Languse nõiaringi ei saa peatada oluliste abinõudeta: Soome hariduspoliitika suunad uueks valitsusperioodiks 2023-2027

Kokkuvõtte tegi Küllike Adamson

Veebruaris 2023 ilmus trükist Soome haridus- ja kultuuriministeeriumilt ahjusoe väljaanne Haridus- ja kultuuriministeeriumi ametlik seisukoht tulevase valitsusperioodi valikutest (Opetus- ja kulttuuriministeriön virkanäkemys tulevan hallituskauden valinnoista). 2. aprillil 2023 toimusid Soomes eduskunta (riigikogu) valimised. Väljaandes esitabki haridus- ja kultuuriministeeriumi juhtkond värskelt alustavale valitsusele seisukohti hariduspoliitika suuna muutmiseks valitsusperioodil 2023-2027. Kuna minu nopped on üsna juhuslikud, siis saad huvilisena siia lisatud lingi kaudu üllitist põhjalikumalt läbi sirvida.

                                                              

Sissejuhatuses kirjutatakse, et Soome edu, heaolu ja jätkusuutlik kasv saavad rajaneda ainult inim- ja sotsiaalse kapitali kasvule ning innovatsioonidele. Siiski on Soome hariduses jäädud tootlikkuse ja majanduskasvu poolest võrreldavate riikidega juba pikka aega maha. Tuntakse muret, et Soome haridustaseme tõus on peatunud, samal ajal kui see jätkab kasvamist edukates riikides. Loominguliste valdkondade kasvupotentsiaali pole piisavalt ära kasutatud. Erinevused soomlaste heaolu ja tervise osas on märkimisväärsed. Rahvastik vananeb, sündivus on madal ja piirkondade areng ebaühtlane. Samal ajal on Soome ja Euroopa rahvusvaheline keskkond muutunud. Uues geopoliitilises olukorras on üha olulisem arvestada rahvusvahelise koostöö väljakutseid, valmistuda ühiselt ohtudeks ning toetada ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. 

Languse nõiaringi ei saa katkestada oluliste reformideta ega abinõudeta. Järgnevad viis abinõud on tihedalt omavahel seotud ja nõuavad mitmes osas seadusandlike muudatuste tegemist ning ressursside ümberjaotamist.

1 Haridus ja majanduskasv

• Koolituspakkumine tuleb suunata vastavalt tööturu vajadustele. Nii toetatakse tootlikkuse kasvu ja tagatakse tööjõu kättesaadavus ühiskonna kriitilistel aladel. Hädaolukorraks valmisolek ja jätkusuutlik tööhõive- ja tootlikkusareng nõuavad piisavate oskuste olemasolu kõigil kriitilistel ja ühiskondlikult olulistel aladel.
• Täiskasvanute haridustase viiakse jälle tõusutrendile ja noorte täiskasvanute haridustase tõuseb OECD riikide tippu. Noorte ja täiskasvanute haridustasemele seatakse eesmärk aastaks 2040. 
• Kõrgkoolides suurendatakse välismaalastest kraadiõppurite arvu. Väljaspoolt Euroopa Liitu (EL) ja Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) pärit üliõpilastelt võetavate õppeaastamaksude tõstmine katab tegelikud koolituskulud. Välismaalastest üliõpilastele luuakse pärast õpingute lõpetamist majanduslikud stiimulid Soomes tööle asumiseks.
• Jätkuõpet tugevdatakse. Koolitusel hakatakse õpetama rohkem osaoskusi, et täita tööturu muutuvaid vajadusi. Samal ajal vähendatakse oluliselt korduvat/topelt kraadiõpet kutseõppes ja kõrgkoolides.

Eesmärk on tagada hariduse võrdne kättesaadavus mõlemas riigikeeles (soome/rootsi) ja kogu riigis alates varajasest lapsepõlvest kuni kõrghariduseni. Sisserände ja sellega seotud vajaduste suurenemisel on eriline rõhk sisserändajataustaga inimeste keeleõppe, haridusteede ja ühiskonda kaasamise arendamisel senisest terviklikumaks. Praegune kutsehariduse rahastamismudel innustab hariduse pakkujaid pakkuma täiskasvanutele liiga pikki õppekavasid võrreldes tegelike vajadustega. Selline mudel ei ole mõistlik avalike vahendite kasutamise või töökarjääride seisukohalt. Haridussüsteemi tõhustamiseks tuleks rahastamist korraldada nii, et see suunaks pakkuma tööturul konkurentsi parandavat koolitust. Ja kaotaks koolituse pakkujatele suunatud stiimulid erialadele, mis ei aita lõpetanuid tegelikult tööle saada või on tegemist ebamõistlikult pikkade koolitustega. Näiteks endiselt omandavad kutseõpilased valdavalt kutset pikkadel koolitustel (86% kõigist õpilastest), kuigi 2018. aasta reformi eesmärk oli suurendada paindlikke viise õppida lühematel koolitustel ja omandada osaoskusi (Eestis tuntud ka kui õpiampsud).

 

Teisel astmel erinevad oskuste eesmärgid üksteisest. Kui gümnaasiumiõpe arendab võimeid, mis on vajalikud kõrghariduse õpingute edukaks läbimiseks, siis kutseharidus valmistab noori ette esmajoones tööturule sisenemiseks. Mõlemad õppevormid annavad üldise sobivuse kõrghariduse õpinguteks ning on seega võrdsed haridusteed põhihariduse järgse kohustusliku hariduse raames. Noorte võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb praegune 180 ainepunkti ulatuses kutseõppe baastaseme õpe säilitada ning  sellest tulenevaid jätkuõppimisvõimalusi edasi arendada.

2 Põhioskused ja tugi

• Õppeedukuse langus peatatakse põhihariduse õppetundide arvu suurendamisega. Uuendatakse ja parandatakse eriti võõrkeelsete laste ja õpilaste võimalusi saavutada piisav soome ja rootsi keele oskus õppeprotsessi jooksul.
• Põhioskuste õppimisele panustatakse ja rakendatakse õppe toetuse üldreformi alates alusharidusest kõrghariduseni. 
• Täiskasvanute põhioskuste tugevdamiseks käivitatakse Põhioskuste programm. 
• Põhiõigusest tulenev hariduse võrdne kättesaadavus turvatakse kogu riigis mõlemas riigikeeles.

Soome noorte oskustase on langenud ja see ilmneb eriti nõrga oskustasemega õpilaste arvu suurenemises. Eduskunta (Riigikogu) on koolituspoliitilise aruande kontekstis nõudnud, et iga õpilase põhihariduse ajal tagatakse nõutavate põhioskuste omandamine. Põhioskuste tugevdamine aga eeldab tegutsemist alusharidusest täiskasvanuõppeni välja. Soome haridussüsteemis on kohaliku tasandi otsustusõigus väga lai. Erinevate tegevuste mõju õpilaste oskustele ja heaolule on puudulikult teada. Kohalike pedagoogiliste lahenduste ja toetatud projektide hindamist tuleks arendada, et saaks häid praktikaid paremini tuvastada. Näiteks õppekava sisuliste eesmärkide selgemaks muutmisel võib olla positiivne mõju õpitulemuste parandamisele. Haridusameti toetatavatesse eksperimentidesse ja projektidesse tuleks alati lisada piisav hindamine selleks, et hea praktika saaks tuvastatud ja juurutatud.

Kõik põhioskused, eriti keelelised ja matemaatilised oskused, arenevad tugevalt juba väga väikestel lastel. Alusharidusel ja eelkoolil on oluline roll koolivalmiduse tagamisel kõigile põhikooli alustavatele lastele. Põhikooli eesmärk on tagada igale õpilasele piisavad baasoskused järgmise astme õpingutesse liikumiseks ning võimaldada aktiivne roll ühiskonnas. 

Kõigil haridustasemetel on vaja toetavaid meetmeid nende õpilaste ja üliõpilaste jaoks, kellel on oskustes puudujääke. Sellisteks toetavateks meetmeteks on näiteks kohandatud personaalne õpitugi ja personaalne õppekava. Vajaliku oskusteabe tagamise ja oskusteabe vajakkajäämisest tekkinud tugivajadusi saab lahendada õpitoe reformimisega, mis hõlmab nii alusharidust, teise astme haridust kui ka hilisemat kõrgharidust.

Soomes on põhihariduse õppetundide arv rahvusvaheliselt väike, väiksem kui teistes Põhjamaades või OECD riikides keskmiselt. Põhihariduse 7.-9.klassidele tuleks lisada üks aastane õppetund riikliku miinimumõpetuse tugevdamiseks. Samamoodi tuleks 1.-6.kassidele lisada üks aastane nädalatund ehk ressursstund, mida saab kohandada vastavalt kohalike koolide või rühmade vajadustele. Tundide ajakava suurendamisega tuleb uuendada õppekava aluseid, kuid nii, et sinna ei lisata uusi sisusid. 

Kuna tööalaste oskuste vajadused muutuvad, rõhutatakse teise astme hariduses keeleliste, matemaatiliste ja digitaalsete põhioskuste tugevdamise vajadust, et tagada noorte õppimisoskused tulevasel haridusteel ja tööelus. 

Vanusestruktuuri muutudes tuleb tugevdada põhioskusi ka täiskasvanuhariduses. Soomes on sadu tuhandeid täiskasvanuid, kellel on tõsiseid lünki põhioskustes. Nende täiskasvanuteni jõudmiseks ja põhioskuste tugevdamiseks on vaja uusi poliitikameetmeid. Järgmise valitsusperioodi jooksul 2023-2027 tuleb käivitada täiskasvanutele püsiv Põhioskuste programm, mis edendab pikaajaliselt täiskasvanute põhioskuste arendamist. Täiskasvanute põhioskuste tugevdamiseks tuleb samuti väljaarendada täiskasvanute põhioskuste riiklik oskuste märgisüsteem ning lisada uus terviklik õppetegevuste rahastamise osa õppetegevustesse, kus omandatakse täiskasvanute põhioskuste märke. Need tuleks (uuesti) kasutusele võtta 1. augustil 2024.

Rahvastiku koosseisu nõrgenedes suureneb vajadus tööealise elanikkonna tööhõive määra tõstmiseks ning samal ajal kasvab ka vajadus täiskasvanute põhioskuste tugevdamiseks täiskasvanuhariduse kaudu, eriti nende puhul, kelle põhioskused on jäänud nõrgaks. Samal ajal suureneb vajadus vähendada üksnes põhiharidusega jäänud täiskasvanute arvu teise astme hariduse omandamisega täiskasvanueas. Mõlemal juhul on vaja piisavate tugimeetmete suunamiseks õpilastele, kellel puudulikud oskused võivad takistada õpingutes edenemist.

3 Heaolu ja kaasatus

• Laste ja noorte heaolu parandamiseks viiakse ellu laiaulatuslik, erinevate osapoolte koordineeritud meetmetekomplekt, mis hõlmab kõiki haridustasemeid ning kultuuri- ja noorsootööd.
• Alushariduses ja eelkooli- ning põhihariduses viiakse ellu riiklik arendusprogramm, mis tugevdab õpilaste heaolu tagamist ja turvalist õpikeskkonda.
• Teises astmes ja kõrgkoolides tagatakse piisav õpingute juhendamine ning õppe ja õpilaste tugi.
• Noorte heaolu tugevdamiseks viiakse ellu laiapõhjaline riiklik noorsootöö ja -poliitika programm, mis toimub eri valdkondade koostöös.
• Võõrandumise tendentsi ennetatakse ja kriisitaluvust suurendatakse kultuuri- ja raamatukoguteenuseid, meediakasvatust ja kultuuriheaolutegevust tugevdades, kultuuripärandi eest hoolitsedes ja kultuuris osalemise takistusi kõrvaldades.

Eripedagoogide kättesaadavust tugevdatakse kogu riigis, suurendades eripedagoogide ja eriklassi õpetajate koolitust. Vajaduse tuvastamiseks tuleb eriliselt ressursse lisada kui liigutakse põhikoolist gümnaasiumi ja põhiharidusest teise astme haridusse. Õpetajate pädevusi tuleb tugevdada.

Rahvastiku ja õpilaste vajaduste mitmekesisemaks muutudes on oluline, et individuaalsed vajadused ei viiks koolides või koolikogukonnas sisese eristumiseni. Selle vältimiseks tuleb klasside moodustamist arendada nii, et klasside jagunemine ei põhine ühelgi üksikul ainel, nagu näiteks soome keele teise keelena õpilaste klassid. Soome keele teise keelena õppijate keeleoskuse areng saab suuresti kasu soomekeelses klassis õppides, seega tuleks jagada soome keele teise keelena õpperühma õpilased praegusest ühtlasemalt kooli erinevatesse klassidesse. 

4 Struktuurid ja rahastus

• Vanuserühmade vähenemine ja piirkondlike erinevuste kasv nõuavad alusharidust, põhiharidust ja teise astme haridust korraldavate struktuuride reformimist.
• Hariduse rahastamist tugevdatakse ja vajaduse korral suunatakse see ümber. Alushariduse ja põhihariduse põhirahastust suurendatakse ning tagatakse alushariduse ja eelkooli- ja põhihariduse vajaduspõhise rahastamise piisav tase ja ennustatavus.
• Haridus- ja kultuuriministeeriumi sektori riigieelarvelised toetused koondatakse haridus- ja kultuuriministeeriumi peatükki nii, et seadusandlik, rahastamis- ja juhtimisalane teave moodustaks halduslikult ühtse terviku.
• Selgitatakse välja täiskasvanud sisserändajate kohanemisõppe üleviimine töö- ja ettevõtlusministeeriumi juhtimisalalt haridus- ja kultuuriministeeriumi juhtimisalale.
• Kultuurirahastu taset suurendatakse, et toetada kultuuri valdkonna taastumist ja uuenemist pärast koroonapandeemiat.
• Haridus- ja kultuuriministeeriumi ametiasutuste struktuuri reformitakse vastavalt haridus- ja kultuurihalduse 2030 muutmisprogrammile nii, et seniste 11 ametiasutuse asemel moodustaks haridus- ja kultuurihaldus ministeeriumile lisaks viis terviklikku ametiasutust.

Põhihariduse kvaliteedikriteeriumid tuleb koostada toetamaks koolihariduse võrdõiguslikkuse ja hariduslike õiguste riiklikku ja kohalikku jälgimist ning andmepõhja. Valmistamise faasis, kui riiklikul tasandil pole kasutusel tõhusaid vahendeid hariduslike õiguste ja hariduspoliitiliste eesmärkide jälgimiseks ega vahendeid olukorra lahendamiseks, kus õigused ja eesmärgid ei täitu, tuleb ka hariduses kasutada kvaliteetsete teenuste tagamiseks personali piisavuse kindlaks määramise arvutamist (henkilöstömitoitus).

5 Digitaalne kirjaoskus hariduses

• Muutuvas, digitaalsusele avatud ja võrgustuvas maailmas on digitaalsed oskused põhioskused, mis tugevdavad ka riiklikku vastupidavust ja kriisikindlust. 
• Digitaalsete põhioskuste keskseid teemasid on allikate kriitiline hindamine, erinevate eesmärkide ja väärinfo tuvastamine ning turvaline toimimine internetis. 
• Oskuste arengu jälgimise võimaldamiseks on vaja täpsemat määratlust. Kriitilist meediakirjaoskust on vaja kogu elanikkonnal tänapäeva ühiskonnas tegutsemiseks ja tõrjutuse ennetamiseks. Digitaalne oskus on eeldus võrdsele osalusele digitaalsetes ühiskondades.
•  Digitaalse võrdsuse saavutamine loob usaldusühiskonna, kus kõik on kaasatud. Iga õppija peab olema valmis uusi asju õppima, olema aktiivne kodanik ja turvaline ning vastutustundlik digitaalsete vahendite kasutaja.

Digitaalsete oskuste arendamisel on puudusi kõigil haridustasemetel. Põhiharidus ei suuda pakkuda võrdseid võimalusi digitaalsete oskuste õppimiseks. Traditsioonilised õppemeetodid domineerivad, mistõttu õpilaste enda aktiivsus tehnoloogia kasutamisel ei avaldu. Õpetajate ja muu personali digitaalsetes oskustes on puudusi kõigil haridustasemetel, eriti digitaalsete sisude loomise ja programmeerimisoskuste osas. Digitaalne haridus nõuab õpetajatelt, personalilt ja õppijatelt uusi oskusi ja võimeid ka tehnoloogia rakendamisel ja kasutamisel, mis seab nõuded personali koolitusele ja täiendusõppele. Digitaalsed tööriistad ja õpikeskkonnad toetavad õppijate individuaalseid vajadusi ning edendavad võrdsust ja hariduse kättesaadavust. Digitaliseerimist tuleb edendada teadmistepõhiselt, järgides jätkusuutliku arengu põhimõtteid, eetilist jätkusuutlikust ja hoolitsedes individuaalse heaolu eest.

Tulevasel valitsusperioodil rakendatakse alushariduse ja alg- ning põhihariduse digitaliseerimise võrdsuse tagamise ja oskuste arendamise programmi. Programmi osana tugevdatakse digitaalset oskust laialdaselt: luuakse digitaalse oskuse kirjeldused, digitaalsete oskuste hindamiskriteeriumid ning tasemete jälgimine ja aruandlus lastele, noortele ja õpetajatele. Nii luuakse eeldused digitaalsete oskuste paremaks integreerimiseks õpetamisprotsessi. Nii luuakse eeldused ja järjepidevus digitaliseerimise võrdsele osalusele ja oskustele. Õpetamise ja koolituse spetsialistidele tagatakse digioskus ja digitaalsete lahenduste pedagoogiliselt mõistlik kasutamine. Haridus- ja kultuuriministeerium ning Haridusamet tugevdab meetmeid, mis suunavad õpetamis- ja õpikeskkondade digitaliseerimist ja selle arendamist kvaliteetsel miinimumtasemel.

Panustades digitaalsele oskusteabele, on Soome tuntud ja atraktiivne tehnoloogiahariduse, -uuringute, ekspertide ja investeeringute keskus. Soome digitaalse kompassi järgi käivitatakse digioskuste programm Soome konkurentsivõime ja digitaalse tippteadmiste tagamiseks nii juba töötavate kui eri kooliastmetel õppivate inimeste digioskuste arendamiseks.

LÄBIMÄNG: eesti keele õpetaja õpetab keelt mänguliselt ja lõbusalt

Tekst Küllike Adamson

1. aprillil põrutasin rongiga Tamperest Helsingisse Eesti Majja koolitusele. Ütlen ausalt, et esimene huvi ja uudishimu oli tutvuda selle põneva ajaloolise majaga, kus ma varem polnud käinud, aga selle-eest palju kuulnud küll.

Kui nüüd täpsemaks minna, siis osalesin Soomes töötavatele eesti keele õpetajatele korraldatud kevadkoolitusel. Teemaks oli soomepäraselt pikk ja lohisev sõnakett "Vaba suhtlus vabas õhkkonnas – keelekohvikumetoodika ja keeleõppija mängupassid". Koolituse korraldasid Eestikeelse Hariduse Selts ja Tuglase Selts. Koolituse viis läbi Leelo Kingisepp Eestist. Leelo Kingisepp on tuntud kui keelekohviku metoodika autor ja koos Marju Ilvesega "Keeleõppija mängupasside" autor.

Osalejaid oli kahekümne ringis Soome erinevaist paiguist: Lappeenranta, Kouvola, Seinäjoki, Tampere, Vantaa, Espoo, Helsingi. Tutvumisvooru ajal sain teada, et laias laastus pooled õpetajatest õpetavad eesti keelt rahvaülikoolide kursustel ning pooled üldhariduskoolides eesti keele tundides. Pealegi oli enamusel eesti keele õpetajatest selja taga nii soliidne aastatepikkune töökogemus, kuhu klubisse minul esialgu asja pole.

Koolituse põhiküsimused, mida koolitaja Leelo seitsme tunni jooksul avas, olid:

-Kuidas luua keeletunnis toetav õhkkond, kus õppijad saavad ja tahavad palju suhelda?

-Missugused ülesanded aitavad kaasa heade grupisuhete loomisele ja hoidmisele?

-Kuidas panna õppijad omandatavaid lausekonstruktsioone uuesti ja uuesti kasutama?

-Kuidas õpetada mänguliselt ja lõbusalt ning samas tõhusalt ja keeleoskust arendavalt?

 

Koolitus koosnes aktiivõppemetoodikast ja -meetodidest. Siin võib kohe küsida, et mis loom see mitteaktiivõppemeetod veel on? Sest teadaolevalt on iga õppimine alati aktiivne. Selgitan siis, et igapäevaselt tundide läbiviimisel tuleb silmas pidada raskuskeset selliselt, et õppimine oleks aktiivne eelkõige õppija jaoks, mitte aga õpetaja jaoks. Ehk õppija teeb ja toimetab ning õpetaja hoiab ennast tagasi, ega sekku ja tõtta iga jumala aeg õppijale "appi"!

Palju esitleti mängulisi õpinippe ja kõik need tuli kohalviibijatel ka kaasa ja läbi teha. See oli muidugi super ja higiseks võttis! Leian, et õpetaja peabki kõik omal nahal ära katsetama, enne kui läheb õppijat tundmatus kohas vette lükkama. Läbi tehes saab õpetaja teada, kuidas õpimäng töötab, kas üldse töötab ja mida võib õppija õpimängu ajal tunda. Koolitaja pani meid katsetama soojendusmänge, tutvumismänge, rollimänge, rühmamänge, paarismänge, mis olid samas sotsiomeetrilist laadi ehk põhinesid isikutevahelistel suhetel ja nendega seotud dünaamikal.  

Ühesõnaga, õpimänge oli sedavõrd palju, et võis kahe käe sõrmedel vabalt üles lugeda. Üliintensiivne läbimäng tekitas meie pundis sagiva-sumiseva emotsionaalse laetuse, mille sümptomite põhjal oli lihtne diagnoosida – nakkuslik õhinapõhisus.

Uurisime 2022. aastal ilmunud uut õpimängu "Keeleõppija mängupassid", millega õppija saab mängida rollimängu ning harjutab enesetutvustust väljamõeldud identiteediga: nimi, sünniaeg, elukoht, perekonnaseis, vanus, amet, hobid jm. Näiteks olin mina mõnda aega vallaline 23-aastane Maksim Smirnov, kes töötas õpetajana, elasin Tartus Kartuli tänaval, aga muidu olin pärit Moskvast, vabal ajal harrastasin stepptantsu. Mängupassi autorid on tutvustanud mängu: "Keeleõppija mängupasside komplektis on 30 mängupassi: 15 meest ja 15 naist. Passe saab kasutada mistahes võõrkeele õpetamisel alates 0-keeletasemest. Õpetajal tuleks tunda õppijate tausta. Näiteks oleme arvestanud sellega, et kui samas õpirühmas juhtub olema venelasi ja ukrainlasi, siis need kaartid oleme enne mängu välja jätnud."

Veel tutvustati 2020. aastal välja töötatud keelekohvikute läbiviimise metoodikat ja ülesandeid ning tegime läbi ühe täismahus keelekohviku. Koolituselt sai iga osaleja kaasa keelekohvikute läbiviimise metoodilise juhendi ja kuusteist keelekohvikukava. Hea uudis on see, et kõik, kes keelekohviku korraldamisest vähegi huvitatud on, saavad TASUTA MATERJALID paljundada internetist. Kõnealuse 121-leheküljelise "Keelekohvik  – vaba suhtlus vabas õhkkonnas" metoodilise juhendi ja keelekohvikukava väljaandja on Integratsiooni Sihtasutus. 

Kuigi tundsin, et koolitus sisaldas rohkem rahvaülikooli kui elukestva õppe õppijale mõeldud metoodikat, saan kogutud tarkusest teha noppeid, mida kasutada üldhariduskoolis oma emakeele ainetunnis eesti keele õpetuses. Õpetajana olen ju ses osas ülinutikas sell!

Oli tore koos olla ja kõlistada 

Eesti suursaatkonna poolt 

täidetud veiniklaase!

LIITU SINAGI Oman äidinkielen opettajat ry liikmeks ❤

Intervjuu ChatGPTga: Eesti koolireform ja surve väikekoolidele

                                             Intervjueeris ja toimetas Küllike Adamson

Scott Buckley · Undertow (CC-BY)

Minu kirjatükk on pühendatud tublidele Eesti väikekoolidele kui maa soolale ja on järelhüüe 24.märtsil Lääneranna vallas suletud Lõpe põhikoolile ja Metsküla algkoolile.

Tegin kuumast temast intervjuu tehisintellektiga Chat GPTga, et avada sel moel Eestis lahvatanud huvide kriisi.

Miks toimub Eestis koolireform?

Koolireform on Eestis toimumas selleks, et parandada hariduse kvaliteeti ja tõsta õpetajate ning õpilaste heaolu. Koolireformi eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks, individuaalsemaks ja tõhusamaks, et vastata paremini õpilaste ja ühiskonna vajadustele ning valmistada noori ette tulevikuks.

Koolireformi käigus muudetakse mitmeid haridusega seotud valdkondi, nagu õppekava, hindamissüsteem, õpetajate koolitus, koolide juhtimine ja infrastruktuur. Üks suuremaid muudatusi on üleminek põhikooli- ja gümnaasiumihariduse integreeritud mudelile, kus kaks eraldi kooliastet liidetakse üheks. Samuti muudetakse õppekava sisu nii, et  see toetaks rohkem praktilisi oskusi ja elulisi teemasid.

Kuidas on seotud omavahel Eesti haridusreform ja mitmete koolide sealhulgas väikekoolide sulgemise ettepanekud?

Eesti haridusreformi eesmärk on tugevdada haridussüsteemi ja tagada õpilastele parem haridus ning seeläbi valmistada neid ette tulevikuks. Üks koolireformi olulisi eesmärke on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja individuaalsemaks, et paremini vastata õpilaste ja ühiskonna vajadustele. Sellega kaasneb ka vajadus kohandada koolivõrgu struktuuri vastavalt muutuvatele vajadustele.

Seetõttu on koolireformi raames esitatud mitmeid ettepanekuid koolide sulgemiseks, eriti väiksemate koolide osas. Väiksemate koolide sulgemise ettepanekud tulenevad eelkõige sellest, et väikeste koolide pidamine võib olla majanduslikult ebamõistlik, kui õpilaste arv on väga väike. Samas võib väikekoolide sulgemine tekitada ka tõsiseid probleeme, kuna paljudes piirkondades on väikekoolid kogukonna jaoks oluline sotsiaalne keskus ning nende sulgemine võib mõjutada kogukonna elu.

Seega on koolireformi raames tehtud ettepanekud koolide sulgemiseks seotud haridusreformi laiema eesmärgiga, kuid see on tekitanud ka vastuolulisi arvamusi ja tõstatanud küsimusi, kuidas tagada koolivõrgu optimaalne struktuur, samas säilitades kogukonna sidususe ja vajadused.

Milliseid väikekoole on plaanis konkreetselt 2023.aastal sulgeda või liita?

Mul puudub juurdepääs reaalajas uuenevatele uudistele ja poliitilistele otsustele. Samuti ei saa ma konkreetsetest koolide sulgemise plaanidest teada, sest sellised otsused tehakse tavaliselt kohalikul tasandil ning on seotud paljude erinevate teguritega, nagu kooli asukoht, õpilaste arv, rahastamine jne. Üldiselt on Eesti haridusministeerium teinud ettepaneku koolivõrgu struktuuri muutmiseks, et parandada hariduse kvaliteeti ja muuta haridussüsteem paindlikumaks. See hõlmab ka väikeste koolide sulgemist või liitmist teiste koolidega, kus õpilaste arv on suurem ja võimalused hariduseks paremad. 

Kuid konkreetsed koolide sulgemise plaanid võivad erineda erinevates piirkondades ja on seotud kohaliku omavalitsuse otsustega. Kui soovite täpsemaid andmeid konkreetsete koolide sulgemise plaanide kohta, soovitan teil pöörduda asjakohase kohaliku omavalitsuse või haridusasutuse poole.

Mida täpselt mõeldakse väikekooli all? Milline väikekool ei ole enam jätkusuutlik?

Väikekooli all mõistetakse kooli, kus õpilaste arv on väike ja sageli alla 60 õpilase. Tavaliselt asuvad sellised koolid hajaasustusega või väiksemates kogukondades, kus elab vähem inimesi. Väikekoolide eripäraks võib olla õpetajate suurem roll, kuna neil on sageli mitmeid erinevaid ülesandeid ja vastutusvaldkondi. Väikekoolide jätkusuutlikkuse hindamiseks võetakse arvesse mitmeid tegureid, näiteks õpilaste arvu, kooli asukohta, rahastamist ja infrastruktuuri. Kui kooli õpilaste arv on väike ja see ei võimalda kooli efektiivset ja jätkusuutlikku majandamist, võib kool olla ohustatud. Kui kooli eelarve on piiratud ja see ei võimalda pakkuda piisavalt õpetajaid, vajalikku tehnoloogiat või muud vajalikku hariduslikku tuge, võib see mõjutada õpilaste õpikogemust ja kooli kvaliteeti.

Mida saab kogukond ise ära teha, et väikekool või kodukoha kool jääks alles?

Kogukondade aktiivne kaasamine on oluline, et tagada kohaliku hariduse jätkusuutlikkus ja säilitada kodukoha koolide olemasolu. Mõned näited, mida kogukond ise saab teha:

• Osalemine kohalikel koosolekutel: Kogukonna liikmed saavad osaleda koosolekutel, kus arutatakse koolide säilitamise võimalusi ja räägitakse kogukonna huvidest ning vajadustest. Selle kaudu saavad kogukonnaliikmed väljendada oma seisukohti ja mõtteid koolide jätkusuutlikkuse kohta.

• Aktiivne osalemine kooli tegevustes: Kogukonna liikmed saavad osaleda kooli tegevustes ja üritustel, et näidata oma toetust koolile ja näidata, kui oluline on kohaliku kooli olemasolu. 

• Vabatahtlik töö kooli heaks: Kogukonna liikmed saavad pakkuda oma abi koolile, näiteks korraldada heakorratöid või teha kooli remonditöid. See võib aidata vähendada kulusid ja parandada kooli infrastruktuuri.

• Kohalike ettevõtjate toetus koolile: Kohalikud ettevõtjad saavad pakkuda koolile oma toetust, näiteks sponsorlust kooliürituste jaoks või annetada raha koolile. See võib aidata kooli rahastamist ja tugevdada kooli sidemeid kogukonnaga.

• Kooli reklaamimine: Kogukond saab kooli reklaamida, et meelitada rohkem õpilasi kooli ja suurendada seeläbi kooli jätkusuutlikkust. Seda saab teha näiteks sotsiaalmeedia või kohaliku ajalehe kaudu.

Oluline on meeles pidada, et kogukond peab ühiselt tegutsema ja näitama üles pühendumust, et tagada kooli tulevik.

Kui palju maksab väikekooli käigushoidmine omavalitsusele? Kui palju on sellest Eesti riigi toetust?

Väikekooli käigushoidmine omavalitsusele võib maksta erinevalt sõltuvalt kooli asukohast, suurusest ja muudest teguritest. Kooli pidamine võib hõlmata mitmesuguseid kulusid, sealhulgas õpetajate palgad, koolihoone ja -vahendite hooldus ning kooli programmide ja tegevuste rahastamine.

Eesti riik toetab väikekoole läbi mitmete toetusmeetmete, sealhulgas koolivõrgu arendamise toetuse, investeeringutoetuste ja hariduslike erivajadustega laste õpetamise toetuse. 2022. aasta riigieelarves eraldati väikeste maakoolide toetamiseks 6,5 miljonit eurot.

Väikekoolidele antavad toetused võivad erineda sõltuvalt kooli suurusest, asukohast ja muudest teguritest. Oluline on meeles pidada, et väikekooli käigushoidmine ei pruugi olla odav, kuid investeeringud võivad tähendada suurt kasu kogukonnale ja kooli õpilastele.

Ilmselt tähendab väikekooli käigushoidmine ja investeeringud ka Eesti ühiskonna elujõulisust tuleviku perspektiivis?

Jah, väikekooli käigushoidmine ja sellesse investeerimine võib olla oluline Eesti ühiskonnale mitmeti.

Esiteks võib väikekoolide sulgemine kaasa tuua negatiivseid mõjusid kogukonnale, sealhulgas töökoha kaotust, õpilaste sõidukulusid ja kaugemate koolide ülekoormamist. See võib omakorda mõjutada piirkonna majandust, elukvaliteeti ja ka muid ühiskondlikke valdkondi.

Teiseks, väikekoolide säilitamine võib olla oluline, et tagada kvaliteetne haridus kõigile õpilastele, sealhulgas nendele, kes elavad kaugemal ja ei pruugi lihtsalt pääseda suurematesse koolidesse. Väikekoolidel võib olla ka tugev kogukonnatunne ja eriline õhkkond, mis võib soodustada õpilaste heaolu ja edukust.

Kolmandaks, väikekoolide säilitamine võib olla oluline ka Eesti kultuuripärandi ja traditsioonide hoidmise seisukohalt, kuna väikekoolid võivad olla tihedalt seotud kohaliku ajaloo ja identiteediga.

Seega võib väikekooli käigushoidmine ja sellesse investeerimine olla oluline mitmel tasandil, sealhulgas kogukonna heaolu, õpilaste hariduse kvaliteet ja Eesti kultuuripärandi säilitamine.

Kas mõnes mõttes on koolireformi suurimateks kannatajateks väikekoolid?

Koolireformi käigus võivad väikekoolid olla üheks potentsiaalseks kannatajaks, kuna koolivõrgu korrastamise käigus võidakse kaaluda nende sulgemist või liitmist suuremate koolidega. See võib tähendada õpilaste ja õpetajate jaoks suuri muudatusi, sealhulgas võimalikke vajadusi kolida uutesse asukohtadesse, kohaneda uue kooli õhkkonnaga ja õppeprogrammiga ning kaotada tihedad kogukonnasidemed.

Samas on oluline märkida, et koolireformi eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigile õpilastele üle Eesti ning väikekoolide sulgemine või liitmine võib olla mõistlik otsus, kui see aitab saavutada neid eesmärke. Lisaks võib koolivõrgu korrastamine aidata säästa raha ja ressursse, mis saab omakorda kasutada hariduse kvaliteedi parandamiseks kogu riigis.

Seega, ehkki koolireform võib väikekoolidele olla keeruline ja väljakutsuv, on oluline mõista, et selle eesmärk on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigile Eesti õpilastele ning väikekoolid võivad olla selles protsessis olulised partnerid.

Mida tähendab väikekoolide sulgemine Eesti riigile? Pean silmas eriliselt maapiirkondi.

Väikekoolide sulgemine võib eriti maapiirkondadele kaasa tuua mitmeid tagajärgi, mis võivad mõjutada ka Eesti riiki tervikuna: 

• Hariduslike võimaluste vähenemine maapiirkondades: Väikekoolide sulgemine võib vähendada hariduslike võimaluste kättesaadavust maapiirkondades, kus alternatiive on vähe või üldse mitte. See võib tähendada, et piirkonna noored ei pruugi saada kõrgekvaliteedilist haridust, mis omakorda võib mõjutada nende tulevast karjääri ja elukvaliteeti. 

• Kogukonnatunde kadumine: Väikekoolid on tihti oluline osa maapiirkondade kogukonnast, kus koolil on keskne koht kogukonna elus ja toimimises. Koolide sulgemine võib mõjutada kogukonnatunnet, kuna kool on sageli koht, kus inimesed saavad kokku ja suhtlevad. 

• Koolide sulgemine võib kaasa tuua elanike lahkumise piirkonnast, mis omakorda võib mõjutada piirkonna majandust ja elukvaliteeti. Kui noored lahkuvad piirkonnast, võib see tähendada ka tööjõu vähenemist ja majandusliku languse riski. 

• Väikekoolide sulgemine võib suurendada ebavõrdsust maapiirkondade ja linnade vahel, eriti hariduslike võimaluste ja majandusliku heaolu osas.

Kuidas saavad lapsevanemad mõjutada kohaliku omavalitsuse otsustajaid väikekooli sulgemast?

Lapsevanemad on olulised sidusrühmad, kellel on õigus ja võimalus oma seisukohti avaldada ning mõjutada kohaliku omavalitsuse otsustajaid väikekooli sulgemise küsimuses. 

Koguge allkirju petitsioonile! Lapsevanemad saavad ühiselt algatada petitsiooni, mille eesmärk on väikekooli säilitamine või taotlus, et koolivõrgu korrastamisel arvestataks vanemate ja kogukonna arvamusega.

Osalege avalikel koosolekutel! Kohaliku omavalitsuse koosolekutel on sageli võimalik avaldada oma seisukohti väikekooli küsimuses ning küsida otsustajatelt küsimusi ja selgitusi.

Kirjutage kirju kohalikele otsustajatele! Kirjade kirjutamine kohalikele otsustajatele võib olla tõhus viis oma seisukohtade väljendamiseks ja nende tähelepanu juhtimiseks väikekooli säilitamise või toetamise küsimuses.

Korraldage protestiaktsioone! Kui kohalik omavalitsus on teinud otsuse väikekooli sulgemise kohta, võivad lapsevanemad korraldada protestiaktsioone, et avaldada survet otsuse muutmiseks.

Oluline on meeles pidada, et kohaliku omavalitsuse otsustajad peavad kaaluma erinevaid tegureid, sealhulgas koolide rahalist jätkusuutlikkust, õpilaste arvu ja vajadusi, koolide füüsilist seisukorda ja õppekava ning kogukonna arvamusi. Seetõttu on oluline esitada oma seisukohad selgelt ja faktidel põhinevalt ning mõista ka kohaliku omavalitsuse perspektiivi ja kaalutlusi.

Küsin veel lõpetuseks. Milline on sinu isiklik seisukoht väikekoolide osas?

Kuna ma olen tehisintellekt ja mul puudub isiklik seisukoht, siis ma ei saa öelda, milline on minu seisukoht väikekoolide osas. Siiski võin öelda, et väikekoolid on sageli oluline osa kohalikest kogukondadest ja maapiirkondadest ning nende sulgemine võib kaasa tuua mitmeid tagajärgi, nagu ma eelnevalt mainisin. Seetõttu on oluline kaaluda hoolikalt kõiki aspekte enne otsuse tegemist väikekoolide sulgemise kohta. Samuti võib olla oluline leida uusi lahendusi, mis võimaldaksid väikekoolide jätkamist ja säilitamist, samal ajal tagades piisava kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse.

Aitäh, intervjuu eest ja ilusat päeva! 

Sama ka teile, ilusat päeva!

PS Ka sina saad aidata! Toeta ja allkirjasta petitsioone Eesti väikekoolide ja lasteaedade püsimajäämiseks Rahvaalgatus.ee 

UURING: oma emakeele õpetajate arusaamad keele õpetamisel Soome näitel

Kokkuvõte ja kommentaarid Küllike Adamson

Oma emakeele õppeaine on Soome haridussüsteemi üks ehituskividest ja osa ühiskonna jätkusuutlikusest, millega riik ei tohi kergekäeliselt ümber käia.

Kaasates õpiteele õpilaste endi emakeeled, edendatakse võrdset haridust,  identiteedi kujunemist, terviklikku õppimist ja kultuuripärandi jagamist ning hoidmist. 

2022. aasta lõpus kaitses Nelli Koivusalo Helsingi ülikoolis magistritöö Oman äidinkielen opettajien näkökulmia kielen opettamiseen (Oma emakeele õpetajate vaatenurki keele õpetamisel). Uuring on järjekordne kuldaväärt samm, mis aitab kaasa Soomes oma emakeele õpetuse arendamisele.

Uurimuses kasutatud materjal koosneb üheksa õpetajaga tehtud intervjuust. Kõikide intervjueeritavatega võeti ühendust Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing) kaudu. Kõnealune ühing tegutseb oma emakeele õpetajaid ja valdkonnast huvitatuid ühendava koostöö- ja tugivõrgustikuna. Olen tegutsenud ühingu juhatuse liikmena alates 2021. aastast.

Valisin välja mõned Koivusalo uuringust selgunud tulemused, milleni on varasemalt jõudnud mitmed teisedki uurijad. Mis siin salata, värskelt saadud tulemused kinnitavad ühtlasi mitmete samade probleemide igikestvust:

Õpetust kujundab tugevalt õpilaste rühmade heterogeensus nii vanuse kui ka keeleoskuse taseme osas. Kui õpperühmad oleksid homogeensed, siis näeks oma emakeeleõpe tõenäoliselt erinev välja. 

 

Selgus, et oma emakeele õpetamisel tuginevad õpetajad peaasjalikult õppekavale, kuid õppekava sobivus kõigile õpetatavatele keeltele on siiski problemaatiline.  

Tuleks tähelepanu pöörata ka oma emakeele õppeaine positsioonile. Õppeaine valikaine staatus loob tihti sellise pildi, nagu oleks õppeaine vähemtähtis või harrastustegevus. Uuringuandmete kohaselt väljendub valikainelisus näiteks õpilaste puudulikus motivatsioonis õppetöös osaleda, tekitades õpetajatele sellega omajagu väljakutseid.

Ilukirjanduse saadavust nähakse õpetuse olulise osana, mida kasutatakse võimaluste piires. Sageli on keeruline olukord erinevate emakeelte õpetamiseks saadaolevate ja sobivate õpikutega. 

Õpetuses peetakse oluliseks lugemisoskust, kirjutamisoskust ja keele kirjaviisi valdamist. Peaaegu kõik õpetajad aga rõhutasid funktsionaalsete meetodite tähtsust ning rääkisid nende motiveerivast mõjust õpilastele.

Sõnaline või numbriline hindamine? Oma emakeele hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid peaksid olema selgemad ning toetama õppija õppimist.

Õpetajate jaoks oli oma emakeele õpetamisel oluline kultuuri ja identiteedi tähendus ja pere kaasamine õppija õppimisse. 

Nii enda professionaalne arendamine kui oma emakeele õpetuse arendamine on õpetajate jaoks väga olulised. Samuti peetakse oluliseks õpetajatöö maine tõstmist ja väärtustamist. 

Õpetajad mõistavad oma emakeele õppimise-õpetamise tähtsust, mis aitab kaasa teistes õppeainetes uute teadmiste omandamisele.

 

Uuringust järeldus muuhulgas, et oma emakeele õpetajad soovivad õpetuse valdkonnas oma häält rohkem kuuldavaks teha. Otsustajad Soome hariduses peaksid siiski koheselt peeglisse vaatama ja mitte pikalt pöidlaid keerutama, sest vajadus oma emakeele õpetusele kasvab päev-päevalt. 

Kuigi oma emakeele õpetajad on üsna väike kutsealarühm, on kvalifikatsiooniga õpetajate vajadus koolides suur. Hetkel madalseisus olev oma emakeele õpetaja töö aga ei pruugi kuskilt otsast potentsiaalseid kandideerijaid töökohale innustada.

 

Uuringust saab lugeda, et üks suurim teadaolev nõiaring tööturul on oma emakeele õpetajatele kutsekvalifikatsiooni saamine. See on valukoht, kus Soome ülikoolid lihtsalt ei paku 2/3 õpetatavate keelte õpetajatele täienduskoolitusi, et õpetaja saaks kvalifitseeruda oma ametisse ning olla konkurentsivõimeline. 

Selleks puhuks olen juba varasemalt koostanud oma emakeele aineõpetaja kompetentsusnõuete ettepaneku (all), mille põhjal oleks võimalik koostada Soomes hetkel puuduv oma emakeele aineõpetaja kutsestandard (tase 7) ning mida omakorda saaks aluseks võtta ülikoolides õppekava koostamisel ja kutse andmisel. Mina olen rääkinud.

5 KYSYMYSTÄ: maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus Suomen peruskoulussa

 Toimittaja Küllike Adamson

👉 Oman äidinkielen opetus perusopetuksessa kattaa oppilaiden opettamisen heidän kotonaan tai yhteisössään päivittäin käyttämässään kielessä. Perusopetuksen oman äidinkielen opetuksen tavoitteena on kehittää oppilaiden kielitaitoa, viestintätaitoja, luku- ja kirjoitustaitoja sekä kulttuuritietoisuutta.

👉Maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetuksen saatavuuden varmistaminen on tärkeää, jotta nämä oppilaat voivat säilyttää kulttuurisia ja kielellisiä juuriaan ja saavuttaa menestyksekkäästi koulutuksellisia tavoitteita Suomessa. 

👉 Yksilölliset opetussuunnitelmat auttavat varmistamaan, että oppilaat saavat räätälöityä oman äidinkielen opetusta. Oman äidinkielen opetuksessa on tärkeää, että oppilaiden yksilölliset tarpeet ja taidot otetaan huomioon ja opettajat huomioivat oppilaiden erilaisen kielellisen ja kulttuurisen taustan auttaakseen heitä oppimaan ja kehittämään omaa äidinkieltään menestyksekkäästi.

👉 Optimaalinen oman äidinkielen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa riippuu monista tekijöistä, ja se voi vaihdella koulun ja luokan tarpeiden mukaan. Kuitenkin on suositeltavaa, että yhdistelmäluokassa ei ole enempää kuin 10-15(20) oppilasta, jotta jokainen oppilas saa yksilöllistä huomiota ja tukea.

１ Mikä on maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus?

Maahanmuuttajataustaisten oppilaiden oman äidinkielen opetus perusopetuksessa kattaa yleensä seuraavia taitoja:

Kielitietoisuus: oppilaille tutustuminen kielen rakenteeseen, mukaan lukien kielioppi, sanasto, ääntäminen ja intonaatio. Oppilaille opetetaan myös, miten käyttää omaa äidinkieltään erilaisissa viestintätilanteissa.

Kirjoittaminen: oppilaiden opettaminen erilaisten tekstilajien kirjoittamiseen ja kirjoitustaidon kehittämiseen.

Lukeminen: oppilaille esitellään erilaisia kirjallisia genrejä ja heitä rohkaistaan lukemaan erilaisia ​​kirjallisia teoksia kehittääkseen heidän luku- ja lukustrategioitaan sekä lukemisen iloaan.

Viestintätaidot: oppilaiden opettaminen viestintätaidoissa, kuten kuuntelu, puhuminen ja dialogin käyminen. Oppilaille annetaan mahdollisuus kommunikoida muiden oppilaiden ja opettajien kanssa omalla äidinkielellään kehittääkseen heidän viestintätaitojaan ja vuorovaikutustaitojaan.

Kulttuurinen tietoisuus: oppilaille esitellään heidän äidinkielensä kulttuuria, perinteitä ja historiaa kehittääkseen heidän kulttuurista tietoisuuttaan ja ymmärrystään. Oppilaat oppivat myös kuinka eri ihmiset voivat nähdä asiat eri tavoin.

２ Miten voimme varmistaa, että maahanmuuttajataustaiset oppilaat saavat tarvitsemansa oman äidinkielen opetuksen?

Oman äidinkielen opetuksen saatavuuden varmistaminen on tärkeää, jotta nämä oppilaat voivat säilyttää kulttuurisia ja kielellisiä juuriaan ja saavuttaa menestyksekkäästi koulutuksellisia tavoitteita Suomessa. 

Monikielinen lähestymistapa: Koulut voivat käyttää monikielistä lähestymistapaa, jossa monikielisyyttä arvostetaan ja äidinkielen opetukselle annetaan sama painoarvo kuin koulun muille oppiaineille. Tämä voi tarkoittaa äidinkielen opetuksen korostamista maahanmuuttajataustaisten oppilaiden kohdalla tai monikielisen opetuksen lähestymistavan käyttöä, jossa oppiminen tapahtuu sekä äidinkielellä että kohdekielellä.

Yksilölliset opetussuunnitelmat: Koulut voivat laatia yksilöllisiä opetussuunnitelmia, jotka ottavat huomioon jokaisen maahanmuuttajataustaisten oppilaan aikaisemman koulutuksen, kielitaidon ja kulttuurisen taustan. Tämä voi auttaa oppilaita saavuttamaan äidinkielen opetuksen tavoitteet nopeammin ja menestyksekkäämmin.

Oman äidinkielen opettajien koulutus: Yliopistot ja korkeakoulut voivat tarjota oman äidinkielen opettajille täydennyskoulutusta, joka keskittyy maahanmuuttajataustaisten oppilaiden äidinkielen opetustapoihin. Tämä auttaisi opettajia ymmärtämään erikielisiä ja kulttuurisia taustoja paremmin ja sopeutumaan opetusmenetelmäänsä vastaamaan oppilaiden tarpeita.

Kulttuurienvälinen koulutus: Koulut voivat tarjota kulttuurienvälistä koulutusta, jotta oppilaat voivat ymmärtää Suomen kulttuuria ja tapoja samalla kun säilyttävät identiteettinsä äidinkielen ja kulttuurin suhteen. Tämä edistäisi myös yleistä suvaitsevaisuutta ja kulttuurista monimuotoisuutta koulussa.

 З Yksilölliset opetussuunnitelmat oman äidinkielen opetuksessa - mitä ne tarkoittavat?

Yksilölliset opetussuunnitelmat äidinkielen opetuksessa ovat erityisesti laaditut opetussuunnitelmat, jotka ottavat huomioon jokaisen oppilaan kielitaidon tason, kulttuuritaustan ja aiemman koulutuksen. Tällaiset opetussuunnitelmat auttavat opettajia mukauttamaan opetusmenetelmänsä ja -tyylinsä vastaamaan jokaisen oppilaan yksilöllisiä tarpeita.

Yksilöllisen opetussuunnitelman laatimisprosessi alkaa opettajan ja oppilaan arvioinnista. Opettaja arvioi oppilaan kielitaidon tason, mukaan lukien suullinen ja kirjallinen ilmaisu, kielioppi, sanasto ja oikeinkirjoitus. Lisäksi otetaan huomioon oppilaan kulttuuritausta ja aiempi koulutus.

Arvioinnin jälkeen opettaja laatii oppilaalle erityisesti räätälöidyn opetussuunnitelman, joka sisältää oppilaalle sopivia opetusmenetelmiä, oppimateriaaleja ja -välineitä. Yksilöllisen opetussuunnitelman tavoitteena on auttaa oppilasta kehittämään äidinkielen taitoaan nopeammin ja tehokkaammin.

 4 Kuinka soveltaa yksilöllisiä oppimissuunnitelmia yhdistetyssä luokassa, jossa jokaisen oppilaan oman äidinkielen kielitaito ja taitotaso voivat vaihdella merkittävästi?

Yksilöllisten oppimissuunnitelmien soveltaminen yhdistetyssä luokassa voi olla haasteellista. Oman lisänsä moninaisuuteen tuo se, että oppilaat tulevat ryhmään eri aikaan. Uusia oppilaita voi tulla kautta vuoden. Tässä on joitakin vinkkejä:

-Arvioi jokaisen oppilaan kielitaito ja taitotaso ja laadi yksilöllinen oppimissuunnitelma, joka vastaa heidän tarpeitaan ja tavoitteitaan.

-Suunnittele oppimistilanteita, joissa oppilaat voivat työskennellä yksilöllisesti tai pienryhmissä. Näin jokainen oppilas voi edetä omaan tahtiinsa ja saada tarvitsemaansa tukea.

-Tarjoa oppilaille monipuolisia oppimateriaaleja ja -tehtäviä, joita he voivat käyttää omassa oppimisessaan. Näin jokainen oppilas voi löytää itselleen sopivan haasteen ja edetä omalla tasollaan.

-Hyödynnä erilaisia opetusmenetelmiä, kuten erilaisia käytännön harjoituksia, ryhmätöitä ja keskusteluja. Tämä auttaa oppilaita kehittämään erilaisia kielitaidon osa-alueita ja auttaa heitä löytämään oma tapa oppia.

-Tarkkaile oppilaiden edistymistä säännöllisesti ja tarjoa heille palautetta ja kannustusta. Näin he voivat seurata omaa kehitystään ja pysyä motivoituneina.

-On ryhmä sitten miten heterogeeninen tahansa, on suositeltavaa, että oppitunneilla on selkeä rakenne. Tunnit pyritään aloittamaan ja lopettamaan yhteisesti.

５Mikä on optimaalinen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa, jossa oppilaiden kielitaito ja taitotaso voivat olla merkittävästi erilaiset?

Yhdistelmäluokassa opettaminen on tehokas tapa ottaa huomioon oppilaiden erilaiset kielitaidon tasot ja kulttuuritaustat, mutta optimaalinen oppilaiden määrä voi vaihdella monien tekijöiden, kuten opettajan kokemuksen, luokan koon ja resurssien mukaan.

Ihanteellinen oppilaiden määrä yhdistelmäluokassa riippuu monista tekijöistä, mutta yleisesti suositellaan, että yhdistelmäluokassa olisi enintään 10-15(20) oppilasta. Tämä mahdollistaa opettajan yksilöllisemmän vuorovaikutuksen jokaisen oppilaan kanssa, antaa heille tarvittavan huomion ja varmistaa, että jokaisen oppilaan yksilölliset tarpeet otetaan huomioon.

Jos yhdistelmäluokassa on enemmän oppilaita, opettajalla voi olla vaikeampi varmistaa, että jokainen oppilas saa tarpeeksi huomiota ja apua yksilöllisten tarpeidensa mukaan. Tässä tapauksessa voi olla hyödyllistä jakaa oppilaat ryhmiin heidän kielitaitonsa ja yksilöllisten opetussuunnitelmiensa mukaan.             

Anas II · Arvo Pärt - Spiegel Im Spiegel (Mirror in Mirror)

Millised on levinumad müüdid lapse oma emakeele õppimise kohta Soomes?

 

"Laps õpib emakeelt automaatselt." 

Kuigi lapsed on emakeele omandamisel tunduvalt edukamad kui täiskasvanud, pole emakeele õppimine täiesti automaatne protsess. Lapsel on vaja õpikeskkonda, kus keelt palju kasutatakse, milleks on parim koolikeskkond omaealiste õpikaaslastega.

"Laps õpib emakeelt kõige paremini siis, kui tema vanemad räägivad temaga kogu aeg emakeeles." 

Kuigi vanemate ja laste suhtlus emakeeles on oluline, on ka teiste omaealiste lastega oma emakeeles suhtlemine oluline osa lapse arengust ja keele säilimisest. Kui laps elab eesti keelest erinevas keele keskkonnas (Soome riigis), on tal võimalus oma emakeelt säilitada keerulisem ja unustada seevastu palju lihtsam.

"Lapsed peavad kogu sõnavara õppima koolis."

Kuigi kool on oluline koht keeleõppeks, õpivad lapsed oma emakeelt põhiliselt kodustes tingimustes, kuulates ja suheldes vanematega, sugulastega ja sõpradega. 

"Lastel, kes kasvavad mitmekeelses keskkonnas, tekib keeleline segadus." 

Kuigi võib tekkida mõningast segadust, on oma emakeele õpe tegelikult paljudel viisidel kasulik. Mitmekeelsed lapsed on sageli paremad probleemide lahendamises, kohanemises ja kultuuridevahelises suhtluses.

"Kui laps ei hakka varakult rääkima, on see muret tekitav." 

Kuigi varakult rääkima hakkamine on tavaliselt positiivne märk lapse arengust, on oluline meeles pidada, et iga laps areneb erinevalt. Mõned lapsed hakkavad rääkima varem kui teised ja mõned hakkavad rääkima hiljem. Ka mitme kodukeelega lapsel võib kõne areng hilineda, aga see on normaalne ilming. Nii vanemal kui õpetajal on oluline jälgida lapse arengut ja vajadusel pöörduda logopeedi poole.

                                       

AERØHEAD · The Reckoning

Miks on oluline õppida Soomes elaval lapsel eesti keelt- oma emakeelt?

On oluline, et Soomes elav laps õpiks koolis oma emakeele tunnis eesti keelt. Eelkõige on eesti keele tunnid vanematele vastutus ja võimalus tagada lapse eesti keele hoidmine ja säilimine eesti keele kodumaast erinevas ühiskonnas ning lapse tulevikule mõeldes. 

Kultuuriline pärand: Eesti keel on oluline osa eesti kultuuripärandist. Emakeel on suurim varandus, mida vanemad saavad lapsele elu ajal pärandada. Kui lapsel on võimalus õppida eesti keelt, saab ta paremini mõista ja hinnata oma päritolu ning tugevdada sidet oma juurtega. Suhelda nii Eestis kui mujal maailmas elavate pere liikmetega oma emakeeles.

Tööalane karjäär ja konkurentsivõime: Eesti keele oskus annab Soomes elavatele lastele eelise tulevikus, kui nad soovivad töötada Eestis või suhelda Eestis tegutsevate ettevõtetega või ettevõtetega maailmas, kus üks töökeel on eesti keel. Näiteks on eesti keel suur ja oluline keel ning 2004. aastast Euroopa Liidus üks ametlikest keeltest.  

Suhtlusvõrgustik: Kui lapsel on võimalus rääkida eesti keelt, saab ta suhelda eesti keelt kõnelevate inimestega ja luua uusi suhteid, mis võivad olla kasulikud nii isiklikus kui ka tööalases elus.

Kognitiivne areng: Eesti keele õppimine arendab lapse mälu, tähelepanu ja loogilist mõtlemist. Samuti arendab keeleõpe lapse õpivõimekust õppida ja omandada lihtsamalt muid teadmisi.

Identiteedi tugevdamine: Kui laps õpib eesti keelt, saab ta end tunda osana eesti kultuurist ja kogukonnast, mis aitab tugevdada tema identiteeti, kuuluvustunnet ja enesehinnangut.

Seega võib eesti keele õppimine Soomes elavatele lastele olla kasulik nii isiklikul kui ka professionaalse arengu tasandil ning aidata lastel paremini mõista ja hinnata oma päritolu, oma mina-pilti.

Lepaseree · Kolm tütart

Käisin Helsingi abilinnapea juures kohvil

 28.veebruaril 2023 korraldas Helsingi abilinnapea Nasima Rasmyari vastuvõtu Helsingi linna oma emakeele õpetajatele. Kutsutute hulgas olin ka mina, esindades kohal viibides Soome Oma emakeele õpetajate ühingut (Oman äidinkiele opettajat ry). Kohale tulnud õpetajaid oli kahekümne ringis, lisaks uurija Jarna Piippo ja paar Helsingi põhikooli õppekorraldusega seotud ametnikku.

Ühispilt Helsingi abilinnapea Nasima Rasmyariga 

Mul oli palutud selleks puhuks ette valmistada temaatiline kõne ning seda ma ka tegin. See oli meile ääretult suur au ja võimalus ühingu nimel suu lahti teha ja tervitussõnad teele panna. Kõnes rääkisin oma emakeele õpetajate töö kitsaskohtadest, arenguvajadustest ja töörõõmudest. Samuti ühingu tegevusest. Õnneks on meil olemas nii öelda isiklikud uurijad, kes teevad tulemuslikku tööd oma emakeele õpetuse uurimisel. Seega kasutame ja toetume õpetuse eest hea seismisel uurimistöödes tehtud järeldustele ja ettepanekutele, ega väida midagi desinformatiivset. Ja seda lausa ahjusooja uuritud materjali on meil õnneks kasutada ikka omajagu! 

Hommikukohvil kohtasin imelisi kolleege, kes on õppeainet õpetanud juba 10, 20 ja 30 aastat! Olen kindel, et kui nii kaua on üks õpetaja tööpostil, siis seda ametit ka armastatakse ja peetakse oluliseks.

Lõikepilt abilinnapea Twitteri postitusest

Sündmuse edenedes meenutas abilinnapea enda kooliaega, kui ta õppis lapsena dari keele tundides. Abilinnapea on muuseas pärit Afganistaanist ja olude sunnil tulnud perega Soome. Ta rõhutas, et oma emakeele tundides osalemine oli väga oluline, sest nii sai ja saab ta tänu alles hoitud emakeelele suhelda mujal maailmas elavate sugulastega. Samuti möönis Rasmyar, et õppimise tõelisest kasust saame aru alles aastaid hiljem. Kahtlemata on ta oma karjääriga eeskujuks paljudele sisserändaja taustaga soomlastele. Üllatunult küsis abilinnapea eraldi üle: "Kas ma sain õigesti aru, et ühes klassis õpivad koos esimese kuni üheksanda klassi õpilased?!"  Vastasime, et jah, nii see on, sest oma emakeele õpetus on oma liitklasside õpetusega Soomes ainulaadsemaid ja samas kõige keerukam.

Minu kõne

Linnavalitsusest tulid väga jõulised oma emakeele õpet pooldavad seisukohad. Tõdesime ühiselt, et Euroopas ja mujalgi maailmas on Soome oma emakeele õpetus ainulaadne, millest tasub mujalgi mõõtu võtta. Kasvõi näiteks Eesti hariduses. 

Lõpetuseks ütlen, et tänasel päeval tuleb Soome riigil kvaliteetse õpetuse nimel kuulata ja usaldada uurijaid ning veel palju-palju pingutada, et kasu oleks võimalikult suur. Ega kümneid miljoneid pole mõtet niisama tuulde loopida! 

Artikkel Oma emakeele õpetajate ühingu kodulehel

______________________________

Abilinnapea Nasima Razmyar on Helsingi linnavalitsuse kultuuri- ja vabaaja abilinnapea. Ta on Soome poliitik ja haridusekspert, kes on olnud Helsingi linnavolikogu liige alates 2012. aastast ning alates 2017. aastast ametis abilinnapeana. Razmyar on töötanud inimõiguste ja võrdõiguslikkuse eest, eriti põgenike ja sisserändajate õiguste edendamiseks. Ta on avatult rääkinud oma taustast ja kogemustest sisserändajana Soomes ning kasutanud oma mõjuvõimu mitmekultuurilisuse ja võrdõiguslikkuse edendamiseks Helsingis ja kogu Soomes.