Teenusedisain ? Service Design ? Palvelumuotoilu ?

Kas oled mõelnud, kuidas teenus välja näeb, tundub, lõhnab või maitseb ? Vaata, mis on teenusedisain ja mismoodi teenust saab disainida ! Nummist videojupist saad asjale pihta ... istu maha ja hakka vaatama :)

 Õppides hetkel ainet Tampere Rakenduskõrgkoolis (TAMK), koostasin teenusedisainist (palvelumuotoilu) ideekaarti .Mis imeasi on prototüüpimine ? :)

Ideekaart teenuse disainist.K.Adamson

Veel minu koolitööde näidiseid teenusedisaini vallas kollažina :

Lennufirma teenuseid kasutava kliendi vajaduste väljaselgitamine ja selleks kasutatavad meetodid.

Elmar 46a sõidab lennukiga lõunasse puhkusele.Millised on tema soovid ja ootused ?

Siin slaidiesitlus sellest, milline olen mina teenusedisainijana :

Ja järgnevalt animeeritud prototüüpimine 60-aastasest Juhanist, kes lendab Itaaliasse koos keeleoskajast matkaselliga. 

Idee põhineb minu läbiviidud küsitlusel, millest selgus, et üksikud eakamad inimesed ei pruugi minna lennureisile ainuüksi seetõttu, et nende kehvapoolne või olematu võõrkeeleoskus tekitab hirmu võõral maal hätta jääda. Sealt tuligi mõte pakkuda eakate sihtgrupile matkaselli teenust, mis annab võimaluse rentida lennufirmast laheda võõrkeelt oskava kaaslase, kellega koos on muretu ja kerge välismaal navigeerida. Loomulikult ka plääsil ja pitsal on koos fun :)

                                      

Järgnevalt mõned soovitused teenusedisainijale.

Näiteks on järgmine üks väärt lehekülg, kus puust ja punasega kirjeldatud kasutatavad meetodid ehk tööriistad :D

http://www.servicedesigntools.org/repository

Jummala äge kanal on nt Ted.com , kus piisavalt erinevaid veebiloenguid ja loomulikult palju kuulamist-vaatamist teenusedisainist.

...🙅.....🙋.....🙌...

Äppimine

Tänane lõbus õppimine oli äppimine ehk erialase õppematerjali loomine. Fun, fun, fun !!!
Keskkond lisaks ka eestikeelne.

Proovi minu tehtud ülesannet SIIT.

Allikad : http://learningapps.org/

Minu kõik äpid http://learningapps.org/user/k%C3%BCllike%20adamson

Kuidas luua QR koodi

Muna oskad praadida... no vot !


Allikas/õpetus   https://www.the-qrcode-generator.com/

Kaos klassiruumis

Samal ajal kui õpime ülikooli auditooriumis eeskujulikuks väätusi kandvaks õpetajaks, kes järgib teadagi eetikakoodeksit, räägib juuresolev pilt kollektiivis käitumisest hoopis midagi muud. Selgub, et meile kõrgesti koolitatud  õpetajatele ei ole mitte mingi vaev tekitada ainuüksi ühe loenguga klassiruumi kaos :( Isiklikult kahtlen sellise õpetaja pädevuses, kes ninaotsast kaugemale ei näe, ei mõtle empaatiliselt ega ole kursis säästva eluviisiga.

Kamoon, pealegi ei saa ühekordset topsi võtta sõna-sõnalt, sest papptopsi eluiga on vähemalt kolmekümneühekordne ehk ühekuukordne tops. Isiklikust kogemusest muide.

Loputa ja pista kotti või võta kodunt selline tulekindel kaasa ! 

Tallinna Ülikooli loengus.Autori foto.

 Vaata lisaks Terve ja jätkusuutlik eluviis .

Pedagoogiline nägemus ja sõnu polegi vaja

Armusin paugult sellesse püramiidi. Slaid pärit teemaseminarilt Miten minusta tuli digiope?  (Kuidas minust sai digiõps?)

 Autor Matleena Laakso

Kutseõppe teemalisel konverentsil netis :)

Netist SA Innove lehelt leiab huvitavaid järelvaadatavaid konverentsi videosid. 

Praktikakonverents: Mida ootab kutseõppelt tööandja. 

Esinejad Külliki Koppel ja Jana Haugas, Tööandjate Keskliidu esindajad.

Video: Erko Elblaus

Kaardistatud õppematerjal ehk kes viitsiks igav olla

Puhastusteeninduse eriala kaardistatud õppematerjalid.Pilt SA Innove.

      Muuseas väga super hea film VAATA SIIT !

Kasutatud allikad

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. (s.a.). Koduteeninduse erialade riiklik õppekava. Riiklikud õppekavad.[2016, september 28]. Allikas: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus: http://www.ekk.edu.ee/104712

SA Innove. (s.a.). Õppematerjalide kaardistus 2009/2010.Õppematerjalid.[2016, september 28]. Allikas: INNOVE: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/oppematerjalid/oppematerjalide-kaardistus-20092010

Sirk, M. (2015). ÕPPEVAHENDITE KOOSTAMISE ALUSED.[Õppematerjal].Tallinna Ülikool.[2016, september 30]. Tallinn.

Tossavainen, T. (2015). Tulevaisuuden oppimateriaalit. Rmt.H.Ruuska, M.Löytönen,A.Rutanen.(Toim).LAATUA ! Oppimateriaalit muuttuvassa tietoymäristössä. Porvoo: Kirjoittajat ja Suomen tietokirjailijat ry.

Ülevaade Eesti koolitusturust- elu nagu filmis

Siin üks väike isuäratamine tööst, mille valmis kangutasin, aga huvitav oli ....
Töö sai 15-leheküljeline ja pikast teosest toon ära lühikokkuvõtte. Tõepoolest, wow, igasugu põnevaid asju tuli välja, mõned olid lausa valgustavad.
Seda tööd kirjutama asudes, ei olnud mul mittemingitki ülevaadet Eesti koolitusturu olukorrast nö "halli aimugi". Tunne oli sama kui vette viskamine ja nüüd uju ! Seetõttu jäi mul üle otsida, leida, tugineda ja analüüsida seda materjali, mida teised olid varasemalt uurinud .

Kasutasin selleks aastatel 2006-2012 läbiviidud viite koolitusturu uuringut ning nendele lisaks analüüsisin netis ilmunud artikleid. 

Koolitus on kitsa käsitluse järgi personalijuhtimise tegevus, mis täpsustab, kuidas teha mingeid asju „õigesti“, andes läbi õppimiskogemuse edasi teadmisi ja oskusi, mis on kasulikud koheselt konkreetsetes töistes olukordades.(Garavan 1997, viidanud Randma-Liiv, Sarapuu, Uudelepp, & Metsma, 2011). 

Koolitused on üldiselt lühiajalised, eesmärgilt selged ja konkreetsed ning nende kasu ilmneb kohe ka tööprotsessis.

Vaadeldud uuringud tõestasid, et turule iseloomulikult korraldavad koolitusi jämedalt avalik sektor ja erasektor . Erasektori koolitused on kontsentreerunud suurematesse linnadesse: Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse. Võib spekuleerida, et sinna kus liigub rohkem raha, mis aitab jahvatada koolitusfirmadele kasumit. Avaliku sektori koolitused on jaotunud ühtlasemalt üle riigi.

Selgelt ilmnes, et koolitusvajaduse väljaselgitamisel lähtutakse ettevõtete arenguvajadusest.

Koolitusvormidest võis tõdeda, et väikeettevõtted kasutavad valdavalt väliskoolitusi, kui samas suuremad saavad lubada nii sise- kui väliskoolitusi ning lisaks välisriikides koolitamist. Tunnistati, et koolitajate koolitusmeetodid on liiga abstraktsed ja valitseb huvitavate ideede puudus. Võrreldes sisekoolitajaid väliskoolitajatega, kasutavad viimased rohkem huvitavaid ja innovaatilisi aktiivkoolitusmeetodeid.

Koolitajaid valides on suurematel ettevõtetel võimalus kasutada rohkem erinevate koolitusfirmade ja koolitajate teenuseid võrreldes väiksemate firmadega.

Ühtlasi selgus ka, et sisekoolituste läbiviimine on märgatavalt odavam kui väliskoolitused. Ning koolituse hind on võrdselt oluline nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.

Koolitusturg valdkonniti jaotub väga kirjult ning koolitusvaldkonna valik oleneb ettevõtte spetsiifikast ja arenguvajadusest. Avalikus sektoris reguleerib koolitusvajadust riiklikust seirest selgunud tööturu olukord.
Panustada tuleb ka tulemuste hindamisele - mida me teada saime, kuidas see mõjutas töötulemusi jne.

Tänased turu trendid on interaktiivõppevormid ja neis nähakse suurt perspektiivi ka tulevikus.

Kaks olulisemat märksõna on:

• panustamine interaktiivkoolitustele
• sisekoolituste osakaalu lisamine

Sellealases infos kahlates selgus mulle, et Eesti erasektori koolitusturul toimuv on kui fantaasiafilmis „Näljamängud“ (The Hunger Games), mis räägib teadupärast võistlusliku loo iga-aastastest ellujäämismängudest ,kus võitjaid saab olla vaid üks …
Vaadake filmi ja saate aru, millest mõtlen :)

Kasutatud allikad

Consumetric OÜ, AS Resta. (2006). EESTI TURISMIETTEVÕTETE KOOLITUSVAJADUSE UURING 2006. KOKKUVÕTE.[2016, september 25]. Allikas: http://resta.ee/public/Koolitusvajaduse_uuring2006.pdf

Kirikal, H. (s.a.). Personali koolitus ja arendamine.Õppematerjal.[2016, september 22]. Allikas: http://lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/index.html

Kurm, T. (2016). Sel sügissemestril jõuavad tasuta tööalased koolitused rohkem kui 6500 inimeseni. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium.[2016, september 19].: https://www.hm.ee/et/uudised/sel-sugissemestril-jouavad-tasuta-tooalased-koolitused-rohkem-kui-6500-inimeseni

Pärnu Konverentsid. (2012). Koolitusturu uuring 2012.Uuringu aruanne. Allikas: BCS Koolitus.[2016, september 16].: http://www.bcskoolitus.ee/sites/default/files/Koolitusturu_uuring_2012_P%C3%A4rnu_Konverentsid.pdf.

Ramler, G. (2012). KOOLITAJAD SOOVIVAD SAGELI VAID ERISTUDA, MITTE HÄSTI ÕPETADA.[2016, september 27]. Allikas: Trendline OÜ: http://testost.ee/juhtimine/koolitajad-soovivad-sageli-vaid-eristuda-mitte-hasti-opetada/

Randma-Liiv, T., Sarapuu, K., Uudelepp, A., & Metsma, M. (2011). Avaliku teenistuse koolitussüsteemi ja arenguvajaduste analüüs.Analüüsi lõpparuanne.[2016, september 27]. Allikas: Praxis OÜ: http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2011-Avaliku-teenistuse-koolitussusteem-ja-arenguvajadused.pdf

Saar Poll OÜ. (2009). Koolitusfirmade Liidu koolitusvajaduse uuring.Aruanne.[2016, september 24]. Allikas: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/koolitusvajaduste_uuring_2009.pdf

Vilk, U. (25. september 2015. a.). Ebaaus konkurents koolitusturul.[2016, september 28]. Allikas: Äripäev: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/09/25/ebaaus-konkurents-koolitusturul

Organiseeri/süstematiseeri/planeeri

Koolitööd on vaja esitada õigeaegselt. Täpsus, korrektsus ja lepetest kinnipidamine peab kehtima igal sammul. Õpetajaks õppija puhul on see elementaarne, sest niimoodi me väljendame austust teiste ja iseenda suhtes - õpetaja eetikakoodeks.

Aga ...

Viimasel sessil jooksis juhe kokku. Istusin kodus toibudes nädalakese ning hakkasin ajama jälgi. Mil viisil leida üles koolitööd "kuskilt",et valmis kirjutada  "midagi" ning esitada tähtajaks "kuhugi" ? Kliki palju klikid ...

Lähenesin asjale sama strateegiat kasutades nagu Pääsküla rabas orienteerumisel - kompassi ja kaartiga üritasin üles leida kõik kontrollpunktid, ikka selleks, et jõuaksin enne finiši sulgemist üle lõpujoone.

Selgus ka kuri fakt, et õppejõud kasutavad õppikeskkonnana kõike muud kui HITSA Moodlet. Kas see on mingi pedagoogide boikot või teevad nad seda meelega ... nagu meie silmaringi laiendamiseks õpetuslikel eesmärkidel või nii ? Võta kinni.

No,tegelikult ,kes seda Moodlet nii väga igatsebki, aga kahtlemata on kõigile mõistlik teha meeskonnatööd ja toimetada pundiga ühes kanalis.

Sõbersõnadeks said organiseerimine(organizing), süstematiseerimine(systemization) ja planeerimine (planning).

Tuvastatud õpikeskkonnad käputäies ainetes: 

• E-Didaktikum
• Edmodo
• Facebook
• kombineeritud: E-Didaktikum& Moodle

Minu screenil. Foto K.Adamson

Minu kiri INNOVEle

Olen ülimalt uhke selle üle, et nüüd on siis selle asjaga kah selge pilt.

Nagu kogemused on näidanud, et olla kursis muutustega mis suunas minu erialal liigutakse, peab silmad ja kõrvad hoolega lahti hoidma või nagu öeldakse, kätt pulsil. Messid, näitused, reisid kuuluvad kahtluseta kohustuslikku kategooriasse.Ka koolis käimine teeb head.  Minu natuuri juures on aga aeg-ajalt üsna keeruline toimetada, kui mitte öelda katastrofaalne, sest kui olen midagi nõuks võtnud, saavutan selle iga hinna eest. 

Teate küll seda eneseteostuse vajadust seal Maslowi püramiidi tipus.

Aga pika sissejuhatuse juurest kiire kokkuvõtteni.

Teadaolevalt on Euroskills 2016 kohe-kohe tulekul ja olen hakanud vaikselt reisi planeerima, aga enne veel kui lennupiletite bronnimiseni jõudsin, turgatas pähe INNOVE. Leidsin, et mis seal ikka, küsin kuidas neil kah finantsiliste võimalustega on aitamaks tulevast tippkutsepedagoogi õilsa eesmärgi nimel Göteborgi. Kirjutasin neile pikalt mõtlemata sellise kirja :

...ei läinud kuud aegagi kui tuli INNOVE vastus.Tegin silmad kõvasti lahti ja ...  lugesin:

Aitäh Kristelile ,lehvitan vastu:) Kiri tõi mu muidugi kolinal maa peale tagasi. 

Selgus sellest ju kurb tõsiasi, et kutseõppes on hulk noori, kes ei saa üritusel kaasa lüüa - sest raha ei jätku.  

Ja positiivse poole pealt saab rõõmustada, et suht nadidele oludele on Eestit esindamas väärikas võistkond. Lugejale tundub klišeena, aga hoian juba nüüd pöialt EuroSkillsil osalejatele .Õnneks pole sellise tasemega võistlustel kaotajaid - on kaasa haarata kuldaväärt kogemused.

Jep, minu soov ei olnud prioriteet number üks, mis seals ikka..... Jään iseendaks ja väidan, et hull aktiivsus loeb,- miski  pole elus võimatu. Või korrektsem on küll öelda - elus ON KÕIK VÕIMALIK ! Ka ratas püsib püsti üksnes hoogu juurde andes.

Voh, selline lugu juhtus minuga !

Kool ja Terviseamet

Terviseamet teostab koolide üle järelevalvet lähtudes mitmetest erinevatest õigusaktidest.

Tervisekaitsenõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega 30.05.2013 nr 84 Tervisekaitsenõuded koolidele.

Kooli päevakava, õppekorraldus ja tunniplaan on reguleeritud sotsiaalministri 27.03.2001. a määrusega nr 36 Tervisekaitsenõudedkooli päevakavale ja õppekorraldusele. (Terviseamet ).

Siit leiab (meeldetuletuseks) teavet õppetöö korraldamisest nagu näiteks kontrolltööde arv, koolikoti raskus, söögivahetunni pikkus, klassiruumide temperatuur, koolitee pikkus jne.

Terviseameti koduleht.

Ron Muecki näitusel Sara Hildéni kunstimuuseumis Tamperes

Võimas ja õõvastav. Hüperrealistlikku kunsti viljelev ja vahakujusid tegev skulptor Ron Mueck, sünd 1958 Melbournis Austraalias, oskab oma töödega jõuliselt vaatajaid kõnetada kui mitte õelda  šokeerida. Tema vahainimesed on kas ebaloomulikult väikesed või hiigla-ülisuured, samas aga täiesti üks-ühele elutruud . Tegemist on väga tavaliste persoonidega elust enesest.Võin oletada, et enamasti on nad töölisklassist pärit tõsised, vaevatud, kurnatud, hirmunud, väsinud, mõtlikud ja väga rusutud olekuga mehed-naised. Ka üks 3-meetrine konksu otsas kõlkuv tapamaja kana oli eksponeeritud. Näitus tekitas hinge raske tunde. Ka kaastunde. Igatahes ei kohanud ühtegi naeratavat ega õnnest säravat skulptuuri.  

Video beebi vahakuju valmimisest (vaata all pilti) .

Vaatasin seekord rohkem kui videot seinal. Nimelt jälgisin näitusekülastajate käitumist istudes ekraanist natuke eemal ja siis hakkasid nad kogunema .... Kas saab seda seletada individuaalsuse unustamisega ,kus haarava video vaatamine viib oma käitumise mittejälgimiseni.(Diener 1979).

5-meetrine beebi. A Girl 2006.

Beebi (pildi ) kohta nii palju, et tegemist on vastsündinud tüdrukuga, kes teeb oma esimese sirutuse . Beebi on veel märg- nahal on näha sünnitusest jäänud verelaike ja üsa vedelikku. Nabanöör on asja läbi lõigatud, millest sinakas jupike ripub beebi küljes.
Ron Muecki juures armastatakse rõhutada tõika, et tal ei ole ühtegi kunstialast kooliharidust ega vastavat kutsetunnistust.
Jah, ühelt poolt peab see paika -tal ei ole formaalharidust, aga teiselt poolt on tal mitteformaalset rohkem kui kellelgi teisel. Nimelt sündis ja kasvas ta peres, kus mõlemad vanemad olid kunstnikest nukumeistrid, mis annab tunnistust sellest, et paremat õpiõhkkonda, -keskkonda ja õnnesärki annab ühel kunstnikul soovida. Loogiliselt sealt edasi jätkus temagi nukuvalmistaja karjäär erinevates stuudiotes (ka The Muppet Show), kuni leidis vahakujudes "oma mina". Läbi aastate on teinud kunstnik 40 vahataiest,see teeb umbes üks kuni kaks tükki aastas. Suuremamõõtmeliste teoste valmimisel kasutab ta abilisi.

4-meetrine vanapaar. Couple Under An Umbrella 2013.

Skulptuuri monteerimise foto Jousia Lappi. 

Man In The Sheet 1997.

P.S. Huvi näituse vastu oli tohutu. Kohale sõideti üle maa reisibusside kaupa ja kassas looklesid pikad järjekorrad. Tõeliseks üllatuseks sain allahindlust Internatsional Student Card iga.
Näitus on avatud 16.oktoobrini 2016.

Vaata lähemalt: http://www.tampere.fi/sarahilden.html

Tants tahvli ümber

Veebiloengus

Istusin täna Tallinna Ülikooli loengus keset lauda ....See oli mul esimene kogemus, aga loodetavalt mitte viimane  ... ning ühtlasi meie kursusel epohhi loov sündmus.
Kõik sai alguse sellest, et kursaõde moosis mind õppeainesse "Täiskasvanu koolituse alused ja põhimõtted" .Olin eelnevalt oma nördimust avaldanud, et panevad kaugõppesse selliseid sessiooniväliseid aineid, kus on ette teada, et ma seal kordagi osaleda ei saa. Vähemalt füüsiliselt klassis viibides, sest olen tööga hõivatud ja elukohtki Tamperes. Igati kahju muidugi, sest tegemist on kohustusliku õppeainega ja väärtuslikud EAPd jäävad saamata.
Tegelikult läks kursaõel õnneks mind ikkagi ära rääkida ja nii osalesin ma oma esimesel veebiloengul ning tegin kaasa grupitöös. Võlusõnaks Skype.

Mõistekaarti koostamine.Fotod P.Jürgens

 Mis tunne oli ? Ärev ja abitu.

Toimunut analüüsides olen kogemuse võrra pädevam ja võin olla saavutuse üle igati uhke. Kuna veebiõppuril ei õnnestu õppeprotsessis operatiivselt kaasa lüüa ja see piirdub suuresti aktiivse kuulamise ja vaatamisega Skypes , siis kuidas seda tabavamalt nimetada kui veebiabitus. Õppimine ja pildis püsimise kindlustamine sõltub sellises olukorras kursakaaslasest, kes on nii pildi, teksti kui heli vahendaja ning kellel peab jätkuma topelt tähelepanu -nii klassiruumis toimuvale kui ka sellele, et Skype kaudu õpitegevuse kättetoimetamine sujub tõrgeteta. Märkasin, et selline alternatiivne õpimeetod, kus kuskilt distantsilt osaleb veel keegi, ei jätnud kedagi külmaks ning klassi evis üksjagu elevust.
Sageli saab ühtede ja samade õppe-eesmärkideni jõudmiseks kasutada erinevaid meetodeid.(Krull, 2001).
Koostöö sujus õnnelikult ja töiselt ! Ma ei saa väita, et oleksin millestki ilma jäänud, kuigi aeg-ajalt valdas mind selline kärsitu tunne, sest oleksin tahtnud sealt ekraani seest välja hüpata ning rohkem sõna sekka öelda. Ma ei väida ka, et ühelegi loengule reaalselt kohale jõuan, kuid see ei välista mul kindlasti positiivselt ainet läbimast. Sellest 4 EAPst ma juba lahti ei lase !

Paar nooti lõpetuseks. Siis ülikooli suunas. Nimelt imestan siiralt, miks küll Tallinna Ülikool ise ei tooda veebiloenguid, kuigi olen veendunud, et tarve nende järgi on olemas. Kasvõi näiteks kaugõppurite seas, kus see leiaks kohe kasutust. Lisaks võiks olla ülikooli kodulehel või moodles või "kuskil mujal" mõnda aega järelvaadatavana kõik salvestatud loengud.

Tänud Pirjele, Dianale ja Enele assisteerimise eest !

Ees seisab keeleeksam

Otsustasin minna soome keele eksamile. Osalt sunnib elu tagant ja teisalt on ennast lõpuks hea proovile panna. Peab ju olema igati pädev.

Panin ennast aegsasti Tamperes kirja, kohe esimesel päeval ja esimesel minutil, kui netis regamine sai stardipaugu. Ja juba novembris peaks mind välja kutsutama - muidugi kui kutse mulle koju tuleb.... Tean, et soome keele riiklikule eksamile tuleb reageerida koheselt, sest neid korraldatakse meie kandis üsna harva - üksnes paar korda aastas ning soovijaid on tohutult. Nii mulle vähemalt soovitati- reageeri ja registreeri kohe ! KOHE !

Soome keele oskuse osas on mul kaheseid kõhklusi. Ühelt poolt nagu oleks kõik korras ja töö keeleks puhas soome keel.Teisalt kui järele mõtlen ,siis:

• teksti mõistmine
• kirjutamine
• grammatika
• sõnavara
• kõne mõistmine
• rääkimine .... kuidas see kõik sujub ? 

 Lähedased ja tuttavad on küll lohutanud ja julgustanud, et mis ma ülearu pabistan . Mind tundes nad pigem imestavad, et miks ma lähen "proovima" kesktaset, mis on B1-B2. Miks mitte kohe kõrgtaset. No kuulge !
Ehk ma alahindan ennast, aga .....Tasa ja targu, midagi ei ole kõrvale lükatud. Kindlasti see ühel päeval juhtub.
Esialgu selgub tõde kesktasemest.

Materjal haridusministeeriumi (opetushallitus) lehelt.

          Allikad:

http://www.oph.fi/koulutus_ja_tutkinnot/kielitutkinnot/yleiset_kielitutkinnot

http://www.infopankki.fi/et/elu-soomes/soome-ja-rootsi-keel/ametlik-keeleoskuse-tunnistus                       

Üliõpilase rahakotis

Loe edasi Sirbist :http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/uliopilase-koht-uhiskonnas/

Ülikooli areng rektori pilgu läbi

Loe edasi Sirbist:  http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ulikooli-arengu-voti/

Mis on PAN, BAN, WAN ja LPWAN ?

An infographic of 4 types of area networks you need to know about: PAN, BAN, WAN and LPWAN.

Allikas : Nordic Semicontuctor
http://blog.nordicsemi.com/getconnected/what-is-pan-ban-wan-lpwan-types-of-networks

Kutsepedagoogika bakalaureuseõpe

• Õppekava maht on 180 EAP 
• Õppeaeg on neli aastat
• Õpe toimub osakoormusel ja tsükliõppena
• Lõpetanu saab automaatselt Kutseõpetaja kutsekvalifikatsiooni 6.taseme kutse

Kutsepedagoogika õppekava valmistab ette kutseõpetajaid ja –koolitajaid, kes töötavad

üldjuhul kutseõppeasutustes, toetades oma tegevusega õppijaid tööks vajalike erialaste

teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tööoskuste omandamisel, vajalike tööharjumuste ja

hoiakute kujunemisel. Kutseõpetaja töö on vaheldusrikas ja väljakutseid pakkuv, eeldades

koostööd erinevate osapooltega ning kutseõppe maine kujundamist.

Õppima oodatakse spetsialiste, kes omavad kutsekeskharidust, kutseharidust keskhariduse

baasil, kutseeriharidust, keskeriharidust või keskharidust ning erialast töökogemust või

kehtivat kutsetunnistust. Õppima asujalt oodatakse kõrget motivatsiooni, iseseisvat

õpivõimet, aktiivsust, soovi töötada kutseõpetajana, -koolitajana või praktikajuhendajana

ettevõttes ning edendada kutseharidust.

Õpingud on suunatud kutsehariduse spetsiifikale ning sisaldavad nii kutsepedagoogika

teooriat kui ka praktikat. Käsitletakse kutseõpetaja rolli, teooria- ja praktikaõppe didaktikat,

kutsehariduskorraldust, õppekavade arendust, uurimis- ja arendustegevust kutsehariduses.

Õppekava võimaldab üliõpilasel olla iseseisev ja aktiivne, omandada nii üldiseid kui

kutsepedagoogilisi pädevusi kutseõpetaja tööks ja täiendada end kutsealaselt.

Õppimise ajal pakuvad tuge akadeemilised nõustajad ja õppekava põhiõppejõud.

Bakalaureusekraadiga kutseõpetajad ja koolitajad on tööturul oodatud kui kutseõppe

arendajad, kes aitavad kaasa kvalifitseeritud tööjõu väljaõpetamisele.

Kutsepedagoogika bakalaureuseõppekava lõpetajale antakse Kutseõpetaja kutsekvalifikatsiooni 6 , tase.

Vastuvõtueksam on 100% osakaaluga ning koosneb kahest osast:

1) Essee ja e-etteütlus (osakaal 25%)

2) Vestlus (osakaal 75%).

Lõpetanutel on võimalik jätkata õpinguid magistriõppekavadel.

Tutvu õppekavaga siit 

Allikas:

Tallinna Ülikool  http://www.tlu.ee/

Ilusat kooliaasta algust, kutsepedagoogid !

Väike Veljo, väike Jaan ja väike Pilleriin

Kõik küsivad, et kelleks saan, et kuhu paprid viin

Kelleks saada veel ei tea, see polegi probleem

Kui huve pole ent on pea siis mõtelda võin veel

Kas tuleb PEDA, TIPP või TRÜ või mõni teine liin

Üks tunnistus on taskus mul, no Tere Mina Siin

Vaata see on jõud, kui paberist on pungil põu

Kui oled kokk või astronoom, taksojuht va pimeloom

Tõde tõuseb vale vaob ja igavikk kui viiv

Näe silmapiiril uttu kaob mu elu perspektiiv

Kelleks saada veel ei tea, see polegi probleem

Kui aega on ja kui on

pea siis mõtelda võin veel

Kas tuleb PEDA, TIPP või TRÜ või mõni teine liin

Üks tunnistus on taskus mul, no Tere Mina Siin

Vat see on jõud, kui paberist on pungil põu

Kui oled kokk või astronoom, taksojuht va pimeloom

On väike Veljo kosmonaut ja Andrus traktorist

Aga Mallet kutsub lehmalaut seal lüpsimeistriks vist

Kelleks saada veel ei tea, see polegi probleem

Me maal on iga amet hea tahan kõike teen

Kas olla lapitark või loll või haritud kretiin

Üks tunnistus on taskus mul, no Tere Mina Siin

Vat see on jõud, kui paberist on pungil põu

Kui oled kokk või astronoom, taksojuht va pimeloom

la la la laalalalalalallalllaala

Kivisse raiutud ametid

Tekst ja fotod Küllike Adamson

Sellel suvepuhkusel pakkisin kompsud,lendasin Soomest Norra Kuningriiki ja reisisin rongiga 3.-9.augustini Sør-Trøndelagi ja Nord-Trøndelagi maakonnas. Üks peatuskohtadest oli maakonna keskus Trondheim ja sealsed vaatamisväärsused, ka katedraal.

Lühidalt ajaloost. 

Nidarosi toomkirik ,ka Nidarosi katedraal on kirik Norras Trondheimi kesklinnas,mis on ühtlasi linna üks suuremaid ja kolossaalsemaid vaatamisväärsusi. Nidarosi toomkirikus on kroonitud ka mitmed Norra kuningad. Viimati 22. juunil 1906 - kuningas Haakon VII .
Kiriku ehitus algas 1070 ja kestis see umbes 20 aastat. .(Vikipeedia).

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida ...

Nidarosi katedraal Trondheimis.

Kui mina ükskord kohale jõudsin olid ehitustööd muidugi ammu lõppenud ja kirik ametlikult sissepühitsetud.
Tellingud küll olid ,aga võisin ainult ettekujutada,et käimas oli teab juba mitmes "tugipiilarite kõpitsemisprojekt". Tegin mõned kohustuslikud klõpsud ,istusin siis kiriku ette pingile ja jälgisin. Norra Televisioon lennutas drooni  ümber kirikutorni , paremal käel tunkedes töömehed  puurisid-kruvisid, mööda tõttasid rutiinset prügiringi tegevad pargihooldajad, jõin pakist mahla ning imestasin hulka aega turistide selfitamisi (millest saaks lavastada muidugi omaette näidendi "Nidaros ja turist", oh issand jah…).

Siin on kroonitud mitmed kuningad. 

Ilus oli, oli uhke, oli võimas .

Kõlab koledalt, aga mind niivõrd ei huvitanud selle hoone kunagiste meistrite poolt nikerdatud  imepeente detailidega fassaad ega isegi sisemine gooti sära, kuigi ,jah, müts maha kiviraidurite ees. Suundusin hoopis vaiksemasse paika - uurima hauaplaate katedraali vanal kalmistul. Sünni- ja surmadaatumite    arvutamine, ajalootaguste inimeste ja nende toimetuste vaimusilmas ettekujutamine on üks ….mu nõrkusi.

 Ühtäkki endale üllatuseks leidsin palju palju enamat, mis mu südame alt õõnsalt soojaks tegi !

Leidsin hauakividesse raiutud ametinimetused. 

Postkontori ülem.

 Sain tõestuse selle kohta,et tööd ja ametit on peetud omal ajal niivõrd oluliseks, et see esimeste hulgas ilutsevalt lahkunu nime kohale raiuti. Kui see peaks tähendama seda mida ma arvan, siis inimest tunti tema ameti järgi, mitte aga isa ,ema ,ega tema enda nime järgi. Amet oli töötegijale tiitel ja aunimetus.

Jalutasin ja lugesin .
Otsisin ikka uusi leide ja tekkis teatud hasart.

Norra keelt ma küll ei oska, aga osad sõnad olid siiski aimatavad ning ülejäänud tõlkisin hiljem ära. Mulle tundus see nii uskumatuna.
Hauakividel ilutsesid aukohal nii mõjukamad kui lihtsamad ametid - vabrikant, direktor, jurist, raamatupidaja, kirikuõpetaja, postiülem, kaupmees, puusepp ... jne. Tundus nagu mahajääjatele oleks tahetud öelda, et ühe hea puusepa võrra olete vaesemad, siin ta nüüd puhkab asendamatu meister.

Hambaarst.

Kaupmees.

Puuseppmeister, tehase juht, kaupmees, direktor.

See pani mind mõtlema, kuidas see töötaks tänapäeval, kus inimestel mitmeid ameteid ning lihtsamad ametid suht devalveerunud. Juuksur, koristaja, kokk, treial, autoremondilukksepp ,müüja .... kuidas paistaks ?

Trondheimis Steinerkoolide jälgedes

Tekst, fotod ja video Küllike Adamson

Sellel augustikuisel suvepuhkusel pakkisin kompsud ja lendasin Norra Kuningriiki. Reisisin nädalakese rongiga Nord-Trøndelagi ja Sør-Trøndelagi maakonnas.Pikemalt peatusin Hellis, Verdalis , Steinkjeris ja Trondheimi linnas.Loodus on siin loomulikult hunnitu,millest võiks ahhetada oi kui lõputult, aga kõigele põnevale lisaks tundsin ikkagi hasartlikku huvi sealsete koolimajade vastu.

Viimastel päevadel peatusin niisiis Trondheimi linnas ,mis on Sør-Trøndelagi maakonna keskus ja kolmas suurim linn Norramaal. 
Mind erutab ennekõike steinerpedagoogika vabam ja loovam mõtteviis, tema olemus ja õpetamise põhimõtted,seetõttu vaatasin ringi ehk hakkab selliseid koole silma. Ausalt õeldes, mingit eeltööd ei teinud ja kaartil jälgi ei ajanud ,vahest seetõttu ,et oli suvepuhkus ja võtsin vabalt. Nii oligi,et  steinerkoolide otsa komistasin täiesti juhuslikult. Huvitaval kombel kerkis neid peale esimest nagu seeni. Teadsin ,et õppeaasta algab siin 15.augustil ning koolides valitses veel kummituslik elutus. Ka ei olnud käepärast võtta tuttavaid ega kontaktisikuid, kes mind kuldvõtmekesega oleks koolimajja kiikama lasknud. Aga noh ...Uudishimu ei anna häbeneda ja  luurasin seal siis kooli ümber ning lasin fantaasial lennata. Ikka a la teemal kes siin majas õpivad ja kuidas siin kah õppida oleks.

Loomulikult pildistasin oma "trofeesid". Ilm oli ilus ja pildid tulid muinasjutulised. Aga ilu ei ole üksnes minu piltidel, vaid siin õppimine ongi nagu muinasjutt. Räägin ikka sellest õpikeskkonnast, mis jääb väljapoole kooli seinu. Siinne loodus ja nukulik ajalooline linn on õhku ahmiva panevad. Õppimine toimub fjordidest piiratud mere kaldal, jahisadama mastirägastiku vahetusläheduses, puhtad pargid ja kaunis vanalinn lisasid minus eufooriat. Iseeneset on isegi tore, et suvel ei toimu kooliõpet, sest turistidest ja kruiisitajatest umbes linnake paneb küsima, kuhu need lapsed veel mahuvad. 

Steinerkooli juurikaaed.

Ma ei märganud ,kus kooli territoorium algas või lõppes ja kas seda üldse oligi. Ehk tänu füüsilise aia puudumisele on õppimine siin otseses mõttes piirideta nagu see ideaalis peabki olema- õppimine toimub kõikjal ja kõigest.Steinerkoolid olid olemuselt väiksed ja tagasihoidlikud ,väga kodused ning kaugelt oli võimatu aimata, et tegu üleüldse on koolimajaga.Nooh ...sellised madalat profiili hoidvad ega meenutanud mingilgi moel harjumuspärast hiiglaslikku haridustemplit või kolakat linnakool -kombinaati. 

Kokkuvõtvalt võin tõdeda, et sellises koduses steinerkoolis toimetab kindla peale üks ühtehoidev ja sõbralik koolipere. Just nimelt PERE.

Kaia Kullamaa kirjutab oma artiklis,et waldorfi ehk steineri pedagoogika olemuseks on lapses endas olevate arenguideede teostamine vastavalt lapse võimetele. Tegemist on lähenemisega, kus õpetuse edasiandmise viisile pööratakse märgatavalt rohkem tähelepanu kui tulemusele. 

Tähtsaks peetakse kontakti loodusega, värskes õhus viibimist ning tegutsemist, aga ka naturaalseid materjale nii ruumide sisustamisel kui ka mänguasjade valmistamisel. Tähtis on, et asjadega poleks liialdatud – vähem asju, rohkem fantaasiat.

Steinerkoolides on suur rõhk vaimsetel väärtustel. 

Et noor inimene saaks leida enesele maailmas just selle oma koha, tuleb talle pakkuda erinevaid valikuid (Kaia Kullamaa: Waldorfi pedagoogika – teistsugune lähenemine õppimisele).

Skanseni Steinerkool Ila linnaosas.

Trondheimi vanalinn ja imeline rannajoon (all).