Oma emakeele õpetuse eest barrikaadile!

Oma emakeel on kindlasti esimene väärtus minu väärtushierarhias, mille nimel lähen barrikaadile. Mitmes eelmises blogiartiklis olen oma emakeele õpetuse hetke olukorra tõsidusest Soomes eesti keeles kirjutanud. Nüüd siis sel samal teemal soome keeles ja Soome meedias.

Kuna haridus on Soome ühiskonnas ikka eelkõige poliitiline otsus, pidasin vajalikuks panna täiskäik sisse ja "teha korralikku lärmi". Mõeldud-tehtud ning nii imbusingi kohaliku omavalitsuse valimistel (kuntavaalit 2021) strateegikuna sotside ridadessa. Julge seljataguse annab mulle kuulumine Oman äidinkielen opettajat ry  (Oma emakeele õpetajad) ühingusse. Märgin ära, et kandideerin Soome peaministriga Sanna Mariniga ühes nimekirjas, sest elame mõlemad Tampere linnas. Pean seda märki ikka päris heaks alguseks.

Nüüd olen jõudnud üksjagu juba pildis olla. Tulemusena on sündinud artikkel mitmes poliitilises väljaandes Soome oma emakeele õppe olukorrast. Rõhutan, et kõnealuse artikli alusallikad on peaasjalikult teaduslikud uuringud tublidelt ja pühendunud uurijatelt üle Soome. Mitte aga minu targad mõtted! 

Enda tööks saan pigem lugeda kahe käega uurijatele solidaarsuse avaldamist, otsustajatele demokraatlike lubaduste meeldetuletamist, koostöö tegemist ning kõva häälega uuringutes tehtud ettepanekute kuulutamist ja pildis hoidmist.

Täispikkuses ilmunud artikkel on loetav ajakirjas Demokraatti ja SDP Tampere. 

Artikkel ajakirjas Demokraatti. Olen sattunud samale pildile endise Soome peaministri Paavo Lipponeniga. Lõikepilt.

 

SOOME HARIDUSAUK! Kas oma emakeele, eesti keele õpetus kui valla tujude mängukann?

Soome keelest vahendas Küllike Adamson
Jyväskylä oma emakeele, eesti keele õpetaja ja Oman äidinkielen opettajat ry liige 

Selles blogikirjutises tõlkisin ära 24. märtsil 2021 Keski-Uusimaa ajalehes ilmunud artikli Oman äidinkielen opetuksesta Tuusulassa. Eesti keeles kõlab pealkiri Oma emakeele õpetusest Tuusulas.  

 
Pilt Gordon Johnson Pixabay.com 

Sõnumit on oluline edastada, sest Tuusula vallas õpib tänasel hetkel oma emakeelt 100 eestikeelset last koos teistest rahvustest emakeele õppijatega. Oma emakeele õpetuse olukord on viimastel aastatel Soomes kiiresti pingestumas ning perede kannatus hakkab omajagu katkema. Soomes keeruliseks kujunenud emakeele õpetuse olukord mõjutab otseselt ka eesti keele õpetust, õpetajaid ja õpilasi ning loomulikult kõiki peresid, kes eesti keele õpetusega seotud on. Ollakse ju Soome teiste mitmekeelsete peredega ühes paadis. 

Allolev artikkel on üks hea näide oma emakeele kogukonna erinevate rahvuste koostööst ja ühte leeri koondumisest. Kohe lõigati muidu raha eest ostetav artikkel lehest välja ning läks omavahel neti kaudu uudise jagamiseks. Egas muud kui lugema!

 

Lõikepilt algsest artiklist Keski-Uusimaa ajalehest, ilmus 24.03.2021 

 

Tõlge: Oma emakeel ja kodukeel on oluline osa lapse identiteedist, nende abil areneb mõttemaailm ja kognitiivsed oskused. Emakeeli võib olla mitu. Soome põhiseaduse järgi on igal Soome elanikul õigus hoida ja arendada oma keelt. Keele õppimine nõuab palju tööd. Sellepärast on koolis tähtis roll emakeele tundidel (soome/rootsi) ja õppekavas oleva toetava õppeainena oma emakeele õpetus muid keeli kõnelevatele lastele (OÄ ehk oman äidinkielen opetus).

Oma emakeele õpetust on õigus saada nendel lastel, kes räägivad emakeelena või kodukeelena (emb-kumb vanematest või vanavanemad) seda keelt, (tõlkija: näiteks eesti keelt). Lisaks saavad oma emakeelt õppida ka need õpilased, kes on seda varasemalt õppinud välismaal olles ning õigus on samuti lapsendatud lastel. 

Tuusula vald on kiiresti rahvusvahelistuv. Tuusulas õpetatakse emakeeltest eesti keelt, vene ja araabia keelt. Viimastel aastatel on kasvamas muuhulgas inglise, saksa, tai, ukraina, türgi ja kurdi keele õpetus. 

 

Probleem on selles, et rahvastikuregistrisse saab märkida ainult ühe emakeele. Kakskeelsete perede puhul tuleb otsustada, kas tähtsam on ema või isa keel. Tihti registreeritakse emakeeleks just soome/rootsi, mitte aga teist pere keelt. 

 

Hetkel on käimas registreerimine sügisel algavale emakeele õpetusele. Ankeedi saab koolist ja see tuleb tuua täidetult kooli hiljemalt 31.märtsiks. Oma emakeele õpetust korraldatakse Soomes 88 paikkonnas ja umbes 60 keeles. Soome haridusministeeriumi määruse kohaselt makstakse igale oma emakeele õppe korraldajale riigitoetust tingimusel, kui õpperühmas on vähemalt neli last. 

Suured linnad hoiavad oma emakeele õpperühmad (teadlikult) väiksed, kuna heterogeense õpperühma õpetus on eriti nõudlik. 

 

Oma emakeele õpperühma moodustamiseks nõutakse: Tamperes 4 last (linnas elanikke 240 000), Jyväskyläs 4 last (140 000), Kajaanis 5 last (37 000). Tuusula vald nõuab rühma avamiseks 8 last (38 000 elanikku)!  

 

Tuusulajärve Soome-Saksa ühing tegi algatuse saksa keele oma emakeele õpetuse alustamiseks vallas. Algatus lükati tagasi, sest et rühma ei saadut kokku 8 õpilast. Koolituse pakkujale (vallale) ei ole vahet, kas rühma registreerub 4 või 6 last, sest nagu öeldud, vald saab riigitoetust ning valla kulud sellest ei kasva. Riigitoetust saab vald kooliaasta algul alustavate õppijate arvu järgi ning toetus jätkub täies mahus isegi siis kui mõni õppija katkestab õpingud õppeaasta jooksul. 

 

Mitmekeelsed Tuusula pered soovivad, et nende vajadustega arvestatakse ja oma emakeele õpetust korraldatakse 4-5 õpilasega rühmades. Kõiki hooldajaid tuleks teavitada oma emakeele õpetusest. Tänasel hetkel on oma emakeele õppe info peredele, keda see puudutab, raskesti leitav. 

 

Kõigil kahe- ja mitmekeelsetel lastel peaks olema võrdsed õigused oma emakeele õpetusele. Allakirjutanud:

Larissa Aksinovitš

Tuusula eesti ja vene keele oma emakeele õpetaja, Oma emakeele õpetajad ühenduse esinaine (Oman äidinkielen opettajat ry)

Andrea Fichtmüller

Tuusulanjärve Soome-Saksa ühing (Tuusulanjärven Suomi-Saksa yhdistys ry)

Heli Eboru

kakskeelse pere ema Tuusulast

Pirkko Palmu

kolmkeelse pere ema Tuusulast

 

 

Soome käivitatud oma emakeele õppe "kooliuuendus" töötab õlitatult ja ennasthävitavalt

Soome keelest vahendas Küllike Adamson 

haridusteaduste magister, Jyväskylä linna oma emakeele õpetaja 

Mitmekeelsetele õpilastele antav oma emakeele õpetus oli Soomes veel kuni 2004. aastani osana emakeele ja kirjanduse õppeaine õppemäärast ning tal oli Soome riiklikus õppekavas ametlik staatus. 2004. aastal jõustunud uuendatud riikliku õppekavaga pühiti oma emakeele õpetus kohustuslikust õppekavast. Oma emakeele õpetus paigutati kõnealuse õppekava 6. peatüki Erinevate keelte ja kultuurirühmade õpilaste õpetamine alla. Toona uuenenud õppekavas kirjutati põhihariduse üldistest väärtustest kaunisõnaliselt järgmist:

Soome põhihariduse väärtused põhinevad inimõigustel, võrdsusel, demokraatial, elurikkuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamisel ning multikultuursuse heaks kiitmisel. Põhiharidus edendab kogukonda, vastutust ja üksikisiku õigusi ja vabaduste austamist. Õpetamise alus on Soome kultuur, mis on välja kujunenud suhtlemisel põlisrahvaste, põhjamaiste ja euroopalike kultuuridega. Õpetuses võetakse arvesse rahvuslikud ja kohalikud eripärad ning riigikeeled ning kaks rahvuskirikut, saami põlisrahvad ja rahvusvähemused. Õpetamisel võetakse arvesse Soome kultuuri mitmekesistumine ka erinevatest kultuuridest pärit sisserändajateni välja. Õpetamisega toetatakse õpilase enda kultuurilise identiteedi kujunemist ja tema osalemist nii Soome ühiskonnas kui globaliseeruvas maailmas. Sellega edendatakse ka sallivust ja kultuuride omavahelist mõistmist. Põhihariduse abil suurendatakse piirkondlikku ja inimestevahelist võrdõiguslikkust. Õpetamisega võetakse arvesse erinevad õppijad ja edendatakse sugudevahelist võrdõiguslikkust, andes  tüdrukutele ja poistele valmidused tegutseda võrdsete õiguste ja kohustustega ühiskonnas kui ka töö- ja pereelus. Põhihariduses on erinevate õppeainete õpetamine poliitiliselt ja religioosselt erapooletu. Põhihariduse kohalikus õppekavas tuleb täpsustada õpetamise aluseks olevaid väärtusi. Need peavad edasi kanduma õpetamise eesmärkidesse ja sisudesse ning igapäevastesse tegevustesse. (Opetushallitus, 2004).

 

Illustreeriv pilt Wokandapix Pixabay.com 

Et siis demokraatia, inimõigused, võrdõiguslikkus, ühiskonna elujõulisus.... Ilus, kas pole? Terav kirves langes aga selles samas toona uues riiklikus õppekavas mõned leheküljed hiljem, täpsemalt 36.leheküljel peatükis 6.4 (vt pilt all). Peatükk Sisserändajad kätkeb endas sisserändajatele mõeldud õppekorraldust ning sealhulgas oma emakeele õpetust. Napilt pool lehekülge sisulist teksti, kus üks lause ütleb aga ära kõik:  

Sisserändajatele õpetatakse (alates 2004. aastast) vastavalt koolis õpetatavates keeltes emakeele ja kirjanduse asemel soome ja rootsi keelt teise keelena, kui tema soome või rootsi keel ei ole hinnanguliselt võrreldes emakeele tasemel kõigis keeleoskuse osaoskustes. Sisserändajatele tuleks võimaluse korral läbi viia ka õpilase oma emakeele õpetust. 

Sisserändajatele tuleks võimaluse korral läbi viia ka õpilase oma emakeele õpetust. Lõikepilt Opetushallitus

Nii sai oma emakeele õpetusest õpilase põhiharidust täiendav õpetus. Oma emakeelele anti võimalus säilida ja areneda kuskil soome keele kõrval, aga mitte ametlikult soome keelega koos.

Juba 2010. aastal, napilt viis aastat hiljem, anti oma emakeele õpetusele järgmine jalahoop ning oma emakeele positsiooni nõrgestati veelgi. Oma emakeele õppetundide arvu nädalas vähendati 20%. Kui enne seda oli õppijale nädalas ettenähtud 2,5 õppetundi, siis nüüd alandati see 2 tunnile nädalas (Opetusministeriön asetukset 1777/2009 ja 392/2007, viidanud Tikkanen, 2010 ). Tampere linnas praktiseeritakse täna õpetust, kus eelkooli lastele on ettenähtud ainult 1 õppetund oma emakeelt nädalas. 

Need otsused on täielikult vastuolus ka sisserändepoliitika programmi, võrdõiguslikkuse seaduse ja integratsiooniseadusega. Näiteks Soome kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liidu sisserändepoliitika suunistes on sätestatud, et oma emakeele õpetamist tuleb toetada laiemalt kui praegu (Suomen Kuntaliitto 2.6.2004, 7-8, viidanud Tikkanen, 2010). 

Ajad tagasi tutvustati haridusameti poolt teostatud uuringus sisserändajate oma emakeele õpetuse olukorda põhihariduses. Uuringus jõuti isegi üksmeelele, et õpetamise staatust tuleks parandada ning see tuleks tuua tagasi põhihariduse õppekavasse (Ikonen, 2007, 52, viidanud Tikkanen, 2010). Paraku seda 26.4.2006 valminud aruannet Sisserändajate emakeeleõpetuse olukord põhihariduses (Maahanmuuttajien äidinkielen opetuksen tilanne perusopetuksessa) ei avalikustatud ega rakendatud kunagi!

Samuti on 2007. aastal haridusministeeriumi ja Jyväskylä ülikooli poolt tehtud Liikudes tuleviku keeleõppe poole: Keeleõppepoliitika projekti lõppraportis (Kohti tulevaisuuden kielikoulutusta : kielikoulutuspoliittisen projektin loppuraportti) soovitatud meedet, et oma emakeele õpe toodaks tagasi kohustuslikku õppekavasse ja õppetundide arv nädalas tõstetakse kahelt tunnilt kolmele tunnile (Luukka & Pöyhönen, 2007, 466, viidanud Tikkanen, 2010). See raport jäi ses osas vaid teadmiseks.

Praktilised probleemid on olnud pikka aega teada, kuid senini pole suudetud nende jaoks toimivaid lahendusi välja töötada. Rääkimata õppeaine ennistamisest riiklikusse õppekavasse. Uurijad on leidnud, et oma emakeele õpetamine tuleb võtta riiklikusse õppekavasse (Ikonen, 2007, viidanud Bärlund, 2020) ja tunniplaani. Oma emakeele õpetamise olukord muutuks oluliselt paremaks, kui see võrdsustatakse koolis teiste õppeainetega. See tagaks tulemuslikuma ja korrapärase õpetamise, mis oleks eriti õpilaste õppimise seisukohast suur samm edasi (Tainio, 2019). 

Soome keelehariduspoliitika tegevuskeskkond on mitmetasandiline ja muutub aeglaselt. Poliitiliste otsuste tegemisel ei võeta alati arvesse teadusuuringute tulemusi ja uuringuid, mille on riik teadlastelt tellinud, torkab Pia Bärlund, PhD. Siit soovitus Soome keelehariduspoliitika huvilistele. Kui jaksu ja tarmu leidub, on võimalus oma emakeele õpetamise põrgatamisest läbi erinevate valitsuste lugeda faktitäpsusega värskest 2020. aastal väideldud Pia Bärlundi doktoritööst Kuntatason kielikoulutusta kehittämässä. Autobiografinen tutkimus erään kielenopettajan ammatillisesta kasvusta kuntatason kielikoulutuspoliittisessa kontekstissa. Muideks, minu ülemuse kribatud töö :)

Kõige kummastavam oma emakeele õppe juures on see, et Soome hariduskorralduses ei lähe sõnad ja teod ammu enam kokku. Kinnitatakse, et oma emakeele õpetust hinnatakse, kuid samas on selle staatust korduvalt ja süsteemaatiliselt kahjustatud. Väidetavalt antakse emakeelele võimalus ellu jääda ja areneda. Antakse mõista, et õpetust pakutakse kõikidele ja see on kõigile soovijatele alati kättesaadav. Samas jäetakse aga rääkimata tõsiasi, et oma emakeele õpetamise korraldamine on jäetud täielikult omavalitsuste meelevalda. See tähendab seda, et iga omavalitsus võib õpet korraldada ja kui tahab võib jätta ühel päeval ka vabalt korraldamata (Latomaa, 2002, viidanud Bärlund, 2020). Nii nagu oleks juhtunud napilt Jyväskylä linnas sügisel 2020, kui poleks olnud häälekaid barrikaadidele tõusnud oma emakeele õpetajaid ja lapsevanemaid, kes kiirelt vastu reageerisid. Petitsioonile koguti allkirju ja olin üks nende seast. 

Seetõttu pole ka päris lõpuni selge, mida ikkagi mõeldakse sellega, kui kinnitatakse, et oma emakeelele on antud Soomes võimalus säilida ja areneda?

Tegelikkuses tundub olukord pigem liikuvat suunas, kus edendatakse selliseid hariduspoliitika meetmeid, millega õnnestub see tüütu erinevus, milleks üks mitmekeelne ilming ju on, kõrvaldada vähehaaval olematuks (Cummins, 2000, viidanud Tikkanen, 2010). 

Tõsist rahulolematust on tunda kõikjal ja kõiges. Tajutakse ka tegelikku ohtu õppe püsima jäämisele. Soome haridussüsteemil pole vaja enam ise käsi määrida. Kas pool surnud või pool elus? Selge on, et Soome riigi käivitatud süstemaatiline koolikius oma emakeele õppe "uuendamisel" on õlitatult käima lükatud, mis toimib nüüd ennastjuhtivalt, ennastõõnestavalt ja ennasthävitavalt. 

