Aeg-ajalt tõstatatakse Soome meedias murekohaks soome keele oskuse vähenemine, sest “kõik õpivad ainult inglise keelt” või tavatsetakse ka öelda, et “Soomes on nii vähe vene keelt oskavaid inimesi”. See illustreerib hästi arusaama soomlaste keelvaramust, mis on tõele näkku vaadates absurdne: Soome statistikaameti andmetel elas ainuüksi 2018. aastal Soomes näiteks 79 000 vene keelt emakeelena kõnelevat inimest! Fantaasia ja tegelikkuse vahelisse vastuollu vormub palju mitmekeelsete soomlaste keeleoskusega seotud probleeme. Kuigi Soome ühiskond mitmekesistub ja emakeelte arv kasvab, ei peeta muutusi sageli ühiskonna ressursiks.
Teadaolevalt saab täna Soome Rahvastikuregistrisse kanda ainult ühe emakeele, isegi kui inimesel on mitu emakeelt. Võib-olla tulevikus saabki märkida rohkem kui ühe emakeele, mis muudaks pildi tegeliku eluga kooskõlalisemaks, kuid täna on see mõte jäänud kõigest idee tasandile.
Tõlkija kommentaar: Tulevikus, aastate pärast, kui laps läheb kooli, võib Rahvastikuregistrisse märgitud üks n-ö valesti märgitud rahvus saada perele valusaks üllatuseks ja hakata vastu töötama oma emakeele õppimisel. See tähendab, et lapse kooli minnes peavad vanemad absurdselt järgima juba tehtud valikut. Soome haridus sunnib täna järgima õppekorraldust, mis on lapse arengut kahjustav ning ebaeetiline, sest laps saab oma emakeeltest valida õppimiseks vaid ühe. Ühtlasi muutub lapsele reaalsuseks, et ta peab panema oma isa ja ema ning vanemate emakeeled tähtsuse järjekorda. Soome riigi näpp osutab süüdimatult vanematele, sest ise nad ju tegid selle linnukese sinna emakeele lahtrisse.
Mitmekeelsusele on püütud Soomes reageerida, näiteks pakutakse Soomes praeguste seaduste järgi mitmekeelsetele õpilastele võimalust õppida oma emakeelt. Emakeele õpetamine annab ühtlasi võimaluse toetada mitmekeelsete õpilaste keeleoskust ja tugevdada samal ajal riiklikku keelevaru. Sellel on aga mõtet vaid siis kui õpetamise olulisusest saadakse aru ja võimalust kasutatakse tõhusalt. Soome põhihariduse õppekava kirjeldab sisserändaja taustaga õpilase oma emakeele õpetamise kohta järgmist:
- Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri
- kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida oma emakeelt eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena
- õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks.
- emakeele õppimine toetab ka lõimumist Soome ühiskonda.
 |
| Illustreeriv pilt Stefan Meller Pixabay.com |
Tõlkija kommentaar: Eestlastest õppis oma emakeelt 2019. aasta kevadel 1470 ja sügisel 1472 õpilast (pilt all). Positiivne on see, et eesti keele õppijate arv on püsinud küllalt stabiilsena ja viimastel aastatel veidi suurenenud. Suurimate õppijate arvuga olid samal ajal venelased 5668/5745, araablased 2835/3095, somaalid 2311/2261. Enamus kõikidest 20380/21215 õppijatest olid valdavas enamuses põhikooli õpilased ning gümnaasiumi õpilasi osales õppetöös marginaalselt kevadel 255 ja sügisel tuntavalt vähem 210. Seega on suur mõtlemiskoht, kuidas kaasata ja hoida oma emakeele õpperühmades gümnasistid?
 |
| Eesti ja vene keele oma emakeele õppes osalenud õppijate arv 2019.aasta kevadel ja sügisel. Lõikepilt Opetushallitus |
2018. aasta mais asutasid Soome oma emakeele õpetajad Oma emakeele õpetajate ühenduse (Oman äidinkielen opettajat ry), mille eesmärk on propageerida oma emakeele õpet ja staatust. Ühenduse järele oli selge vajadus, sest oma emakeele õpetajate positsioon ja kutse vajab ühiskonnas selgemat esiletoomist ja suuremat toetust. Oma emakeele õpetajatega 2019. aastal tehtud uuringust selgus, et õpetajate suurimad väljakutsed on:
- tundide paigutamine hilisele pärastlõunale või õhtutundidele
- õppijate heterogeensus, ühes rühmas õppivate õpilaste suur vanusevahe ja/või erinev keeleoskuse tase
- suur õpirühma heterogeensus nõuab aeganõudvat tundide kavandamist
- probleemiks on reisimine mitme kooli vahel ühe tööpäeva jooksul
- õpetajatega sõlmitakse enamasti tähtajaline töösuhe
Kitsaskohaks peetakse oma emakeele õpetajate tähtajalist töösuhet. Töösuhte tähtajalisust mõjutab see, et paljudes keeltes ei ole õpetajal võimalik kutsekvalifikatsiooni taotleda, kuigi õige kvalifikatsioon oleks tähtajatu töösuhte eelduseks. Õpetajad on nõiaringis. Ei ole aga kahtlust, et efektiivseks õpetamiseks on vaja pädevat õpetajat, kes tunneb nii õpetatava keele eripära kui ka mitmekeelsuse keeledidaktikat.
