Pakun Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumi juhtrühmas haridusmaailmale oma ekspertteadmisi

 

Minu karjääri tempo on Soomes aina suuremaid pöördeid ja mõõtmeid sisse võtmas. Ühtlasi tunnistan, et minu n-ö karjääriredel on rohkem kiirlift kui mingi redel. Sellest annab tunnistust see, et ega ma just iga päev saa Haridus- ja Kultuuriministeeriumist (Opetus- ja Kultuuriministeriö- OKM) otsuseid, kus mind liidetakse ministeeriumi tegevusprogrammi juhtrühma liikmeks. Aga just selline otsus detsembrikuu algul postkasti potsatas. Eks ma olen muidugi süüdi ka ja andnud igatmoodi märku sooviga kaasa lüüa. Olles haridusele käe andnud, olen viimasel viiel aastal jõudnud endas arusaamisele, et kui midagi põhjapanevat elus teen, siis tegutsen õpetajana ning arendan haridusmaastiku nii et mustab. Naeran vaikselt endamisi, et väikseid asju ma nikerdada ei oska ja suured asjad kukuvad mul lihtsalt jube hästi välja. Ja nüüd siis arendangi juhtrühmas Soome haridust kõrvuti teiste väga kõvade tegijatega.

Mida ma siis täpsemalt teen seal?

2023-2026 osalen juhtrühmas juhtiva eksperdina tegevusprogrammi Sisserändajataustaga õpilaste põhioskuste ja õppekeele tugevdamine. Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning haridusamet on käivitanud põhihariduses õppivate sisserändajataustaga õpilaste õppimist ja kooliskäimist toetavate meetmete programmi aastateks 2023–2026. Tegevusprogramm koosneb programmi Õigus õppida (Oikeus oppia) lapsi ja noori puudutavatest tegevustest ning nende põhjal koostatavast ja uuendatavast arengukavast.

Aastateks 2021–2024 on tegevusprogrammi jaoks eraldatud 13 miljonit eurot. Aga kuna programm jätkub ja vältab 2026.aasta lõpuni, siis peaks vähemalt sama mitu miljonit juurde saama. Tegevusprogrammist nähakse sündivat kasu, millega tagatakse sisserändajataustaga õpilastele pikaajaline põhioskuste teadmistepõhine areng. Tegevusprogrammi koostamise ja elluviimise käigus konsulteeritakse muude sidusrühmadega ja ekspertorganisatsioonidega. 

Tegevusprogrammi eesmärk on arendada õpetamist põhihariduses: oma emakeele õpetust, soome keele S2 ja rootsi keele R2 kui teise keele õpetust. Muuhulgas arendatakse ja töötatakse välja meetmeid, millega toetada sisserändaja taustaga põhihariduse 7.–9. klassi õpilaste keeleoskust, õpioskust ja koolivalmidust ning põhioskusi, et õppija saaks siirduda sujuvalt teise taseme õppesse (kutseõpe ja gümnaasium). Ühtlasi võetakse töö alla meetmed toetamaks õpilasi siirdumisel ettevalmistavast õppest põhihariduse õppesse.

Tegevusprogrammi peamisi eesmärke ongi tugevdada sisserändajataustaga haavatas olukorras olevate õpilaste põhioskusi ja koolivalmidust. Ja kahtlema on see iga õppija tulevikku silmas pidades väga oluline eesmärk, mille kallal tuleb Soomes kui mitmekultuurilises haridusmaailmas aktiivselt ja järjepidevalt töötada. Rõhutan siinjuures eriliselt, et see tegevusprogramm on loodud kasu tooma kahtlemata ka kõikidele eesti emakeelega peredele, kes osalevad Soomes oma emakeele õppetundides ning on sisserändajataustaga.

 
Sisserändajataustaga õppijad. Illustreeriv pilt StockSnap Pixabayst

Meetmetega jälgitakse nii pedagoogilisi praktikaid kui ka õppekorralduslikke ja õppija õppimise toetamisega seotud praktikaid. Vajadusel kaalutakse seadusandlike ja struktuuriliste muudatuste sisseviimist.

2023. aastal tööd alustav ekspertrühm koosneb ühtekokku neljakümnest liikmest. Mul on selline tunne, et olen esimese eestlasena Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumi tegevusprogrammi juhtrühmas teistkümmend miljonit eurot Soome hariduse parendamisse ja õppijate hüvanguks süstimas. Aga jah, seda eestlase värki on mul praegu vara kommenteerida, enne kui pole mõne omasugusega sealsetes kuluaarides kokku jooksnud.

Minuga koos osalevad töörühmas esindajad järgmistest organisatsioonidest: 

• Haridus- ja Kultuuriministeerium- OKM
• Haridusamet- OPH
• Rahvusliku Hariduse Hindamiskeskus- KARVI
• Soome Omavalitsuste Liit
• Haridusvaldkonna Kutseliit- OAJ
• Etniliste Suhete Nõuandekogu- ETNO 
• Soome Lastevanemate Liit
• Oma Emakeele Õpetajate ühing- OÄ
• Helsingi linn
• Kokkola linn
• Turu linn
• Tampere linn
• Jyväskylä linn
• Turu ülikool   
• Tampere ülikool
• Helsingi ülikool
• Jyväskylä ülikool

Töö käigus konsulteerib tegevusprogrammi juhtrühm kõigele lisaks noortevaldkonna ekspertkeskuste esindajatega, valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, uurimisinstituutide esindajatega ja teiste ekspertidega.

Ega muud kui mul tuleb varrukad üles käärida :)

Rahvaalgatus saab teoks 11.01.2023! Kahe või enama emakeele registreerimine Soome rahvastikuregistris

See tuleb lõpuks ometi! 

Familia ry eestvedamisel saab 11.1.2023 teoks rahvaalgatus Äidinkielenä Monikielisyys (Emakeelena Mitmekeelsus). 

Eesmärk on muuta Soomes kehtivat regulatsiooni selliselt, et käepärast oleks võtta tõesed andmed, mille põhjal ühiskonna elutähtsate valdkondade tegevust paremini korraldada. Algatust on kaua ja hoolikalt plaanitud ning sellisel kujul on see epohhi loov. Nii jõulist survestamist ei ole varasemalt Soome valitsuse suunal kasutatud. Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing), mille juhatusse mina kuulun, on algatuse kindel partner ja toetaja.

Hetkel on rahvastikuregistris sisalduv teave eksitav ja puudulik, kuna poolik teave ei esinda inimesi. Mitmekeelsus on üha tavalisem, mistõttu on aeg muuta vananenud süsteemi nii, et see kajastaks elanikkonna keelevaramut täpsemalt.(Familia ry).

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt on tulnud soovitus, et Soomes peaks olema võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel.

Üksikisiku jaoks on emakeel mõtlemise, tunnete, identiteedi ja sotsiaalsete suhete keel. Emakeelt saab defineerida mitmel erineval viisil: 

• pingerea kriteeriumi järgi, mille inimene omandab esimese keelena 
• oskuse kriteeriumi järgi, mida inimene kõige paremini oskab 
• koguse kriteeriumi järgi, mida inimene kõige rohkem kasutab
• identiteedikriteeriumi järgi keel, millega inimene tunnetab, et ta kuulub keele kõnelejate hulka.

Soome on mitmekeelne riik, kuid ametlikult saab igaühel Soomes olla ainult üks registreeritud emakeel. Rohkem kui ühe emakeele registreerimine võimaldaks planeerida paremaid mitmekeelseid teenuseid hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas. Samuti annaks see parema pildi sellest, milliseid keeli Soomes räägitakse. Samuti edendaks see emakeelte võrdsust perekonnas ning annaks parema pildi üksikisikute keelelisest identiteedist.

Huvitav on mainida, et Soome on juba praegu ametlikult mitmekeelne riik, kus on teadaolevalt kaks ametlikku riigikeelt- soome ja rootsi, aga ka nende keelte kõnelejatel ei ole võimalust olla rahvastikuregistri andmetes kahe emakeelega. Kõnealuse rahvaalgatuse läbiminek muudaks mitmik emakeelsuse nähtavaks ja tugevdaks mitmekeelsete inimeste identiteeti.

Võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel tähendaks ka seda, et mitmekeelsete laste vanemad ei peaks valima üht keelt teise asemel, otse öeldes keele pärast võistlema, ning laps saaks parema sideme mõlema vanema keele ja kultuuriga. See algatus edendab kõnekeelte võrdõiguslikust perekonnas. Ametlikult registreeritakse mõlema vanema keel ja vanemate keeli ei panda lapse nähes tähtsuse järjekorda. Nii tagab mitmekeelne Soome lastele juurdepääsu lapse emakeelsele haridusele ning mitmekeelsed soomlased ei pea tõestama oma soome keele oskust. Enamik viipekeele kõnelejaid on kakskeelsed ja mõnel neist on rohkem kui kaks emakeelt. Viipekeelsed kogevad, et rahvastikuregistri reform võimaldaks ka neil lõpuks ometi ühiskonnas esiletõsta oma keeleline rikkus.

Ühtlasi peaks mitmekeelsetel täiskasvanutel olema võimalus registreerida rohkem kui üks emakeel, mis parandaks nende identiteedi tunnet ja seotust oma kultuuriga. Kui inimese emakeel on riigis teretulnud ja nähtav, siis tunnetatakse kuuluvust ning soovi ühiskonda ka panustada. See vähendaks keelelist diskrimineerimist ja tõrjutust.

Kooli vaatest on oma emakeele oskus ja oma kultuuri väärtustamine seotud nii õppija keelepädevuse ja mitmekeelsuse arendamisega kui ka teiste õppeainete õpiedukusega. Lapse kogemus oma emakeele ja kultuuri väärtustamisest mõjutab seda, kui oluliseks peab laps teise keele õppimist, antud juhul riigikeele, soome või rootsi keele õppimist. Emakeel on õppijale kõige olulisemate sotsiaalsete suhete võti ja oluline osa identiteedist. (Opetushallitus, lk 3–4). Mitme emakeele märkimine rahvastikuregistris on juba seetõttu oluline, et haridussüsteemil oleks üksikisiku tasandil kasutada ajakohane teave, milliseid emakeeli lapsed-noored-õppijad tegelikult räägivad ning millega õppekavu arendades tuleb arvestada.

Familia ry kirjutab muuhulgas oma läbiviidud uuringu aruandes, kus on hinnatud mõju keelerühmadele, et vajadus Soomes mitme emakeele registreerimisele tulevikus kasvab, kuna sisseränne ja mitmekeelsus suurenevad. Praegu aastal 2020 on Soomes kahekultuurilisi paare üle 80 000. Võõrkeelsete kõnelejate osakaalu on ennustatud Soomes kahekordistuvat järgmise paarikümne aasta jooksul. 

                                                        Lõikepilt. Algatuse toetajad.

 

Allkirjasta SIIT ja jälgi kogutud allkirjade hetkeseisu.

Allikas: 

Tammenmaa, C. (2020). Usean kielen merkitseminen väestötietojärjestelmään: selvitys. 

https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/162056

http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-259-800-4

Sisserändaja taustaga õpetaja Soomes: milliste edendavate sammudega aidata mujalt riigist tulnud õpetaja oma erialasele tööle

 

Sain kutse osaleda 7.aprillil Helsingis toimuval Soome Õpetajate Ametiühingu (OAJ) poolt korraldatud seminaril  

MIKÄ EDISTÄÄ KOTOUTUMISTA? Mitä Suomessa pitää tehdä maahanmuuton edistämiseksi?

 

MIS EDENDAB INTEGREERUMIST? Mida tuleb Soomes integratsiooni edendamiseks teha?

Olin seminaril osalejate hulgas videosilla kaudu. Kokku oli meid nii kaugteel kui kohapeal umbes 30 osalejat. Osalesin juhatuse liikmena Oman äidinkielen opettajien ry-d (Oma emakeele õpetajate ühing) esindades. 

Seminaril käsitleti integratsiooni edendamist mitmest kandist, teen siin artiklis kokkuvõtlikult juttu Soome hariduses toimuvast. Sisseränne, rassism, haridus, õpetajad, diskrimineerimine on kujunenud aastatega ka minu isiklikeks huvideks, nii oli oluline kuuldust põhiteesid kõrva taha panna. 

Kodus Soome Õpetajate Ametiühingu integratsiooni seminaril osalemas.
 Minu pildikaustast. 

Seltskond OAJ seminaril. Kohapealsed said erinevalt ekraanitagustega tasuta kohvi ja lõunasöögi. Ekraanipilt. 

Ukraina sõda tõukab positiivselt tagant sisserändajaid puudutavat hariduskorraldust

Just ükspäev siin messisime tuttava õpetajaga ja tõdesime, et tule taevas appi! see Soome bürokraatia on ülemõistuse masendust tekitav.

Ja nüüd käib Ukrainas vallutussõda.

Päivi Lyhykäinen OAJ spetsialisti kõnest imbus kõrvu nii fakte kui lubadusi, kahjuks puudub Ukraina põgenike õpetamiseks vajalik hulk õpetajaid, kes nii suurele rühmale kooliõpetust annaks. Mõne nädalaga on Ukrainast Soome tulnud ametlikel andmetel juba 16 000 põgenikku.

Hetke ressursid ei piisa mitte kuidagi. Igal kooliealisel lapsel on aga Soomes õigus õpetust saada. Vajadusel korrastatakse seadust nii, et see õigus laieneb igale kooliastmele- lasteaiast kuni kutsekoolini. Õnneks on Sanna Marini (Sotsiaaldemokraatliku Partei esinaine, Soome peaminister) valitsus integreerumise edendamise oma südameasjaks võtnud.

Mõne nädalaga on Ukrainast Soome tulnud palju sõjapõgenikke ja sõja jätkumine tõukab abi otsima uusi tulijaid. Olukord on Soomele üle pika aja erakordne ja keeruline. Sellisele enneolematu inimhulga igale liikmele tuleb aidata leida ühiskonnas võimalikult kiiresti oma koht. Hetkel ühiskonna toimimist ehmatav jõud tuleb analüüsida, leida tugevused, arengu kohad ja rakendada ühiskonna hüvanguks. 

Küsimusi on praegu õhus palju, aga üks keerleb minu peas. 

Kas sõjast võib Soome sisserändaja taustaga või sisserännanud õpetajale kasu olla? Mina sellele vastust ei tea. 

Küll aga tabasin seminaril, et senisest kiiremaid muudatusi soovitakse hariduses teha ja juba ka tehakse. Tegelikult on need ilukõned olnud ajast-aega. Küsimus ei ole enam kas on probleem? ja mis/kes on probleem? See on juhmilegi hästi selgeks saanud, eriti siis, kui seda probleemi on nämmutatud aastast-aastasse. Soomes on ellu viidud ja käimas mitmeid immigrantide integreerimisele ja diskrimineerimise ennetamisele suunatud projekte, kirjutati näiteks 10 aastat tagasi tollases Kieliverkosto artiklis, mis räägib sisserändaja taustaga õpetajate täienduskoolitusest.

Küll aga on senini selleks peasaamatuseks Soome hariduspoliitikas leida vähemalt rahuldavalgi tasemel vastus küsimusele KUIDAS? või MIL VIISIL? kaasata sisserändaja taustaga õpetajad haridusmaailmas õpetustöösse. Lahendus oleks kuldvõtmeke lukuaugus. 

Mari-Leena Talvitie, riigikogu liige, halduskomisjoni aseesimees ladus lauale statistika andmeid, mille põhjal Soome rahvastikust on võõrkeelseid elanikke 8 %  ja sisserändaja taustaga elanikke 420 000 (suurimad rahvused venelased ja eestlased). Ta lisas, et n-ö ukraina emade taust tuleb kiirelt välja selgitada ning nad koolitöösse õpetama palgata. Just abiõpetajana oleks neist suur abi, et nad looksid oma emakeele oskajatena tuttava ja turvalise õpikeskkonna ukrainakeelsetele lasteaialastele ja kooliõpilastele. 

Kaisu Piironen, Haridus- ja Kultuuriministeeriumi haridusnõunik ütles, et kasutusele tuleb võtta erinevates paikkondades kõik ressursid sisserännanute näol. 

Seega saab siit osaliselt vastuse küsimusele Ukraina sõja kasust. Suur põgenikevool on teinud endisest nähtavamaks Soomes kodumaa juba leidnud sisserändajad ning ühtäkki ongi nad muutunud esimesele sektorile, riigile palju vajalikumaks. Neid kutsutakse appi! Nüüd soovitaksegi Soome sisserännanud õpetaja taga näha inimest, kellel on koolitus, kes on spetsialist, kellel on amet, vajalik keeleoskus, otsas pea ning käed-jalad liiguvad. Kindlasti tuleb kriitilise pilguga välja selgitada ja tööle kutsuda varasematel aastatel ehk palju-palju varem Soome sisserännanud pädevad õpetajad. 

Otse loomulikult kirjutan kahel käel alla, et õppija õppimise toetamiseks tuleb: 

• kaasata kõik pädevad õpetajad
• lõpetada õpetaja diskrimineerimine päritoluriigi järgi
• lõpetada õpetaja ametipädevuste maha tallamine bioloogiliste omaduste põhjal ja et ollakse sisserändaja taustaga

Abdirahim Hussein tegevdirektor Moniheli ühingust märkis, et sisserändajate tööle kandideerimine tuleb teha anonüümseks, mis oleks üks võimalus sekkuda rassismi. 