Allikad: 

Tainio, L. (2019). Toinen kieli ja oma äidinkieli perusopetuksessa. Kieli, koulutus ja yhteiskunta, 10(3).  https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-huhtikuu-2019/toinenkieli-ja-oma-aidinkieli-perusopetuksessa 

Tikkanen, S.(2010). Maasta sinä olet tullut. Kieli, koulutus ja yhdenvertaisuus – näkökulmia monikielisten oppilaiden äidinkielen opetukseen 2000-luvun Helsingissä: HAAGA-HELIA ammattikorkeakoulu. https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/25220/ONT%20-Tikkanen.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Opetushallitus. (2004).PERUSOPETUKSEN OPETUSSUUNNITELMAN PERUSTEET 2004: Vammalan Kirjapaino Oy https://www.oph.fi/sites/default/files/documents/perusopetuksen-opetussuunnitelman-perusteet_2004.pdf

Bärlund, P. (2020). Kuntatason kielikoulutusta kehittämässä: Autobiografinen tutkimus erään kielenopettajan ammatillisesta kasvusta kuntatason kielikoulutuspoliittisessa kontekstissa Jyväskylä: University of Jyväskylä, (doktoritöö). https://jyx.jyu.fi/bitstream/handle/123456789/71689/978-951-39-8268-3_vaitos_2020_10_03.pdf?sequence=4&isAllowed=y

Oma emakeele oskus kui Soome riigi kasutamata ressurss

Soome keelest vahendas Küllike Adamson, haridusteaduste magister,

Oman äidinkielen opettajat ry liige,

Jyväskylä linna eesti keele, oma emakeele õpetaja 🔊

Aeg-ajalt tõstatatakse Soome meedias murekohaks soome keele oskuse vähenemine, sest “kõik õpivad ainult inglise keelt” või tavatsetakse ka öelda, et “Soomes on nii vähe vene keelt oskavaid inimesi”. See illustreerib hästi arusaama soomlaste keelvaramust, mis on tõele näkku vaadates absurdne: Soome statistikaameti andmetel elas ainuüksi 2018. aastal Soomes näiteks 79 000 vene keelt emakeelena kõnelevat inimest! Fantaasia ja tegelikkuse vahelisse vastuollu vormub palju mitmekeelsete soomlaste keeleoskusega seotud probleeme. Kuigi Soome ühiskond mitmekesistub ja emakeelte arv kasvab, ei peeta muutusi sageli ühiskonna ressursiks. 

Teadaolevalt saab täna Soome Rahvastikuregistrisse kanda ainult ühe emakeele, isegi kui inimesel on mitu emakeelt. Võib-olla tulevikus saabki märkida rohkem kui ühe emakeele, mis muudaks pildi tegeliku eluga kooskõlalisemaks, kuid täna on see mõte jäänud kõigest idee tasandile.

Tõlkija kommentaar: Tulevikus, aastate pärast, kui laps läheb kooli, võib Rahvastikuregistrisse märgitud üks n-ö valesti märgitud rahvus saada perele valusaks üllatuseks ja hakata vastu töötama oma emakeele õppimisel. See tähendab, et lapse kooli minnes peavad vanemad absurdselt järgima juba tehtud valikut. Soome haridus sunnib täna järgima õppekorraldust, mis on lapse arengut kahjustav ning ebaeetiline, sest laps saab oma emakeeltest valida õppimiseks vaid ühe. Ühtlasi muutub lapsele reaalsuseks, et ta peab panema oma isa ja ema ning vanemate emakeeled tähtsuse järjekorda. Soome riigi näpp osutab süüdimatult vanematele, sest ise nad ju tegid selle linnukese sinna emakeele lahtrisse.

Mitmekeelsusele on püütud Soomes reageerida, näiteks pakutakse Soomes praeguste seaduste järgi mitmekeelsetele õpilastele võimalust õppida oma emakeelt. Emakeele õpetamine annab ühtlasi võimaluse toetada mitmekeelsete õpilaste keeleoskust ja tugevdada samal ajal riiklikku keelevaru. Sellel on aga mõtet vaid siis kui õpetamise olulisusest saadakse aru ja võimalust kasutatakse tõhusalt. Soome põhihariduse õppekava kirjeldab sisserändaja taustaga õpilase oma emakeele õpetamise kohta järgmist:

• Soome põhiseaduse kohaselt on igal Soomes elaval inimesel õigus säilitada ja arendada oma keelt ja kultuuri
• kõik need õpilased, kelle emakeel või üks pere keeltest on muu kui soome, rootsi või saami keel, saavad õppida oma emakeelt eraldi rahastatava õppena ehk täiendava õppena 
• õpilase oma emakeele õpetamise eesmärk on toetada õpilase aktiivse mitmekeelsuse arengut ja äratada huvi keeleoskuse elukestvaks arenguks. 
• emakeele õppimine toetab ka lõimumist Soome ühiskonda.

Illustreeriv pilt Stefan Meller Pixabay.com

Haridusameti andmetel pakuti Soomes emakeelset õpet 2019. aasta sügissemestril üleriigiliselt 57 erinevas keeles ja 89 erinevas vallas. 

Tõlkija kommentaar: Eestlastest õppis oma emakeelt 2019. aasta kevadel 1470 ja sügisel 1472 õpilast (pilt all). Positiivne on see, et eesti keele õppijate arv on püsinud küllalt stabiilsena ja viimastel aastatel veidi suurenenud. Suurimate õppijate arvuga olid samal ajal venelased 5668/5745, araablased 2835/3095, somaalid 2311/2261. Enamus kõikidest 20380/21215 õppijatest olid valdavas enamuses põhikooli õpilased ning gümnaasiumi õpilasi osales õppetöös marginaalselt kevadel 255 ja sügisel tuntavalt vähem 210. Seega on suur mõtlemiskoht, kuidas kaasata ja hoida oma emakeele õpperühmades gümnasistid?

Eesti ja vene keele oma emakeele õppes osalenud õppijate arv 2019.aasta kevadel ja sügisel. Lõikepilt Opetushallitus

2018. aasta mais asutasid Soome oma emakeele õpetajad Oma emakeele õpetajate ühenduse (Oman äidinkielen opettajat ry), mille eesmärk on propageerida oma emakeele õpet ja staatust. Ühenduse järele oli selge vajadus, sest oma emakeele õpetajate positsioon ja kutse vajab ühiskonnas selgemat esiletoomist ja suuremat toetust. Oma emakeele õpetajatega 2019. aastal tehtud uuringust selgus, et õpetajate suurimad väljakutsed on:

• tundide paigutamine hilisele pärastlõunale või õhtutundidele
• õppijate heterogeensus, ühes rühmas õppivate õpilaste suur vanusevahe ja/või erinev keeleoskuse tase 
• suur õpirühma heterogeensus nõuab aeganõudvat tundide kavandamist 
• probleemiks on reisimine mitme kooli vahel ühe tööpäeva jooksul 
• õpetajatega sõlmitakse enamasti tähtajaline töösuhe

Uuringust selgus, et oma emakeele õpetajad soovivad pakkuda õpilastele parimat võimalikku õpet ja tuge, olles pühendunud oma õpetamise arendamisele. Töö headeks külgedeks on nimetatud ka toredaid õpilasi ja mitmekesist tööd. 

Kitsaskohaks peetakse oma emakeele õpetajate tähtajalist töösuhet. Töösuhte tähtajalisust mõjutab see, et paljudes keeltes ei ole õpetajal võimalik kutsekvalifikatsiooni taotleda, kuigi õige kvalifikatsioon oleks tähtajatu töösuhte eelduseks. Õpetajad on nõiaringis. Ei ole aga kahtlust, et efektiivseks õpetamiseks on vaja pädevat õpetajat, kes tunneb nii õpetatava keele eripära kui ka mitmekeelsuse keeledidaktikat.

Tõlkija kommentaar: Kutsekvalifikatsiooni on tänase seisuga võimalik Soome Haridusameti kaudu taotleda ja keele õpetaja pädevusi tõestada 13 erinevas emakeeles. Kuna teadaolevalt oma emakeelset õpet antakse Soomes ligi kuuekümnes keeles, siis ülejäänud ligi 50 oma emakeele õpetajat on või jäävad tänasega igavesti ebapädevateks.

Tõepoolest, enamikes keeltes pole õpetajal võimalik saavutada keeleõpetaja kvalifikatsiooni, mis nõrgendab omakorda õpetaja positsiooni tööturul ning alandab oluliselt palga taset. Soomes puudub täna oma emakeeleõpetajate koolitamiseks vastav kutsestandard tööks vajalike kompetentsusnõuetega, mis aga oleks aluseks pädevuste tõestamisel ja kvalifikatsiooni taotlemisel. See probleem on Soomes juba üksjagu ja lahenduseta päevakorras olnud. 

Niisiis, suur osa professionaalsetest õpetajatest töötab (on sunnitud töötama) tähtajalise lepinguga. Uuring näitas, et ainult 27 % uuritavatest õpetajatest oli tähtajatu tööleping, ülejäänud 73 % õpetajatest olid tööl tähtajalise töölepinguga. Õpetaja töö tähtajalisus on valupunkt, mis mõjutab õpetajate heaolu ja ametis püsimist. Õpetaja ametis püsimine on eriti oluline õpilaste õppimise toetamisel, kuna tuttavaks saanud õpetaja pakub tuge ja loob õpilases turvatunde. Ajutised õpetajad ja pidev õpetajate voolavus ei toeta õpilaste õppimist. 

On sagedane, et ka eesti keele õpetajal, kõrvuti teiste oma emakeele õpetajatega, tuleb koolipäeva jooksul liikuda kümne erineva kooli vahel. Siirdumisaega ühest koolist teise või koolide vahel ei arvestata õpetaja tööaja hulka. Eesti keele tunnid paigutatakse tavaliselt väljapoole õpilase tavalist tunniplaani (hommikusele või hilisõhtusele ajale kella 12–20). Õpetuses on mitmeid vasturääkivusi. Kui Haridusministeeriumi määrus näeb ette, et õppetöö peab toimuma õpilase normaalse koolipäeva ajal, siis Haridusamet juhendab, et eesti keele õpetamine peab olema tunniplaani väline aine. Hilisel pärastlõunal või õhtul toimuvad tunnid pole aga parim aeg efektiivseks õppimiseks! Ehkki õpiraskused tõusevad pärast pikka koolipäeva sagedamini esile, ei ole õpilastele oma emakeele tundides ettenähtud koolinõustaja (ega abiõpetaja) tuge.

Õpirühmad on heterogeensed. See tähendab, et üheskoos õppivas rühmas võib olla õpilasi eelkoolist kuni üheksanda klassini ning samas võib varieeruda õpilaste keeleoskuse tase  algajast väga hea keelekasutajani. Näiteks tuleb õpetajal sel puhul koostada sama tunni jaoks vahel isegi kümme erinevat tunnikava, lähtudes õpilase keeletasemest.  Ja need tunnikavad tuleb võimalusel rakendada ühe paaristunni (2 x 45 minuti) jooksul.

Tõlkija kommentaar: Jyväskylä linna näitel on oma emakeele kaks 45-minutilist õppetundi liidetud paaristunniks oma emakeele õpetaja tööjuhendi järgi. Need kaks tundi tuleb läbi viia eeskirju järgides ilma lapsi vahetundi lubamata. See tähendab ühtejoru "efektiivset" 90-minutilist õppetööd koolipäeva lõpus, õhtusel ajal, eelkooli ja algkooli õpilastega! Tamperes on eelkooli õpilastele ettenähtud vaid üks 45-minutiline oma emakeele koolitund nädalas! Paaristunni ettevalmistamiseks heterogeensele õpirühmale ja pea olematutele õppematerjalidele tuginedes on õpetajale töölepingu järgi arvestatud ei rohkem ega vähem kui pool tundi!  30 minutiga tuleb ära kontrollida ka kodutööd ja anda õppijale tagasisidet. Ainult see aeg kuulub õpetaja palga sisse. 

Samast uuringust selgus, et õppematerjalide hankimine on oma emakeele õpetajale üheks suurimaks väljakutseks. Kõigile sobivaid õpikuid on keeruline leida, kuna rühmad on väga heterogeensed. Mõned õpetajad toovad õppematerjalid keele kodumaalt või tellivad vanemad ise interneti kaudu, kuid sellegagi kaasnevad mitmed probleemid. Kõigil keeltel pole isegi välismaalt tellitavaid materjale ja tööandjad (õpet korraldavad omavalitsused) ei anna alati luba tellida materjale, mis ei vasta Soome õppekavale. Oma emakeele õpetajad koostavad materjale ise ilma selle eest hüvitist saamata. Vahel ostavad vanemad õpikuid õpetaja soovitusel või  kopeerib õpetaja õpilastele ülesandeid oma õpikust, mis aga rikub õppematerjali autoriõigusi. Isegi seadusliku materjali kopeerimine võib olla probleemiks, sest mõned koolid piiravad kopeerimist selliselt, et paljundatavat materjali ei piisa õpetuse läbiviimiseks. Samuti on suur vajadus ilukirjanduse ja lasteraamatute järele, kuna õpilastel pole sageli kodus emakeelset kirjandust.

Nii liigub eesti keele õpetaja rändurkaupmehe kombel ühest koolist teise, lohistades endaga kaasas õpikuid, töövihikuid, õppematerjali koopiad, lauamänge ja arvutit ning üritab ihust ja hingest anda õpilastele võimalikult kvaliteetset õpet. Kõigist väljakutsetest hoolimata selgub, et heterogeensete rühmade õpetamisel on oma emakeele õpetaja professionaalne, positiivne, turvaline ja toetav täiskasvanu, kes kannab endas keele- ja haridusalast eeskuju.

Perede teavitamine eesti keele, oma emakeele õpivõimalusest on Soomes sageli juhuslik või raskesti leitav info. Ei saa mööda vaadata, et praegune õppekorraldus muudab lapse oma emakeele õppesse lülitudes kogu pere elu oluliselt keerulisemaks, sest eesti keele õpet korraldatakse sageli väljaspool lapse oma kodukooli, teises linnaosas või väljaspool kodumaakonda. Pered vajavad rohkem teadmisi oma emakeeleoskuse olulisuse kohta ja teavet nii õppesisu kui -viiside kohta, et toetada oma lapse õppimist. Oma emakeele õpetaja, sh eesti keele õpetaja ülesanne on olla siin sillaks kooli ja koduga suhtlemisel. Ta on ekspert, kes on keeleoskaja, mõistab perede kultuurilist tausta ja tunneb samas Soome haridussüsteemi eripära.

Oma emakeel on südamekeel, emotsioonid, identiteet ja mõtteviis. Keel tugevdab kultuurilist identiteeti, oma kultuuri tundmist ja sidemeid oma keelekogukonna ja perekonnaga. Emakeel on ka igaühe põhiõigus, sest kõigil Soomes elavatel inimestel on õigus oma emakeelt arendada ja säilitada, seisab Soome põhiseaduses.

Emakeeleoskus toetab ka lapse identiteedi (minapildi) arengut. See omakorda aitab leida oma kohta ühiskonnas ja suurendab kaasatust. Lisaks aitab koolis oma kultuurist pärit õpetaja töötamine lastel tajuda nende endi võimalusi tulevases Soome tööelus. Mitmekultuurilise õpetaja olemasolu koolides toetab mitmekultuuriliste õpilaste kaasamist ühiskonnas (OECD 2015, Nusche 2009).

Soome keelevarud pole kunagi olnud nii rikkalikud kui praegu. See nõuab aga ühiskonnalt muutuvat tulevikunägemust. Investeerida tuleks mitmekeelsete soomlaste emakeeltesse ja pakkuda võimalust õppida igal ühel oma emakeelt võrdsetel alustel koos teiste Soome rahvuskeeltega (soome, rootsi).

Varem ilmunud samal teemal Oma emakeele õppest, sisserändajate keelevaramust ja struktuursest rassismist Soomes.

Autorid:

Maija Yli-Jokipii FM, töötab ülikooli õppejõuna Tampere ülikooli haridus- ja kultuuriteaduskonnas ning kirjutab väitekirja oma emakeele õpetajate tööst

Larissa Aksinovits KM, Oman äidinkielen opettajat ry esinaine, kes töötab Tuusulas eesti ja vene keele oma emakeele õpetajana

Riitta Salin VTM, Oman äidinkielen opettajat ry tegevdirektor, kellel on aastatepikkune immigrantidega töötamise kogemus

Tuulia Hautakoski FM, on Oman äidinkielen opettajat ry projektikoordinaator ja keeleõpetaja, kes on töötanud õpetajana eripaigus maailmas

Allikas:

Yli-Jokipii, M., Aksinovits, L., Salin, R. & Hautakoski, T. (2020). Oman äidinkielen osaaminen – hyödyntämätön resurssi. Kieli, koulutus ja yhteiskunta, 11(2).  https://www.kieliverkosto.fi/fi/journals/kieli-koulutus-ja-yhteiskunta-maaliskuu-2020/oman-aidinkielen-osaaminen-hyodyntamaton-resurssi

                                                   ________________________________

Värskendatud 13.02.2023. Siia lisatud 2020. aasta statistikaandmed oma emakeele õpetuses osalenud õpilaste arvust.

Adamson Küllike · Oma emakeele oskus kui Soome riigi kasutamata ressurss

Emakeelepäevale pühendatud ümarlaud Tamperes

Osalesin 14. märtsil Tampere kultuurikeskuses Laikku emakeelepäevale pühendatud ümarlauas, mis oli ühtlasi pühendatud Kristjan Jaak Petersoni 220. sünniaastapäevale. Ühisesse heade mõtete ruumi kogunesid arutelule eesti keele õpetajad Soome eri paigust ja eesti keele õppijatest vilistlased, kellel selja taga Tampere üldhariduskoolis oma emakeele, eesti keele õppimise kogemus.

Päeva teemadena võeti jutuks: 

• oma emakeele, eesti keele õppeaine õpetamise hetkeolukord Pirkanmaa maakonnas 
• oma emakeele õppeainega seonduvad probleemid 2021.aastal.

Ümarlauas kohapeal osalejad vasakult Annela Liivat, Küllike Adamson, Alyssia Põltsam, Tuuli-Emily Liivat. Pilt Annela Liivat

Kuna Tampere linn oli seadnud koroona olukorras kindlad piirangud, tuli meil osalejatel jaguneda kahte leeri, millest üks osa (üleval pildil) oli kultuurimajas kohapeal ja teine nägudega suurel ekraanil Zoomis (all pildil). Kogu seltskond koosnes muljet avaldavast erinevate kogemustega asjatundjatest:

Küllike Adamson Jyväskylä linna emakeele õpetaja, Pirkanmaa Tuglase Seltsi eestikeelse lasteringi juhendaja, Oman äidinkielen opettajat ry liige
Larissa Aksinovitš Oman äidinkielen opettajat ry juhatuse esinaine, Tuusula oma emakeele, eesti ja vene keele õpetaja
Lee Laurimäe Soome Eesti Noored ry mentor, Vantaa ja Üleilmakooli emakeele õpetaja
Kristiina Lepp emakeele õpetaja Pirkanmaal Lempäälä vallas
Annela Liivat Tampere Eesti Klubi ry juhatuse esinaine, Soome Eesti Noored ry mentor, endine emakeele õpetaja Pori linnas
Tuuli-Emily Liivat Soome Eesti Noored ry
Diana Maisla Tampere linna emakeele õpetaja
Alyssia Põltsam Soome Eesti Noored ry
Kristiina Teiss emakeelse hariduse edendaja ja endine emakeele õpetaja Pirkanmaal
Maris Vaher Eestikeelse Hariduse Seltsist

Ümarlauas osalejad laua ja ekraani taga. Pilt Küllike Adamson

Osalejad tõid välja mitmeid oma emakeele õpetamise hetkeolukorda hästi kuvavaid teemasid, millest tõstan mõned esile. 

Leiti, et Helsingi ümbruses on eesti keele õpetamine enamasti heas seisus, õppijaid ja õpperühmi jagub ning õpetajatelgi on õpetamistööd piisavalt. Näiteks Helsingi lähedal Tuusula linnas on osalejate arv kuue aastaga kasvanud koguni viis korda, kahekümnelt õpilaselt sajale ning ühe õpetaja asemel on tööle palgatud kaks eesti keele õpetajat. See oli minu jaoks tõeliselt hea uudis, et mõnes kohas on asjad tipp-topp. 

Ei saa aga mööda vaadata, et negatiivsema poole pealt juhtus ajaloos esimest korda olukord, kui Helsingi kakskeelses Latokartanon põhikooli eesti-soome keelses koolis jäi 2020/2021 õppeaastal avamata eestikeelne 1.klass, kuna klassi avamiseks ei saadud kokku rühma avamiseks vajalikku 12 last. Mind tegi nõutuks ja pani küsima, et mis olid põhjused miks see juhtus? Võrreldes muude Soome piirkondadega, on minu teada pealinnas Helsingis eesti peresid nagu muda.

Soome koolides töötavatel eesti keele, oma emakeele õpetajatel on üldjuhul võimalus kasutada mitmesugust Eestist saadavat õpivara. Paraku metoodiliselt täiesti sobivaid ja Soome oludes kakskeelsete laste õpetamiseks mõeldud õpikuid ei ole olemas isegi Eestis. Märgiti, et on vaja õppematerjale, mis täidaksid kakskeelsete laste vajadusi ja oleksid keeleneutraalsed. Isiklikult näen, et sobiksid ka praegused Eestis kasutusel olevad vene õppekeelega lastele mõeldud eesti keele õpikud, aga neid ei saa Soomes eesti keele õpetamisel täielikult kasutada just eetilistel põhjustel. Tõsi, ise ma neid küll kasutan, sest minu valik on, kas kasutan mingitki õpikut või olla täiesti õpikuta. Tunnen sellepärast sügavaid süümepiinu. Seletan seda sellega, et kuigi sisu on õppijatele enamasti jõukohane, siis õpikutele on suurelt peale trükitud vene koolides eesti keele õppimiseks. Veelgi enam, need samad õpikud on mõnedele minu õpilastele kujunduselt solvavalt titekad (mitteeakohaste illustreeritud piltidega) ja pealkirjastatud 1.klassile. Minu õpetamises on see järgmine eetiline konflikt ja ilmselgelt ka õppija jaoks, sest klass ja keeletase ei tähenda automaatselt sama õppimise olukorras. Näiteks 6.klassi eesti keele õpilane, kes alustab esimest aastat särasilmselt oma eesti keele õppimist, ei muutu minu tunnis automaatselt 1.klassi õpilaseks. See kõlab minu õpetaja tegevuses õpilase alandamisena ning õppija emakeele õppimisest kaugemale peletamisena! Tõele näkku vaadates, pean oma töös otsima ja leidma igapäevaselt tasakaalu enesemääratlus- ja inimõigusküsimustes. 

Ühiselt oldi nõus, et õppematerjale on Eestist lihtne tellida ja hankida. Samuti on võimalus õpetajatel omavahel koostööd tehes materjale jagada. Õpetajad olid kursis, et Soomes on võimalik kasutada Eesti koolides kasutusel olevat Opiqut ja sealseid erinevaid õppematerjale.

Peegelpildis oma nime kirjutamine on paras pähkel  👀 Pilt Küllike Adamson

Üksmeelselt tõdesime, et kõige alus on koostöö eesti keele õppijate pühendunud lastevanematega ning olulisim on igakülgne lastevanemate tugi. Olen jõudnud oma töös jälile kogu õpetamise mõttele -ilma perede toetuseta kaotaks eesti keele, emakeele õpetus auru ning kukuks kolinal lihtsalt kokku. Põhjapanevana leidis osalejate seas üksmeelselt kinnitust teadmine, et just vanemad on emakeele õppimise käivitajad ja eestluse hoidjad.

2018.aastal asutati Soomes  Oman äidinkielen opettajat ry (Oma emakeele õpetajate ühing), mis on valmis koondama ühe mütsi alla kõik Soomes töötavad emakeele õpetajad. Tuleb ära märkida, et Soome koolides õpetatavaid emakeeli on jämedalt kokku 50 ringis, mille seas eesti keel on üks. Tänaseks on ühingul 120 liiget, kuhu minagi kuulun. Ühing on kindlasti ühe suure asja algus, mille olemasolu annab oma emakeele õpetajatele hea seljataguse. Ühingu töö on teha nähtavaks muu info hulgas aktuaalsemaid probleeme. Näiteks üks emakeele õpetajate suurimaid ja põletavamaid probleeme on seotud ametipädevusega. Tuleb tunnistada, et täna on Soomes pea võimatu taotleda oma emakeele õpetaja kutsetunnistust ja kvalifikatsiooni, sest välja on töötamata kvalifikatsiooni taotlemiseks vajalikud pädevusnõuded, ühtlasi puudub selleks vastav koolitus, kuigi koolituse läbiviija oleks vaat et isegi olemas Tampere ülikooli näol. Et siis nõiaring... Teisalt on eesti keele õpetajate olukord õnneks võrreldes paljude teiste emakeelte õpetajatega väga hea. Koolituse ja kvalifikatsiooni saab hankida näiteks Tallinna ülikoolist ja selle saab muretult võrdsustada Soome haridusametis. Oma emakeele kvalifikatsiooni väärtus on aga otseselt seotud ka palganumbriga ning sageli paremate töölepingu tingimustega.

Selline sai ülevaade kahetunnisest ümarlauast :) Aeg lendas muidugi pöörase kiirusega, mistõttu mitmed küsimused jäid oma aega ootama. Küllap on see märk sellest, et kokkusaamisi on mõistlik korraldada edaspidigi, et nii ammutada uut ja värsket hoogu oma emakeele õpetamisse. Kuidas sina vastaksid minu all olevatele küsimustele?

Järgmist trehvunksi oodates 🙌

Artikli kirjutamisel kasutasin oma mõtete kõrval väljavõtteid toimunud ürituse kokkuvõttest, mille koostasid Annela Liivat ja Tuuli-Emily Liivat.

Mitmekülgne keeleoskus on võti unistuste ametisse - sissevaade Soome tuleviku tööturule 2035

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

Soome Haridusameti (opetushallitus)  2019. aastal ilmunud raportis on ennustav ülevaade tuleviku Soome tööturul vajaminevatest oskustest ja koolivõrgu ees seisvast väljakutsest anda ajakohast haridust aastal 2035.

Mahukast raportist võtan ette keeleoskuse peatüki, kust on huvitav avastada, et tuleviku Soomes aastal 2035 on tööturul üha suurem osakaal mitmekülgsel keeleoskusel. Mõistan, et kiirelt on igale ametialale levimas revolutsiooniline kuldreegel mida rohkem, seda uhkem. Kõik keeled on head ja tulevad kasuks igat tööd tehes! Keeleoskuse all ei peeta aga silmas üksnes kõnekeelt.

Elukutsete ja töökogukondade pidev rahvusvahelistumine loob keeleoskusele uusi nõudmisi, kirjutatakse raportis. Mitmekülgne keeleoskus on tulevikus oluline peaaegu kõigi suuremate elukutsete esindajatele ja tuleb kasuks kõigis ametites. Laialdasemat keeleoskust läheb tarvis nii juhtimis- ja eksperttöös, sotsiaal- ja tervishoiusektoris kui hariduse valdkonnas. 

Kõigil peamistel kutsealadel muutuvad tulevikus olulisemaks soome ja inglise keele oskus. Eriti oluliseks peetakse soome keele kui riigikeele oskust tööülesannetes, kus on vaja inimestega palju suhelda. Selliste sektorite hulka kuuluvad näiteks teenindussektor, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning haridussektor. Sageli on sisserändaja taustaga töötajatele soome keele oskus esmatingimuseks nendes valdkondades töö saamisel. Lisaks on vaja soome keelt erinevatel juhtimis- ja asjatundjaametites. Lausa hädavajalik on aga soome keele oskus avalikus sektoris töötamisel.

 

 
Soome tööturu teenindusvaldkonnas on oluline mitmekülgne keeleoskus. Pilt JM TABEL pixabay.com 

Selgub, et inglise keele oskus on tulevikus nõutav eranditult kõigil kutsealadel. Inglise keele taseme nõue erineb aga mõningal määral erialade lõikes ja vastavalt tööülesannete nõudlikusele. Kui enamikes valdkondades piisab kui osata inglisekeelset erialast sõnavara, siis spetsialistidelt ja juhtidelt nõutakse ilmtingimata ladusat inglise keele valdamist.

Tulevikus on enamikes valdkondades oluline ka Soome teise riigikeele, rootsi keele oskus. Küll aga mainitakse raportis rootsi keele oskust väga minimaalselt. Rootsi keele oskuse vajadust nähakse ja rõhutatakse Soome tuleviku tööturul kitsalt vaid kultuuri- ja teabevaldkonnas.

Lisaks suureneb tulevikus paljudes valdkondades suuremate Euroopa keelte nagu hispaania, saksa, prantsuse ja vene keele oskus. Peaaegu kõigis olulisemates töövaldkondades tähtsustuvad vähemlevinud või haruldaste keelte oskusnõuded. Erinevate Aasia keelte ja eriti hiina keele oskajaid vajatakse endisest enam. Samuti teiste Aasia keelte nagu jaapani ja korea keele oskus tuleb paljudes ametites kasuks. Leitakse, et araabia ja teised Lähis-Ida keeled nagu kurdi ja farsi keele oskus on tuleviku Soomes samuti olulised. Kuid see pole veel kõik. Muuhulgas on vaja Soomes rohkem töötajaid, kes oskavad somaali, suahiili, hindi ja saami keelt. Haruldasemate keelte oskused leitakse tulevat kasuks eelkõige teeninduses, sotsiaal- ja tervishoius, hariduses ja juhtimisvallas . 

Erinevates valdkondades vajaminevad haruldased keeled. Andmed Opetushallitus

Tulevikus muutub hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas oluliseks taktiilse viipekeele ja viipekeele oskus. Lisaks muutub tõlketeenuste kasutamine nendes valdkondades üha igapäevasemaks.

Tõlketeenuseid kasutatakse tuleviku Soome tööturul senisest rohkem avalikus sektoris suuremat asjatundmust nõudvates töödes ja ehitusvaldkonnas. Leitakse, et erinevate tehisintellektipõhiste tõlkeprogrammide tähtsus suureneb, mis võib omakorda muuta keeleoskuse nõudeid erinevates valdkondades. Tõlkeprogrammide kasutamine muutub tulevikus tavalisemaks, eriti teenindustöös, aga ka näiteks mõningates sotsiaal- ja tervishoiusektori ametites juhtimis- ja asjatundjatöödes ning ehitusvaldkonna ametites.

Lisaks on tulevikus kultuuri- ja teabevaldkonnas ning hariduse valdkonnas kasulik osata programmeerimis- ja kodeerimiskeelt. 

Ning lõpetuseks. Paraku tuleviku Soomes aastal 2035 eelpool nimetatud keelte oskustest üksinda ei piisa. On ühtlasi oluline, et töötaja oskaks tegutseda ka mitmekultuurilises töökeskkonnas.Tulevikus muutub kõikides suuremates töövaldkondades olulisemaks n-ö tavalise keeleoskuse kõrval hea kommunikatsiooni- ja suhtlemisoskus ning võime mõista erinevaid kultuure. Kas raportis tuleb seda mõista nii, et ka kehakeel muutub töömaailmas vältimatu keeleoskuse osaks? Mine võta kinni.

Allikas: 

Opetushallitus. OSAAMISRAKENNE 2035. Alakohtaiset tulevaisuuden osaamistarpeet ja koulutuksen kehittämishaasteet – Osaamisen ennakointifoorumin ennakointituloksia. Samuli Leveälahti, Jenna Nieminen, Kari Nyyssölä, Vihtori Suominen, Suvipilvi Kotipelto (toim): Raportit ja selvitykset 2019:14, lk 51-53

Eestlased on üks suurim topeltkodakondsusrühm Soomes

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

• Eestlasi elas 2019.aastal Soomes ülekaalukalt kõige rohkem, üle 50 000
• Soome üks suurim rühm topeltkodakondseid on 6440 eestlast 
• Eestlased on ka suurim võõrkeelsete rühm Soomes

Pilt Pixabay.com

Soomes elavate välismaalaste arv oli 2019. aastal ligi 268 000. 2019. aasta lõpus

elas Soomes ligi 180 erineva välisriigi kodakondsusrühma. 

Eestlased on arvukuse poolest kõrgelt pea jagu teistest rahvustest üle. Eestlasi elas 2019. aasta seisuga Soomes üle 50 000. Eestlased olid ka ülekaalukalt Soome suurim kodakondsusrühm. Eestlastest pea kaks korda vähem elas samal ajal Soomes Venemaa kodanikke, keda oli alla 30 000. Kolmandaks jäid Iraagi kodanikud, alla 15 000. Veel järgnesid hiinlased, rootslased, taimaalased ja teised arvult palju väiksemad rahvused. 

Kõige arvukamalt elas Soomes 2019. aastal eestlasi. Lõikepilt Tilastokeskus

Topeltkodakondsusega suurimad rühmad Soome Tilastokeskuse andmetel olid 2019. aastal: Venemaa 33 455, Rootsi 8494, Somaalia 6977 ja Eesti kodanikud 6440 isikut. 

2019. aastal ulatati Soome kodakondsus kõige rohkem Venemaa kodanikele, mida oli kokku 1946, teiseks enim said Soome kodakondsuse omanikuks Eesti kodanikud kokku 658 inimest. Kokkuvõttes elas 2019. aasta lõpus Soomes alaliselt 135 272 inimest, kellel oli lisaks Soome kodakondsusele veel mõne teise riigi kodakondsus. 

Isikuid, kelle keel on muu kui soome, rootsi või saami keel, loetakse Soomes võõrkeelseteks. Selle teadmise põhjal elas 2019. aasta lõpus Soomes ligi 412 700 võõrkeelset isikut. See arv on suurenenud pea 17 korda võrreldes 1990. aastaga. Moodustades nii 7,5 protsenti kogu Soome elanikkonnast. Võõrkeelsete arv Soomes on viimasel ajal kasvanud ühtlases tempos ümmarguselt 20 000 isikut aastas. 

Tagasi vaadates 1990. aastasse elas Soomes 24 783 võõrkeelset isikut!

Võõrkeelseid kokku alates 1990. kuni 2019. aastani. Lõikepilt Tilastokeskus

Vene keel on Soomes selgelt levinuim võõrkeel, mida 2019. aastal kõneles emakeelena ligi 82 000 inimest. Teise suurima keelena järgnes eesti keel, mida rääkis pea 50 000 inimest. Keelerühmadena järgnesid araabia, inglise ja somaali keel. 

Eestlased oli 2019. aastal üks suurim võõrkeelsete rühm Soomes. Lõikepilt Tilastokeskus

Kasutatud allikad: 

Väestö- ja oikeustilastot. Tilastokeskus. Artikkel ilmunud 7.5.2020. Suomen kansalaisuuden saaneiden määrä kasvoi vähän vuonna 2019. [kasutatud 5.3.2021]

Tilastokeskus. Ulkomaan kansalaiset. [kasutatud 5.3.2021]

Tilastokeskus. Vieraskieliset. [kasutatud 5.3.2021]

TheVenomEST · Metsatöll - Oma Laulu Ei Leia Ma Üles

Soome koolides paisub hariduslike erivajadustega õppijate arv

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

• Mingil kujul õpitugi on 30 protsendil Soome põhikoolide õpilastel
• Kokku sai 167 242 õpilast tõhustatud tuge, erituge või osalist eriõpetust 2018–2019 
• Põhikoolis poiste õpitoe vajadus poole suurem tüdrukutega võrreldes
• Kutseõppijatest 13 protsendil hariduslik erivajadus

Õppimise ja koolis käimise kolm toetustaset on: 

1. üldine tugi
2. tõhustatud tugi
3. eritugi. 

Soomes võib loetletud tasemetest õpilane korraga saada üksnes ühe taseme tuge.

 

Pilt StockSnap Pixabayst 

Põhikooli kõigist õpilastest 20,1 % sai tõhustatud tuge või erituge. Õppijatest 65 200 ehk 11,6 % said tõhustatud tuge ja 48 200 ehk 8,5 % erituge. Tõhustatud toega õpilaste arv kasvas 2018. aastaga võrreldes 0,9 % ja eritoega õpilaste arv 0,4 % võrra. 

Poisid haavatavamas seisus. Poisse on õpitoe saajate hulgas tüdrukutest poole rohkem. Tõhustatud õpitoe saajatest oli 66 % poisse ja 37 % tüdrukuid. Eritoe saajatest 71 % on poisse ja 29 % tüdrukuid. 

Erikoolidesse suundub õppima aasta-aastalt üha vähem õpilasi. Seetõttu on ka erikoolides hariduse omandanud õppijate hulk iga aastaga vähenenud. Näiteks lõpetas 2019. aastal erikooli 6,4 % vähem õpilasi võrreldes 2011. aastaga. 2019. aasta seisuga õppis täielikult erikoolides  6,9 %  erituge saanud õpilastest, kes osalesid spetsiifilist tuge pakkuvates õpirühmades.

Ka pikendatud õpikohustusega õpilaste osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Kirjutatakse, et 21,5 %-l erituge saaval õpilasel oli 2019. aastal pikendatud õpikohustus. Võrdlevalt 2013. aastal oli see 27,5 %, 2016. aastal 25,6 % ja 2018. aastal 22,8 %.

Valdav enamik õpilasi õpib koolis üldõppekava alusel. Vaatamata sellele on õpitugi paljudele õppijatele suuremal või vähemal määral oluline õppeainetes edenemisel. Selgub, et 2019. aastal vajas eritoega õpilastest 11 % personaalset tuge ühes õppeaines, 12 %  kahes või kolmes ja 16 % õpilastest neljas või enamas õppeaines. Õppeaastal 2018–2019 sai osalist eriõpet kokku 124 700 õpilast, mis moodustas 22 % 2018. aasta sügisel õppivatest põhikooli õpilastest. See on 0,2 % võrra enam kui eelnenud õppeaastal.

Erituge ja tõhustatud tuge saanud põhikooli õpilaste osakaal kõigist põhikooliõpilastest 1995-2019. Pilt Tilastokeskus

Mingil kujul õpitugi on 30 protsendil Soome põhikoolide õpilastel! Ühtlasi selgub, et maakondade arvestuses on eranditult igas maakonnas varasemaga võrreldes õpilaste õpitoe tarve tõusuteel. Võib isegi öelda, et kasvav õpitoe vajadus on üle Soome laiutav taak. Õppeaastal 2018–2019 said tõhustatud tuge, erituge või osalist eriõpetust kokku 167 242 õpilast. 

Kutsehariduses 2018. aastal õppinud 172 300 kutseõpilasest oli 13 %  haridusliku erivajadusega. Selgub, et erivajadusega kutseõppijatest ülekaalukalt suurem osa ehk 83 % õppis teiste (tava) kutseõppijatega integreeritult samas õpirühmas. Erivajadusega kutseõppijatest jagunesid meessoost ja naissoost õppijad enam-vähem võrdselt.

Tilastokeskus on oma lehel määratlenud haridusliku erivajaduse mõisted:

Tõhustatud tugi tähendab sellist õpilase tuge, mille kohta on tehtud õpilasele tõhustatud toe õppekava. Tõhustatud tuge pakutakse õpilasele, kes vajab regulaarset tuge õppimisel või koolis käimisel või samaaegselt mitut tugiteenuse vormi korraga (näiteks tugiõpetus, osalist eriõpetust, abistaja- või tõlgendamisteenuseid). Korraldatav tugi märgitakse õpilase õppekavasse, mis koostatakse pedagoogilise hinnangu alusel koostöös õpilase ja tema hooldaja(te)ga.

Eritugi tähendab õpilase tuge, mille kohta on tehtud kirjalik otsus eritoe määramise kohta. Erituge antakse neile õpilastele, kelle jaoks kasvu, arengu ja õppimise eesmärke muude toetusmeetmetega piisavalt ei saavutata. Erituge antakse kas üld- või pikendatud õpikohustuse raames ning see koosneb eriõpetusest ja muust toest. Enne eritoe üle otsustamist konsulteeritakse õpilase ja tema hooldaja(te)ga ning viiakse läbi pedagoogiline uuring, milles sisaldub hinnang eritoe vajadusest. Otsus vaadatakse läbi vähemalt pärast teist klassi ja enne seitsmendasse klassi minemist. Eritoega õpilasele töötatakse välja individuaalset õpetust sisaldav tugiplaan.

Osaline eriõpetus on õpetus, mida õpilane saab lisaks muule õpetusele, kui õppijal on raskusi õppimise või koolis käimisega. Õpilane võib osalist eriõpet saada ka juba olemasoleva tõhustatud või eritoe ajal.

Kasutatud allikas: 

Tilastokeskus, artikkel ilmunud 5.6.2020, Joka viides peruskoululainen sai tehostettua tai erityistä tukea, [kasutatud 5.3.2021] 

Ka soomlased on eestlastega sarnaselt tööle pendeldajad

Soome keelest vahendas Küllike Adamson

• Valdavalt pendeldavad soomlased tööle Rootsi
• Soome pendeldajad töötavad peamiselt kaubandus- ja transpordi ning tervishoiu- ja sotsiaaltöö vallas

Soome Tilastokeskus kirjutab oma artiklis "Soomlased pendeldavad kõige rohkem Rootsi"  Soome tööliste pendelrändest. Uuring on tehtud kuus aastat tagasi, kuid hetkel värskeim saadaolev ülevaade.

Paljud Soomest pendeldajad töötavad tervishoiu- ja sotsiaaltöö vallas. 

Illustreeriv pilt David Mark Pixabayst   

Kuhu siis soomlased veel tööle pendeldavad? Selgub, et teises Põhjamaas käis 2015. aasta lõpus tööl kokku 2400 soomlast, mis Soome 5,5 miljonilist rahvaarvu arvestades on tagasihoidlik number. Üle poole kõnealustest pendeldajatest, ligi 60 % suundus tööle Rootsi ja üle 40 % Norrasse. Kõige rohkem ehk kolmandik teistes Põhjamaades töötavaid inimesi ehk pendeldajaid oli pärit Põhja- ja Ida-Soomest. Peaasjalikult pendeldavad soomlased tööle Rootsi ja Norra piiri äärest. Sellistest paikadest nagu Utsjoki, Inari, Enontekiö, Muonio, Kolari, Pello, Ylitornio ja Tornio piirkonnast.

Rootsi oli peamiseks sihtkohaks nii ahvenamaalastele kui Rootsi ja Norra piiri lähedal elavatele inimestele. Mehed moodustasid suurema osa ehk 65 % kõigist tööle pendeldajatest. 

Soomest minejad ja Soome tulijad 2015. Põhjamaade omavaheline pendeldamine. Lõikepilt Tilastokeskus

„Vaba liikumine Põhjamaade vahel on olnud oluline osa meie ühisest identiteedist ja Põhjamaade ühiskondade tugevusest. Näiteks naaberriigis üle piiri töötamine on aastakümneid olnud tavaline praktika,” ütleb Soome statistikaameti arendusjuht Kaija Ruotsalainen.

Ligi kolmandik Soome pendeldajatest töötas kaubandus- ja transpordi valdkonnas ja teiseks suurim oli tervishoiu- ja sotsiaaltöö valdkond. Põhja-Soome piirialadelt pendeldab Rootsi palju tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid (tõlkija märge: näiteks Soome Tornio linn ja Rootsi Haparanda linn on sarnaselt Valga-Valkale kaksiklinn).

Samal ajal Soomes käis tööl mingist teisest Põhjamaast umbes 2200 inimest. Peaaegu kõik töölised tulid Soome naaberriigist Rootsist. Moodustades 85 % kõigist kõnealustest tulijatest.

Soome statistikas määratletakse mõisted:

• Pendeldaja on isik, kelle töökoht on mujal riigis kui tema ametlik alaline elukoht. 
• Pendelränduriks määratlemiseks ei pea isik oma kodumaalt iga päev ega isegi mitte kord nädalas tööle sõitma, vaid tal võib olla pikemaajaline ajutine elukoht ka töökohariigis.

Kasutatud allikas: 

Tilastokeskus, artikkel ilmunud 25.2.2021, Suomalaiset pendelöivät eniten Ruotsiin, [kasutatud 5.3.2021]

Kuidas ma näitlesin Saara Cantelli kaamerate ees

Ühel päeval soovitas sõber: "Kuule, tee endale ka profiil castingu lehel, mina juba tegin." Sõpra tuleb kuulata ning tegingi siis Helsinki Castingusse profiili ära. Alles seejärel hakkasin põhjalikumalt lappama sealseid pakkumisi. Seal oli igasugust. Pakuti rolle reklaamidesse ja tööturvalisuse reklaami ja mujalegi. Põhiliselt olid võimalikud tööotsad Helsingis. Ühe, mis oli kodu lähedal ja kus otsiti taustanäitlejaid, märkisin siiski kohe ära kah. Mis seal ikka pikalt jorutada.

Möödus kõigest nädal kui Olli helistaski castingust ja küsis, kas koht ja aeg sobib, oled valitud kõrvalosa täitma. Nii kiire vastus oli mulle pisut nagu välk selgest taevast säuh ja pauh! Polnud mul siin midagi aega värisema hakata ja vastasin. Muidugi sobib kõik, mida iganes, kõik sobib! Põrgupäralt, näitlemisest suurtel lavadel olen kogu aeg unistanud ning nüüd jõudsin sellegi asja ära oodata.

Mis siin salata, see kuhu sattusin oli Soome ja rahvusvaheliseski mõistes kõva sõna. Oli ju filmirežisööriks Saara Cantell ise, kelle televisiooni kriminaalsarja "Poikani Joel" otsustati Tamperes filmida. Täpsemalt öeldes oli tegemist briti kriminaalsarja "A Mother´s Son" põhjal tehtava Soome versiooniga. 

Oluliseks pean nimetada ka seda, et krimisarja teema oli minu kui õpetaja jaoks harivalt kõnetav. Kutseõpetajana on minu kohus olla noortele eeskujuks ja teha ennetavalt kõik selleks, et minu õpilased ei satuks sarnastesse elu keerdkäikudesse nagu filmis jutustatakse.

Kutseõpetaja järgib üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja 
norme erinevates keskkondades ning kujundab oma eeskujuga õppijate väärtusi (Kutseõpetaja, tase 7)

Nimelt räägib lugu sellest, et linna kolib oma perega noormees Joel, kes jätkab õpinguid uues koolis gümnaasiumiklassis. Veidi peale seda mõrvatakse samast koolist noor neiu ning kahtluse alla satub esimesena Joel. 
Alustatakse uurimist.

Minu roll oli mängida baari külastajat, kes teise kõrvalosatäitjaga (sõbranna rollis) rahulikult kohvi ja veeklaasi taga keskpäeval baaris aega veedab. Ühtäkki arenes lugu edasi nii, et olime kahekesi ka pealtnägijateks ja tunnistajateks politseioperatsioonile, kui baari ees üks tüüp politsei poolt jõuga kinni võeti. Ega me ei saanudki teada, milles seda tüüpi nüüd nii väga süüdistati, aga uudishimust pidime oma kaelad pikaks venitama, sosistama ja pingsalt jälgima mis toimub.

Roll tuli mängeldes ja lühikese juhendamisega kiirelt selgeks saada. Ruumi jäi ka improvisatsioonile. Ega keegi eriti midagi väga peale ei surunud. Sai olla oma riietega ja oma meigiga. 

Sees ja väljas n-ö kaamerate taga lendasid aga ringi parves raadiosaatjatega asjapulgad. Vastupidiselt meile kahele, oli neil tohutult kiire. Põhiliselt möödus näitlejakoostöö lobisedes. Kaasnäitleja oli tore ja avatud, selline soe inimene. Tuli välja, et ta elas lausa kõrvalolevas kollases majas. Filmi asjus käidi tal põhimõtteliselt viimasel minutil koduukse peale koputamas ja nii ta tuli jooksuga üle õue. Jõudsime rääkida päris mitmetest elulistest asjadest- tööst ja õpingutest. Selgus, et ta on väga eneseteadlik oma käsilolevates teatrikooli õpingutes ja edasises karjäärivalikus. Ta ei varjanud ka oma siirast rõõmu, et pääses nii napilt kaasa tegema. Ikkagi ju tulevasele näitlejale tilgake näitlejakogemust juures. Ka mina olin hinges rõõmus, et tema oli rõõmus. Hästi motiveeritud noor inimene!

 

Minu poolest oli töö lihtne, ilma sõnalise osata. Tehti küll mitmeid-mitmeid võtteid, kuid füüsilist pingutust see tuhkagi ei nõudnud. Pigem tegi aknaalune päikeseline koht olemise uniseks. Välja teenitud tasuga võin ka igati rahule jääda. Või mis jääda!! Tõepoolest, ma ei ole kunagi tunnikese töö eest sellist palka saanud! Pealekauba olen kogemuse võrra rikkam ja saan CVsse kirjutada uhke rasvase rea: NÄITLEJA KOGEMUS.

 

Kõik mu näitlejatöö möödus liigagi kiiresti sellel 2. märtsi pärastlõunal Siltakatu 7 tänaval. Peagi tuli kompsud kokku korjata ja kodu poole kõmpida. 

Egas muud kui jahin juba järgmist põnevat rolli!

Nii sündisid minu Sipsiku lood

TeddyGallagher (Back Up) · Children

Ühel päeval hakkasin häälnäitlejaks. Esimest korda. Pealegi võin ma alati olla just see, kes ma olla tahan. Olin pidanud ses osas sisehäälega väikestviisi arutelusid. 

Tahtsin teha ju Sipsikut. Vähemalt proovidagi. Sipsik on viimasel ajal äraütlemata popp. Aga siin välismaal, kus ma parasjagu elan, pole eestikeelseid paberist lasteraamatuid just palju võtta ja raamatukogustki tuleb hoolega otsida. Nii kolisin internetti ja lappasin Eesti antikvariaate. Leidsingi raamatu "Anu ja Sipsik" aastast 1970. Päris museaal kohe. Maksis 6 raha. Tellisin mõtlemata ära ja jäin pakki postiautomaati ootama. 

Kõik käis imekiirelt! Varsti tuli sõnum, istusin bussi ja sõitsin linna teise otsa automaati avama. Kaapisin õhinal paki kapist kotti. Pakist tuli välja paksemate karedate lehtedega Sipsikuke. Tere-tere, sina imeilmutus lapsepõlvest! Silitasin ja nuusutasin pakse karedaid lehti, mille vahelt kukkus üllatusena põrandale venekeelne taskukalender aastast 1991. Pealekauba oli raamatuga kaasa reisinud vana tapeedi tugev lõhn.  

Kust nüüd pihta hakata! Kuidas ma loen, mis pildid panen, või muusika ja häälefektid. Aga keegi oleks justkui minu eest asja ära toimetanud ja valmis massi pähe toppinud. Peas jooksis täiesti terviklik filmilint.

Asi tahe, hakkasin tööle! Kogu protsess oli lõbus ning tõmbas rinna kummi. 

Muidugi, eks lõpus väsisin ära ka... Tegin ju kõik üksi ning napi käe hoidmisega. Kõige uhkema tagasiside sain Aino Raualt (Pervikult). Pühapäeva hommikul Outlookis. Siis kui kogu töö juba valmis oli ning kelle käest olin palunud luba oma töö avaldamiseks ja kadunud Eno Raua loomingu taasesitamiseks. Sain loa. SAIN LOA!

Kui minult küsitaks. Miks raisata oma elu tegevusele, mille eest sentigi ei maksta ja aega kulub hullumoodi!? Esimene vastus on, et siin välismaal on eesti keelel hoopis teine tähendus. Siin ei ole eesti keel iseenesest mõistetav ega kõnni igal nurgal ega iga päev, isegi mitte iga nädal vastu. Nii sai asi ette võetud enda vormis hoidmise pärast. Eesti keele hoidmine on töö. Jah, sain rääkida iseendaga mitu nädalat eesti keeles. Päriselt. Teiseks Eesti kultuuri ja eesti keele laiema kättesaadavuse pärast. Teiste pärast. Sinu pärast. Idee oli ja on toota eestikeelset materjali rohkem ja rohkem, et suurte keelte hulgast kuidagigi juuksetutt välja paistaks.

Ja pealegi see eestlaste lõputu hala ja nutulaul, teate, on mind nii ära väsitanud. Eesti on nii väike, ja meid on nii vähe, iga päev vähemaks jääb ja juurde ei tule ja midagi enam teha pole ka, sureme kohe kõik korraga välja. 

Ei sure me kuhugi! Ei siin ega sealpool piiri. Kuna olen olemas mina ja teistmasti eestlasi, eesti keele hoidjaid ka, kes jaksavad sitaks põnevaid asju teha. Sedamoodi. 

Ja kõige-kõige. Tallinna ülikoolis lasin end treenida õpetajaks, kes nüüd järgneb kõikjal ja kõiges oma kutsumusele. Vahel liigagi sõna-sõnalt.

 Mul tuleb arvestada oma töös 

Eesti kultuuripärandiga ja kultuurisaavutustega. 

Vajadusega seda säilitada läbi loomingulise eneseväljendamise igapäevaelus :) 

(Kutseõpetaja, tase 7)

Nii ma tegin siis Sipsiku lood, millel ühtekokku viis nummit lookest. Vaatamiseks Youtubist. Olemas avaldamis- ja autoriõigused, keeleõpet ja loomingule ligipääsu toetavad eestikeelsed subtiitrid. Tänaseks on lugusid parasjagu palju vaadatud või... klõpsitud. Mine võta kinni. Kuid just selliste paisuvate numbritega tagasiside teeb mulle ütlemata suurt meelerõõmu! Isver, mõned on pöidlad kah pannud.

Jätkan häälnäitlemist, sest jõudsin iseendaga pikalt rääkides oma häälde ära armuda... Täitsa sensuaalne või mis?

Ja eesti keel kasvas KAH mühinal suuremaks, laiutades veelgi lahedamalt üle maailma :)