilma dokumentideta elamine Soomes tundus halbadest variantidest see kõige vähem halvem. 

Turvapaiga taotlejad Soomes aastatel 2006-2016. Foto Helsingi Diaakonikeskus.





Paneelvestlusel tuli välja, et Tamperes on ellu kutsutud palju erinevaid võimalusi aitamaks dokumendituid sõjapõgenikke, turvapaigataotlejaid, romaani päritoluga isikuid ja veel sarnase staatusega inimesi, milleks on  internetileheküljed, infovoldikud, öömajutusest kuni tasuta meditsiiniabipunkteni. Paraku viimase puhul on arstiabi aga tasuta seni kuni on otsene oht elule ning krooniliseks muutunud tervisehäda eest tuleb juba omast taskust maksta ! Linna esindaja rõhutas, et tulenevalt inimõiguste ülddeklaratsioonist ei jäeta kedagi arstiabita, peavarjuta ja tühja kõhuga. Ühtlasi kõigil koolikohustusega lastel on õigus saada kooliharidust olenemata sellest, kas lapsel on dokumendid või ei ning kõigi isikuandmed on konfidentsiaalsed, sest laste õigused on Soomes ülimad.
Kuidas dokumentideta inimesed aga taolised võimalused üles leiavad ning kui paljud täpselt teenuseid kasutavad, oli ekspertidelegi kõva pähkel vastata. Keegi ei tahtnud spekuleerida, kui palju ühtekokku Tamperes sääraseid inimesi on, sest pigem on nad „kadunud“ või püüavad olla nähtamatud, enne kui tulevad riigiasutustest abi paluma. Ühe põhjusena nähti toimunud ekstsesse, mis teevad inimesed ettevaatlikuks. Näiteks oli juhus, kus inimene tuli tööbüroost tööd küsima ja kui selgus, et tal puuduvad dokumendid, võeti ta kinni ja saadeti maalt välja. Kõik leidsid, et asüülitaotlejate või ka illegaalselt maal elavate isikute hirm on põhjendatult suur, sest kardetakse arestimist ja maalt väljasaatmist. Taoliset negatiivsed sündmused levivad aga suust-suhu kulutulena ning paremaks peetakse varjus püsida.



Foto Pixabay.com

Samas ei saa kõiki dokumentideta inimesi ka illegaalideks nimetada, sest paljud neist ootavad elamisloa otsust, mõni ka juba mitmendat, sest negatiivse otsuse korral on võimalik sisse anda ikka uus ja uus taotlus. See on räsiv protsess ja üsna lootusetu olukord, sest ilma paberiteta ei saa tööd, oma elamist, sotsiaaltoetusi, õppida ülikoolis ega osaleda ühiskondlikus elus – üle jääb ainult oodata ja oodata, mis võib aga aega võtta aastaid. 
Vestlusel tõdeti, et selline lootusetus viib Soome riigis pettunud ja kergelt haavatavad inimesed olukorrani, kus järgmiseks toimub radikaliseerumine ja erinevate kuritegelike gruppidega liitumine.
Teisalt võivad dokumentideta inimesed olla kerge saak ühiskonna pahatahtlikule osale, näiteks võidakse sattuda inimkaubanduse ohvriks tööturul, saada meelitatud seksiärisse, neid võidakse muul moel kuritarvitada ning üks kõnelejatest väitis, et kahjuks on ette tulnud nii naiste kui meeste vägistamist.

On teisigi ohte. Sõdadega või looduskatastroofidega liikuma sunnitud inimhulgad, kellel puuduvad dokumendid, vajalikud vaktsineerimised ja tervisekaardid, võivad üle piiri endaga kaasa tuua ja levitada Soomes tundmatuid haigusi ja tõbesid, mis omakorda saavad ohuks kogu elanikkonna tervisele. Üks vestleja meditsiinivallast koputas linna esindajate südametunnistusele leida kiirelt lahendusi: „ Kui muu ei huvita, siis mõelge oma naba ja laste peale !“