Tõlkija kommentaar: Kutsekvalifikatsiooni on tänase seisuga võimalik Soome Haridusameti kaudu taotleda ja keele õpetaja pädevusi tõestada 13 erinevas emakeeles. Kuna teadaolevalt oma emakeelset õpet antakse Soomes ligi kuuekümnes keeles, siis ülejäänud ligi 50 oma emakeele õpetajat on või jäävad tänasega igavesti ebapädevateks.
Tõepoolest, enamikes keeltes pole õpetajal võimalik saavutada keeleõpetaja kvalifikatsiooni, mis nõrgendab omakorda õpetaja positsiooni tööturul ning alandab oluliselt palga taset. Soomes puudub täna oma emakeeleõpetajate koolitamiseks vastav kutsestandard tööks vajalike kompetentsusnõuetega, mis aga oleks aluseks pädevuste tõestamisel ja kvalifikatsiooni taotlemisel. See probleem on Soomes juba üksjagu ja lahenduseta päevakorras olnud.
Niisiis, suur osa professionaalsetest õpetajatest töötab (on sunnitud töötama) tähtajalise lepinguga. Uuring näitas, et ainult 27 % uuritavatest õpetajatest oli tähtajatu tööleping, ülejäänud 73 % õpetajatest olid tööl tähtajalise töölepinguga. Õpetaja töö tähtajalisus on valupunkt, mis mõjutab õpetajate heaolu ja ametis püsimist. Õpetaja ametis püsimine on eriti oluline õpilaste õppimise toetamisel, kuna tuttavaks saanud õpetaja pakub tuge ja loob õpilases turvatunde. Ajutised õpetajad ja pidev õpetajate voolavus ei toeta õpilaste õppimist.
On sagedane, et ka eesti keele õpetajal, kõrvuti teiste oma emakeele õpetajatega, tuleb koolipäeva jooksul liikuda kümne erineva kooli vahel. Siirdumisaega ühest koolist teise või koolide vahel ei arvestata õpetaja tööaja hulka. Eesti keele tunnid paigutatakse tavaliselt väljapoole õpilase tavalist tunniplaani (hommikusele või hilisõhtusele ajale kella 12–20). Õpetuses on mitmeid vasturääkivusi. Kui Haridusministeeriumi määrus näeb ette, et õppetöö peab toimuma õpilase normaalse koolipäeva ajal, siis Haridusamet juhendab, et eesti keele õpetamine peab olema tunniplaani väline aine. Hilisel pärastlõunal või õhtul toimuvad tunnid pole aga parim aeg efektiivseks õppimiseks! Ehkki õpiraskused tõusevad pärast pikka koolipäeva sagedamini esile, ei ole õpilastele oma emakeele tundides ettenähtud koolinõustaja (ega abiõpetaja) tuge.
Õpirühmad on heterogeensed. See tähendab, et üheskoos õppivas rühmas võib olla õpilasi eelkoolist kuni üheksanda klassini ning samas võib varieeruda õpilaste keeleoskuse tase algajast väga hea keelekasutajani. Näiteks tuleb õpetajal sel puhul koostada sama tunni jaoks vahel isegi kümme erinevat tunnikava, lähtudes õpilase keeletasemest. Ja need tunnikavad tuleb võimalusel rakendada ühe paaristunni (2 x 45 minuti) jooksul.
Tõlkija kommentaar: Jyväskylä linna näitel on oma emakeele kaks 45-minutilist õppetundi liidetud paaristunniks oma emakeele õpetaja tööjuhendi järgi. Need kaks tundi tuleb läbi viia eeskirju järgides ilma lapsi vahetundi lubamata. See tähendab ühtejoru "efektiivset" 90-minutilist õppetööd koolipäeva lõpus, õhtusel ajal, eelkooli ja algkooli õpilastega! Tamperes on eelkooli õpilastele ettenähtud vaid üks 45-minutiline oma emakeele koolitund nädalas! Paaristunni ettevalmistamiseks heterogeensele õpirühmale ja pea olematutele õppematerjalidele tuginedes on õpetajale töölepingu järgi arvestatud ei rohkem ega vähem kui pool tundi! 30 minutiga tuleb ära kontrollida ka kodutööd ja anda õppijale tagasisidet. Ainult see aeg kuulub õpetaja palga sisse.