See tähendab pimekandideerimist, kus tööandjal ei ole võimalust subjektiivsel ettekäändel nagu päritolu, vanus, sugu, "ei soome nimi" eos välja praakida tööle kandideerijaid. Seda meetodi on mulle teadaolevalt juba kasutanud üsna edukalt avalik sektor nagu Jyväskylä ja Tampere linn. Kindlasti võiks see muutuda riigis normiks igas sektoris.

Kahtlematult on sisserändaja taustaga õpetaja Soome kooli takistusteta tööle kandideerimine ja tööle palkamine edukalt toimiv integratsioon, integreerumise edendamine ja suur tükk elujõulisemat riiki. 

Integratsiooni seminar algamas. Ekraanipilt.

Soome koolis õpitakse soome keelt ja soome keeles. Punkt.

Kui nüüd jätta kõrvale Soome teine riigikeel, rootsi keel, siis üks on Soome riigis kaljusse raiutud- Soome riigi keel on soome keel. Õppimisel ja õpetamisel on nõue- SOOME KEEL ON SOOMES VAJA SELGEKS SAADA. Mitmeid teisi keeli on suureks plussiks osata, aga soome keelt peab oskama. Soome keele oskuse nõue kehtib nii õpetajatele kui õppijatele. Õpetaja töös on keeleoskuse latt eriti kõrgel. Seaduse järgi peab õpetaja keeleoskus olema olenevalt õpetatavast ainest või erialast selline, mis võimaldab õpetajal õpetust läbi viia.   

Sari Haavisto Töö- ja Majandusministeeriumi nõunik tõstis esile samuti soome keele omandamise vähemalt B1 tasemel, mis on sisserännanule eelduseks edukaks sisenemiseks tööturule.

Abdirahim Hussein tegevdirektor Moniheli ühingust seevastu tõi välja, et soome keeleoskuse nõue sisserändajatele on paiguti põhjendamatult kõrge ning igal erialal ei ole kindlasti vaja soome keelt kõrgeimal C tasemel. Ta lisas, et teab juhuseid, kus sisserändajalt nõutakse ühe riigikeele omandamise asemel koguni mõlema riigikeele, soome ja rootsi keele omandamist, kuigi sisserändajal oli juba Soome tulles kolme võõrkeele oskus. Ta jätkas, et kahjuks selgub uuringutest, et sisserändaja taustaga inimeste töölistumine on võrreldes Soomes püsivalt elanud inimestega märgatavalt madalam. Tuleb märkida, et Soome töömaailmas tööle pääsemiseks on vaja võrgustikke ja häid tutvusi, mida sisserändajal aga pole. Paraku on see sisserändajatele suureks takistuseks, sest kust võtab ta maale tulnuna neid tutvusi ja soovitajaid. Nii on sunnitud kõrgesti koolitatud spetsialistid üsna sageli tegema tööd, mis ei vasta nende koolitustasemele. Soomes esineb struktuurset rassismi.  

Karmis tegelikkuses, tõepoolest, kogen ja märkan Soome tööturul palju mõistmatust, rumalust, must-valget suhtumist, ennast teise kingadesse seadmise saamatust ning tahtmatust olemasolevat tugevust tunnustada. Kannan taolise suhtumise teadlikult üle ka koolipidajate konteksti ning struktuurse rassismi eksisteerimine Soome hariduses on teaduslikest uuringutest tõepoolest selgunud.

Päivi Lyhykäinen OAJ nentis, et soome keele oskuse peab sisserändaja saama tasemele, mis võimaldab edeneda tavaõppes. Teisalt aga peab integreerumine Soome ühiskonda toimuma moel, et säilib oma kultuur ja oma emakeel. OAJ 

näeb integreerumise edendamisena oma emakeele õpetuse laiendamist riigis, kusjuures oma emakeele õpetus peaks algama juba alghariduse astmes ehk lasteaias.

Oma keele ja kultuuri säilitamise õigus tuleneb otseselt Soome põhiõigusest § 17 ja kõlab nii: /../kõikidel keelerühmadel on õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri. Kahjuks pean märkima, et oma emakeele õpetus liigub hetkel katastrofaalselt risti vastupidises suunas OAJ õilsa mõttega ning oma emakeele õpetust tõmmatakse riigi eri paigus hoopiski kokku või lõpetatakse sootuks. Mõnes kohas aga isegi ei avata õpet, sest seda peetakse koolipidaja poolt lihtsalt üheks tülikaks toiminguks. Oma emakeele õpetus, kuhu kuulub ka eesti keele aineõpetus, on täna üsna kurvas seisus ning valdade poolt pideva surve all. Õppeainele haavatavust lisab seegi, et tegemist on vabalt valitava õppeainega, mistõttu võivad vallad oma emakeele õpetuse jätta suurema kärata korraldamata, ilma et see mingeidki sanktsioone kaasa tooks. Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing) on seevastu mitmeid kordi tõstatanud, et oma emakeele õpetus tuleb kiiremas korras korrastada ja paika panna oma emakeele õpetajate pädevusnõuded. Ühtlasi tuleb luua võimalus omandada kõigil oma emakeele õpetajatel täiendusõppes aineõpetaja kutsekvalifikatsioon, mis tõstaks oma emakeele õpetajate konkurentsivõime ametirühmas õiglasele tasemele. 

Kurbloolisena akadeemilise kirjaoskuse puudumisest või sihilikult ühiskonna arengute vastu tegutsedes ei lähe teaduslike uuringute tulemused paljudele koolipidajatele lihtsalt korda! Aga kuna jutt käib ikka veel integreerumise edendamisest, siis lõpetuseks avaldan: oma emakeele õpetus on uuringute järgi mitme kodukeelega või sisserändaja taustaga õppijale integreerumist soodustava ja koolis õpiedukust toetava õppeainena esirinnas. Ning oma emakeele aineõpetajad olulisim lüli integreerumise edendajatena. 

                                    

                         ___________________________

Seminari täispikk video vaadatav SIIT (kestus 4:11:22)

Lugemissoovitus: 

Pylkkä, O. (2013). Specima-pätevöitymiskoulutus – avain työmarkkinoille. Kieliverkosto. 

https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-syyskuu-2013/specima-patevoitymiskoulutus-avain-tyomarkkinoille

Õpetajate streik Soomes: olin kutsutud õpetajate ametiühingu kevadseminarile

 

Osalesin 1.4.-2.4.2022 Soome Õpetajate Ametiühingu (OAJ) poolt korraldatud Pedagoogiliste Õpetajate Organisatsioonide esindajate (POE) kevadseminaril. Sel kevadseminaril esindasime Oma emakeele õpetajate ühingut (OÄ) kahe juhatuse liikmega, mina, sekretär ja Larisa Aksinovich, esinaine. Kusjuures meie ühingu juhatusega on juhtunud nii, et mõlemad oleme tulihingelised eesti keele õpetajad ja Eestist.

 

Seminari teema oli “End hästi tundvad õpetajad tagavad hariduse kvaliteedi”.

See heaolu asi on Soomes püsinud viimased ajad vägagi kuumana, kuna suur hulk õpetajaid tunnevad end õpetaja muutunud töös kehvapoolselt. Koroona, hübriidõpe, palk on kokku kuivanud, tööülesannete kuhjumine jms. 

Soome haridusmaailm on keeruliste tähtlühendite maa, seega dekodeerin lahti siit postitusest vastu vaatavad: 

 

OAJ = Opetusalan Ammattijärjestö 

POE = Pedagogisten opettajajärjestöjen edustajisto

OÄ = Oman äidinkielen opettajat ry 

KARVI = Kansallinen kolulutuksen arviointikeskus

EKKOL = Eri kieli- ja kulttuuritaustaisten opettajien liitto

Mina Soome õpetajate ametiühingus seminaril Helsingis Pasilas.
Selja taga soomekeelne tekst Alati võib õppida rohkem

Mõned seminaril kuuldud teemad loetletult:

• OAJ esimees Olli Luukkainen tegi tulise ülevaate kripeldavatest hariduspoliitilistest küsimustest, mitmetest toimunud muutustest OAJ-s ja muutunud tööturust. 
• Riikliku Hariduse Hindamiskeskuse (KARVI) eksperdid Marita Härmälä, Elina Peltola, Chris Silverström ja Annette Ukkola tegid ülevaatliku ettekande Mida räägivad hindamised alghariduse õpitulemustest, õpetajate tööheaolust ja kvaliteedijuhtimisest? Ja nagu nende pealkirigi viitab, esitleti ettekandes õppimise hindamise, haridusheaolu ja kvaliteedihindamise uurimistöö tulemusi erinevate värviliste graafikutena.  
• Ettekandega Õpetajatöö ressursid ja interaktsioon – õpikuteenused esines Opinkirjo ry asepresident Minna Riikka Järvinen. 
• Vastupidavus kui õpetaja heaolu vahend oli Tero Ålanderi esitluse pealkiri, kes tuli kohale Mielenrauha Oy-st.
• Viimasena toimus arutelu töörühmades, kus võtsime oma emakeele õpetajatega muuhulgas jutuks oma emakeele õpetajate muutunud-muutuva töö ja heaolu.

Õpetajate esinduste esindajad tööhoos. Minu tehtud pilt.  

Mis on POE?

Pedagoogilised õpetajate organisatsioonid on OAJ mütsi alla koondunud erinevad õpetajate liikmesorganisatsioonid. Need liikmesorganisatsioonid moodustavadki POE ehk pedagoogiliste õpetajate organisatsioonide esindusnõukogu. POE-s on hetkel 38 liikmesorganisatsiooni, milles on kokku ligi 30 000 liiget. POE-sse kuulub ka Oma emakeele õpetajate ühing, mille liikmeteks on omakorda Soome koolis õpetatava ligi 60 keele aineõpetaja, sealhulgas eesti keele aineõpetajad. POE korraldab kaks korda aastas, kevadel ja sügisel liikmesorganisatsioonide esindajatele seminari. POE korraline koosolek toimub iga kahe aasta tagant. Siis valitakse OAJ pedagoogilisse komisjoni esimees, aseesimehed ja 14 liiget. Valimine toimub solidaarsuse põhimõttel nii, et kõikidest 38 liikmesorganisatsioonist on liikmed erinevatel aastatel järgemööda komisjonis esindatud.

Pedagoogiliste õpetajaorganisatsioonide esindajate kevadseminar

Mida teeb POE:

• jälgib, edendab ja arendab klassiõpetust ja erinevate ainete pedagoogikat
• annab võimaluse osaleda koostöös ja mõjutada õpetust koos oma aine õpetajatega
• osaleb toimingute ettevalmistamisel OAJ-s ja mõjutab niiviisi riiklikku hariduspoliitikat
• mõjutab otseselt erinevaid asutusi ja otsustajaid
• korraldab liikmetele täienduskoolitusi 
• jagab ajakohast infot ja ja annab välja liikmetele mõeldud ajakirja
• korraldab võistlusi, matku ja teisi üritusi
• loob võimaluse professionaalseks võrgustumiseks

Kolleegid. Vasakult Oma emakeele õpetajate ühingu esindajad, mina ja Larisa Aksinovich ning Eri keele- ja kultuurirühmade õpetajate liidu esindaja Zofia Bazia-Hietikko. Minu pildikogu. 

Eesti keele õpetajatele oma ühing

Seoses POE-ga tekkis kohe ka küsimusi. 

Miks ei ole eesti keele õpetajad moodustanud Soomes oma registreeritud ühingut?

Miks nad ei võiks kuuluda POE-sse? 

Nii saaksid nad OAJ-s POE näol tugeva küünarnuki tunde ning palju eeliseid, näiteks kuidas mõjutada ja arendada eesti keele õpetust Soomes. Kahjuks ei ole teada eesti keele õpetajate täpset arvu. Ent arvestatav hulk on meid küll, kelle hääl ühinguna oleks kuuldavam. 

Leian, et ei ole liialdus, kui ütlen, et oleme Soome hariduspoliitikast üsna eraldihoidvad ja tegutseme nagu riik riigis. Kuigi oleme vägagi aktiivsed tegutsejad ja tublid õpetajad, seisame pigem enda eest hea kui astume ühte jalga kokkuhoidva eesti keele õpetajate ametliku ühinguna. Ilmneb, et vaatame oluliselt rohkem Eesti poole, ootame abi ja teeme koostööd tihedamalt Eesti ametkondadega. Aga kas Soomega nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik? Ometi ei või eirata, et meie õpetus toimub ja töökoht on ju Soomes. Märkasin seminaril ja möönan, et meie, eesti keele õpetajad ei kasuta võimalust POE näol, mis kindlustab ja turvab õpetajale õpetajakutse ja õpetajatöö väärilisema tunnustamise Soome ühiskonnas. Eeskujuks võime võtta siinkohal saksa, vene, prantsuse, itaalia, ladina, hispaania, inglise ja rootsi keele õpetajate ühingud, kes kõik seminaril esindatud olid ja täna POE-sse kuuluvad.

Lõikepilt.

 

Muidugi on veel üks väärt võimalus liituda Oma emakeele õpetajate ühingu liikmeks, kuhu on oodatud kõik Soome eesti keele õpetajad. Oma emakeele õpetajate ühing kuulub POE-sse. Ühtlasi on ühing oma emakeele aineõpetajaid ühe mütsi alla koondav katuseorganisatsioon ja Soome haridusmaastikul erinevate organisatsioonidega koostööd tegev eestkõneleja.

Õpetajate streik 

Kõige esimese asjana oli päevakorral 6.aprillil algav Soome õpetajate ülemaaline streik. Kohe-kohe, 6.aprillil algavast streigist ja õpetajate muutunud tööst rääkis meile seminari avakõnes tuliselt OAJ esimees Olli Luukkainen. Ta mainis, et õpetajate viimane streik oli 1984. aastal ehk pea 40 aastat tagasi. 

 

Olli Luukkainen, OAJ esimees. Pilt Jussi Vierimaa

Luukkainen jätkas, et algav streik on õpetajatele üle pika aja uus olukord, millest tasub õppida ja juba järgnevatel kordadel, kui streigiks peaks minema, osatakse paremini ja kiiremini reageerida. Ta tuletas meelde, et streigi lõhn on õhus olnud juba 2020. aastast kui OAJ on hoiatanud ja pidanud õpetajate eest pikki läbirääkimisi, aga tulutult. Nii, et see ei ole mingi viimaste nädalatega välja mõeldud asi. 

Ja võib olla hakkavad streigid toimuma tihedamini kui iga 40 aasta tagant. Ja võib-olla saavad sellised õpetajate karmid sammud osaks meie igapäevaelu. Maailm on muutunud, ütles kõneleja klišee. Selle muutumise osas olen küll valmis kõnelejale vastu vaidlema, sest maailm ei muutu iseenesest. Selleks on vaja muutjaid. Meie, õpetajad oleme maailma muutjad, tulevaste ühiskonnakodanike kujundamise näol muutuste ahela käivitajad ning muutuste ratta käimashoidjad. See lihtsalt ongi meie töö, mida me kõige paremini oskame- muudame maailma!

Jutust jäi veel meelde, et streik peabki ühiskonnas tunda olema, see on streigi mõte. Lisas omakorda, et streik peab tekitama kõigis kannatusi kuni õppijateni välja. No, selle viimase kribasin rasvaselt paberile ja andsin Luukkainenile mõttes paugu vastu kukalt. Kohatult õudne tundus see mõte. Õppijad ei tohi olla mitte mingil juhul kannatajad, see ei saa olla osa taotletud eesmärgist!

 

Aga siis, nagu minu mõtteid lugedes, torkaski üks kuulaja kohe saalist vahele: "No, mina oli 1984. aastal streigi ajal 5.klassi õpilane. Mäletan nii hästi, et mina küll üldse ei kannatanud kui õpetajad streikisid. Vastupidi. Ma olin isegi väga rõõmus, et tunnid ära jäid ja ei pidanud kooli minema!" 

Niipalju siis kannatustest.

Kõnes jagus veel mõtteid: 

• tulevikus tuleb üle vaadata õpetaja pädevused, kus olemuslik on oskus anda distantsõpet 
• koolipere mõiste tulevikus laieneb ja muidugi on laienenud seda juba täna. Aga sinna hakkab tulevikus kuuluma mitmeid erinevate ametite esindajaid ja asjatundjaid, et õpetaja saaks õpetada ning täita ülesandeid, mis tema töökohustuse hulka kuuluvad.
• Soome kool on mitmekultuuriline ja tulevikus mitmekultuurilisus lisandub veelgi. See on oluline suund teada, millega peab Soome kool toime tulema.

Olli Luukkaineni kõne oli tõesti sütitav ja esmakohtumisest livena jäi selline võimas mulje. Välja arvatud mõned mõtted, mis rappa jooksid...

Tegemist on omajagu karismaatilise juhiga, kes marsitab õpetajad barrikaadidele kõhklemata kübetki eesmärkide saavutamises.

  

Õpetajad töötoas rääkisid

Seminari jooksul toimusid ka töötoad, kus keskenduti, iga õpetajate ühing oma õpetamise spetsiifilisest vaatenurgast, õpetaja heaolu edendamisele. Eesmärk oli tuua välja hetke kitsaskohti. Meie, Oma emakeele õpetajate ühinguga olid ühises tööhoos veel Svenska Modersmålslärarförening i Finland rf, Eri kieli- ja kulttuuritaustaisten opettajien liitto EKKOL, Suomenopettajat ry ja Äidinkielen opettajain liitto ry. Pean ütlema, et aega ühistööks oli väga-väga minimaalselt, aga asi seegi, panime kohe kapates minema.

Jõudsime Larisaga käbedalt lauale laduda mõned põletavamad probleemid, millele tuleb kindlasti leida lahendus. 

Siin need on:

• täna ei ole kõikidel oma emakeele õpetajatel võimalik kvalifitseeruda aineõpetajaks. Seda põhjusel, et esiteks, kõiki keeli ei õpetata Soome ülikoolides ning teiseks, välismaalt saadud tunnistust ei olda sageli valmis Soome Haridusametis võrdsustama. Oma emakeeli õpetatakse Soome koolides, olenevalt õppeaastast, ligi 60, kuid keeli saab Soomes omandada või võrdsustada 18. Pädevus aga mõjutab otseselt õpetaja palka, motivatsiooni ja jaksamist õpetustööd teha. Seega sein enesetäiendamise ees mõjutab heaolu... noh, teadagi kuhu suunas.
• oma emakeele õpetus on valdade mängukann, sest vallad ise otsustavad, kas oma emakeele õpetus õppeaastal toimub või mitte. Selline teadmatus toob õpetaja töösse ebakindlust homse ees ega motiveeri paljusid oma emakeele õpetajaid pikemalt end tööga siduma. Ebakindlus töösuhtes on kindlasti heaolu hõõruv kivi kingas.
• vallad tõlgendavad oma emakeele õpetaja tööd erinevalt. Näiteks on valdasid, kus oma emakeele õpetajatel puudub õppija õppimise toetamiseks koostöö tegemise võimalus õppijaga, kooli ja koduga Wilmat kasutades. Õpetajaid ei lasta Wilmasse! (Soomes on Wilma nagu eKool). Mulle teadaolevalt käitub selliselt juba aastaid Jyväskylä linn ja põhjendused on jäänud siiani arusaamatuks. Isegi absurdseteks. Pole kahtlustki, et taolise käitumisega viiakse oma emakeele õpetajad alandavasse ja ebavõrdsesse olukorda, põrmustatakse eos usaldus tegutseda töökollektiivina ja seatakse kahtluse alla ametioskus täita õpetaja tööülesandeid. Heaolu edendamise asemel viljeletakse avalikus sektoris, riigis diskrimineerimist.  

Punkt.   

〜 〜 ഹ 〜 〜

Aga seminarid seminariks, kodus öökapil ootab mind alati truult üks HEAOLU lugemine, vink-vink 😉

Mõnusaid mõtteid sirvitud õpiraskuste käsiraamatust

Siin artiklis teen kokkuvõtte Joan M. Harwelli ja Rebecca Williams Jacksoni poolt 2008.aastal kirjutatud teosest

Complete Learning Disabilities Handbook (Terviklik käsiraamat õpiraskustest). Valisin mahukast 416-leheküljelisest käsiraamatust blogis jagamiseks kaks peatükki: 8.peatüki, kus tuuakse õpetajani head nõu distsipliini tagamiseks klassis ja 16. peatüki, mis tegi sissevaate tuleviku trendidesse õpetamisel. 

Väärt teos ja hakkan aga pihta!

Lõikepilt käsiraamatust Complete Learning Disabilities Handbook.

Ülevaade 8. peatükist

Peatükist 8 hakkas kohe silma, et tasub vähendada klassis liigset müra ehk teisisõnu, klassiruum peab olema rahustav ja hästi organiseeritud. Kaaluma peaks igasuguste erinevate müraallikate nagu lõhnade, silmatorkavate värvide ja pindade, liikuvate esemete, temperatuuri, valguse, puhurite, õlitamata uste, niiskuse jne vähendamist, et õpiõhkkond laseks keskenduda ja toetaks õppimist. On olnud õppijaid, kes on mulle tunnis öelnud, et ma lõhnan pahasti. Aga käib tund, mina õpetan ja olen õpetamisest üleni higine, ise tähele panemata! Tuleb tänada õppijat tähelepanu juhtimise eest ja õpetajana olukorda selgitada. Seegi on õppimine.

 

Hästi toreda mõttena tuli käsiraamatust välja, et õpilased võivad ise kujundada oma klassiruumi. Näiteks ülearuse kraami sorteerida taaskasutuse jaoks või tassida prügikasti. See aitab kujundada meeskonnatöö oskusi planeerimisest tulemuste hindamiseni ning loob ühtset meie-tunnet. Kasvamine ühiskonnas toimivaks kodanikuks.

 Anti Kidron (1999) on oma raamatus "122 õpetamistarkust" kirjutanud meie- tundest nii: "Ruumi läbimõeldud organiseerimine aitab õppijaid vaimsele tööle mobiliseerida ning mõningaid õppetöösse lülitumise probleeme vältida. Ruumi kujundades peaks õpetaja kindlasti arvestama ka õppijate eelistusi. Õpetaja pealesurutud lahendused kahandavad vastastikust usaldust./.../ Lisagem sedagi, et mööbli ümberseadmise võib võtta sihiteadlikult appi sääraseks manuaalseks tegevuseks, mis võimaldab pingest vabastavat kehalist liikumist ning arendab õpilaste koostööd." 

Mina puhastusteeninduse kutseõpetajana rõhutaks ka puhastatavuse olulisust ning kui klass on must ning kõiki kohti ei ole võimalik koristajal koristada, siis hakkab n-ö asjadele ja asjade taha kogunema tolm, mis mõjutab klassis olles meie tervist ning õpimeeleolu. 

Tihtipeale ei oskagi me klassi kasutajatena seletada, millest halb tuju tuleb või mis meid ärritab. Kui ma õpetajana tolmu mõju alahindan või ei oska meeleolu tolmuga seostada, võibki jääda halva tuju sündroom õppimist mõjutama. Aga õnneks seda ei juhtu, sest puhastusteeninduse kutseõpetaja tuttav töökaaslane on tolm. Hei, tolm, sind on märgatud! Tee minekut, nii et tolmab! 

Ja veel üks oluline asi.... Bill Rogers nimelt (2008) räägib oma raamatus "Taasleitud käitumine", et õpetaja ei saa muuta õpilase kodus valitsevat põrgulikku olukorda või antisanitaarseid olusid, aga kool peab kindlasti olema koht, kus näidatakse positiivset eeskuju eluolu helgema poole pealt ja seda, kuidas on kombeks õigesti ühiskonnas tegutseda. Nii kujundan õpilases väärtushinnanguid. 

Ja väike põige koolimööblile.

Töö tegemiseks peab õpetaja esmalt looma õppijatele tingimused kaasa töötada, enne kui hakkab ootama õppijatelt tulemusi. Näiteks siinkohal on asjakohane rõhutada koolilaudade paigutust. Õpetajal on hobuserauakujuliselt paigutatud laudadega parem saada iga õpilasega hea silmside, kui üksteise selja taga istuvate õppijatega. Ka kuuldavus ning tagasisidestaminegi on tänu hõlpsalt saavutatavale silmsidele parem.

Õpetaja kohuseks on olla selleks sillaks, kes peab aitama luua õpilastel kuuluvustunnet ning sõbrasidemeid, toetama ning leidma grupi ühisosa. Tooma esile kõigi erilisi külgi, rõhutades, et need on olulised, kuna need teevad MEIE rühma eriliseks või nooh, ikka VÄGA-VÄGA eriliseks.

Kutseõppes on kindlasti oluline kutseõppuritele rõhutada, et milleks me midagi teeme ja õpime. Tegelikult tahavad õppijad algusest peale teada ja isegi näha oma õppimise ja praktilise töö tulemusi, nad ei pruugi seda lihtsalt välja öelda. On ju tuttav, miks ma seda õpin, mul ei lähe seda kunagi vaja?  

Aga kui neid käegakatsutavaid tulemusi ei ole kohe võtta! No siis, tõepoolest, nagu raamatuski öeldi, tasub sisse seada mingi väike tasustamine. See ühest küljest tagasisidestab ja teisalt motiveerib õppijat edasi pingutama. Ning õpetaja sõna kaal sel ajal ei kahane. Tasu ei pea olema ilmtingimata mingi asi, võib olla ka tegevus: arvutis olemise aeg, raamatukokku minek või mingi muu õpilasele meelepärane tegevus. Õpetaja võiks iga oma õppija huvisid sedavõrd teada, mis õppijat täpselt motiveerib ja tegutsema paneb. Hea tasu on kahtlemata aus tagasiside, mida pole kunagi palju. Lugedes sain kinnitust, et kõige paremini töötavad siiski söödavad või ainelised tasud. Eks iga õpetaja peab selle sisetunde järgi ära tundma, mis parasjagu on see õiglane tasu. 

⇼ The most potent rewards are edibles and tangibles ⇼

Pikemas pespektiivis on eesmärk siiski vähendada tasapisi tasu ja kujundada õppijas sisemist motivatsiooni, ennastjuhtivust ning ise õppimise oskusi. Huvitav oli teada saada, et tasu võib jääda mõnda aega küll samaks, aga suureneb tehtava töö hulk. Nooh, aga see kippus kangesti meenutama õpetaja igapäevatööd ...

Lugemisvarast sain kinnitust, kuigi meist õpetajatest tahetakse välja juurida, et õppijaid ei tohi panna omavahel võistlema, siis võistluslikkus õppetöös tundub olevat igati asjakohane. Õppija senini stiilipuhas joonistus, õppija elulisim projekt, õppija sisukaim raport jms on igati õiglane tunnustus. Ja kui selline kiitus tuleb veel oma kursusekaaslaselt, siis on oluline kannustada, et õpilased las valivad ise võidutöö! Auhind ei pea olema hinnaline, aga ilmselt midagi käegakatsutavat. Meelde jäi loetust ka õpilase õppimises toimunud areng või käitumise muutus, mida võiks iga nädala lõpus näiteks premeerida. Võib ka proovida, et kui koolitööd on õigeaegselt tagastatud, saavad need õpilased osaleda loosimisel, kust saab võita väikseid auhindu. Seega, tundub, et õpetajal võiks ikkagi olla klassikapis põhjatu nänni kott:)  

⇼ Allow students to vote to choose the winner ⇼

Koolis tuleb õpetajal valmis olla pea kõigeks, ka võimalikeks vägivalla aktideks või toimetulekuks õppijatega, kes võivad enesevalitsuse kaotada. Panin endale punkthaaval kirja, kuidas peaksin õpetajana sel juhul käituma:

• ma ei tohi õpilasest kinni haarata ega takistada teda jõuga
• kutsun abi või saadan kellegi abi järele
• ma ei tungi õpilase isiklikule territooriumile
• hoian oma hääle normaalse, hüüan valjemalt "STOP" ja õpilase nime ning siis alandan oma hääle jälle normaalseks
• isoleerin õpilase kaasõppijatest
• valvan isoleeritud õppijat, et ta oleks endale käitumisega ohutu

Omakorda on õppijate väljakutsuv käitumine liigitatud neljaks grupiks. Nendes gruppides on loetletud käitumismustrid, mida õpetajal on vaja osata märgata ja tõlgendada. Neli gruppi on: 

• tähelepanu otsivad õppijad (attention seekers)
• sõltuvad õppijad (dependent students)
• võimu soovivad õppijad (power seekers)
• kättemaksu ihkavad õppijad (revenge seekers)

Lõikepilt käsiraamatust. Õppijate väljakutsuv käitumine on liigitatud neljaks

8. peatükki kokku võttes on minu jaoks olulisemad mõtted:

• Õppimisel tuleb pakkuda õpilastele valikuvõimalusi: kus töötada, kellega töötada, milliseid tegevusi teha, milliseid vahendeid kasutada, tööaja kokkulepe jms. See teeb õppimise õppijale minu omaks ja tähenduslikuks. 
• Õppijale tehtud õpijuhised olgu lühikesed ja arusaadavad. Vajadusel ja võimalusel toetada ülesannete lahendamist täiendavalt märkmete või kujutistega, kasutada visualiseerimist. 
• Stressi ja väsimuse vältimiseks tasub teha tihedalt pause, ringutada ja sirutada. Mõnel õppijal on vajadus jalutada. 
• Klassiruumid peavad olema noortepärased ja kutsuvad, värvilised, ikka positiivseid emotsioone tekitavad. Töötamise taustaks sobib kasutada vaikset rahustavat muusikat (white music). 
• Koolikeskkond peab kajastama õppijate töid ja tegevusi, näidates mis projekt ja töö on valmis saanud ja kuhu edasi liigutakse. Õpilased tunnevad ennast niimoodi võidukate ja uhketena ning kogevad eduelamust. 
• Nii Rogers (2008) oma raamatus kui Harwell ja Jackson (2008) peavad õppija toetamisel oluliseks õpetajatevahelist koostööd ja õppijate tagasisidestamise olulisust. 
• Koolis töötab kindlasti positiivne mitte negatiivne distsipliin!

Kutseõpilaste autoportreede naerune rida ametikooli koridori seinal. Foto omast kogust

Üks ilusaim mõte mis peatükist koorus, et kõige suurem võimalik tasu õpetajale on võimalus saada õpilastele eeskujuks.

Ülevaade 16. peatükist

Peatükk sai valitud põhjusel, et minu ootus oli teada saada, milliseid trende tulevik meile õpetamisel võiks tuua. Milline kool saab osaks milleniumi lastele? Kas ameerikalik mõttelaad hariduses on sarnane meie euroopaliku mõttelaadiga? 

Kohe peatüki alguses selgus, et ootused uuenevale või tuleviku koolile on tõesti sarnased euroopaliku malliga, mida jõudsalt ka Eestis ellu viiakse. Koolist nimelt peab saama kogukondlik huviobjekt, kus teevad õlg-õla kõrval koostööd õpetajad, ettevõtjad ja lapsevanemad. Juttu tehti erivajadusega õppijatest, kes võiksid idee poolest õppida tavaklassides. Leitakse, et selliselt väheneks inimeste sildistamine, kui näeme, et erinevad inimesed õpivad kõrvuti. Selliselt on võimalus muuta ühiskonna hoiakut, sest see ongi kooli normaalsus. Ameerikas soovitakse, et klassi suurused väheneks ja õpetajate palk tõuseks. Infotehnoloogiliste vahendite kasutamisega on paremini võimalik kaasata erinevaid õppijaid õppetöösse, kus neid saab kasutada õppimist toetavate ja edendavatena. Näiteks kui käsitsi kirjutamine oli varasemalt erivajadusega õppijale keeruline, siis arvutiga kirjutamisel naudib õppija õppimist ja saab ilmselt tihedamini eduelamusi. Tema töömälu ei ole koormatud tehniliste probleemidega nagu pliiatsi- või paberihoid, vaid lihtsustatud kirjutamisel on ta vabastatud üleliigsetest töövahenditest ja töövõtetest. Arvutis saab ta keskenduda sisu tootmisele ja tõeliste teadmiste omandamisele. Samuti peab erivajadusega õppijale olema tagatud väikeklassis õppimine ja abiõpetaja toetav tugi.

Raamatus tõstatati hool, et suurtes megakoolides kaovad inimesed ära. Kasutati ka väljendit, et õpilased ladustatakse megakoolides. Ollakse seda meelt, et Kalifornia algkoolid ja põhikoolid 800 kuni 1000 õpilasega on õppimiseks liiga suured ning tekitavad selliselt õpilastes anonüümsuse tunde. Nii suures koolis ei pruugi õpetaja õpilast tundma õppida, tema õppimist märgata ja veel vähem õppimist tagasisidestada. Minu poolest võiks sellised tehased kohe sulgeda! 

Nii, et toetagem väiksemaid koole, kus on parem õpirahu ja tervislikum õpikeskkond. Väiksemas õpirühmas saab toimuda õppijat toetav õppimine ja isiksuse areng.

Silmaringi laiendamiseks soovitan vaadata minu lemmikfilmi Captain Fantastic (2016) peaosas Viggo Mortenseniga. Film kritiseerib USA haridussüsteemi ja osutab jõuliselt sealsete kombinaatkoolide ebaefektiivsele ja õppijat kahjustavale õpetusele. Räägitakse hea sõnaga koduõppest ning inimese ja looduse kooselust. Isu tekitamiseks filmilõik.

Allikad:

Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Andras&Mondo: Tallinn. 

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/25974/kidron_122.pdf

Harwell, J., & Jackson, R.W. (2008). The Complete Learning Disabilities Handbook. Ready-to-Use Strategies&Activities for Teaching Students with Learning Disabilities. 127-149, 359-363. 

Rogers, B. (2008). Taasleitud käitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 21-39, 51-109. 

www.kriso.ee/taasleitud-kaitumine-db-9789949118236.html?gclid=Cj0KCQiAtvPjBRDPARIsAJfZz0rxOYIYloMvnWKepD3xSn0zHfqju5c3er1s_Xtp2tGrv5nPEiEntdUaAsRmEALw_wcB

Soome üldhariduskooli tunniplaanis on ligi 60 emakeelt

Andrus Kannel · Water music

Soomes kehtivate seaduste järgi pakutakse õpilastele, kelle emakeel ei ole soome või rootsi, võimalust õppida koolis oma emakeele õppeainet. Emakeele õpetamine annab võimaluse toetada võõrkeelsete õpilaste emakeele oskust, hoida alles oma emakeel ja rikastada Soome riigi keelevaramut. Soome põhihariduse õppekava ütleb õpilase oma emakeele õpetamise kohta:

• Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri
• kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida riigi poolt eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena oma emakeelt
• õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks 
• emakeele õppimine ja hoidmine toetab õppija lõimumist Soome ühiskonda.

Infot oma emakeele õpetuse kohta leiab Soome haridusministeeriumi lehelt, kus on andmeid alates 1998. aastast. Paraku ei selgu, milliseid emakeeli 1998-2003 koolis õpetati. Selle-eest leiab, et Soome koolides õppis kokku 8786 oma emakeele õppijat. Oma emakeeli hakati statistikas rida-realt välja tooma alates 2004. aastast. 

Soome koolis on võimalus õppida ligi 60 erinevat emakeelt

2004. aasta kevadsemestril korraldas oma emakeele õppetööd 70 omavalitsust kokku 51 emakeeles. Sama aasta sügissemestril omakorda 74 omavalitsust 45 emakeeles. Õpetatavate keelte hulka on alates 2004. aastast kuni tänaseni kuulunud ka eesti keele õpe eesti emakeelega õpilastele. Teatud kindla emakeele õpetamine oleneb sellest, millise emakeelega õppijatest on võimalik rühm moodustada ning kas on olemas keele õpetamiseks õpetaja. 

  

Kuna oma emakeele õppetöö korraldamine on valdadele seadusega vabatahtlik, siis tõlgendavad ja korraldavad vallad oma emakeele õpet üsna vahelduvalt. Kui ühtedes valdades on saanud oma emakeele õppe korraldamine südameasjaks, siis teistes ei pruugita leida selleks tahet, vajadust või on selleks muu põhjus. 

2020. aasta seisuga oli Soomes kokku 309 valda. Oma emakeele õpet (joonis 1) on korraldatud rekordiliselt 2010. aasta sügisel 95 vallas. Tänaseks on korraldajate arv langenud alla 90. Kõige vähem on olnud oma emakeele õppe korraldajaid 2004. aasta kevadel, kui see oli 70. Kokkuvõttes korraldatakse oma emakeele õpet vähem kui igas kolmandas vallas.

Joonis 1. Oma emakeele õpet korraldanud Soome vallad arvuliselt 2004-2020 sügis- ja kevadsemestril

Õpetatavate oma emakeelte arv (joonis 2) on olnud Soome üldhariduskoolis aastatel 2004-2020 vaikselt tõusuteel. Viimasel viiel aastal püsinud aga üsna muutumatuna. Eraldi olen välja toonud iga aasta kohta nii kevad- kui sügissemestri näitaja. 

Selgub, et kõige vähem õpetati keeli 2004.aasta sügisel kokku 45 ja kõige rohkem on õpetatud oma emakeeli 2018. aasta sügisel s.o kokku 58 keeles. 2005. aasta kohta ei olnud andmed leitavad.

Joonis 2. Aastatel 2004-2020 õpetatavate emakeelte arv sama aasta kevad- ja sügissemestril

Viimased saadud andmed oma emakeele õpetuse kohta pärinevad aastast 2020. Kõnealuse aasta sügisel õpetati koolides kokku 57 keelt (joonis 3). Kõige vähem oli siis armeenia keele õppijaid 4 õpilast ja kõige rohkem vene keele õppijaid kokku 5619. Eesti keele õppijaid oli 2020. aasta sügisel kokku 1635. 

Seoses sõjaga Ukrainas ja tähelepanuga riigi suunal olen võrdlusesse võtnud ka ukraina keele õppijad, keda 2020. aasta sügisel oli 23. Võib ennustada, et Ukraina sõjapõgenike mõjust tingitult on 2022. aasta ukraina keele õppijate arvus oodata märgatavat tõusu. Näitajad ukraina, eesti ja vene keele õppijate kohta leiab kiirelt roosadest tulpadest. Samuti leiab sealt uudistamiseks ülejäänud keeled. Pildi saab klõpsates suuremaks.

Joonis 3. 2020. aasta sügisel Soome üldhariduskoolis õpetatud 57 emakeelt ja õppes osalenud õpilaste arv 

Allikad:

Kuntaliitto.Suomen kaupungit ja kunnat. Kaupunkien ja kuntien lukumäärät ja väestötiedot.

 https://www.kuntaliitto.fi/tietotuotteet-ja-palvelut/kaupunkien-ja-kuntien-lukumaarat-ja-vaestotiedot Kasutatud 25.märtsil 2022

Opetushallitus. Maahanmuuttajien koulutuksen tilastot. Perusopetus ja lukiot. 

https://www.oph.fi/fi/tilastot/maahanmuuttajien-koulutuksen-tilastot 

Kasutatud 24. märtsil 2022

Ülevaade eesti keele õppest aastatel 2004-2020 Soome üldhariduses

Soomes kehtivate seaduste järgi pakutakse õpilastele, kelle emakeel ei ole soome või rootsi, võimalust õppida koolis oma emakeele õppeainet. Emakeele õpetamine annab võimaluse toetada võõrkeelsete õpilaste emakeele oskust, hoida alles oma emakeel ja rikastada Soome riigi keelevaramut. Sellel on aga mõte kui õpetamise olulisusest saadakse aru ja võimalust kasutatakse tõhusalt. Soome põhihariduse õppekava ütleb õpilase oma emakeele õpetamise kohta järgmist:

• Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri, sh eesti keelt
• kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena oma emakeelt, sh eesti keelt
• õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks 
• emakeele, eesti keele õppimine toetab lõimumist Soome ühiskonda.

Sel puhul võtsin ette Soome haridusministeeriumi lehelt sisserändajate koolituse statistika, mille põhjal koostasin oma emakeele, eesti keele õppest ülevaatliku tabeli. Mulle ei tule ette, et seda oleks varasemalt sellisel kujul tehtud.

 

Kasutada sain kuueteistkümne aasta andmeid. Seega sain tabelisse (vt joonis 1)  koondada oma emakeele õppijate arvud aastatest 2004-2020. Tabelis on kõrvuti iga aasta kohta roheline ja punane tulp. Roheline tulp tähendab kevadel õppinud õppijate arvu ja punane tulp õppijate arvu sama aasta sügisel. Andmed puuduvad 2005. aasta kohta.   

Kiirelt pilku peale heites hakkab silma, et kuueteistkümne aastaga on eesti keele õppijate arv Soome üldhariduses ümmarguselt kolmekordistunud. Õppijate arv on enamik aastaid kasvanud. Kasv on toimunud pigem aeglaselt, aga see-eest igal aastal järjepidevalt. 

2004. aastal oli kevadel õppijaid 486 ja 2020.aasta kevadel 1432 õppijat. Sügisel oli vastaval õppijaid sadakond rohkem 2004.aastal 515 ja 2020. aastal 1635. 

Ühtlasi saavutati 2020. aasta sügisel oma emakeele eesti keele õppijatega kõigi aegade rekord, kui õppijaid oli kokku 1635.

Ka tagasilööke on sel perioodil ette tulnud. Need jäävad aastatesse 2007, 2008, 2017, kus kevadel oli ümmarguselt poolsada õppijat rohkem, kui sügisel. Aasta 2007 vastavalt 501/458, aastal 2008 587/467 ja aastal 2017 1405/1348.   

Joonis 1. Kevadel ja sügisel eesti keele õppijad aastatel 2004-2020 (v.a 2005)

Läbi aegade on aastatel 2004-2020 Soome üldhariduskoolis eesti keele õppijaid kokku olnud 30 409 (vt joonis 2). Kevadel vastavalt 14 635 ja sügiseks on arv paisunud rohkem kui tuhande võrra ehk 15 784 õppijani. 

Joonis 2. Aastatel 2004-2020 eesti keele õppes osalenud õppijad kokku.

Kokkuvõtteks statistikale otsa vaadates saan öelda, et eesti keele õppimises on selge tõusutrend. See võib ühtlasi tähendada, et eesti keele õppimise vastu tuntakse ka aasta-aastalt suuremat huvi. 

Paraku liigub Soome hariduskorraldus eesti keele õppega paljudes valdades vastupidises suunas. Nimelt vähendatakse oma emakeele õpetust sh eesti keele õpet Soome erinevates paikkondades aasta-aastalt ja süstemaatiliselt. Sealhulgas esitatakse mitmete koolipidajate poolt põhjendamatuid (isegi välja mõeldud) argumente nagu näiteks huvi puudus ja õpilaste vähene osalemine oma emakeele tundides. 

Selline koolipidajate õigustus arvan teadvat kogu tõde oma emakeele, eesti keele õppeaine olukorrast, laseb ametnikel võimu avalikult kuritarvitada. Jääb mulje, et subjektiivsest kõhutundest ja argiteadmisest juhituna jätavad vastutavad asjaosalised üha sagedamini oma emakeele õppe kogunisti korraldamata, kuna ei viitsi selle üleliigse jamaga tegeleda.

Soome riigi poolt oma emakeele õpetamise aasta-aastalt kokku tõmbamise tunnistajaks olles ootan asjaosalistelt vastust küsimusele, kas me ikka teame targalt millist Soome riiki me ühiselt ehitame? Millisena me näeme riigi kodanike oma emakeele õpetamise tulevikku?

AGA VAADAKEM ANDMEID VEEL KORD JA TÄHELEPANELIKULT! 

Tegelikkuses annavad needsamad Soome haridusministeeriumi lehele koondatud andmed aastate kaupa õppijate arvudest moonutatud pildi. Teadaolevalt algab üldhariduskoolis õppeaasta sügisel ja lõppeb kevadel. Seega tuleks vaadelda õppijate arvu muutust õppeaastate kaupa, alustades sügisest ja lõpetades kevadega. Mitte vastupidi.

Selliselt arve võrreldes ilmub arvuti ekraanile täiesti uue näoga roheliste ja punaste postidega diagramm! 

Nii selgub, et sügisel on õppimist alustanud rohkem õppijaid kui kevadel õppeaasta lõpetanuid. Ehk kevadeks kaovad paljud eesti keele õppijad õpetaja vaateväljast. 

Näiteks on näha järgmised suured kaotused:

• õppeaastal 2010/2011 oli sügisel õppijaid 597 ja kevadel vastavalt 548 ehk -49 õpilast
• õppeaastal 2016/2017 oli sügisel õppijaid 1480 ja kevadel vastavalt 1405 ehk -75 õpilast   
• õppeaastal 2019/2020 oli sügisel õppijaid 1472 ja kevadel vastavalt 1432 ehk -40 õpilast   

Sarnast kurba pilti näeb nii mitmel teiselgi õppeaastal.

 

Aga on ka palju positiivset õppesse lisandunud õppijatest.

Näiteks on õppijaid juurde tulnud:

• õppeaastal 2007/2008 oli sügisel õppijaid 458 ja kevadel vastavalt 587 ehk +129 õpilast
• õppeaastal 2013/2014 oli sügisel õppijaid 1088 ja kevadel vastavalt 1160 ehk +72 õpilast
• õppeaastal 2017/2018 oli sügisel õppijaid 1348 ja kevadel vastavalt 1409 ehk +61 õpilast 

Vaatame, mida toovad endaga õppeaastad 2020/2021 ja 2021/2022. Hoian pöialt, et eesti keele õpilaste arvu osas tuleb häid uudiseid.

Lõpetuseks kordan ikka neid samu sõnu, et statistikale otsa vaadates on eesti keele õppimisel selge tõusutrend, mis võib ühtlasi tähendada, et eesti keele õppimise vastu tuntakse aasta-aastalt suuremat huvi. 

Järvi Lipaste tuletab meelde: "84 aastat tagasi võeti vastu Soome ja Eesti vaimse koostöö konventsioon, kus tehti ettepanek õpetada Soome ja Eesti koolides üks tund naaberriigi keelt nädalas. Ettepanek on ikka veel aktuaalne. Võib-olla aktuaalsem kui kunagi varem, sest nüüd oleme aru saanud, et laia maailma tasub Eestil ja Soomel minna koos."

 Allikad: 

Soome Instituut. Ave Anniste. MIks üldse peaks õppima soome keelt? Ilmunud 2.märts 2022

https://finst.ee/ajaveeb/miks-uldse-peaks-oppima-soome-keelt/

Opetushallitus. Maahanmuuttajien koulutuksen tilastot. Perusopetus ja lukiot. 

https://www.oph.fi/fi/tilastot/maahanmuuttajien-koulutuksen-tilastot 

Kasutatud 20. märtsil 2022

EI rassismile!

Üks on mulle selge, ütlen EI RASSISMILE! 

Sel puhul sain kutse osaleda Tampere rakenduskõrgkoolis alanud VARAVA-projekti tutvustaval koolitusel. Projekti eestikeelne täispikk nimi kõlab tõlkes Üleriigiliselt Rassismi Vastu. Avan selle nime selguse mõttes eesti keeles juba seepärast et...

...et Soomes on mingil kummalisel kombel harjutud rääkima ainult kodeeritud lühenditega. Ja mine võta siis kinni, mida need suurtäht lühendsõnad täpselt tähendavad. Mina näiteks olen koolis lühendite rägastikus sageli hädas, sest nii tuleb mul guugeldades suur dekodeerimistöö ise ära teha või minna eraldi teadjamalt selgust küsima.

Niisiis. 

Õpetajana pidasin oluliseks osaleda ja kuulata uuest ellukutsutud projektist, sest koolis on meil igasugune rassism lubamatu. Esindasin ühtlasi mitteametlikult eestlaste kogukonda ja Soome eesti keele oma emakeele õpetajaid. Olen kindlal seisukohal, et sellised projektid tuleb Soomes kui mitmekultuurilises ühiskonnas päevakajalisena hoida ja nendega tegeleda. Vajadusel võidelda. 

Uurijad Soomes hoiatavad pikemat aega, et ainuüksi oma emakeele õppeaine korralduses vohab aastakümneid struktuurne rassism, millel Soome riik rahulikult laseb vohada. See tähendab aga üleriigiliselt rassismi toetamist. Hariduses!?

Olen kindel, et paljud Soomes elavad-töötavad-õppivad eestlasedki on märganud erinevaid rassismiilminguid, ise seda kogenud või rassismile kaasa aidanud. Rassismi iseloomustavad salakaval eksisteerimine, dünaamilisus ja eskaleerumine. 

Kui tõsta rassism kooli, siis esimesel kohtumisel on rassismi pea võimatu ära tunda. Järgnevatel kohtumistel rassismiga võib lihtsalt paha hakata. Alles pikema aja jooksul jõuab kohale, et midagi on täiega mäda. Aga siis on õppijast-õpetajast saanud juba ohver.

Sissi Huhtala Tampere rakenduskõrgkoolist VARAVA-projekti tutvustamas.

VARAVA-projektiga on eesmärk:

1. arendada rakenduskõrgkooli võimet tuvastada struktuurset rassismi
2. ja jälgida üliõpilase karjääriteed alates õpingutest, tööle värbamisest kuni tööle asumiseni
3. arendada rassismivastaseid (antirassistlikke) õppemeetodeid rakenduskõrgkoolis.

Projekti eest vastutajad kujundavad ühe aasta jooksul rassismikitkumise teenust, töötades välja kolmandast riigist pärit üliõpilase karjääritee etapid alates õpingutesse kandideerimisest kuni tööle asumiseni. Protsess hõlmab üleriigilist küsitlust, taustauuringuid ja õppemeetodite arendamist. Arendustööd dokumenteeritakse narratiivi vormis ja salvestatakse videole. Tahan loota, et muuhulgas töötatakse projekti kulgemise konstruktiivse jälgimisega ja kogutud andmete jooksva analüüsiga, mida ei taibanud küsida. 

Ka kõnealune koolitus, kus viibisin, salvestati ja see liidetakse projektiga. Jäin pildile.

Väike seltskond koolitusel kuulamas.
Koolitus salvestati meediaõpilaste poolt videole.

Esitlusslaididelt võis lugeda kahte peateemat: struktuurne rassism ja antirassism. Minu jaoks on mõlemad teemad elulised ja huvitavad. Peale lühikest loengut jagati meid kahte 5-liikmelisse töörühma, kus avasime antirassismi mõistet igaühetarkusega põhjalikumalt ja mõistekaarti abil. 

Märkmepaberitele kirjutas meie rühm märksõnu,
kuidas me antirassismi mõistame. Pilt Kosti Taok Nivalainen.

Ühistoodanguna valmis nuputatud mõistetest mõlemal rühmal antirassismi teemaline luuletus. Ja see tuli ka kõigile ette kanda. Olgu lisatud, et luuletus sai meil väänatud südamekujuliseks. Ega see soomekeelse luuletuse kambaga nuputamine üksikutest mõistekildudest ei olnudki teab mis keeruline.  

Luuletus tuli selline:

Epävarmuutta parempi vaihtoehto on

ilo ja rohkeus

Aktiivisesti pitää ymmärtää, 

huomioida ja hyväksyä

Yhdessä avoin keskustelu

edistää inklusiivisuutta ja

yhdeinvertaisuutta 💛

Ühisloomena tuli luuletus antirassismist südamekujuline.

Koolituse lõpusirgel kui kohvid joodud ja võileivad söödud, olime ühel meelel: rassismi ilmingutega tuleb ühiskonnas kõigil tegeleda. 

Ning rassism koolis ja tööl on lubamatu. Rassismist tuleb rääkida ja seda käsitleda erinevate sihtrühmadega sellisel (arengu)tasemel, et sihtrühm seda mõistab. Sain aru nii, et rassismi mõiste ei tohi jääda võõrmõisteks ehk mõistetamatuks ehk peab olema mõistetav. Probleemina leiti, et paraku ringleb rassismi mõiste ühiskonnas tavainimeste kõnepruugis ja hoiakus mustvalgena. Jõudsime põgusalt käsitleda ilminguid nagu positiivne rassism, ajakajaliselt rääkida Tamperre jõudnud Ukraina sõjapõgenike tragöödiast ja Tampere rakenduskõrgkoolis õppivate vene rahvusest tudengite hoolest.  
 

21.3-27.3.2022 tähistatakse üleriigiliselt rassismivastast nädalat.

Loe toimunust lisaks:

https://www.tuni.fi/fi/ajankohtaista/rakenteellista-rasismia-tulee-torjua-ammattikorkeakouluissa