Dokumentideta õpilased kutsehariduses

Lühidalt puudutati ses osas olukorda ka Tampere linna kutsehariduses. Tampere Kutsehariduskolledži (TREDU) esindaja Regina Blom rääkis, et 2017. aasta sügisel alustas nende koolis õpinguid 500 sisserändajat. Ühtlasi tuli sel sügisel Tampere linnalt ettekirjutus, et kooli tohib vastu võtta ka turvapaigataotlejaid, kes alles ootavad turvapaigataotlusele vastust. Ta lisas, et tänase seisuga TREDUsse siiski päris ilma dokumentideta õpilasi pole tulnud. 
Ühtlasi ollakse koolis teadlikud ka võimalikest ohtudest, kuidas aga sellistele probleemolukordadele täpselt reageerida, ei osanud ta öelda. Ka puuduvad kutsehariduses erilise koolituse läbinud spetsialistid, kes oskaks sisserändajatest õpilaste hulgas võimalikke kriisisituatsioone ennetada ja lahendada. Näiteks võib olukord võtta kontrollimatu pöörde kas või negatiivse turvapaigataotluse korral. Kuidas käituda äkkviha ja rünnaku ajal ning kaitsta samas kaasõpilasi ? See on uus olukord, mille on kaasa toonud muutuv-liikuv maailm ja kust ei pääse mööda vaatama ka kutseharidus.
Ta lõpetas sõnadega, et sisserändajatest õpilased vajavad esmajärjekorras inimlikku hoolivust ja mõistmist. Vaatamata oma keerulisele elule, on õpilased hästi toredad ja kiinduvad kergelt oma õpetajasse, kes võetakse omaks kui pereliige.

Kokkuvõtteks tõdesid kõnelejad ühiselt, et kui Soome riik ei võta ette konkreetsemaid samme ja ametivõimud ei tee kooskõlastatult jõupingutusi, siis liigub niigi keeruline olukord juhitamatult ja kindlalt negatiivses suunas ning teisalt, Soomes plaanitava kriminaalkaristuse sisse viimine ja kohaldamine neile, kes dokumenditut isikut majutavad või püüavad muul moel aidata, on inimlikust seisukohast ülekohtune ega aita kuidagi kaasa olukorra paranemisele.

ALLIKAD

Paperittomuus Tampereella - paneelikeskustelu.
Helsingin Diakonissalaitoksen Suojattomat-hankkeen raportti 2017. Kohti järkeviä ratkaisuja Uuspaperittomien tilanne, tuen tarve sekä viisi toimenpide-ehdotusta.

05 oktoober 2017

Keelteoskusest on tulnud tööelu võtmeoskusi. Soome näitel.

Soome keelest Küllike Adamson


Seekord võtsin kajastada värske 2017. aastal Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry poolt valminud uuringu "Kielitaito on ammattitaito", mis eesti keeles kõlab "Keeleoskus on tööoskus".
                                                                 . . . . . . . . .
Inglise keele tugev positsioon Soomes paistab silma ka sealses kutsehariduses. Inglise keel on enim kutseõppes pakutud ja õpitud võõrkeel. Paljud haridusasutused pakuvad teisigi keeli, kuna keeleoskuse nõuded on kasvanud ja tööelus mitmekesistunud. Pea igas viiendas õppeasutuses on võimalus valida 3 – 4 võõrkeele vahel. Eriti haruldaste keelte õpetamisel tehakse koostööd teiste õppeasutustega. Saksa keele õpetus oli inglise keele järel enim õpetatav võõrkeel kutsekoolides. Järgnesid vene ja hispaania keel. Üksikud koolid pakuvad muuhulgas ka itaalia, hollandi, poola, portugali ja jaapani keele õpinguid. Koostööd tehakse hiina keele õpetamisel. Töömaailma vajadustele vastamine on keskne põhjus võõrkeelte valiku suurenemisel kutseõppeasutustes.

Ettevõtetes enim kasutatud töökeeled on soome keelele lisaks inglise, rootsi ja vene keel. Eriliselt on tõusutrendi näitamas vene keele oskus.
Inglise keele oskusest on tulnud tööelus elementaarne põhioskus ja see on eelduseks juba kõikides valdkondades, küll aga mitmeid võõrkeeli valdavatele on üha kasvav nõudlus. Ettevõtete sõnum on, et inglise keelest pelgalt ei piisa. Vajadus mitmekülgsele keeleoskusele peitub selles, et ettevõtluskeskkond ja ettevõtted on muutumas aina enam rahvusvahelisemaks.
Keelteoskusest on tulnud tööelu võtmeoskusi.



Soome ettevõtetes enim kasutatavad võõrkeeled. Joonis Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry

Paraku on kutsekoolide õpilaste keeleoskuse tase väga erinev, tõdetakse uuringus. Õppima tuleb neid, kes on lõpetanud põhihariduse heade tulemustega. On neid, kellel läbitud ka gümnaasium. Teisel osal on jällegi põhikooli tunnistus väga kehv või on keelte õppimisest kulunud mitmeid aastaid. Huvi keelte õppimise vastu sünnib aga juba põhikoolis.

Märkimisväärne motivaator keeleõpingutes on rahvusvaheline õpilasvahetus ja töökohal õppimine.  Rahvusvaheline õpiränne avab kutsekooli õpilastele võimaluse õppida keeli ja tutvuda erinevate kutuuridega. Rahvusvahelisse vahetusse siirduvatele õpilastele pakutakse eelnevalt kohariigi keele intensiivõpet ning tutvumist riigi kultuuri ja tavadega. Soome õpilasrände põhilisemad maad on olnud  Hispaania, Rootsi, Eesti, Saksa ja Suurbritannia.
Keeleõpe on oluline ka kõrgkooliõpinguid planeerivatele õpilastele. Soome keel teise keelena on tõusnud inglise keele kõrval tähtsaimaks võõrkeeleks, kuna kutseharidus on tähtsaim õppevorm võõrkeelsetele ja sisserändaja taustaga õpilastele.
Võõrkeelsete õppurite määr tõusis perioodil 2010-2015 ehk viie aastaga 75 %. Tõsiasi on, et võõrkeelsete õpilaste osakaal kutsehariduses on täna lähenemas kümnele protsendile (2015.a. oli see 8,5 %).
Nendest suurem osa on sündinud ja käinud põhikooli Soomes. Emakeele järgi on õppijaid  kutsehariduses enim vene, eesti, somaali, araabia ja tai keelt kõnelevaid.

Viis suuremat keelterühma Soome kutsehariduses aastal 2015. Joonis Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry.

Aastal 2015 õpinguid alustanud õpilastest rääkis 2618 emakeelena vene keelt, järgnes eesti keel 1729 õpilasega, somaali 890, araabia 683 (AMKElt küsitud kommentaari kohaselt on joonisel näitaja 638 vale ja sisse lipsanud viga) ja tai 502 õpilasega. Ühtekokku alustas 2015.a. õpinguid üle 100 eri emakeelega õpilast. Lisaks oli rohkem kui 400 õpilasel statistika järgi märgitud emakeeleks tundmatu, kust võimaldaks keelevaramut veelgi laiendada. Tasub märkida, et peale 2010. aastat on somaali- ja taikeelsete uute õpilaste hulk kutseõppes kolmekordistunud. 

Kõnealusest uuringust leidsin kaks olulist mõtet :
  • Soome kutsehariduses moodustavad võõrkeelsed õpilased suure oskuspotentsiaali mitmekülgset keeleoskust eeldaval tööturul.
  • Soome kutsehariduse keelevaramu moodustub kokku paljude erinevate võõrkeelte õpetamisest, võõrkeelsete õpilaste emakeeltest ning soome ja rootsi keele oskusest.


ALLIKAS

Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry. (2017). KIELITAITO ON AMMATTITAITOA. Katsaus kielten opetukseen ja vieraskielisiin opiskelijoihin ammatillisessa koulutuksessa.

28 september 2017

Sir Ken Robinson ja kuldsed sõnad hariduse revolutsioonist


Siin on üks minu lemmik lektor, kelle hariduse teemalist humoorikat esitust ja samas südantsoojendavaid kuldseid sõnu on innustav kuulata. Vaadake ka ja ... muide alt paremast nurgast saab klõpsata  eestikeelseid subtiitreid.
Lisavaatamist SIIT.

21 september 2017

Soome kutsehariduse atraktiivsust on võimalik mõjutada

Soome keelest vahendanud Küllike Adamson

Kutseõppeasutused ja ettevõtted võivad ühiste jõududega tõsta kutsehariduse ja erinevate kutseerialade atraktiivsust, kirjutab 21.septembril oma lehel Soome Kutseoskuste Arendusühing AMKE (Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry).
Kutsekoolide atraktiivsuse tõstmise võimalustest annab ülevaate AMKE tegevdirektor Petri Lempinen:
"Ettevõtted ja õppeasutused võiksid korraldada ühiseid lastevanemate koosolekuid. Varasemalt on sarnaste ettevõtetes korraldatud lastevanemate koosolekutega saadud üle riigi positiivseid kogemusi. Probleemiks on aga jätkuvalt see, et noortel ja nende vanematel ei ole ettekujutust enamike erialade töökuvandist, töökeskkonnast või erialaga liituvast koolitusest.
Kutseharidus on lühim tee tööturule ja sealsamas annab see võimaluse õpingute jätkamiseks. Tööhõive edendamiseks võiksid ettevõtted ja õppeasutused luua paikseid tipptegijate karjäärimudeleid otse töökohale.
Koostööd on vaja teha ka põhikoolidega. Juba esimestest klassidest peale võiksid põhikoolil olla ettevõtetes oma mentorid, kelle väärt kogemusi saaks ära kasutada õppetöös. Haridusasutustel on aga vaja hoolitseda selle eest, et koolituspakkumine oleks kvaliteetne ja et õpilased saaksid võimalikult hea ülevaate erinevates valdkondades töötamise võimalustest.
Kutsehariduse atraktiivsust on võimalik mõjutada. Ennekõike tuleb kutseharidusest rääkida positiivses võtmes ja rõhutada kutsekoolides pakutavaid õpivõimalusi."
  
Ta lisab :
"Paraku ei ole meil olemas selliseid ressursse, kus kutsekooli noortele saaks „pakkuda“ poolikuid koolinädalaid või -päevi. Töökohal toimuva õppe juhendamine peab olema korras nii kooli kui ettevõtte poolt.Haridusministeeriumi ülesanne on, et õppekavade sisu vastaks töömaailma ootustele.Huvigruppide vahel ei teki konflikti, kuna hea maine ja huvi kutsehariduse käekäigu vastu on kasulik kõikidele valdkondadele. Üks on selge - tööelu muutub, kuid aastal 2020 vajatakse tööturul endiselt oma eriala spetsialiste, kellel on kuldsed käed ja võime teha koostööd." 


Foto Ammattiosaamisen kehittämisyhdistys AMKE ry

.. ja eelnev tabel tõlkes :

Koolid ja ettevõtted koostöös
  • Head näiteid leidub : mentorid ettevõtetes, koolikampaaniad, teemapäevad, õppetehased jne.
  • Ettevõttele edukad ühistööhanked ja (on) sektorile parim turundus.
  • Töömaailma esindajaid vajatakse kutsehariduse häälekandjateks.

Õnnestu sõnumis, leia publik
  •  Lastevanemad on tähtsaim mõjutaja noorte õpivalikutes.
  • Tänased kanalid on:Youtube, Instagram, Snapchat, WhatsApp.
  •  Positiivsus, kiirus ja kvaliteetne sisu määrab.
  • Õppijad ja vilistlased sõnumikandjateks.
  • Noored langetavad õpiotsused tihti juba 8.klassis.

Tee võimalused nähtavaks
  •  Mitmekesised töö- ja karjäärivõimalused erinevates valdkondades.
  •   Kutseõppes on aega otsustada kuhu edasi suunduda. Võimalusi palju.
  •  Kutsetunnistuse saanud võivad jätkata õpinguid kõrgkoolis.


17 september 2017

Õpikeskkond kui (eri)vajadus

Autor Küllike Adamson

Nüüdisaegse õpikäsituse järgi toimub õppimine kõikjal. Õpikeskkonnaks võib olla formaalne, mitteformaalne või informaalne ümbrus, k.a töökeskkond. Tegemist võib olla kindla ruumiga, ehitisega, objektiga, vaba loodusega jne, kuid selge on üks, et piirid on tänase õppetöö toimumise koha osas muutunud üha hägusemaks ning teisalt õpiümbruse planeerimise osas paljuski mitmekesisemaks. Võin öelda ka nii, et üksnes fantaasia on piiriks ning mineviku prügikasti on vajumas monopoolne klassiruum. Õpikeskkonda võib pidada ka omaette ökosüsteemiks (Ruus, 2015), kus kõik osategijad peavad selle elujõulisuse nimel toimima sünergias. Kui üks osategija alt veab, nõrgestab see balanssi kogu ökosüsteemis. 
Ühtlasi peab õpikeskkond tagama ligipääsetavuse kõikidele õppijatele, mistõttu õpikeskkonna kujundamisel peab olema arvestatud kaasava hariduse ideega ja universaalse disaini põhimõtetega. Samuti peab siin olema turvaline, tagatud õpirahu ning sisustuse hulka peab kuuluma kaasaegne digiõpivara ning internet ehk "globaalne haare". Õpikeskkonna planeerimine seab omad tingimused ka õpimeetodite kasutamisele ja ,vastupidi, teatud õppemeetode kasutades saame kujundada sobiva õpikeskkonna. Üks on aga selge, et vältida rutiini ja igavust, peavad õpikeskkonnad olema lihtsalt ümberkujundatavad, alati uudsed ja huvitavad.

Nii tuld kui tõrva ! 

Õpikeskkond peab olema lahe, et õppija ja õpetaja tahaks siia ikka-ja-jälle tagasi tulla ning see innustaks õppimises osalema. 
Lausega kokkuvõttes, õppimine ükskõik kus iganes peaks toimuma nii hasartlikult, et me ei pane selle toimumist tähelegi. Vaadake ja veenduge !


KASUTATUD ALLIKAD

Ruus, V.-R. (2015). Muutunud õpikäsitus.Ettekanne Loovaharidus Eesti moodi IV seminaril: “Õpetaja on loov”.
http://loovharidus.ee/muutunud-opikasitlus/
Adamson, K. (2017). Muutuv õpikäsitus ja sellele vastavad õppemeetodid.[Essee].Tallinn :Tallinna Ülikool.
https://1drv.ms/w/s!AggT5P5U0Q4tiFUvY0q0aHRF-ydZ
Adamson, K. (2017). Kokkuvõtvalt nüüdisaegse õpikäsituse e-kursusest.
https://padlet.com/lililill/nuudisaegneopikasitus

12 september 2017

Haridus ja eetika


Haridus ja eetika: Hariduse ja eetika valdkond seostub eelkõige õpetaja eetikaga. Õpetajaamet vastab professiooni tunnustele selle sõna kitsamas tähenduses ning seega on õpetajate eetika väga oluline.

Lähemalt saab kutse-eetika kohta lugeda Tartu Ülikooli Eetikaveebist.

Foto Pixabay.com


22 august 2017

Soomes jäävad kutseõpingud tihti pooleli rahapuudusel


Vahendanud soome keelest Küllike Adamson

Koguni 15 % soomlastest ei ole sooritanud 24. eluaastaks teise astme õpinguid. Kui võrrelda seda näitajat teiste Põhjamaadega, siis on see number kõrge, vahendab 16.augusti Yle Uutiset.

Järgmise aasta alguses avaldatava noorsoobaromeetri andmete järgi on rahapuudus noortele oluline koolitöös osalemise takistus. Siit selgub ühtlasi, et iga kolmas teise astme õpingud katkestanu toob ühe põhjusena majandusliku olukorra. Kõige enam kannatavad rahapuuduse all kutseõpingud valinud noored.

Foto StockSnap. Pixabay.

Rahapuuduse tõttu ei ole noorel võimalus hankida gümnaasiumi õpikuid või kutsekooli õppematerjale. Üksnes gümnaasiumi läbimiseks vajaminevad õpikud võivad maksta ühtekokku 2600 eurot ja mõningatel kutseerialadel on hangitavad erinevad õppematerjalid veelgi kallimad.

"Sellisel juhul ei minda õppima ametit, mis tõeliselt huvitab, vaid seda, milleks on perel võimalus," tõdeb Pelastakaa lapset ry (Päästke lapsed) peasekretär Hanna Markkula-Kivisilta. 

"Olen kindel, et kõikidele õpilastele on võimalik tagada tasuta õppematerjalid," lisab ta.
"Seda ei peaks võtma kui kulu, vaid kui investeeringut maa tulevikku. Kas me ikka võime endale pikas perspektiivis lubada, et tuhandeid noori jääb tööelust kõrvale põhjusel, et neil ei ole õpinguteks raha," arutleb Hanna Markkula-Kivisilta.

Tänase seisuga nõuavad juba mitmed organisatsioonid Soome valitsuselt, et gümnaasiumi- ja kutseõppe eest raha küsimine lõpetataks. Kaasaarvatud sellised organisatsioonid nagu Pelastakaa lapset, Suomen lukiolaisten liitto, Suomen ammattiin opiskelevien liitto ja Nuorten mielenterveysseura nõuavad uue rahvaalgatusega ametivõimudelt selgitust, kuidas oleks parim viis üle minna täielikult tasuta teise astme koolitusele.

 ALLIKAS

Yle Uutiset. 16.8.2017. Opinnot keskeytyvät usein rahanpuutteen takia – järjestöt vaativat ilmaisia oppimateriaaleja toisen asteen opiskelijoille. 
https://yle.fi/uutiset/3-9778211

Soome kutseõpetajate stažeerimine töömaailmas on kolmekordistunud

Vahendanud  Küllike Adamson


Töömaailmas stažeerimine on oluline osa Soome kutseõpetajate professionaalsuse arendamisest.

Soome haridusministeeriumi värskeimast 2016.aasta uuringust "Õpetajad ja rektorid Soomes 2016" selgub, et iga kuues kutseõpetaja stažeeris 2015.aastal töömaailmas. 2015.aastal praktiseeris töömaailmas 17 % kutseõpetajatest, samas kui aastal 2012 oli sama näitaja 5 %
Selgub, et kõnealune näitaja on suurenenud tublilt üle kolme korra ! 

Samas tunnistatakse, et senised saavutused on veel kaugel unistuste eesmärgist, kus iga kutseõpetaja stažeeriks töömaailmas vähemalt korra viie aasta jooksul.

Kokkuvõtvalt huvitab erialane enesearendamine töömaailmas rohkem mehi kui naisi.



Uuring "Õpetajad ja rektorid Soomes 2016".

Lisaks leiab uuringust huvitava tabeli, mis räägib meile Soome kutseõpetajate vanuselisest jaotumisest. Kirjutatakse, et kutsekooliõpetajaks saadakse üldjuhul vanemana kui tavakooli õpetajaks. Ühe põhjusena nähakse siin, et kutseõpetajalt nõutakse enne õpetajakoolitust häid erialaseid töökogemusi ning seega võtab kutseõpetajaks kvalifitseerumine rohkem aega.
Tabelist näeb, et kutseõpetajate nooremasse igarühma e alla 40-aastaste õpetajate hulka kuulub pea 14 % õpetajatest. Enam-vähem sama võrra e 16% on ka vanimasse igarühma e 6o-aastaste ja üle selle kuuluvaid.  Suurema armee õpetajatest moodustavad n-ö keskealised õpetajad.
Alla 30-aastastel kutseõpetajatel õnnestub lõigata endale üksnes 1%line siil !

Tabel kutseõpetajate ealisest jaotumisest (%) kevadsemestril 2016.

ALLIKAD 

OPH raportti
http://www.oph.fi/download/185376_opettajat_ja_rehtorit_Suomessa_2016.pdf


21 august 2017

Taasiseseisvuspäev kohalike eestlaste seltsis


Elades ja töötades Tamperes, veetsin tänase taasiseseisvuspäeva Pirkanmaa maakonna eestlaste seltsis. Vähemusrahvuslasena on mulle eriti oluline eestluse hoidmine ja ühtekuuluvustunne võõras riigis. Need on väärtused, mida peame endas kandma, olenemata, kuhu elu meid juhib.
Eriliselt tore oli aga veenduda, et seekordse piknikuhõngulise pidupäevaürituse olid korraldanud kohalikud noored Pirkanmaa Tuglas-seurast. Organiseeritud oli metsakohvik grillvorsti ja suupistetega, ise oli küpsetatud kooke ja saiakesi, keedetud kohvi. Kogu teenitud kassa läks aga noorte tegevuse toetamiseks. Organiseeritud olid lisaks mängud ja tegevused lastele ning eelkõige hoolitsetud, et ürituse info jõuaks võimalikult paljude eesti peredeni. Just nii tublid eesti ja ka soome noored käivad koos Tuglas-seuras !
Sain teada, et noortele on eestluse hoidmine oluline ja koos käia huvitav. Südames salamisi arvan, et õilas idee ei ole neile lihtne. Paljud on ju sündinud ja kasvanud Soomes ning aktiivne side Eestiga minimaalne. Vaatamata sellele tehakse väga palju, et hoida end Eestimaal toimuvaga kursis. Näiteks kohe-kohe sügisvaheajal on gümnasistid tulemas Tallinnasse mitmepäevasele külaskäigule, mille peaeesmärgiks on tutvuda siinsete kõrgkoolide õppimisvõimalustega. Kõnealune reis saab aga teoks tänu kirjutatud projektile. Oeh, ei jõua kohe ära imetleda seda agarust !

Piknik jätkus ühiselt tehtud loodusretkega ja isamaalise ühislaulmisega.
Tutvusin ka mitme kohaliku eestlasest õpetajaga, kellega sai räägitud, millest siis muust, kui loomulikult koolielust. Sellised sidemed on mulle erialaselt värskendavad ja väärtuslikud.
Elagu Eesti !

Fotode autor Kristiina Lepp.







19 august 2017

Minu eriala blogi nüüd uues kuues


Mul on eriti uhke tunne teatada, et minu kaua kirjutatud blogi Puhtalt puhastusteenindusest sai täna uue kuue.
Nimelt kirjutan kõrvuti kutsepedagoogi blogile ka hoogsalt oma eriala blogi, kust leiab palju õpetlikku puhastusteenindusest ja sellega seonduvast.

... kaua tehtud kaunikene ... 
Olen veendunud, et uus välimus inspireerib ja kutsub huvilisi uue hooga lugema.



17 august 2017

Viibisin multikultuursel kutsepedagoogilisel praktikal Tampere Kutsehariduskolledžis


Kui ma kutsepedagoogilise praktika esimesel päeval tuttavasse Tampere kutsehariduskolledžisse (TREDU) jõudsin, ei olnud mul ometi mingit ettekujutust, millise puhastusteeninduse õpperühmaga on tegemist. Samuti olin omaette mõelnud, et tegelen alguses tundide vaatlusega, elan sisse ning siis "kuskil hiljem" on aega anda tunde küll ja küll. Peaaegu nii see ka läks. Vaatlesin esimesel päeval kuut tundi ja viisin läbi ühe iseseisva tunni.



Klassiruumis käib kõva näitlikustamine.

Suure juhusena sai minu praktikajuhendajaks minu enda kunagine puhastusteeninduse kutseõpetaja Tampere täiendkoolituse päevilt ja jällenägemine oli meeldiv. Tänu vanale tutvusele ja toetavale hoiakule oli kursuse töösse sisseelamine lihtne ja loomulik. Kursus, mida õpetaja juhendas, oli täiskasvanute sisserändajate grupp ja mille moodustas väga kirju seltskond.
Minu iseseisev esimene tund "kukkus välja" suure improvisatsioonina ja mis oli hea näide sellest, kuidas kutseõpetajal tuleb kiirelt muutuvas olukorras reageerima. Minu juhendaja lihtsalt viipas, et kaua sa seal tagareas istud, tule ja hakka õpetama ! 



Tegelikult oli siin ka teine põhjus. Nimelt oli koolimaja verivärskelt remonditud ja õpitegevus toimus selles klassis esimesi päevi, nii et kujutage ette pilti, kus enamus asju on veel puudu, kolimisega kadunud ja ei tööta. Üsna tulutult sai ka oodatud WiFi signaali. See kõik nõudis õpetajalt külma närvi, et hoida õppetöö käigus ja samas tegeleda organisatsiooniliste küsimustega, et midagigi liikuma saada.
Nii oligi, et õpetaja pani tahvlile slaidi, delegeeris õpetamise mulle ja kihutas klassist tähtsaid asju ajama. Siis ei olnud enam aega väriseda. Teema oli ettevalmistamata aga tuttav ning peale lühikest loengujuppi ja slaidiga näitlikustamist otsustasin, et korraldan klassis elava arutelu. Sel moel saime ühiselt teemat arendada, õpilased said esitada küsimusi, millele proovisime ühiselt leida vastused. Tundsin, et klass tegutseb sõbraliku meeskonnana ning see oli wow-tunne !
Klassis võeti mind kohe omaks ning õpetajahakatisena tegin omalt poolt kõik, et õpiõhkkond säiliks positiivne ja õpilased innustunud. Teadsin, et ainult nii saan säilitada erialast õpihuvi. 



Koridorides olid viidad õpikeskkondadest, mitte klassiruumidest.

Jäin tundidega rahule, sest elav keskustelu arendas igati õpilaste keele-, koostöö-  ja suhtluspädevust. Mina sain aga alustava õpetajana õpilaste arengut toetada, motiveerida eriala õppima ning vaikselt välja selgitada õppijate erisusi. Kasutasin kujundavat hindamist, andsin positiivset tagasisidet ja ühtlasi tänasin meeldiva koostöö eest.
Kui kõik need eelnevad praktikapäevad olid toimunud Tampere kesklinnas asuvas koolihoones, siis oma neljandal praktikapäeval sain õppetööd läbi viia Ylöjärvi linnas asuvas koolituskeskuses Valo, kus sõbraliku perena asuvad ühe katuse all nii gümnaasium, ettevõtluskoolitus, täiskasvanukoolitus kui ametikool.



Koolituskeskus Valo.

Selles hoones oli puhastusteeninduse õpperühmaga võimalik läbiviia praktikaõpet siinsetes moodsates praktikaklassides. Rühm oli endiselt sama, küll aga oli vahetunud õpetaja.Ka seekord sain olla tundi läbiviiv õpetaja. Olin tundideks eeskujulikult ettevalmistunud, teadsin selle õppepäeva teemasid- puhastusvahendid ja koristusmasinad. 
Tol päeval kasutasime meetodi, kus jagasime teise õpetajaga 18- liikmelise õpperühma pooleks. Selliselt jäid pooled õpilased minuga puhastuskeemiat õppima ja teine osa rühmast läks teise õpetajaga praktikaklassi koristusmasinaid õppima.
Alustasin sissejuhatusega ja eesmärkide seadmisega ning pidasin loengu, kus käsitlesin uut teemat. Näitlikustamiseks olid mul klassis koristuskeemia pudelid ning teemat toetasin pildimaterjale arvutist seinale projitseerides. Ühtlasi hoidsin n-ö pingsalt olukorral silma peal, kuidas klassis reageeritakse ning kas edastatud info jõuab üldse kohale. Lasin aeg-ajallt õpilastel esitada küsimusi ja küsisin ise, et saada õpitust tagasisidet. Samas ei tohtinud ma hetkeksi unustada, et tegu on ikkagi sisserändajatega ning õppimine soome keeles keeruline. Oli ühtlasi tore märgata, kuidas innukamad õpilased kirjutasid agaralt üles uusi erialaseid mõisteid ja õppisid kõrvuti erialaga ka keelt. Jah, tean omast kogemusest, kui keeruline see on. Juba ainuüksi soome keeles tundide läbiviimine nõudis mult suurt pingutust.
Teadmiste kontrollina kasutasin avastusõpet, kus iga õpilane sai valida endale meelepärase koristuskeemia pudeli ning iseseisvalt uurida, millist olulist infot on pudelile kirjutatud ning milline info on koristamistööd tehes koristajale oluline. Andsin ülesande lahendamiseks aega 10 minutit. Soovitasin teha märkmeid. Julgustasin küsima täpsustavaid küsimusi, kui midagi oli segaseks jäänud. Ülesande lahendamist abistava slaidi jätsin tahvlile. Kui iseseisva uurimise aeg sai läbi, käisin iga õpilase juures personaalselt, kes sai mulle vastata oma avastusest 2-3 minutit. Kõik olid tublid ning tegime teemast ja ülesandest kokkuvõtte. Kiitsin tubli töö eest ! Tund sai selle grupi jaoks kiirelt läbi.
Edasi toimus gruppide vahetus, need kes olid käinud koristusmasinaid teise õpetajaga õppimas, tulid nüüd minuga õppima puhastuskeemiat. Kõik algas uue grupiga otsast peale.

Kolmandas iseseisvas tunnis vaatasime arvutist koristusmasinatega töötamisest õppevideosid ning siis korraldasin klassis arutelu. Arutelu ajal panin tähele õpilaste ebakindlust ja kartust töömaailma ees. Sagedasemad küsimused olid:

Kas meil tuleb ka neid masinaid kasutada ?
 Kas nendega on keeruline töötada ? 
Aga kui ma ei saa tööl nendega hakkama ? 

Minu, kui tulevase kutsepedagoogi ülesanne oli õpilasi julgustada, toetada ja selgitada. Hoida n-ö käest kinni. Rääkisin oma kogemustest töömaailmas, sarnastest kartustest ja tööalastest seikadest. Sellised näited tööelust kõidavad õpilasi ja annavad märku, et olen üks nendest ning kõik on võimalik kui pingutada ja õppida. 
Kõigele lisaks oli tore jälgida ka klassis toimunud interaktsiooni ja toetavat suhtumist, kus mõningase koristusalase kogemusega õpilased jagasid teistele varasemaid kogemusi töömaailmast. Väga armas.

Kokkuvõtteks võtsin praktikalt kaasa väärtuslikud tähelepanekud :

  • sisserändajatest õpilaste õpetamise puhul on olulise tähtsusega õppimisele kuluva aja arvestamine, õige tempo valik ja teema lihtne ülesehitus ( nt piltkiri, suurem osakaal näitlikustamisel)
  • kui õppijateks on täiskasvanud, siis võin edaspidi kindel olla, et tegemist on äärmiselt heterogeense seltskonnaga, kelle töö- ja erialased kogemused on äärmusest äärmusesse
  • kui täiskasvanud õppijad on igaüks eri kultuurist, siis võib seda nimetada megaheterogeenseks grupiks (autori tõlgendus), kellega töötamisel tuleb lisaks headele pedagoogilistele pädevustele kamaluga kasuks suurem kultuuriteadmus
  • kuna sisserändajad kvalifitseeruvad HEV õppurite alla, siis õppimise toetamiseks peaks tunde läbi viima vähemalt kaks õpetajat ja grupi suurus ei tohiks ületada 15 õppurit.



Minu õpilased ,eri rahvuste virr-varr.

Fotod Küllike Adamson