Samast uuringust selgus, et õppematerjalide hankimine on oma emakeele õpetajale üheks suurimaks väljakutseks. Kõigile sobivaid õpikuid on keeruline leida, kuna rühmad on väga heterogeensed. Mõned õpetajad toovad õppematerjalid keele kodumaalt või tellivad vanemad ise interneti kaudu, kuid sellegagi kaasnevad mitmed probleemid. Kõigil keeltel pole isegi välismaalt tellitavaid materjale ja tööandjad (õpet korraldavad omavalitsused) ei anna alati luba tellida materjale, mis ei vasta Soome õppekavale. Oma emakeele õpetajad koostavad materjale ise ilma selle eest hüvitist saamata. Vahel ostavad vanemad õpikuid õpetaja soovitusel või kopeerib õpetaja õpilastele ülesandeid oma õpikust, mis aga rikub õppematerjali autoriõigusi. Isegi seadusliku materjali kopeerimine võib olla probleemiks, sest mõned koolid piiravad kopeerimist selliselt, et paljundatavat materjali ei piisa õpetuse läbiviimiseks. Samuti on suur vajadus ilukirjanduse ja lasteraamatute järele, kuna õpilastel pole sageli kodus emakeelset kirjandust.
Nii liigub eesti keele õpetaja rändurkaupmehe kombel ühest koolist teise, lohistades endaga kaasas õpikuid, töövihikuid, õppematerjali koopiad, lauamänge ja arvutit ning üritab ihust ja hingest anda õpilastele võimalikult kvaliteetset õpet. Kõigist väljakutsetest hoolimata selgub, et heterogeensete rühmade õpetamisel on oma emakeele õpetaja professionaalne, positiivne, turvaline ja toetav täiskasvanu, kes kannab endas keele- ja haridusalast eeskuju.
Perede teavitamine eesti keele, oma emakeele õpivõimalusest on Soomes sageli juhuslik või raskesti leitav info. Ei saa mööda vaadata, et praegune õppekorraldus muudab lapse oma emakeele õppesse lülitudes kogu pere elu oluliselt keerulisemaks, sest eesti keele õpet korraldatakse sageli väljaspool lapse oma kodukooli, teises linnaosas või väljaspool kodumaakonda. Pered vajavad rohkem teadmisi oma emakeeleoskuse olulisuse kohta ja teavet nii õppesisu kui -viiside kohta, et toetada oma lapse õppimist. Oma emakeele õpetaja, sh eesti keele õpetaja ülesanne on olla siin sillaks kooli ja koduga suhtlemisel. Ta on ekspert, kes on keeleoskaja, mõistab perede kultuurilist tausta ja tunneb samas Soome haridussüsteemi eripära.
Soome keelevarud pole kunagi olnud nii rikkalikud kui praegu. See nõuab aga ühiskonnalt muutuvat tulevikunägemust. Investeerida tuleks mitmekeelsete soomlaste emakeeltesse ja pakkuda võimalust õppida igal ühel oma emakeelt võrdsetel alustel koos teiste Soome rahvuskeeltega (soome, rootsi).
Autorid:
Maija Yli-Jokipii FM, töötab ülikooli õppejõuna Tampere ülikooli haridus- ja kultuuriteaduskonnas ning kirjutab väitekirja oma emakeele õpetajate tööst
Larissa Aksinovits KM, Oman äidinkielen opettajat ry esinaine, kes töötab Tuusulas eesti ja vene keele oma emakeele õpetajana
Riitta Salin VTM, Oman äidinkielen opettajat ry tegevdirektor, kellel on aastatepikkune immigrantidega töötamise kogemus
Tuulia Hautakoski FM, on Oman äidinkielen opettajat ry projektikoordinaator ja keeleõpetaja, kes on töötanud õpetajana eripaigus maailmas
Allikas:
Yli-Jokipii, M., Aksinovits, L., Salin, R. & Hautakoski, T. (2020). Oman äidinkielen osaaminen – hyödyntämätön resurssi. Kieli, koulutus ja yhteiskunta, 11(2). https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-maaliskuu-2020/oman-aidinkielen-osaaminen-hyodyntamaton-resurssi
________________________________
Värskendatud 13.02.2023. Siia lisatud 2020. aasta statistikaandmed oma emakeele õpetuses osalenud õpilaste arvust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar